Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Huvitav, kas väljamõeldud koosolekul hääletatakse ettepaneku poolt, mille abil kavatsetakse vähendada petmisi lubatakse hoida ning edendada inimlikku osavõtlikkust, harida ühiskonda ja parandada poliitilist läbimist. Midagi pöörastega kallist selleks tegema ei peaks ja tulemus on ju väärt suuremaidki pingutusi. Teemaks on tehisintellekti kohustus, inimest. Teavitada, et see suhtleb tehisintellektiga näiteks pöördudes mõne internetiteenuse pakkuja Kuja veebiteenuse poole koduse wifi probleemi lahendamise palvega võib vastajaks olla mitte inimene. Selle kirjalikud või isegi suulised vastused paistavad kõlavad inimese antutena. Väikese probleemi vaates ju vahet poleks, peaasi, et vastutaks kiirelt ja abi on tulemuslik. Suuremas pildis aga on probleemid siiski olemas. Näiteid leiab sotsiaalmeediast, milles robotid esitavad kommentaare inimestel pähe. Kommentaarid on mõeldud petma neid lugevaid inimesi, nagu oleks tegemist liigikaaslaste arvamusega et mõjutada ja kujundada avalikku arvamust. Poliitilistel sotsiaalsetel teemadel või siis lihtsalt asjade ostmiseks. Läks engler Brugingse instituudist USA-s käsitles teemat sügavamalt et mõjutada sealseid poliitikuid sätestama seaduseid, mis kohustaks dialoogikaaslastest tehisintellektile praetud partneritend inimesele tutvustama. Miks siis mitte sellist seadust luua? Vahest rühmad need keegi käega ja tõdeb? Nii head masinat, mis suudab inimeste ära peta senini pea. Ja selliste seaduste loomine on. Ülereageerimine vastuargumente on vähemalt kaks. Esiteks ei peagi masinat väga head olema. Sest inimeste õnnestub petta üpris lihtsalt olgu näiteks tooringu auhind, mis antakse masinale, millel õnnestub jätta inimesest kohtunikega vestluses mulje endast kui inimesest. Matemaatika Alentuuring kirjeldas poole sajandi eest sellist testi kui intelligentse masina. Teokssaamise tõendit mõne aasta eest välja antud uuringu auhinna saanud teemaga tegeles sisuliselt inimestest kohtunike nutika tüssamisega. Teine pool inimese võimekusega masina äraootamise vastuargumendist rajaneb ajapuudusele. Pikemalt edasi-tagasi sõnumeid vahetades õnnestub vestluspartnerid masinlikku olemus päevavalgele tuua ja muuhulgas ilmnes sama häda näiteks Open i organisatsioonis valminud teksti loova süsteemiga keebeedeegaks. Esialgu ehmatas toona Masina loodud tekst süsteemi arendajaid sedavõrd, et nad otsustasid edusammude avalikustamise asemel hoopiski salastatuks kuulutada. Põhjenduseks toodi oht, et masina levimisele asutaks inimesi narritama näiteks luues lahkunud kirjanikule sarnast teksti ja pakkudes sedasi. Tunu avastatud originaalina või siis kommenteerides onlain kaubanduses tooteid või hullutades inimhingi sotsiaalmeedias. Natukene hiljem rohkema tekstiuurimise järel siiski selgus, et masina võimekust hinnati üle. Ainult tavainimesel ei ole aega pikemaks suhtluseks mistõttu põgusad vestlused. Inimesega võib jätta petliku mulje. Uuringute põhjal on tänaseks näiteks Twitteri platvormil poliitilises diskussioonis osalevatest kontodest umbes iga kaheksas teksti külvova roboti oma. 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal. Vestlustes osalenud kondadest kulunud robotitele koguni iga viies. Kui poliitika on alatuse kohtumispaik siis omal moel lõikas argumentidel usutavuse ju ka vaktsiinivastaste sotsiaalmeediakampaanias rakendatud robotid. Petmise ja provokatsioonide kasutamise vajadus ei räägi ju vaktsiinivastased. Seisukohtade tõendite piisavusestega, kausutavusest aretuse Tööriistad, kaotaks mõju ja mitmed probleemid oleks olemata, kui robot ütleb, et on globot. Paljudel juhtudel poleks sellest teabest midagi halba. Näiteks koostavad robotid juba täna mitmesuguseid avalikkusele suunatud raporteid uudistest. Majandusele vaadeteni, nende sisu vastab tegelikkusele sõltumata koostajaks on robot ja teinekord on isegi kasulik. Teada, et sõnamist puudub inimese subjektiivsus kuid on ilmselt üks põhjus, miks robotid ei koostata end reetma ja see on raha. Ühes hiljutises uuringus võistlesid omavahel müügiedus, vestlusrobotid. Ja inimesed, kes või mis püüdsid telefoni teel müüa 6200-le potentsiaalsele kliendile mingit kaupa. Selgus, et robotid olid. Peaaegu sama edukad kui vilunud müügiesindajad ja koguni neli korda edukamad võrreldes kogenematud inimestest müügiagentidega. Aga seda vaid juhul, kui robotid ei informeerinud ostjat, et nad vestlevad robotiga katsetes, milles robot teavitas potentsiaalset ostjat, et vestleb masinaga kukus müügitulemus 80 protsenti. Siit siis küsimus, kas sinu müügirobotid Peaksid Hend reetma isegi kui väheneks petmised, edeneks inimestevaheline osavõtlikkus. Ühiskond oleks informeeritum ja paraneks poliitilise suhtluse kliima. Kuula varasemaid portaale. L2.