Vikerradio. Vasar. Tere algab kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna stuudios Eesti rahvusraamat kogu kunstide ja teabekeskuse osakonna juhataja Katre Riisalu, tere Katre. Ja Tartu Lutsu ehk Tartu linnaraamatukogu direktor Asko Tamme. Tere Asko. Ja nagu te võite aimata, hakkame me kohe rääkima raamatukogudest ja sellest, miks raamatukogud on ühele ühiskonnale hädavajalikud. Ja mis tööd seal raamatukogudes siis õieti tehakse, enne seda maga, üle pika aja tutvustaksin korralikumalt ka meie kultuuriajakirjandus, nimelt on mul siin ees novembrikuu akadeemia looming ja keelekirjandus lisaks sellele Õpetajate leht ja sirp. Ja kuna neid soovite tatavaid on nii palju, siis tõesti mainin ainult ära mõned asjad, mida võiks lugeda või mis võiksid huvi pakkuda ja täpsema sisu tutvustamise jätan siis igale ühele iseenda huviks, et saab siis ise neid asju lugeda ja saab teada, kas artiklid või, või esseistika või muu meeldis või mitte. Ja esimesena võiks siis koheselt võttagi kätte akadeemia, kust peaaegu pimesi võiks alati soovitada peatoimetaja Toomas Kiho luulevormi valatud juhtkirju. Seekord kannab siis pealkirja ettepanekud riikliku õppekavasse. Seda tõesti soovitan lugeda. Aga samamoodi on väga huvipakkuv näiteks Erki Tammsaare Tammiksaare artikkel 100 aastat eestikeelset ülikooli tatart tus ja Rein Vahisalu uurimus südamed akti mõõdustesele mõõtjatest läbi meditsiiniajaloo, vot see on tõesti, seda ma olen lugenud juba varem ja nii-öelda õieti mitte tervet artiklit, vaid kuulnud sellest katkendeid ettekande formaadis ja see, see oli tõesti väga huvitav kuulmine. Nii et, et seda, seda julgen soovitada küll. Loomingus on terve hulk head ilukirjandust. Loetle mõned autorid, näiteks Lehte Hainsalu, Mats traat, Triin Soomets, nii edasi, nii edasi. Aga artiklitest on väga huvitav tav lugemine, siin Pauklini artikkel relatiivismingulmineerumine 20. sajandi postmodernismist. Ja väga põnev oli lugeda ka intervjuud, mille on teinud Piret Põld, ver Filimoonoviga ja kes siis pealkirjaks on pannud, loen iga päev vähemalt 50 lehekülge, Filmonor räägib siis tegelikult eesti vene kirjandusest ja, ja oma positsioonist selles. Nii et loomingustki on, on terve hulk põnevat lugemist ja ajakirjast keel ja kirjandus võiks ka soovitada Brita Meltsi intervjuud Leena kurvet Käosaarega ja näiteks ka luuletneri artiklit soome dramaturgia Nõukogude Eesti teatrilavadel. Päris selline ootamatu vaatenurk ja, ja päris päris huvitavaid asju. Sel teemal välja tulnud. Õpetajate lehes on võetud põhjalikumalt teemaks koduõpe ja muuhulgas see muutub aina populaarsemaks, kodus õppijate hulk suureneb ja samuti on siin suurem vestlusring teemal, kas muudame keskhariduse kohustuslikuks, et sellele on siis ka palju poolt ja vastu argumente. Ja meie tänase teemaga väga hästi haakub õpetajatele heri leht raamat välja toodud näiteks Tallinna keskraamatukogule oletuste põhjal lugemissuundumused, eriti noortel, nii et võib-olla meil ka saate jooksul tuleb sellest natukene juttu. Ja kõige viimaseks jäänud sirbis ei soovitangi muu huvitava lugemise juures ainult ühte pikemat artiklit, et see seostub ka ühe vasara eelmistest saadetest ühe ühe teemaga, mille me oleme võtnud käsitlemisele ühes oma eelmises saates milleks oli siis Soome kunsti kuldaeg ja Juhani Salokannel kirjutab siis päris põhjalikult sellest Ursula järve kunstnike kogukonnast. Et kõik, kellele tundus tookordse saate teema huvitav ja oleks tahtnud juurde lugeda, aga ei leidnud eestikeelset materjali selle kohta, siis nüüd on sirbis kohe õige õige pikk Juhani Salokandle kirjutis sel teemal, mis kindlasti on tänu Juhani Salokandle heale kirjutamisoskusele nii või teisiti mõnus lugemine meiega läheme nüüd kohe oma saate põhiteema juurde. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja olen endaga täna stuudiosse kutsunud rahvusraamatukogust kunstide Teabekeskuse osakonna juhataja Katre Riisalu ja Tartu Lutsu raamatukogu direktori Asko Tamme. Ja põhjus on tõenäoliselt kõigile kuulajatele üsna niisugune ilmselge. Nimelt on raamatukogudest olnud ju viimastel nädalatel päris palju, kui ennekõike seoses teatega, et soovitakse kaotada ära raamatukoguhoidja töökoht vanglates. Samuti on siit-sealt tulnud teateid raamat kogude kas sulgemise kohta või näiteks selle kohta, et Tartu ülikool loobus Oxfordi raamatukogu nii-öelda kasutamise õiguse eest maksmisest ja muud niisugust ja ja võib-olla see esimene küsimus, mille tahakski saate algusesse esitada, ongi, et tihtipeale avalikkusele teated, mis raamatukogude kohta tulevad, on, on sellised pigem negatiivsed. Jääb mulje, et raamatukogudega ei ole asjad hästi. Kas see pilt on adekvaatne, kas kuidas tegelikult olukord Eestis raamatukogudega praegu on, et et võib-olla alustame sinust, Asko? Tegelikult tegelikult tegelikult. Ta on tegelikult on väga hästi, et, et ma just paar päeva tagasi liigutada, et meil käis peotäis kolleege, käisid tutvumas Iirimaa raamatukogudega ja ja loomulikult Iirimaal on kõik väga hästi palju rohkem raha ja palju toredamad majad ja, ja kõik on, kõik on väga peen ja väga tore aga näiteks Iirimaaraamatukogude lugejaid on inimestest 18 protsenti, mis tundub nagu päris palju, aga Eestis