Jätkame koos Estonia teatrirahvaga Moskva meenutusi. Sedapuhku meie algupärandist. Palun etenduse muusikajuht Peeter Lilje. Nüüd, kus käimas on meie seekordsete gastrollinud viimane etendus, meil juba öeldud, et meiega rull möödus väga edukalt. Muidugi juba Tallinnas oli eeldada, et publiku lemmikuteks võivad kujuneda Anttila ja rügemendi tütar. Kuidas kujuneb Serrano saatus ja Katrina Izmailova siis selles suhtes olin vähekese hirmul. Kuigi oli kogemus möödunudaastastest trollidest Leningradis, kus see on ometi väga-väga soojalt vastu. Oli siiski väike hirm, et kuidas läheb Moskva publiku ees. Nüüd, kus etendus on juba selja taga võib rääkida, et see hirm oli asjatu. Kui esimene vaatus võeti vastu veel kaunis jahedalt siis juba teises vaatuses katkestati pidevalt peale numbrite lõpuaplausiga. Rääkimata viimane vaatus, mis võeti tormiliste braavohüüetega vastu, see oli Eesti muusika suur võit, nagu ütles Aarnenic peale etendust. Ja tõepoolest võideldud etenduse menu oli veelgi suurem kui Leningradis. Kuigi minule isiklikult tundus Leningradi etendus oli võib-olla ehk muusikaliselt õnnestunudki. Mis selleks kaasa aitasid, on raske öelda võimulla, Kirovi teatri erakordselt hea akustika ja, ja erakordne teatrihoone, mis igale inimesele, kes sinna siseneb, peaks olema tuttav. Võib olla ka see, et orkester paikneb Moskva operetiteatris väga kitsad ja pikad viirus, see tähendab orkestri äärmised, tiivad on teineteisest väga kaugel ja kontakt orkestrantide omavaheline on natukene halvem, kui me seda oleme harjunud. Kodus meeldivad need näitlejad, lauljad ei ole jätnud Tambergi ooperiga tööd sellesse staadiumisse, nagu ta oli aastaid tagasi esietendusel 76 vaid on toimunud pidev töö rolli kallal. Seda oli eriti rõõm kogeda. Proovis, mille Me viisime läbi üks päev enne etendust. On väga palju huvitavaid ja uusi nüansse juurde tulnud. Voldemar Kuslap til sira noorunis. Roll on läinud sügavuti muusikaalsemaks orgaanilisemaks. Väga õnnestunud laulis ka Anu Kaal etenduse Oksaneni rollis. Märkimata ei tahaks jätta eriti õnnestunud ragunoose täitmist Tiit Tralla poolt. Lavaliselt on palju vabamaks läinud Rostislav Rostislav Gurjev Kristjani osas. Kui enne oli täheldada mingit kramplikult laval siis nüüd on see aga kaduma. Väga hästi täitis oma ülesande sel sel etendusel koor. Kui tihti Tallinna etendustel esinenud niinimetatud loginad, mitte kooslaulmist. Tihti on kippunud mustaks minema epiloogi väga kaunis naiskoor, lavatagune sellel etendusel kõlas erakordselt puhtalt ja kaunilt, mida mainisid ära üksmeelselt kriitikuteni koori kõrget taset. Orkestris on täiustunud partiide valdamine. Muusikaliselt võib-olla kõige õnnestunumalt kujunes kiloog, mis on minu arvates ka Tambergi muidugi väga tugevalt kirjutanud. Eino Tambergi ooper sai ka arutelul üksmeelse heakskiidu osaliseks. Mõned killud selle tõenduseks Ajakirja Savitskaja muusika peatoimetaja juuri koores hindab kõrgelt ooperi väljendusrikast, melootilisust, meisterlikku orkestri käsitlust, eredat temaatilist, materjali. Tugevast solistide ansamblist jättis kustumatu mulje Anu Kaalu rokksaan. Stanislavski ja Lemirovist Tantženko nimelise muusikateatri dirigent Kemal Abdul Lajev seabsyrano partituuri nüüdismuusika parimate maailmastandardite kõrvale. Nii teose kui selle lavastuse mõjujõudu vähendab kõneleja arvates aga libreto ess tehtud valearvestus. Syrano kuju, üheplaaniline tõlgendus. Peategelase karakteri mitte päris õnnestunud avamisest kõneleb ka suure teatri dirigent Odyssey Dimitriaadi. Teose muusikaline teostus, autori vaieldamatu meisterlikkus aga lausa hämmastas teda. Hiiumaal aga ja ma toon Ja ta taha. Ja