Kell on kuus õhtul. Uudistetoimetus võtab kokku kolmapäevased 19. veebruari olulisemad sündmused, mina olen Uku Toom. Pärnus alustasid koalitsioonikõnelusi Valimisliit, Pärnu tähendab Keskerakond ja EKRE. Riigikogu võttis vastu avalduse ajaloomälust ja ajaloo võltsimises. Tootsi tuulepargile rakenduva toetussüsteemi üle otsustab Elering pärast Eesti energialt avalduse saamist. Kui me räägime Tootsi projektist tootja täpselt samamoodi esitama taotluse, et läbi viia hindamine tema projekti suhtes. Ravimiamet kinnitab, et Harvik haiguste ravi apteegireform ei mõjuta need, kes vajavad mõnda Eestis haruldast ravimit, peaks seda ka edaspidi saama maakodulähedasest apteegist. Lennuki Boeing seitse kolm seitse maks kütusepaagist leitud prügi on taas tõstatanud küsimuse USA lennukitootja toodangu vastavusest ohutusnõuetele. Etendusasutuste tegevustoetusest ilma jäänud vana Baskini teater andis Kultuuriministeeriumi kohtusse. See teatrirahastus on paraku niivõrd vildakas, et ega siin muud varianti ei olnudki, et ühel hetkel keegi pidi tõusma nii-öelda ja, ja selle asja avalikesse tooma ja kohtusse viima. Laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Anders Elvas oli meeste 20 kilomeetri tavadistantsil parim prantslane Martin Fourcade. Rene Zahkna sai 35. koha ja ilm püsib muutliku pilvisusega ning vähese vihmaga. Öösel on temperatuur miinus kolmest pluss kahe, homme päeval pluss ühest pluss viie kraadini. Alustame kohaliku poliitika teemadel. Valimisliit Pärnu ühendab Keskerakond ja EKRE alustasid täna pärastlõunal valitsuskõnelusi. Ester Vilgats jätkab. Valimisliidu ja erakondade esindajad kogunesid Pärnu linnakodanike majja, kus suure tõenäosusega kuluvad tänased tunnid kuni hilisõhtuni ja veel palju aega. Järgmisest nädalast küsisin kõigepealt kommentaari Keskerakonna läbirääkimisdelegatsiooni juhilt Markov soorinilt. Jah, et eks me oleme siin kaks tundi väsimatult esimesed peatükid läbi vaadanud, vaadanud just üldpõhimõtted ja linna arenguid puutuvaid küsimusi ja oleme valmis suhteliselt kaua töötama, seda nii kas või tänasel päeval ja ka järgnevatel päevadel. Kuna linnaeelarve on juba vastu võetud, siis väga suuri ja põhjapanevaid muudatusi praegu enam teha ei saa. Tõdessorin. Jah, ega piirangu paneb ka see, et järgmised valimised on vähem kui kahe aasta pärast. Aga mis ühe selge esmase prioriteedina me oleme välja toonud, siis võib meid nimetada ka kolmanda silla koalitsiooniks. Meil on väga selge siht, et tahame liikuda selles suunas, et kolmas sild ei oleks ainult jututeema, see on meie eesmärk. Et ikkagi pärnakad saaksid selle kolmanda silla üle Pärnu jõe. Valimisliidu Pärnu ühendab juht ja linnapea Romek Kosenkranius. Koalitsiooni võimalikud partnerid siis arutavad kõik oma seisukohad ja punktid läbi, olgu see siis praegu kehtiva koalitsioonilepingu valguses kui ka selle tulevase lepingu valguses, et läbirääkimistekäik on näidanud, et üsna palju just punktides, mis on tänases koalitsioonileppes, on ka uuel partneril üksmeelt väga palju, aga see on selline protseduur, mis tuleb läbi käia. Oksjon Tootsi tuulepargialale on möödas, milliseks kujuneb makstav toetusskeem, ei ole see nii selge, kuni Eesti energia ei ole selleks Eleringile vastavat avaldust esitanud. Kadri Põlendik räägib sel teemal. Eile avalikul enampakkumisel Eesti energiale läinud Tootsi kinnistu asjus vajab otsustamist veel üks oluline aspekt millise skeemi järgi hakatakse valmiva tuulepargi ess toetust maksma. Nimelt hakkas Eesti Energia Tootsi tuulepargi rajamiseks valmistuma juba neli aastat tagasi, kui valitsus otsustas kinnistu ettevõttele anda. Toona investeeris Eesti energia