on lähtekohana see number kaks korda suurem. Nii et kui me vaatame neid iirlasi kadedusega, toomilised majad, millised ilusad aknad ja, ja kui, kui palju teil on aha selle töö jaoks teise jaoks kolmanda jaoks, siis nemad vaatavad meile nagu hullu kadedusega, et mida, et teil on 50 protsenti elanikkonnast põhimõtteliselt raamatukogu lugejad või noh, keskmiselt 50 protsenti, et, et nemad, kui meie unistame mõnest asjast, mis neil on, siis nemad unistavad jälle sellest sellest, et raamatukogudel oleks ühiskonnas see positsioon, mis on raamatukogudel ühiskonnas meil ja et, et neil oleks nii palju lugejaid kui kui, kui, kui ühesõnaga, et neil oleks nii palju lugejaid, kui meil siin on. Nii et selles mõttes on, on, ma ei saa öelda, et oleks nagu, nagu hullult halvasti väikesed uudised tulevad ikka siia-sinna, et raha on vähe ja nahku seal viimased viimaste uudiste valguses natuke on ikkagi selline tunne. Raamatukogul on selles üldises struktuuris nagu natukene selline nõrgem positsioon ja esimesena minnakse ikkagi kallale kõige nõrgemale, eriti vangla raamatukogude lugu oli selline, et esimesel hetkel see oli ikkagi täiesti selline, et et nüüd minnakse kõige nõrgemale kallale, noh seal oli üht-teist tõlkes kaduma läinud, olukorrad ei ole võib-olla nii drastiline, kui ta selles esimeses teates oli. Esimeses teates paistis aga siiski sedasama juttu olen ma kuulnud ka omavalitsusjuhtide käest, et ei, et vaat et meil ei ole alternatiiv, et me peame noh, näiteks seitsmest kogust alles jätma viis mis jutt see on, alati on alternatiive. Vaata küsimus ja, ja see on, see on riigi tasemel valikute küsimus, kas antakse teadusele raha või anta, kas ülikooli raamatukogul on nende andmebaaside jaoks raha nii nagu ennegi või tuleb seal kuskilt lõikama hakata. Vaata ja lõikamisest raamatukogud muidugi, proffid selles mõttes on see, et seda, seda me teame, kuidas halbades oludes läbi saada, ellu jääda. Aga noh, ma ütlen, praegu ei ole väga halvad olnud, need on lihtsalt sellised. Ma ütleksin, et son frukt, fraktsioon. Noh, kuidas siis rahvusraamatukogu poolt vaadatuna pilt tundub, Katre. Ma võib-olla Rahvusraamatukogu koha pealt nii hästi ei hakkakski ütlema või pigem on see pilk, mis mul on seoses Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juhatuse tegevusega ehk et ehk ehk et veidike laiem see pilkijad ja et raamatukogud millegipärast satuvad meedia tähelepanu alla eelkõige siis, kui midagi on nagu halvasti, tegelikult raamatukogud on ju igapäevaselt lahti kellast kellani, laenutatakse raamatuid, uusi raamatuid, tuleb juurde, tehakse üritusi ja koolitusi, et see lihtsalt ei ole Ta uudisekünnist. Aga samas on mulle kui raamatukoguhoidjale selline tuge andev teadmine, et kui kuskil hakatakse ümber korraldama ja, ja lahtioleku aegu vähendama ja raamatukogusid kinni panema, et tegelikult kogukond meie ümber, kelle jaoks me ju ellu kutsutud oleme, et kogukond peab seda oluliseks ja nii jõuavad need sõnumid ka meediasse. Tundub, et põhiliselt on negatiivsed sõnumid tegelikult, et lihtsalt aeg on selline. Aga. Tullagi jällegi veel kord nendest vanglate raamatukogust lähtuvalt raamatukoguhoidjate juurde, et üks asi on tõepoolest raamatukogud kui hooned, raamatukogu kui institutsioon, aga teine asi on need inimesed, kes seal töötavad, raamatukoguhoidjad, see on ikkagi suhteliselt spetsiifiline eriala, mida ju Ülikoolis õpitakse. Ja nüüd see teade, mis isenesest tuli, oligi see, et loobutakse mitte raamatukogust kui sellisest, vaid loobutakse raamatukoguhoidjatest ja võib olla avalikkuse seisukohast ei olegi täpselt aru saada, mis roll on raamatukoguhoidjal, et, et kas siis tõesti inimene või ise sinna riiulite vahele minna, sest raamatut võtta, et on siis vaja, et keegi teine on, kes talle selle raamatu ulatub, ulatab, et kas, kas võiks natukene rääkida, te mõlemad olete raamatukoguhoidjate ühingu juhatuses, et et võiks natukene rääkida, sest raamatukoguhoidja tööst ja tema sellistest erialades erialasse, puutuvatest, erinevatest tegevustest ja, ja vajadustest No Eestis on konid statistikast lähtuda, siis Eestis töötab 2500 raamatukoguhoidjat, kes valdavalt on raamatu kogundusliku kõrgharidusega tänasel päeval Valvi valmistatakse ette Tartu ja Tallinna ülikoolides, aga mitte enam raamatukoguhoidjaid. Sellise selline eriala õppekavadest on kadunud. Selle asemel on infoteadused ehk et elu meie ümber on muutunud, on õppekavasid üle vaadatud, ikka püütud ühitada Velga arhiivitööga ja dokumenditööga raamatukoguhoidjaid. Et sa lõpetad ülikooli, sa oled, saad nagu kraadi infoteadustes, mis iseenesest ju ei ole ka halb, sest tänasel päeval raamatukogus tegeldakse lisaks tüki materjalidega ka üksjagu palju kõige selle virtuaalsega, mis meie ümber on, ja infoga, mis virtuaalses maailmas on ja sealt info otsimiseks on vaja selliseid spetsiifilisi oskusi. Tõsi on muidugi ka see, et õige tihti, kui hakatakse kokku tõmbama, siis tundub, et kõige esimene koht, et et raamatukoguhoidja, raamatukoguhoidjate ei ole vaja. Samas on viimasel ajal mitmeid pöördumisi siis suuremate raamatukogude poole. Et vaat meil küll raamatukoguhoidjat ei ole, me oleme selle koha ära koondanud, aga, aga nüüd oleks meil see raamatukogu