jumalaga. Ei ole see nii. Eesti balleti esindas Moskvas Lepo Sumera Ants Ermi lugu kõneleb teose lavastaja Mai Murdmaa. Eriti närveerisin muidugi Lepo Sumera balleti Ants filmiloo puhul kuna võib-olla ta on kõige ootamatum oma vormilt ja kõige keerulisem ja kuidagi alati on selle etenduse kahtlus, on väga palju inimesi, kes on poolt ja kes on vastu ja kuidagi ta tekitab alati diskussioone. Ja ka trupis on niisugune, nagu lõheneb nii pooldajate ja mitte pooldajate vahel ja seda meeldivam on etendus, võeti väga hästi vastu nii kriitikute kui ka publiku poolt ja kuidagi ei tekkinud tema eluõiguses enam mitte mingit kahtlust teiste meie kvaliteedi kõrval. Samal teemal jätkab juttu Lunadžarski nimelise teatriinstituudi professor Nikolai Elias. Professor Elias leiab, et Hoffmanni jutustus kuldpott on balletiteatrile raske pähkel kuid Mai Murdmaa lavastaja mõte inimväärikuse ülemusest, inimese fantaasialennust, tema unistusest väga harmooniline teema käsitlus jõudis adressaadini. Rahuldustundega vaatas kriitik ka Jevgeni Neff kaja täpset tantsu, samuti basini järkina osatäitmise. Kuid ometi jättis etendus tervikuna ta ükskõikseks. Nii nagu teda erutasid Prometheus kadunud poeg, võistepandraasin jäi ta kainelt vaatlevaks on seal minu puhul selle põhjusi otsides nimetab professor Elias ka tema jaoks ehk vähe poeetilist muusikalist lahendust. Niisiis jõutud seegi kord hinnanguid üks meeleni. Kuid kui üks teos nii palju vaidlusi äratab ja samas üha uusi sõpru võidab, tähendab ta ei jäta meid ikka ükskõikseks. Järgmise kaadri meie muljete kaleidoskoobis pühendame põhitöö tegijaile, teatrikoorile ja orkestrile. Mikrofon on Aarnemiku käes. Meil paljud nimetatakse ainult üks kord, aga me nagu arutelu leidsime, et see oli siiski õige vahel näidata oma repertuaari, jaga esinejate kaadrid kõige mitmekülgsem mitmekülgne mõlemast küljest, aga samal ajal muidugi tehnilise personalikoormuse ääretult suur iga päev, uus tehniline proov samuti orkester sai küllalt vatid, kõik tükid enam-vähem siiski kriitilist kohad läbi võtta ja meie väikeses koosseisus, kus, nagu öelda dubleerimist võimalus on minimaalne, oli just ma ütleksin veel kord orkestri ja tehnis Versonal koormus äärmiselt suur ja loomad selle pinge tõttu üksikuid väikest pisi vigu eksid tekkis. Aga need õnneks niisugust üldpilti ei mõjutanud ei varjutanud. Ja tervikuna oleks kõik väga hästi. On rõõm, et eriliselt alla kriipsutada ka meie väikese ooperikoori esinemist. No et nad ooperis laulab hästi, aga et ka balletitempanraasin nad nii suure ja raske liikumisega perfektselt hakkama said, see oli muidugi suur tunnustus ja annab, ma arvan, kindlasti koorile. Hinduja jõudu edaspidiseks uueks hooajaks, sest et mitte väiksemad ülesanded poriskonnanoffie müüdud mõrsja ei ole neid ees ootamas. Kõiki koori kohta lausutud kiidusõnu meie saatesse mõistagi mahuta, valisime neid esindama Odyssey Limitriaadi. Eesti koorikultuur on tänu Gustav Ernesaksale kogu maailmas tuntud kuid ka teatrikoor on suurepärane. Leiaks palju teatreid nii meil kui raja taga, kes kadestaksid eesti teatrit selle koori pärast. See on tõeline rikkus. Arvad maestro Dimitriaadi? Orkestri juttu selle kontsertmeistrilt Mati ufertelt. Kuigi meie tänavune aasta oli väga pingeline tööperiood oli väga pikk siiski moskva, kas troll see olile suureks toredaks lõppakordiks, toredaks innustuseks, mis anna nab alati nagu juurde teatud pinget teatud niisugust on nagu proovikiviks ja ausalt öeldes, kas trollide nimel me nagu oleme nõus isegi taluma neid suuri koormusi suuri raskusi ja tihtipeale just niisugustes küllaltki rasketes situatsioonides avalduvad meie orkestri nii head kui