Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku 20. veebruari sündmused meil ja mujal, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas pensionireformiseaduse saatmist tagasi riigikogu suurde saali muutmata kujul. Riigikogu arutas ka olulise tähtsusega riikliku küsimusena meie metsanduse tulevikku muutva kliimastiku tingimustes. Üksmeel jäi leidmata. Me kardame asjatult, et vanad metsad muutuvad kliimamuutustesse panustajaks, elurikkuse hoidmine ning kliimamuutustega võitlemine ja kohanemine ei ole oma omavahel vastuolus. Ida-Virumaa tuleviku teemalisel rahvakoosolekul Kohtla-Järvel toonitati kiiret põlevkivitööstuse lõpetamist ehk põksitit ei tule. Jah, Euroopa kliimapoliitika on selles suunas, aga sinna annab liikuda aastakümneid veel ja me peame laugelt üle minema teistele tegevustele. Euroopa valitsusjuhid hakkavad Brüsselis arutama järgmise seitsme aasta eelarvet. Kiiret kokkulepet vaatlejad ei lubanud. Holland loovutab tuleval aastal Veneetsia kunstibiennaalil oma paviljoni Chardeini näitusealal Eesti väljapanekule. Ja ei ole mitte kunagi enne olnud, et üks riik annaks oma ajaloolise paviljoni hoone teise riigi kasutusse. Jõgeva aleviku kasvuhoonetes võeti täna varajast kartulit. Ilm läheb pilve ja öösel hakkab sadama lörtsi ja vihmasadu levib läänest ida poole, lõuna ja edelatuul tõuseb saartel kuni 23 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb öösel kohati miinus kaheni. Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas pensionireformiseaduse saatmist tagasi riigikogu suurde saali muutmata kujul. Ettepanekut toetas viis valitsuskoalitsioonisaadikut, vastu oli neli opositsiooni liiget. Pensionireformiseadus oli arutlusel ka rahanduskomisjonis. Oma seisukoha teatab komisjon teisipäeval. Pensionireformiseadus võib uuesti riigikogu ette jõuda märtsi esimeses pooles. President Kersti Kaljulaid jättis pensionireformiseaduse seitsmendal veebruaril välja kuulutamata ja saatis riigikogule arutamiseks tagasi, kuna selles on vastuolu põhiseadusega. Riigikogu sotsiaalkomisjon toetab EKRE apteegireformi eelnõu ja otsustas selle saata 25. veebruaril riigikogu ette ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. EKRE esitatud eelnõu keskseks eesmärgiks on muuta ravimiseaduses teid nii, et ravimiseaduse regulatsioon ei piiraks apteegipidaja omandit. Sotsiaaldemokraatide esitatud apteegireformi eelnõud otsustati saata täiskogu istungile 26. veebruaril ja sotsiaalkomisjoni ettepanek on need esimesel lugemisel tagasi lükata. Sotsiaaldemokraatide ettepanekud leevendasid proviisoromandinõuet dialubasid haiglaapteekidele ise ravimeid maale tuua. Ja riigikogu istungil oli oluliselt tähtsa riikliku küsimusena täna arutelu teemal Mets muutuva kliima tingimustes, mida käsitleti koos metsanduse asjatundjatega lähemalt kuulates Sven Pauluse vahendusel. Ettekande teinud keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo tentsi sõnul on viimase 20 aastaga Eestis metsade tagavara suurenenud ja kaitse all on veerandmetsadest. Tegelikult mets ei ole ainult puit või süsiniku siduja metsa ökosüsteem. Kui ühte osa sellest üle tarbida, siis kogu süsteem muutub. Seal ei ole enam võimalik tagada neid teisi hüvesid, mis inimesele vajalikud on. Kui elupaiga kaovad, siis ei ole ka liike enam kui liigid kaovad. Ei ole teenuseid. Et kõigi nende teenuste jätkusuutlikuks tarbimiseks on hästi oluline. Et täna vastuvõetud otsused ei kahjustaks metsast, ökosüsteemi kui tervikut tulevikus. Thingsi hinnangul on üsna hästi tagatud metsa mitmekülgne kasutamine. Samas näeb ta, et metsa teemal on viimastel aastatel olnud puudulik kommunikatsioon. Metsaga tegelevatel inimestel on see teadmine, et kõik on hästi, aga seda ei ole nagu väljapoole kommunikeeritud praegu on lihtsalt, minu arust on suuresti emotsioonidepealse vastuolu üles puhutud. Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan aga rääkis oma ettekandes metsaga seotud haigustest ning tõdes, et metsaraie on positiivne. Kliimamuutuste leevendaja. Kliimamuutuste ajal on parim meede tark metsamajandusse hästi planeeritud raie, metsa uuendamine. Loomulikult on selge, et kõik ei ole hästi. Raiete planeerimisel tasub kindlasti paremini hakkama saada ja usun, et seda ka tehakse. Kolmanda eksperdina tegi ettekande Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm. Tema tõi välja, et Eesti on kaotanud viimase 100 aastaga 93 protsenti oma niidukooslustest. Vanu looduslikke metsi on järel vaid umbes kaks protsenti. Metsamaast. Me kardame asjatult, et vanad metsad muutuvad kliimamuutustesse, panustajate elurikkuse hoidmine ning kliimamuutustega võitlemine ja kohanemine ei ole omavahel vastuolus. Vastupidi, elurikkus aitab meil kliimamuutustega kohaneda ning võimaldab kliimamuutusi ka leevendada. Vanad loodusliku dünaamikaga metsad on suurepärased süsinikuvaru hoidjad ning meie kliimavööndis ka väga tempokad, sidujad. Tänase arutelu algatanud riigikogu keskkonnakomisjoni esindajad rõhutasid, et kliimamuutustega toime tulekuks on vaja stabiilsust, pikaajalist visiooni, mille alusel saab planeerida, koordineerida ja viia ellu tegevusi lühemas ja pikemas vaates. Arvestades Eesti metsa praegust olukorda Brüsselis on tänasest koos Euroopa Liidu valitsusjuhid, et arutada ühenduse pikemaajalist eelarvet. Epp ehand on samuti Brüsselis. EP euroliidul on nüüd raskem aeg, sest eelarve tuleb koostada Suurbritanniat. Et milliste mõtetega valitsusjuhid Brüsselisse on tulnud? Tere õhtust ja need eelarve läbirääkimised on raskemad kui tavaliselt, kuigi. Raha alati kütab kirgi, aga seekord on Suurbritannia lahkunud üks suur kitsamaks ja lahkunud ja samas on igasuguseid uusi tegevusi, mida riigid soovivad rahastada. Et kui nüüd praegu peaministrid tulid, et nad on siin viimase kolme tunni jooksul kogunenud tegelikult aga kokku nad istusid alles võib-olla siin kümmekond minutit tagasi ühise laua taga, et siiani on siiani kestnud sellised kahepoolsed kohtumised ja arutamised siis see, mida nad ajakirjanikele ütlesid, siis sellest kõlas läbi võib-olla häälekamalt, et nende riikide selline nõudmine, kes ei taha nii palju sisse maksta, ehk siis jõukamad sissemaksjad, riigid nagu nagu Holland, Austria, Rootsi, Taani. Ikka Saksamaa Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles näiteks, et et tema meelest on see praegune pakkumine, mille pealt hakatakse arutama siis netosissemaksjate suhtes. Nagu ebaõiglane või tasakaalust väljas, samas muidugi need riigid, kes rohkem toetustest kasu saavad, näeksid parema meelega, et need toetused oleksid suuremad, sest praegu nad ikkagi ju kahaneva eelarve mingil määral tõmbub kokku. Ja ka Prantsusmaa president Emanuel Macron näiteks ütles, et kui me räägime, et meil on vaja suuri ambitsioone kliimaeesmärke täita, siis samal ajal eelarve kärpides on see justkui vastuoluline sõnum. Aitäh Epp, eks siis kuuleb juba homme hommikul, et millised need tulemused on. Nüüd aga Lätimaale, nimelt Läti seim võttis vastu otsuse aktsiiside kohta ja ühendus on meil Ragnar kondiga. Ragnar, seleta palun lähemalt. Palju aastaid tagasi oli lepitud kokku, et esimesest märtsist tõuseb siis varasema graafiku alusel alkoholiaktsiis üsna järsult, et Lätis on näiteks kange alkohol pidi siis minema 30 protsenti kallimaks, aga nüüd on