on nüüd seisnud ja tegelikult on siin kaos. Et kas me saaksime osta sellise teenuse sisse, et keegi tuleb ja korrastab selle ära. Ehk et see ongi see raamatukoguhoidja spetsiifiline oskus, et on teatud reeglid, on teatud kord süsteem, kuidas neid asju leida, et mida suurem on kogu, seda rohkem, see peab materjaliga korrastatuna olema kättesaadav, et mitte ainult et mulle, vaid ka veel 10-le 100-le, võib-olla 1000-le inimesele, et see peab olema leitav, see peab olema ühtemoodi ühtset, ühtsete reeglite järgi pandud, et et muidu seda materjali lihtsalt Te ei saa. Samas on täiesti selge, et ühelt poolt on see kogud ja töökogudega ja kogude korrastamine, teiselt poolt jälle see muutunud aeg on toonud juurde ka hästi palju uusi nõudmisi, ehk et raamatukoguhoidja ei saa vaikselt seal riiulite vahel sussi sahistada, vaid et tuleb korraldada üritusi. Tule tuleb viia läbi koolitusi väga erinevaid, peab olema aktiivne suhtleja, põhjendama, õigustama oma olemasolu, et ja tooma inimesi raamatukokku ja, ja seetõttu on ka teenused raamatukogudes palju laienenud. Kuidas siis Tartus on, et ma saan aru, et Asku, sina oled ikkagi Tartu kõige suurema raamatukogu direktor või on Tartu Ülikooli raamatukogu? Ülikooli raamatukogu on, kuidas võtta, kui võtta nüüd, kui palju inimesi käib päevas, siis on loomulikult meie kõige suuremalt, kui võtta, kui palju, kui palju raamatuid on riiulites, siis, siis me ei võistle kaugeltki siis nad on ikka kordades kordades suurem. Ma tean kõik positsioon riigis, kõik need muud asjad. Me oleme ikkagi inimestele. Aga kui nüüd võttagi see, et, et see raamatukoguhoidja on, on nende inimestega, kes sinna raamatukokku tulevad, igapäevaselt peab suhtlema. Kuidas tundub, et kui nüüd koondada ära mingi hulk ja tuleb tulevad roboti tasemele, võtavad teaviku vastu, suunavad kuhugi kogusse, et kuidas sellega nüüd on, et, et kui oluline see inimlik aspekt on, kui oluline see raamatukoguhoidja seal nüüd ikkagi on? Mul on selles suhtes selline ajalooline võrdlus, et seda nagu tuuakse ka seda, seda on kasutatud, mina ei olla esimene, kes seda kasutab, seda kasutasid Soome Soome raamatu raamatuajaloolane raamatukogu, ajaloolane et, et kui, kui ajad muutusid, kui tekkis uus aeg, eks ütleme 1700. lõpusuhet, 1700.-te pus muutus, kirjanduse struktuur, tekkis romantism, eks ole, tekkis nagu täiesti uus maailmavaade, eks ole, keskaeg oli ammu läbi, aga siis tekkis selline uus nii-öelda uusaja lõpp ja kaasaegse aja algus tegelikult päriselt tööstusaeg hakkas saabuma, siis olid sellised asjad nagu olid Saksamaal oli 120000 või 120000, muidugi ei olnud, aga paar 1000 vürstiriiki ja börsidel olid omad raamatukogud ja raamatukogu oli konkreetselt selle oma valitseja raamatu kogunduslik teenindaja, tema tegi sellele kuningakojale või vürstiriigile, tema tegi sellele perekonnale raamatukogu, ta mõtles selle peale, eks ole, et milliseid raamatuid tahab see isa, millised raamatud on vaja tema lastel ja kui siis Raamatukogu vähenes, läks saamatuks kui sisesele raamatukogu vastas ütles, et mida sa täna tahad, eks ole, kas sul täna nagu see asi või sul on teine asi või eksolekut koduõpetaja tuli siis ja see on nagu tegelikult see ideaal, tähendab, see on see ideaal, et kui inimene tuleb raamatukokku, siis me suhtume temasse täpselt samamoodi nagu see, noh, ütleme, toome näiteks Göttingeni või jumal teab, mis need väiksed riik oli seal hästi palju, eks ole. Et kui, kui, kui, kui see kuningas läks, eks ole, oma raamatukokku, siis raamatukoid ütles talle, et ja et ma, mul on sulle siin valmis pandud sellised asjad, sa võid nende hulgast valida või kui sul on midagi vaja, mine otsi ise riiulitelt või ma lähen toon sulle ideed, mis nagu sa tahad sõnaga, et meie peaksime, meie mõte on see, et me ideaalis ja nii-öelda vajadust mööda suudaksime nagu samasugust personaalselt teenust pakkuda igale meie meil igale ühele, kes meil uksest sisse astub, nii nagu see näiteks pluateegi raamatukoguhoidja, eks ole, kus oli, mingil hetkel oli näiteks anofferis oli lipnik raamatukoguhoidja jumal teab, kellele ta seda teenust pakkuda, aga aga, aga, et, et samasugusel viisil, et me suudaksime Kuda igale inimesele personaliseeritud sellist personaalset teenust. Sest tõepoolest on nii, eks ole, et igaühel on telefon, igaühel on Google, igal on veel 120 120 interneti häitsemis masinat, et see selline pealiskaudne informatsioon on iga ahel nagu kohe võtta igalt poolt. Aga see, et sa lähed kuhugi ja sinuga räägitakse sind, noh, või vähemasti sulle Sulle lähenetakse personaalselt, et see on nagu see, see on see, mis oleks ideaal äärmuse saamatuks. Loomulikult kui keegi tuleb tahima, otsin ise Sist otsibki ise, aga kui ta tuleb ja küsib, siis meil peab olema talle. Meil peab olema vähemasti valmisolek talle tema peale mõelda, mõelda, et kes need on, kes tuli, mida ta võiks tahta, mida ma saan talle pakkuda. Et ma kasutan sellist sellist pilti tavaliselt nii-öelda noh et see on see, mille poole me püüame, et ja noh ma ei tea. No tundub, et eriti maakohtades või väiksemates kohtades, tegelikult see raamatukogutöötaja ei olegi mitte ainult selle inimesetundja, kes tuleb seda raamatut tema käest küsima, vaid raamatukogu ongi ju