ettevalmistustöödesse 10 miljonit eurot. Kui nüüd leitakse, et tegu oli pöördumatute kulutustega siis oleks vana tuulepargi projekti jätkamine. See omakorda tähendab, et ka taastuvenergia toetus tuleb neli aastat tagasi kehtinud skeemi järgi. See on aga kahjulik Eesti Energia konkurentidele, kes hakkavad uue skeemi järgi toetustele kandideerima. Kui Tootsi tuuleparki peetakse olemasolevaks tootjaks, jääks uue tuulepargi toodetu võrra vähem võimsust, millele kandideerida. See, kuidas Tootsi tuuleparki edaspidi käsitleda, jääb võrguettevõtte Eleringi otsustada. Enne ei otsustata aga midagi, kui Eesti energia selleks taotlust ei esita. Nii ütles Eleringi taastuvenergia talituse juhataja River Domera. 2018 aasta elektrituru seadusemuudatused. Ta pandi Eleringile kohustus hinnata üle ühe megavatist tootmisseadmete projekte seisuga 31 detsember 2016, et nad projekt oli sellel hetkel muutunud pöördumatuks ja selle alusel on Elering juba poolteist aastat hinnanud erinevaid projekte ja kui me räägime Tootsi projektist tootja peab täpselt samamoodi esitama taotluse, et läbi viia hingamine tema projekti suhtes. Selleks on Elering moodustanud komisjoni ja vajadusel küsib nõu ekspertidelt nii Eestis kui väljaspool, kuna kuna tegemist on sellise päris spetsiifilise hindamisega Kas seal seda ka arvestatakse, et milline võib olla mõju teistele tootjatele juhul kui nüüd Eesti energia hakkab märkimisväärselt rohkem teistest saama neid taastuvenergia toetusi? Mõju teistele tootjatele hinnata, hinnata ikkagi väga konkreetselt projekti kui sellist, et kas projekt oli 31, detsember 2016 seisuga sellises olukorras, et teda võib nimetada pöördumatut arendajaks. Eesti Energia juht Hando Sutteri ütles, et Eleringile avalduse esitamisest on veel vara rääkida. Kõigepealt siiski tuleb see protsess lõpuni käia, Eesti energia peab saama selle kinnistu omanikuks, et sinna on veel maad minna, nii et siis tulevad kõik järgmised sammud, sai maaomaniku leidmine on teatavasti võtnud palju aastaid aega ja loodame, et nüüd on, nüüd on see viimane etappe, ta saab lõpuni viidud, aga siin mõned sammudele minna, siis räägime ka järgmistest sammudest. Riigikogu võttis oma tänasel istungil vastu 73 riigikogu liikme esitatud riigikogu avalduse ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest. Avalduse poolt hääletas 72 riigikogu liiget, vastu hääletas keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin, kuus keskerakondlast jäi erapooletu tuks või ei, tegelikult ei hääletanud. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson põhjendas avalduse vajalikkust. Ajalugu on Eestile alati olnud palju lähemal kui nii mitmelgi teisele meie kultuuri ja poliitilisse, ruumi kuuluvale riigile või rahvale. Dramaatilised mälupildid on meile kaasa antud kodudest, sest iga meie pere saatus peegeldab paremini kui sageli lakoonilised õpikutekstid. Me rahva keerukat kujunemist ise hakkama saamist ja ränkade vintsutuste kiusta lootuse püsimist. Me oleme õppinud ellu jääma ka siis, kui meie meelt on vägivaldselt vaigistatud ja meid endid hävitatud. Meid on hoidnud õigel kursil usk igavesse õiglusse, mida on vorminud ühine arusaamine meie enda kulgemisest läbi aja ja ruumi. See ongi peamine ja põhjus, miks me ei saa ja ei tohi täna vaikida, kui käib inforünnak meie suveräänsuse ohustamiseks ja õigusliku järjepidevuse põhimõtte murendamiseks. Eesti apteekides on ravimeid, mida vajavad ainult mõnede Arvik haiguste all kannatavad inimesed. Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk kinnitab, et apteegireform nende inimeste käekäiku ei mõjuta. Arvika haiguste ravimeid saab ikka soovi korral ka oma koduapteegist. Madis Hindre räägib sel teemal. Kas te oskate selgitada, kuidas praegu käib ühes või teises Eesti kohas ravimite kättesaamine Arvik haiguste raviks ja kuidas siis hakkab erinema või kas üldse hakkab pärast apteegireform? Nii nagu kõik ravimid, apteek tellib hulgimüüjalt ravimi, kui selle ravimi järgi teadus ja niimoodi see ravim siis apteeki jõuab läbi hulgimüüja samamoodi või apteek tellida ravimiga, teisest apteegist näiteks seda varianti kasutatakse ka, eriti kui on teada, et mõne ravimiga tarneraskus. Kui näiteks Tartu apteekides, kes on ravim otsas, aga Pärnus on siis Pärnu apteekidest saab ravimit tellida. Aga kas selline tellimine käib Eestis ainult ketisiseselt või seal ei ole vahet? Ei, seal ei ole vahet selles mõttes, et apteek peab ka mõistliku aja jooksul patsiendile ravimi tagama ja millises apteegis seda siis parasjagu üle Eesti on, seal tema saab selle tellida nüüd, kuidas apteegireform seda mõjutab? Tegelikult ei mõjutagi selles mõttes, et hulgimüüjad jäävad ikka hulgimüüjateks. Apteegid saavad nendelt ravimeid jätkuvalt tellida. Kas inimesed saavad endale isenesest ravimeid, olenemata sellest, kas siis Arvika haiguste raviks või ka lihtsalt tarvilikke antibiootikume postiga koju tellida või postiautomaat? Eestis on olemas kaks internetiapteeki ja kui me räägime apteegireformi kontekstis, siis üksinda netiapteek on proviisoromandis ja internetiapteek Eestis jääb ning nii nagu täna on võimalus tellida ravimeid internetiapteegist, jääb see võimalus ka edaspidi inimestele piirkonnades, kus või juhtuda, et Apekas siis mõneks ajaks või püsivamalt suletakse. Kindlasti on see üks, üks võimalus. Evelyn Villers jätkab välisuudistega. Lennuki Boeing seitse kolm seitse maks kütusepaagist leitud prügi on taas tõstatanud küsimuse USA lennukitootja toodangu vastavusest ohutusnõuetele. Prügi leiti tarnimist ootavate uute lennukite kütusepaakides. Ettevõtte pressiesindaja sõnul ei arva nad siiski, et viimane leid lükkab edasi lennuki seitse kolm, seitse maks tagasi liinilendudele pöördumise lennuohutuse amet keelas möödunud aastal pärast kahte ohvriterohket lennuõnnetust selle lennukitüübiga lendamise ning käivitas uurimise. Ajalehe Helsingin Sanomat tellitud uuringu kohaselt on põlissoomlased endiselt populaarseim partei, kuid veebruaris on oma toetust suurendanud sotsiaaldemokraadid ja natuke ka Keskerakond. Veebruari arvamusküsitluse kohaselt toetab jussi Halla-aho juhitud põlissoomlasi 22,4 protsenti valijatest. Nende toetus on langenud 0,4 protsendi võrra. Teisel kohal on samuti opositsioonis olev paremtsentristlik Koonderakond 17,3 protsendiga. Kolmandat kohta hoiab 16,3 protsendiga peaminister Sanna Mariini sotsiaaldemokraatlik partei. USA president Donald Trump andis lähenevate presidendivalimiste eel armu. Seitsmele inimesele ei Olühendas veel nelja karistusaega. Nende seas on nii maksupettuste kui ka narkokuritegude eest süüdimõistetuid. Nimekirjas on näiteks Illinoisi osariigi endine kuberner root Blagojevitš, kes on korruptsiooni ja pettuse eest 14-ks aastaks vangi mõistetud. Muuhulgas üritas ta müüa senaatori kohtamise vabaks, kui Barack Obama presidendiks valiti. Blagojeebits osales 2008. aastal Trumpi teleshows armontiga rämpslaenude isaks kutsutud Maiklemilkenile, kes mõisteti 1900 üheksakümnendatel aastatel süüdi finantspettuste eest. Pärast paariaastast vangis viibimist asus ta toetama heategevus ja asutas vähiuuringute instituudi. Trumpi sõnul on ta maksnud oma tegude eest kõrget hinda ja teinud pärast seda tublit tööd. Venemaa hoiatas Türgit Süüria vägede ründamise eest pärast Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani ähvardus, et