vead? Ka siin Moskvas on orkestri töö olnud väga pingeline, on inimesi, kes on esimesest päevast peale peaaegu ilma vahetuseta, töötanud iga päev iga õhtu. Ja sealjuures on küllaltki hästi suutnud säilitada seda kvaliteeti, seda rasket pinget ületada ja anda oma parima. Selles mõttes ma arvan, et see Castrol, eriti nagu vääriks võib-olla esiletõstmist, sest just orkestri töö siin nagu mainis isegi arutlusel meie pealinna teatrite dirigendid, tõsteti esile meie orkestri mitmeid soliste, flöödisolisti flöödikontsertmeistrit, klarnetikontsertmeistrit ja avaldati tunnustust orkestrile, kes töötades niisugustes rasketes tingimustes andis küllaltki toreda panuse meie ürituse heaks kordaminekuks avaldati ka mõtteid, edaspidi võiks rohkem reguleerida, rohkem kasutada, anda nagu pillimeestele hingetõmbeaega, mis kindlasti tuleks kasuks kvaliteedi, veelgi suuremale tõusule tiga mitmeid kriitilisi märkusi millest on kindlasti kasu meile, millest me teeme omad järeldused ja tore on ka omakorda jälle esineda niisugustes akustilistest tingimustes, kuigi kohalikud ei pea seda teatud just kõige parema akustikaga teatriks. Siiski meie jaoks oli see siiski nagu. Samm normaalsema akustika poole, kus iga pillimees sai nagu avaldada oma interpreedi taotlusi Nii leidis juureid koores, need dirigentidelt tuleb tööd teha pillirühmade ühtlustamiseks. Näiteks esimesed viiulid ei kõlanud alati kaugeltki nii, nagu oodanuks. Küllalt palju patustamisi tuli ette ivaldi puhul kuid ka Verdi ja teiste autorite teostes kõlanud tutti-lõikudes partii küllalt kandvalt ja väljendusrikkalt. Mõtlema peaks ka kvaliteetsemate pillide muretsemisele. Ka muidu väga hea vaserühm kippus vahel forsseerida. Ja kuigi orkester kokkuvõttes tublilt esines, näeb juuri koorem kasvuruumi selle kõla kvaliteedi ja paindlikkuse tõstmisel. Estonia ooperitrupp oli menukaima, kuigi raske on siin võrrelda, kaaluda. Väga meeldis rügemendi tütar palju huvitavat, öeldi Katariina Izmailova lavastuse kohta. Triumfi lõikas ootuspäraselt Attila. Kemal Abdul Lajevile ava sättila etendus, kogu teatrikogemused näitas selle ulatusliku arenguperspektiive. Dirigendi imetlus kuulub etenduse juhtidele, kes oskasid oma trupi tugevad küljed koondada. Erilised löögijõud avastuseks oli Mati Palm, tema esinemine nii erinevates rollides nagu artila, vana sunnitööline ja Stenkaraazin oli kõneleja jaoks kirjeldamatult huvitav. Orelit köitis otile mitte ainult suurepärase muusikaga vaid eelkõige seepärast, et tegemist on terve kollektiivi suure õnnestumisega. Peaosatäitjast nimetab ta esmajoones meie legendaarset Tiit kuusikut moskvalast ammust sõpra, kellega kohtumine seegi kord pidupäevaks kujunes. Tiit Kuusiku kõrval temaga võrdsel tasemel esines suurepäraste vokaalsete eelduste ja haruldaste näitlejavõimetega Mati Palm. Nende duetid kuuluvad Juri koorevi arvates muusikateatri tippsaavutuste hulka. Need olid tõelise kunstihetked. Reastamata siia kõigi kõnelejate arvamusi, julgen Mati Palmi nimetada nende võõrus etenduste edukaimaks solistiks. Minul on seekordne Castrol reis Moskvasse küllalt soodne, sest mul oli õnn ja võimalus toda lava ettustati kiusas. Ja seda kahel õhtul laulda vana sunnitööliste klotsiga Tallinna Izmailova ja neljanda etensena meiegist fotokovitši Stefan raseni hukkamises ostid armiga, esineda need neli etendust, millest ma ka seda kindlasti kõik väga edukalt. Neisteriti vastinaatile ja fantaasia hukkamine. Nagu küllalt soodus olnud, mulle niisugust publikut ongi. Ei ole mina näinud peale La Scala teatri ja suure teatri või mõne muu erakordse Johuse, aga meie reaetendused olid küll väga-väga-väga rahvast tulvil ja väga paljud