iseenesest kogukonnakeskus. Kui palju see püsibki reaalselt nende konkreetsete raamatukoguhoidjate peal. Et hiljuti oli üks uudis, et üks raamatukogu vägeva raamatukogu pani uksed kinni sellepärast et selle Pikaaegne hoidja Maret Hurt läheb pensionile ja ongi kõik raamatukogu sellega koos sulgub. Eks see tõsi muidugi on, et, et maapiirkondades on Kõrgharidusega raamatukoguhoidja leidmine ametikohtadele suhteliselt keeruline, et siin alles hiljaaegu viidi kutsekoja ja Eesti riigi tellimusel läbi selline tööjõuuuring tulevikuvaates ja sealt käis läbi, et nagu aastas valmistatakse ette 144 raamatukoguhoidjat, millega nagu kuidagi ei saa, see on nagu aru, et kust, kust see number küll tuleb, sest tegelikult aastas neid, et need ei ole puhtalt raamatukoguhoidjad, vaid need on tõesti nagu infotöötajad, arhiivitöötaja võib-olla pigem et seal maapiirkondades siis on võimalus juurde õppida. Väga tihti on, ei ole mitte infoteadusega, raamatukogunduse eriharidusega inimesed, vaid et on teist see valdkond teistes valdkondades kõrghariduse saanud, aga seal piirkonnas elavad inimesed, kes õpivad siis juurde nagu nõndanimetatud need baasteadmised, mille põhjalt siis seda kohalikku raamatukogu elu edasi viia. Ja, ja väga palju sõltubki sellest kohalikust raamatukoguhoidjast ja loomulikult ka kohalikust omavalitsusest, et kuivõrd seda raamatukogu nähakse, et kas raamatukogu nähakse ainult selle riiulijaraamat tutega või nähakse, et sealjuures on võimalik korraldada arutelusid olulistel teemadel või kohtumisi või et ongi nõndanimetatud kas kogukonnakeskus või noortekeskus päevakeskus või, või et see on koht, kuhu koolilapsest peale tundi lähevad ja oma koduseid ülesandeid saavad teha. Et neid võimalusi on väga palju, aga see kõik sõltub jälle sellest konkreetsest inimesest, kes kuskil kohapeal koha peal töötab ja, ja teiselt poolt ka kohalikust omavalitsusest Aga võib-olla jõuakski siitkaudu ühe sellise väga fundamentaalse küsimuseni, milleks ongi see, et et mis siis ikkagi on raamatukogude funktsioon ühes ühiskonnas, et, et miks me nii valuliselt reageerime sellele, kui kui mõni raamatukogu kinni pannakse või tahet tehakse, seda nagu koondada seda tegevust. Et, et miks me näeme, et raamatukogu on selline vältimatu hädavajalik institutsioon meie ühiskonnas? No üks asi on see, et me oleme niimoodi, eks ole, ja me oleme niimoodi tehtud, meil on teateid, meil on kontserdisaalid, meil on rahvusringhääling ja no meil on ka raamatukogud, tähendab see, et meil on noh, naljaga pooleks. Selleks, et linn oleks päris linn, peaks olema tramm, et riik oleks riik, peab olema raudteed ja et üks, üks skulptuur oleks päriselt kultuur, peavad tal olema raamatukogud. Aga nii-öelda see funktsioon, see funktsioon, see tuleb nagu see on, käib ka nagu mitmest osast kokku, eks ole. Et üks asi on selline puhtalt hariduslik aspekt, et, et noh, et inimesel peab olema võimalus, mida tal peab olema, võimalus minna kuskilt, saada neid raamatuid, millest õppida, eks ole, systemaati süstematiseeritud ja nii-öelda korralikult korralikus vormis. Teine asi on selline puhtkultuuriline asi, et meie, meie kultuuris on, on see lugude lugude rääkimine ja lugude jutustamine on nagu, nagu meile väga omane meile kui inimestele. Ja siis noh, kus kohas need lood ikka tulevad, nad tulevad, eks, Nad tulevad televiisorist mujalt ka, aga raamatutest ka. Aga nüüd, kui rääkida päiselt riigi ja, ja, ja, ja riigi ja ühiskonna seisukoha pealt, siis see väljend väljend, et mida, mida ma olen kasutanud ja mida kasutatakse, on, on inimese võimestamine, tähendab, inimene tunneb ennast paremini. Tähendab see keegi ütles ühes teises vestluses mõni aeg tagasi, et, et inimene Ta on raamatukokku tulnud ja ta läheb raamatukogust ära ja ta elu oleks nagu tibakese pae peale seda, kui ta on raamatukogus käinud ja ta elu oleks ka tibakese pahem, et ta tunneks ennast nagu paremini oma naha sees enda ta tunneks ennast endana paremini, julgemini tähtsamana lugupeetu mana, et see inimese võimestamine, et üks võimalus on see, et me räägime nagu kodaniku võimestamisest, et inimene oleks nagu teadlik kodanik, et ta teeks nagu sellised nagu endale vajalik valikute teaks, kuidas need valikud teeb. Aga see on nagu juba selline sekundaar, nii et esimene asi on ikkagi see, et inimene inimesena oleks võimestatud. Ja, ja see on see, kus siis tuleb mängu selline ilukirjanduse, oma ilukirjanduse teatavad omadused, et inimene teadvustab ennast oma oma kultuurilise tegevusega kultuurilise, kultuurilise tegevuse kaudu siis teadmised ongi needsamad kaks asja on ja kolmas ka loomulikult. Kolmas suur aspekt on siis puhtalt see sotsiaalne suhtlemine, et tal on kuhugi minna, et tal on mingisugune tore koht, kus olla. Et need olekski nagu need kolm aspekti ja mida ma paneksin kokku kolm vaal, eks ole, selline hariduslik aspekt puhtalt inimese võimestamisel nagu kultuurilise tegevuse kaudu võimestamisel kus, kus siis raamatukogud on ühes eas teatrite ja kontserdisaalidega ja kolmas siis puhtalt selline sotsiaalne aspekt, et inimene käib ja ja suhtleb teiste inimestega kas siis otse või raamatuga raamatute kaudu või mis viisil iganes, et need kolm, need kolm. No ma ise lisaksin siia ikkagi