Süüria Idlibi provintsis alustatakse sõjalist operatsiooni. Süüria aktivistide sõnul on ligi miljon inimest põgenenud Süüria valitsusvägede pealetungi eest Idlibi. Tegemist on suurima arvu sisepagulastega Süüria kodusõja algusest 2011. aastal. Türgimis toetab Idlibi provintsis paari mässuliste rühmitust on nõudnud kõnelustel Venemaaga relvarahu, et välistada uut põgenikevoogu oma territooriumile. Euroopa komisjon tahab parandada andmekasutus Euroopa liidus, selleks on plaanis täiendada seadusandluse investeerida andmete hoidmise ja jagamise infrastruktuuri, nagu andmepilved, eelkõige tööstusest ja tehnilistest lahendustest pärinevate andmemassiivide tõhusam kasutuselevõtt on oluline innovatsiooni võimaldamiseks. Euroopa komisjon esitles täna oma tehisintellekti andmekasutuse strateegiat. Tehisintellekti lahendused ühisel turul peavad järgima Euroopa väärtusi ega tohi kedagi diskrimineerida. Samuti D peavad kõrge riskiga tehisintellektiteenused olema sertifitseeritud. Ursula Fanderlaien. Luua Euroopa Liidu andmeruumid ja pilvetaristu kavatsena mäe käivitada investeeringud nelja kuni kuue miljardi euro ulatuses. Andmemajanduse väärtus on tohutu. Euroopa liidus on praegu 300 miljardit eurot, see on 2,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on nii praegu viie aasta pärast on see kolmekordistunud, nii et te näete kasvukiirust ja see tähendab ka uute töökohtade loomist. Kaitseministeerium tutvustas täna riigikaitse avaliku arvamuse uuringut viimasel kümnendil uuringu läbi viinud Juhan Kivirähk ütles, et üldine trend selle aja jooksul on olnud kõrge toetus NATOle ajateenistusele ja ka sellele, et peame olema valmis end ise kaitsma. Eestlaste ja muukeelsete seisukohad neis küsimustes aga peegeldavad selgelt meedias käsitletud. Kui nüüd riigikaitsest rääkida, siis on väike vahe kogu aeg olemas. Aga näiteks arusaam sellest, et kui Eestit rünnatakse, siis tuleb kaitsta seal on olnud suhteliselt võrdne toetus, isegi olnud küsitlusi, kus on venekeelsete toetus sellele, et Eestit tuleb kaitsta kõrgem kui eestlastel. Tegelikult on ka valmisolek ise riigikaitses osaleda. Kui me vaatame siis ainult mehi ja, ja Eesti kodanikke on küllalt lähedane nii eestlaste kui ka vene vastajate hulgas. Mis puudutab suhtumist NATO-s Eesti kaitsele Eesti kaitsejõududesse, siis siin on erinevus suur, sellised sündmused nagu Araabia kevad või, või Ukraina kriis siis seal on ju vene meedia otseselt süüdistanud agressiivsuses ja teiste riikide siseasjadesse sekkumises ja see on toonud kaasa ka siis venelased vastajate halvema suhtumise. Ja muidugi mis on veel väga oluline, et kui eestlaste riigikaitselisi hoiakuid kujundab see arusaam, et meil on ohtlik idanaaber, siis venekeelne vastav seda ohtu ei taju. Ja loomulikult, kui ei saada aru, milleks me siis õieti valmistama ja milleks need liitlased siin kohapeal on siis nähakse selles pigem nagu pingete genereerimist kui siis Eesti riigikaitset ja sellest tulebki see, see suhtumiste erinevus. Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk on uuringu tulemustega rahul. See peegeldab seda, et Eesti elanike usaldus riigikaitsesüsteemi suhtes on hea kõrge Eesti elanike kaitsetahe püsib hästi kõrge. Eesti elanike usk ja usaldus nende institutsioonide vastu, kes riigikaitset peavad tagama, on väga kõrge, sellepärast et väga oluline on mitte ainult teha, et meie arvates õigeid asju vaid saare või kinnitus selle kohta, et need tegevused paistavad ka inimestele õiged. Millega ma näiteks tahan kindlasti jätkuvalt videot edasi töötada, on see, et kuidas vähendada mõnedes elementides olevaid lõhesid siin eestikeelsete ja uuest elanike hoiakute