jäid ukse taha. Seda eriti juhtunud balletiõhtul, kus oli aasta pandrazine hukkamine, sest seda teosta vene publik tahtis sõna kindlasti väga näha. Ja toimus ainult üks kordades sellel edenzoloydi eelnev kõmu väga suur Moskvas nähtavasti juba asjatundjate hulgas ja tavalise publiku hulgas. Peale nende esinemiste võtsin osa kahel õhtul Rossija saalis viie olümpialinna kontserdist. Need kaks aastat olid siis Tallinna olümpialinnakontserdid ja veel raudteelaste päevale pühendatud kontserdist samas saalis, kus esinesin koos Siberit Juumani riikliku filharmoonia viiuldajat ansambliga ja laulsin nendega siis kaks Tšaikovski romanss. Samal ajal tuleb mul ka veel Moskvas juba teha. Endale Messijasega dirigenti rovski juhatusel tuleb laulda 15 endale. Kuueteist-ndal augustil Riias ja kahel hommikul on võimalus Moskva raadiosse teadvustada 12 lauluromanss nende seas Eesti rahvalaulud. Tule koju, sina kena tammekene, Tšaikovski romansid ja Lermontovi tekstidele Sviridovi laule, mida väga vähe lauldakse, teadagi Moskvaranduse lindistamine ei ole kerge, sest vastuvõtukomisjon on väga-väga kriitiline. Seda intonatsiooni ette kanda kui häälduse osas. Nii et harjutud andunud seal etendust veel päris tublistikuid. Esimene seanss on möödas ja läks ilusti, kahjuks. Enamus aega on läinudki, proovideks proovitakse etenduseks, ei ole saanud vaadata kuigi palju siin toimuvat rahvaste spartakiaadil ainult kahel õhtumisen leia staadionil kus siis 20 aastat tagasi maisega kuuli tõukasin, ava defileel, olin. Väga erutav oli minna elluslikki staadionile ja kuulda seda suminat ja võistluse ärevuste õhkkonda. Võib-olla ka omamoodi, mind innustas ja tiivustas siis praegust erialatööd tegema niiskuse võistlusliku pingega, nagu 20 aastat tagasi spordiväljakul. Jaa. Saateaeg läheneb lõpule, muljete ringi asub kokku tõmbama Estonia peadirigent Eri Klas. Seekordne moskva kas troll langes kokku suure sündmusega rahvaste spartakiaadiks, kuigi meie, kas troll seekordne on kultuuriprogrammi olümpia 80 avamine milline on erilise vastase märgi all meie teatri poolt? Seetõttu püüdsime, kuigi muidugi oleksid liin ütelda, et igakordne püüame paremini esineda igal ringreisil. Ja seetõttu olime me koos paljude vabariigi sporditegelastega ja seetõttu tahaks nagu hoopis teise kandi pealt seal läheneda, et kui meie sportlased üritasid parandada oma resultaati ja siiski seda eriti palju ei teinud, siis ma arvan, et meie üritus võib-olla sai nagu natukene parema vastukaja siin Moskvas ja kui miinimumülesanne oli pääseda 10 või kaheksa hulka, siis ma arvan, et meie olümpio programmi vähemalt sellel perioodil pääsesime esimese kahe hulka, sest muusikateateid rohkem ei olnud kui, kui kaks. Ja kui nüüd arvestada siia juurde veel seda, kuidas meid siin tõesti vastu võeti, võiksime me, nagu resultaati rahul olla, need head sõnad, mis meie aadressil öeldi ning publiku soe vastuvõtt olid vist selleks tunnistuseks. Et meie võime oma seekordset Moskva külalisesinemisi lugeda õnnestunuks. Ja millal siis Moskva jälle meie teatrit näeb? Statistika näitab, et kaks viimast reisimõlemad on toimunud seitsmeaastaste vaheaegadega ja kõikides sõnavõttudes jäi kõlama, ootad, võib-olla saaks edaspidise rütmi kujundada välja viisaastaku näol on meil midagi selle vastu, ei ole sellest, et Moskva publiku ees on alati esineda eriliselt tore. Sest, et sellist muidugi aplaus ja braavo, karmist jaga publikust tungi etenduse kodulinnas. Meie tagasihoidliku temperamendi ja endastmõistvalt puhume kohtame harva ja eks see sunnib nagu sportlastki kunstnik ennast ületama, kui teda vahetaks. Teda tullakse vaatama kõige paremate soovide ja ootustega.