ka muuseumitöötaja mälu mäluasutuse rolli, samuti et vähemalt rahvusraamatukogu on ju tegelikult üks olulisemaid mäluasutusi samuti? Jah, ja tegelikult ju, et laiemalt mõelda, siis Eesti riigi aluseks on ju meie keel ja kultuur, see keel püsib nii kaua, kui on eestikeelset kirjandust, raamatukogud, hoiavad, hoiavad, teevad kättesaadavaks seda eestikeelset kirjandust ja, ja, ja, ja, ja meie missiooniks mitte ainult siis Eestis, vaid tegelikult kogu maailmas raamatukoguemissiooniks on see, et aidata kaasa, et riigil läheks hästi, aga riigil läheb hästi, kui kodanik on tark, tark kodanik loeb raamatuid ja teiselt poolt on see jälle nagu rahvusvahelises mõisteski, et et hästi palju räägitakse, et raamatukogu see on, annab võimaluse demokraatiaks ehk et ei oleks inforikkaid, jaga info vaeseid vaid kõik oleks võimalik. Ja seetõttu on ka neid raamatukogu teenuseid tasuta, et et võrdsed võimalused kõigile. No oli siin juba juttu ka sellest, et raamatukoguhooned näiteks Iirimaal on väga võimsad, Rahvusraamatukogu läheb nüüd remonti, olen aru saanud, aga hiljuti on ju meie naabruses, nii Soomes kui kui ka Riias avatud ju uued võimsad raamatukoguhooned. Kuidas teile tundub, kas raamatukogude kui institutsioonide maine ja roll just ka tänu selliste arhitektuuriliselt võimsate hoonete on tõusuteel, et selle kaudu ühiskond ikkagi väärtustab aina rohkem sellist lugemist, raamatuid, kultuuri, või on sellised juhus, et nüüd on sattunud just siin meie lähikonnas viimasel ajal sellised sellised ehitised? Või on laiemalt maailmas trendiga tegemist, kuidas tundub? See on Põhjamaades tegelikult läbiv joon ehk et raamatukogud on riigi tasandil olulised institutsioonid. See, et Helsingis on avatud oodi ja Orfu, siis linna uusi linnaraamatukogu, see on selle kohaliku omavalitsuse kindel otsus ja mitte hiljutine otsus, vaid selles suunas on üle 10 aasta töötatud linnakodanikele võimalikult head võimalused anda info kättesaadavaks tegemise koha pealt ja, ja seetõttu on ka need need ülesanded, mida just näiteks Helsingis ja orbu Sis Ki raamatukogud täidavad, et neid on antud nõnda nimelt linnateenustega, et või riigiteenustega, et raamatukokku tulles sa saaksid võimalikult paljudele küsimustele vastused, et et kui sa taotlejat, juhiluba või uut ID-kaarti, siis, siis saad sa seda teha raamatukogus ja samal ajal ka mõne raamatu kaasa laenutada, et et see on teadlik ja niisugune põhimõtet, et selline tegevus olnud ja väärtustamine selle, kogu selle raamatukogude, raamatu ja raamatukultuuri väärtustamine kõrgemalt. Poolt nii, aga meie oleme oma saateajaga jõudnud sellesse kohta, kus peaks vahepeal natukene kuulama muusikat. Ja Katre, sina oled täna valinud välja ühe loo, mille esitab Andres Roots. Kas sa tahad seda lugu ka kommenteerida? Jah, kui sa pöördusid minu poole, et kas mul oleks mõni ettepanek, siis ma mõtlesin, et see, see muusika, mida ma välja pakun, et see võiks millegiga kuidagi nagu siduda, et mitte lihtsalt minu lemmiklugu, aga kuna meil algas jutt, käisime läbi juba vanglateema, siis millegipärast tulid mul kõigepealt meeldivus sotskija Johnny Cash ja aga siis mõtlesin, et aga võib-olla mõni raamatukoguhoidja, kes on edasi liikunud muusikamaailma ehk et Andres Roots on mõned aastad tagasi töötanud Tartu Ülikooli raamatukogus, raamatukogus ei ole ainult raamatud, vaid on ka muusika ja nüüd on ta maailmas üks tunnustatuid bluuskitarrist. Kuulame siis Andres, Rootsi lugu, valdsin pluus. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga täna koos stuudios Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskkonnaosakonna juhataja Katre Riisalu, tinktart, too Lutsu raamatukogu direktor Asko Tamme. Meile laulis just Andres Roots, õieti ei laulnud, kinnistas kitarri ja tema oli valitud välja sellepärast, et ka tema on töötanud raamatukogus. Aga meie jätkame oma juturaamatukogude teemal ja enne pala kuulamist rääkisime just raamatukogudest kui hoonetest ja sellest, et see hoonete arhitektuur peaks tegelikult toetama oma riigi poolt ka seda sõnumit, et raamatukogu lugemine, kõik sellega kaasnev kultuuriline on oluline ja et raamatukogu ei pruugi olla tingimata ainult see koht, kust raamatuid laenutatakse vaid et seal võiks saada korda ajada ka palju teisi asju, eriti muidugi väikestes raamatukogudes, kus, kus tõesti ei olegi neid institutsioone palju, kuhu pöörduda, kui sa tahad ma ei tea, sõlmida elektrilepingut ja nii edasi ja nii edasi. Aga natuke võiks siiski rääkida ka sellest raamatukogudes põhitegevusest või mis vähemalt siiani on olnud see põhitegevus. Ja selleks on raamatute laenutamine ja, ja ikkagi lugemine, et ma olen aru saanud, et raamatukogude üheks nagu suureks Mureks on esiteks see, et peab küllaltki väikeste vahenditega suutma leida võimalused võimalikult erinevat kirjandust osta oma oma laenutajatele. Ja teiseks see, et nende eksistents on vägagi seotud sellega, kui palju laenutatakse, et sel suvel näiteks oli ju väga tore üleskutse külastage väikseid maaraamatukogusid, et tagada nende eksistents, sest et kui laenutuste arv on liiga väike, siis ähvardab neid oht, et nad suletakse. Et kuidas nende laenutustega nüüd on, et kas, kas raamatukoguhoidja püüab siis iga hinna eest