vahel. Kuidas tagada seda, et need inimesed, kes ise vahetult peaksid tulema ajateenistusse näiteks et nende hoiakud ka nähtuse suhtes oleks positiivsem, me näeme seal selgelt jõnksu, kus need noored, kes peaksid teistest tulema, nende hoiak on negatiivsem kui isegi paar aastat vanema tulles. Näiteks selliste asjadega tahaks kindlasti tegeleda. Täna hommikul said kaks põhja prefektuuri kriminaalpolitseiniku Tallinnas kärbeli tänaval vigastada, kui neile sõitis kinnipidamise ajal autoga otsa 25 aastane mees. Auto sõitis üle meeste jalgade ja kiirabi toimetas mõlemad haiglasse. Nende elud ohus ei ole. Põhja prefekt Kristian Jaani rääkis Kadri Põlendik. Kuule, mis täpselt juhtus? Meie narkopolitseinikud läksid kontrollima informatsiooni ühe konkreetse isiku suhtes, kelle osas oli siis alus arvata, et müüb narkootikume ja selle kontrollimise käigus siis paraku jah, juhtus nii, et et see isik rammis autoga meie kolleegide autot ja selle kinnipidamise käigus siis tõepoolest kaks kriminaalpolitseinikud said vigastada. Kas see inimene, keda kinni mindi, püüdma saadi, siis kätte? Tema sündmuskohalt sai hetkeks minema, kuid me kaasasime väga operatiivselt väga suured ressursid selle otsingu läbiviimiseks. Tsirka poole tunni jooksul oli meil ülesehitus selle isiku auto ja pisut aega läks veel edasi ja sisi kandis ennast ise üles ja ta lihtsalt tuli meie Ida-Harju politseijaoskonda Pinna tänaval. Kas see kahtlus osutus tõeks, et ta tõepoolest tegeles narkootikumide müügiga? No see informatsioon suht vettpidav oli meil juba eelnevalt tegelikult olemas ja, ja need tõendid on, lisaks hetkel on siis alustatud ka menetlus tapmiskatsega, selliseid rünnakuid politseiametnike suhtes pannakse Eestis toime praktiliselt iga nädal vähemalt üks. Nii et politseinikud riskivad igapäevaselt oma elu ja tervisega. Etendusasutuste tegevustoetusest ilma jäänud vana Baskini teater andis Kultuuriministeeriumi kohtusse tegelikult juba eelmisel reedel hulgas nõuti, et ka kõigi teiste erateatrite toetused peatataks seni, kuni Baskini teatri toetus selgeks vaieldakse. Jane Saluorg jätkab. Varem sai vana Baskini teater riigilt toetust suurusjärgus 30000 eurot aastas mis moodustas arvestatava osa teatri ligi 300000 eurosest eelarvest. Viimased kolm aastat on aga teatrirahastamise taotlus riigi poolt rahuldamata jäänud. Riigipoolsete etendusasutuste tegevustoetuste jagamisel toimib juba 16 aastat süsteem, kus kaheksaliikmeline ekspertkomisjon hindab taotlusi kriteeriumide nagu näiteks kunstilise taseme ja koostööprojektide, aga ka väikekohtades etenduste andmise alusel. Ekspertkomisjoni soovituse põhjal allkirjastab minister käskkirja, kes saavad toetust ja keskmik aitäh. Vana Baskini teatri poolt kohtusse antud kaebuse üheks punktiks ongi aga see, et ministeeriumi juures tegutsenud ekspertkomisjoni tööreeglid lähevad vastuollu etendusasutuste seadusega jätkab vana Baskini teatri lepinguline esindaja Meelis Leis. Teatrirahastus ongi paraku niivõrd vildakas, et ega siin muud varianti ei olnudki, et ühel hetkel keegi pidi tõusma nii-öelda ja selle asja avalikkuse ette tooma ja kohtusse viima, sest seal on kaks suurt momenti, et üks, üks suur moment on see, et kultuuriminister on hakanud ise seadusliku aluseta kehtestama. Hindamiskriteeriumeid seda teha ei saa, et meil välistab selle juba põhiseadus. Kultuuriministeeriumi asekantsler Hillar Sein ütleb aga, et süüdistused on alusetud, sest ministeerium on käitunud seaduse järgi. Hillar Sein. Seaduses on tegelikult võimalus ka lisakriteeriumi määrata. Seadus tuleb välja kaks kriteeriumit, mis kindlasti peavad olema ja need antud juhul ka seal meie praegustes