inimesele võimalikult palju raamatuid kaasa sokutada, et oleks rohkem linnukesi kirjas või, või ei ole see asi nii eksistentsiaalne? Et see võib ka nüüd nii eksistentsiaalne olla, tähendab, küsimus on jah, see on nagu igavene diskussioon, et, et kas see laenutuste arv näitab midagi või ei näita, et ta ei pruugi midagi näidata, aga, aga teisest küljest jälle ta on nagu selline indikaator, et midagi ta ikkagi näitab, et et kui, kui noh raamatukogusuuruse ja seal nii-öelda seal selles selles kohas elavate inimeste inimeste nii-öelda kui suhtestada seda laenutust raevunud raamatu suuruse, seal elavate inimeste raevuga ja kui see on ikkagi ületab mingit B, siis on nagu selge, et, et kõik on, kõik on OK või enam-vähem, enam-vähem hästi. Aga kui need nagu muutuvad, aga järsult või langevad, siis tuleb ikkagi nagu mõelda, et midagi, võib-olla midagi võib-olla saab pahandada. Aga loomulik on see, et loomulikult nii-öelda hinnata Ta raamatukogu häädust või, või tema tema toimetulekut ainult laenutus Taevu järgi. Noh, see on, see on suhteliselt suhteliselt, see on väga, oleks väga suur lihtsustus, aga ma lihtsalt ütlen, et, et see on nagu üks selline indikaator number, mida noh näiteks meie küll oma majas kasutame, et ja, ja noh läbi aastate, need numbrid on ka muutunud natukene, et et millalgi ma siin just tegin sellist statistikat, kuidas 2010 kuni sealt edasi 2015 2016 ikka ikka iga aasta laenutuskaev langes mingi arvu väikse väikse numbri sinna juurde tuleb mõelda, siis, siis, siis siis tuleb mõelda, et millest see võib põhjustatud olla, seal on lihtsalt demograafilised põhjused, inimesi võib-olla sünnibki ühel ajal vähem, neid tulebki vähem raamatu lugejate hulka, aga siis nad liiguvad, nad kolivad, nad liiguvad, nad. On mingisugused majanduslikud põhjused, miks ühel hetkel tuleb inimesi rohkem, teinekord vähem. Et see on, see on üks võimalik asi, mida vaadata, aga see ei ole sugugi mitte ainuke. Paraku ikkagi numbrid on need, mille, millele vaadatakse peale ja tehakse mingeid järgnevaid otsuseid, ütleme et kuidas edasi minna, et ja, ja sealjuures tõesti need on kaks numbrit raamatukogude külastatavus ja siis, kui palju laenutatakse. Et raamatukogude külastatavuse kohta on erinevaid numbreid selles mõttes, et kui raamatukogud oma statistikat annavad, siis selle järgi tuleb välja ristiraamatukogude lugejateks on kuskil 30 protsenti kõigist Eesti elanikest, kes on vanemad kui 15 aastat. Aga eelmisel aastal, kui viidi EMORi poolt läbi uuring raamatukogude ja muuseumide kasutajate ja mittekasutajate seast, siis selle uuringu tulemusena selgus, et 50 protsenti elanikkonnast on raamatukogude kasutajaid. See number muidugi jah, tõesti on võib-olla aeg-ajalt langemas, mitte niivõrd, suuresti tõusmas, aga siis on teine number on laenutuste number, ehk et aastas laenutatakse raamatukogudest kaasa 13,6 miljonit raamatut, mis on päris muljetavaldav number, et ka see on võib-olla natukene viimastel aastatel vähenenud samas number, mis mis on kasvanud viimastel aastatel on see, et laste osakaal lugejatest on viimastel aastatel kasvanud ja veerandi kogu lugejatest moodustavad lapsed. Mis näitab seda, et raamatukogudes on viimastel aastatel palju aktiivsemadki rohkem hakatud tööd tegema tõenäoliselt lastega või siis sünnib lihtsalt lapsi ka praegu rohkem, kes on raamatukogu, kasutamisealised? Ja no üks asi on nüüd see, et laenutatakse, aga teine asi on see, mida laenutatakse meie siin. Muidugi võiksime ennekõike rääkida soovist laenutatakse võimalikult palju ka eesti kirjandust ja eestikeelset kirjandust. Selles samas keskraamatukogu ülevaates, mis Õpetajate lehes on, oli, oli muuhulgas juttu ka sellest, ka noored inimesed ju aina rohkem kipuvad lugema mingeid esmatrükke võõrkeeles, sest nad ei jõua ära oodata, millal sa eesti keelde tõlgitakse. Ja samamoodi tõenäoliselt, kui me võtame laenutust, statistika samamoodi, nagu me vaatame raamatute aastaste aastaseid läbimüüke siis ega see ilukirjandus seal tingimata ja eestikeelne ja algupärane ilukirjandus tingimata väga kõrgel kohal ei ole. Ja ma mäletan seda väga suurt pahameelt, kui Rein Lang tahtis tagada selle, et eesti ilukirjandus eesti kultuuriajakirjandus tingimata jõuaks raamatukogudesse, siis olid kõik ta peale väga vihased. Aga teisest küljest on see ju igati loomulik soov, et kui nüüd inimene läheb raamatukokku, siis ta saaks sealt ikkagi ka Eesti selle väärtkirjandusega. Ja, ja ma olen nagu kuulnud siit-sealt, et, et mingisugusedki kirjandusteosed ei olegi enam nii kergesti sealt riiulitelt kättesaadavad, kui need ei ole. Oletame viimase paarikümne aasta jooksul uuesti välja antud, ehk siis on ainult vanad nõukogude aegsed trükid, mis on nagu riiulitelt ära korjatud, sellepärast et ruumi on juurde vaja. Kas võib olla olukorda, kus inimene läheb raamatukokku ja ta tegelikult leiabki sealt teest? Kuidas siis öelda täiesti juhuslikku raamatuvaliku, sest et et uusi raamatuid pole nagu väga palju olnud juurde võimalik osta ja, ja vanadest on osad lihtsalt ära lagunenud ja, ja see valik ongi jäänud selliseks natuke juhuslikuks ja, ja lõpuks ei olegi sealt midagi õieti laenutada. Tähendab ma mõtlen niimoodi, et kui nüüd Eestis raamatukogu raamatukogusid mööda käia, sest tõenäoliselt võib sattuda ka sellistesse kohtadesse, ma olen nagu kuulnud, et selliseid on mina, mina pean ütlema küll, ei ole ühtegi sellisesse raamatukogusse tunud kus nüüd oleks, kus nüüd oleks nagu asjad korrast ära või, või, või asi valik oleks juhuslik. Aga see natukene ongi nüüd see, mis me, millest me alustasime, tähendab raamatukoguhoidja positsioon, raamatukoguhoidja, nii-öelda professionaalsuse küsimus, eks ole. Et ta, et ta loob selle kogu teatavate printsiipidega, ta võib olla, et ta võib olla päriselt, võib-olla talle ei meeldi, eks ole, need sundnimekirjad, et sa pead ostma kõik kultuur, Vitali auhindade nominendid, sa pead ostma, kui kõik kõige kallimad kultuuriajakirjad, noh, nad ei ole väga kallid, aga nad selles mõttes, neil on vähe lugejaid. Aga et ta saab seda siiski teha oma teatava valikuga, oma oma oma professionaalsus, räägi nüüd sellist, selliseid mina tõesti, mina töötan ikkagi suures raamatukogus ja meil on nagu selles mõttes olukord päris lihtne. Meiegi ikkagi saame osta kõike, me saame teha ka tagasi tagant järele, ostusid, me saame nii-öelda valida, sõeluda, kontrollida, kanda hoolt selle eest, et kanda hoolt selle eest, et eesti kirjandusklassika ja mitte ainult eesti kirjandusklassika oleks olemas ka sellises kasutades tehnilist terminit eksemplar, mis tähendab seda, et neid oleks lihtsalt piisavalt palju. Et, et, et noh, me ei saa loomulikult, kui, kui kõik kui kõik neljandad klassid tahavad tulla lugema tasujad, siis meil ei ole midagi teha, siis me peame kuidagimoodi, siis nad peavad neid omavahel jagama, aga klassika saab ja, ja, ja ma arvan, et niimoodi kannavad hoolt enam-vähem ikkagi kõik raamatukogud oma võimaluste piires. Kuigi jah, jah tõepoolest on, on tulnud süsteemi sees ta professionaalse professiooni seest ka seda juttu, et et kui ikkagi, aga see on ka natuke selline omaniku hoolekandeküsimus, eks ole. Et kui ikkagi omavalitsus ei kanna raamatukogu eest hoolt, kui ta on seal pidanud aasta, et võib-olla osakoormusega raamatukoguhoidjaid pole komplekteerimisraha või oskab raha leidnud, siis noh, see siis nagu kaob igasugune nagu nagu, nagu, kui sind ei tunnustata ka pähe ka algas raamatukoguhoidjad nagu kõigil teistelgi. Nii et, et, et see, see võib kuskil tõsi, tõsi, teie kirjeldatud olukord võib kuskil ette tulla, aga, aga see on ikkagi üsna üsna harukordne oleks Eestis ja mis nüüd puudutab praeguse aja, et Eesti, Eesti kirjandusklassikat, mina arvan, et meie hetke kõige populaarsemad raamatud on näiteks Tõnu Õnnepalu, see viimane triloogia kõik selle kolm osa, et et ma arvan, et need on meil kõige pikema järjekorraga ja paratamatult need on pika järjekorraga meil hetkel ma ei oska küll ühtegi numbrit öelda, mis nüüd nende järjekorrad, aga ma olen kindel, et neil on ikka kümneid kümnetes on praegusel hetkel see järjekord kõigile neile ja ja see käib nagu kõigi selliste Eesti uus, uute eesti uute eesti kirjandusteostega. Ta tuleb siis Õnnepalu või tuleb Kivirähk või noh, see läheb nüüd natukene küll kaugemale või tuleb muudlum või, või kes iganes, et nad on meil tegelikult väga populaarsed ja neid väga palju loetakse, et see, et ma nagu ei näe, ma, ma olen, ma olen võib-olla sihuke optimist, loomult, aga sellistes asjades optimist ma nagu ei näe, et see oleks nagu nüüd nii, nii hull ja täiesti selline selline probleem, millega nüüd selles mõttes me tegeleme sellega, nad peavad olemas olema ja me ostame neid, järjekorrad lähevad väga pikaks, siis ostame veel natuke juurde, aga, aga see on jälle see, et, et meie saame osta. Me oleme heas olukorras, kus on nagu keerulisem, seal on see asi piiratum ja aga väga, väga väga halb. See olukord kindlasti ei ole, see olukord on pigem ikkagi hea. Kui raamatukogude laenutuste toppe vaadata, siis valdavalt on seal ikkagi eesti kirjandus ja loomulikult ka kohustusi, koostasid nõnda nimelt kohustuslik kirjandus, mis koolides on, et mina ka ei ole näinud sellises väga olen pea kõik maakonnad läbi käinud ja ei ole nii väga hullus seisus olevat raamatukogu ise ise näinud. Ja, ja tegelikult peab ütlema, et raamatukoguhoidja ikka väga väriseva südamega mingeid raamatuid maha kannab, et need on siis tõesti sõna otseses mõttes ära loetud. Et, et et eesti kirjandust loetakse, see on populaarne, see tegelikult kindlasti on omavahel seotud ka raamatupoodide müügi topid ja varasemalt, kui rahvusring Eesti televisioonis oli kirjandusministeerium, siis, siis see mõju mõjutas raamatukogude laenutust kohe kiiresti. Et kui meedias tutvustatud takse mõnd uut raamatut ja siis selle tulemusena tahetakse seda raamatukogudest kohe kiiresti laenutada, et, et need soovitused on. Eriti olulised, nii et me ei pea muretsema sellepärast, et noor inimene läheb ja on otsustanud, et ta tahab lugeda, ma ei tea, August Märku, aga siis selgub, et Mälku ei olegi raamatukoguriiulitel, et ta on juba ammu-ammu kuskil nii ammu aega tagasi välja antud, et ta tuleb kuskilt hoidlast suure vaevaga see vana raamat üles otsida. Raamatukogude vahel toimub laenutused selles mõttes konkreetses väikses raamatukogus raamatut ei ole, siis on võimalik tellida Se lähimast raamatukogust, aga tõsi on muidugi see tänapäeva noort