kriteeriumites olemas. Kuna vana Baskini teater nõuab ka esialgset õiguskaitset, tähendab see, et kuni kohtuveskid jahvatavad, jäetakse väljamaksed tegemata ka teistele teatritele. Tallinna Linnateater ootab näiteks miljonid Von Graal ligi poolt miljonit eurot ja näiteks teater must kast kuutteist tuhandet eurot. Teemat käsitletakse pikemalt täna õhtul ETV saates Pealtnägija. Silve Grabbi Kaiv räägib, milline on ilm. Eeloleval ööl on pilves Lääne-Eestis selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma ja lörtsi, öö hakul on sadu tihedam Lõuna-Eestis. Mitmel pool tekib udu. Enne keskööd puhub edela ja läänetuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis, pärast keskööd nõrgeneb ja on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb eeloleval ööl miinus kolme-pluss kahe kraadini. Homme hommikul püsib mitmel pool udu. Keskpäeva paiku lääne poolt alates pilvisus hõreneb, kuid Ida-Eestis sajab veel kohati vähest vihma või lörtsi. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub tuul edelasse ja lõunasse ning tugevneb nelja kuni 10, saartel ja läänerannikul õhtul puhanguti kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval pluss ühest pluss viie kraadini. Rahvusringhääling omandas pikaks ajaks laskesuusatamise teleõigused, Juhan Kilumets räägib, kas on, mida vaadata. Matthews Elvas jätkuvatel laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel selgusid täna medalivõitjad meeste 20 kilomeetri tavadistantsil. Võistluse võitis prantslane Martin Fourcade, kellele see on 12. maailmameistritiitel. Fourcade eksis ainult viimasel lasul ja edestas kaks möödalasku teinud norralast Johannes Thingnes pööd 57 sekundiga. Pronksmedali võitis sarnaselt vurkaadiga ühe trahviminuti teeninud austerlane Dominic Landerttinger. Renee Tsahkna sai parima eestlasena 35. koha. Tsahkna tegi ainsa möödalasu esimeses tiirus, aga suusakiirus täna kõige parem polnud ja nii kaotas ta Fourcade'ile viie ja poole minutiga. Kristo Siimer oli viie trahviga 84. ja Kalev Ermits kaheksa trahviga 86.. Renee Tsahkna kommentaar. Plaat kellelegi ka nagu väga hästi ja suusad loomulikult ka, et tundub, et tunnetki, kui organism piduri peale tehase poolest nagu igaüks võiks olla niisugune, kus mingi hästi k tõmbani teavitama difrilukku, ennakud organid või, või hingamislihased midagi takistused. Sooritus oli selgelt parem, kui ütleme, et füüsiline valmisolek. Anett Kontaveit läheb Dubai tenniseturniiril täna õhtul vastamisi venelanna Anastasia Paulutšenkovaga. Kontaveit on maailma edetabelis 24. Jabablutšenkova 31. kohal. Selle mängu võitja kohtub veerandfinaalis maailma 15. numbri Petra Martitšiga. Samal tabelipoolel tagas pääsu kaheksa parema sekka maailma kolmas number Karolina Pliškova, kes loovutas prantslannale Kristiina bladenovitšile kahe seti peale vaid kolm geimi. Pliškova veerandfinaali vastane on Kasahstani esindaja Jelena rõba kina. Jalgpalli meistrite liigas mängiti eile õhtul esimesed kaheksandikfinaalid. Dortmundi Borussia alistas koduväljakul kaks. Üks pari sisend. Hermani Borussia mõlemad väravad lõi norralane äärling hoolan kui on alles 19 aastane hooland sel hooajal meistrite liigas löönud juba 10 väravat. Esimesed kaheksa lõida sügisel, kui mängis veel Salzburgi meeskonnas Dortmundi Borussia kaliitu soolan jaanuaris ja on uue meeskonna eest löönud seitsme mänguga juba 11 väravat. Tiitlikaitsja Liverpool kaotas kaheksandikfinaali avakohtumises võõrsil Madridi Atletico-le null. Üks. Kohtumise ainsa värava lõi soul juba neljandal minutil. Viimati kaotas Liverpool täiskoosseisuga mängides septembri keskel Napolile. Ja see oligi tänane Päevakaja aitäh kuulamast.