inimest kirjandusklassikat lugema saada, andes talle pihku 66. või 76. aasta kollasel paberil, mitte hästi lahtikäiva, väga kehva kujundusega raamatu, siis ei tekita tõenäoliselt väga suurt lugemishuvi, et see ikka tõesti väga kohustuslik kirjandus olema, et uus trükk klassikaklassikast järelikult ikkagi peaks taastootma. Ja ma olen ka kuulnud, et vanad raamatud hirmutavad noori inimesi, aga teisest küljest sa ütlesid Katri ilusti, et väga suur osa meie raamatukogude lugejatest on just noored ja lapsed. Et kuna meie saateaeg hakkab vaikselt läbi saama, võib-olla siia lõpetuseks räägiks natukene ikkagi sellest, millises seisus on teie meelest lugemine Eestis, et võib-olla nii nagu raamatukogude asi ei ole, olukord ei ole nii hull, kui võib-olla vahel siin pilt võib jääda. Kas lugemisega on olukorrad ka olukord paranenud või, või kasvõi siin näiteks 10 aasta taguse ajaga võrreldes, et et kuidas te seda meie lugemistervist ühiskonnas praegu hindate? Kui sõita ühiskondlikus transpordis, siis kuskil kümmekond aastat tagasi. Õige tihti olid noortel inimestel pihus siis kas e-lugerit või, või arvutiga ja oli näha, et loeti raamatuid. Viimasel paaril aastal. Ma kohe huviga vaatan, kui nord inimesed bussis koju sõites või, või kooli sõites loevad raamatut, et need on päris raamatut, need on paberraamatut ja on näha, et see on see professionaalne kritinism, et vaatad, et on ka kohaviit raamatul, et järelikult on, et noored inimesed laenutanud raamatukogust raamatuid ja loevad neid huviga, et see tundub neile huvitavat. Selle lugemise koha pealt on ju erinevaid teooriaid ja, ja ei tea, mis täpselt tõsi on, et kas, kas loetakse vähem või loetakse, loetakse rohkem. Väidetavalt On nii mõnigi professor öelnud, tegelikult loetakse sama palju nagu varasemalt mõnevõrra lihtsalt see tähelepanu on hajunud ja ei suudeta enam süveneda pikkadesse tekstidesse. Samas sellist sirvimist ja mitte süvenemist on ka varasematel aegadel olnud. Et, et tahaks loota, et ikkagi leidub tänasel päeval ka inimesi, kes loevad ja, ja laenutuse numbrid näitavad seda või lugejate numbrid näitavad, et ikkagi loetakse. Ma tõesti ei oska, ei oska ka niimoodi hinnata, ma arvan ka, et see on nagu selline pole põhjust muretsemiseks, kuid tegelikult on põhjust muretsemiseks, aga, aga see on see, kus me ka ju töötame sihipäraselt, et see ongi see, miks meil on, miks meil on kultuurkapital, miks riik toetab riik toetab üldiselt kirjanduse väljaandmist, lastekirjanduse väljaandmist ja ja ma arvan, et et, et, et kui jääb nii nagu praegu on, siis on hästi küll, et noh, loomulikult raamatud, raamatud, kirjandus, raamatukogud, Nad võitlevad kogu aeg tähelepanu eest, eks ole, tuhandete muude asjadega ja ja, ja, ja see läheb, see läheb see läheb kogu keerulisemaks, neid asju tuleb juurde, aga, aga, aga ma arvan, et põhjust muretsemiseks oleks siis, kui me näeksime tõesti selliseid nagu suuri muutusi, mida, mida mina jaamata kogu töötajana ei näe, et ikkagi lapsed, lapsed tulevad, käivad, loevad tõsi, mängivad mänge ka ja, ja, ja, ja, ja teevad, teevad kõike muud, aga see ei ole nagu Mina väga, mina väga ei muretse, võib-olla oleks põhjust, aga ei muretse. Ja no võib-olla siia lõpetuseks võiks siis öelda, kuna me alustasime ka nendest vanglates olevates raamatukogudest, et ja lõpetuseks võiks öelda ühe Niile geimani, mille ta on avaldanud mõned aastad tagasi ja mis kõlas umbes nii, ma ei tsiteeri praegu, vaid ütlen mälu järgi, et kord kuulis ta pealt, et arutelu selle üle, et vanglatööstus arendav mida arendati parasjagu, et tuli prognoosida, kui palju läheb umbes 10 aasta pärast vaja Kohti sinna vanglasse ja et selle arvutuse algoritmiks olid siis sel hetkel umbes 10 kuni 12 aastased lapsed, kes ei osanud ja ei tahtnud lugeda. Ehk siis kõigepealt hoiatus kõigile, kes ei taha lugeda, suurem tõenäosus sattuda vanglasse, aga kui seal vanglas juba oled, siis vähemalt seal on viimane hetk hakata lugema. Nii et uurimused on tõestanud väga hästi, et kõik inimesed, kes loevad, saavad elus paremini hakkama. Ja tema, ma loodan, et ta ei ole vanglasse sattunud igal juhul ta saab elus hästi hakkama. Et lõpetame siis võib-olla sellise positiivse noodiga, et, et raamatukogude vajadusest saadakse aru, nad on ühiskonnas hädavajalikud ja et, et noortest inimestest kassad peale aina uusi lugejaid ja, ja et nad et nad ikka leiavad oma tee, siis meie raamatukogudesse. Aga ma tänan teid selle vestluse eest, Katre Riisalu Rahvusraamatukogust ja Asko Tamme Tartu linnaraamatukogust. Ja mina ütlen omalt poolt saatejuht Maarja Vaino teile kuulmiseni. No aga ma lõvi minna avaohu, jäätuaavila dance only päris trumli päris metsik džungli. Ei saa üle? Ei saa. Ei saa alt ei ma ei ma ei saar. Mein avamaal välja, et minna, aga ma kogu Taavi Laan, su suur soov, sõge plika, suu. Terad pilliruum. Ma lähen läbi Innova lüües minna lava ohu. Taavi Laan daam jõgi, külm jõgi, kelm, lakkia jõgi. Ma lähen silla päält. Laanen traavel lääme traaler draama, trammi, trammi, trammi, trammi. Pole läbi ja nii me läbi ei lähe ja, ja vähe aega ja ma ei pelga kedagi ägeda lõvile tv trahviga. Lõvi Verdi iga. Ohu taavi laam, daam nägi korga, mägi. Nähisin kuup. Ussid kinni. Vikerraadio.