siis parlament just äsja otsustanud, et see tõus saab olema väiksem ja keskmiselt siis viis protsenti sel aastal ja viis protsenti järgmisel aastal. Lihtne arvutus näitab seda, et nüüd esimesest märtsist, siis Lätis kallineb kange alkoholiliiter 38 sendi võrra. Vein läheb kallimaks kuue sendi võrra ja liiter õlut kallineb siis kolme sendi võrra. Et noh, see tõus on, on kavandatust ikkagi tõepoolest oluliselt väiksem ja seim võttis selle otsuse täna vastu. Kiirkorras. Päeval toimus kaks lugemist ja tegelikult ei olnud see algatus üldse mitte rahandusministeeriumi poolt, vaid selle tegid siis ühe tsooni osapoole ehk siis parteid, kaabeevee, LVM esindajad ja rahanduskomisjon seda ka toetas ja Seimi suures saalis toimus siis täna kaks hääletust ja see otsus võeti siis vastu, nii et Läti üritab püsida konkurentsis ja seimi saalis öeldi ka korduvalt, et eks see, eks see mõju on seotud ju ka eestlaste otsusega, et kuna eestlased lätlastele vastu ei tulnud ja jäid oma otsusele kindlaks, siis noh, pidid lätlased ka oma varasemat graafikut muutma. Latiga seoses on ka Eesti inimesi ärevil hoidnud lätlanna Kristine isane saatus, keda Lõuna-Aafrika Vabariigis süüdistatakse oma lapse röövimise asja. Millised on nüüd uued arengud, tänased arengud? Tänased arengud on tegelikult lausa kaks otsust, üks mis tuli siis Euroopa Inimõiguste kohtust ja seal otsustati siis, et, et see inimõiguste kohus ei takistada, et siis Läti kodaniku, Kristiine Misane, et Lõuna-Aafrika Vabariigile välja andmast ja teine otsus, mida Lätis kaua oodati, oli siis Taani enda kohtuotsus ja see on siis selline, et teda ikkagi ei anta. Ta Lõuna-Aafrika vabariigile välja ja antakse välja Lätile. Tõenäoliselt see juhtub siis nüüd 20 päeva jooksul ja pärast seda siis algas kohtupidamine siis Misane üle juba Lätis. No see kõik sai võimalikuks tänu sellele, et Läti peaprokuratuuri saabusid viimastel päevadel veel täiendavad andmed juhtmed ja Läti prokuratuur sai esitada siis täiendava süüdistuse ja kohus väljastada ka siis Euroopa vahistamisorderi. See on nimelt seotud sellega, et Euroopa liidu sees ei saa üks riik teiselt oma inimest nagu välja taotleda, kui see karistus või see või see põhjus, miks seda tehakse, ei ole piisavalt, et suur, et toob kaasa näiteks mingi vabadusekaotusega, et nüüd need normid vastasid, seal tuli juurde finantskahtlustused ja samuti ka dokumendi võltsimine. Nii et noh, nüüd on siis ka pere olnud praegu selle otsuse üle juba väga rõõmus ja tänanud, et Lätis kõiki, alates presidendist ja lõpetades kümnete tuhandete tavakodanikega, kes suhtlusportaalides on, mis on need toetanud, et on, on kõiki tänanud ja, ja nad loodavad, et see kohtupidamine nüüd Lätis saab olema aus ja õiglane. Aitäh Ragnar. Ja võtame veel kord päeva olulisemad välissõnumid kokku. Reene Leas, palun. Ühendkuningriik ja USA süüdistasid Venemaa sõjaväeluureteenistus GRU mullu Gruusiat tabanud küberrünnakutes. Süüdistus puudutab umbes 2000 gruusia veebile häkkimist oktoobri lõpus. Rünnaku alla sattusid muuhulgas presidendi, kohtute ja meediaväljaannete veebilehed. GRU on seostatud ka mitme teise suure küberrünnakuga, nende seas USA demokraatliku partei rahvuskomitee serverite häkkimisega 2016. aasta presidendivalimiste eel. Hiina koroonaviiruse ohvrite arv on tõusnud tänaseks 2118-ni. Valdav osa surmajuhtumitest on registreeritud Wuhanis, kus viirus detsembri lõpus avastati. Nakatunuid on kogu riigis rohkem kui 74000. Uute nakatumiste arv on Hiina võimude väitel aga varasemaga võrreldes järsult vähenenud. Jaapanis sadamas karantiini pandud kruiisilaeval toimunud printsess suri aga viirusesse kaks eakad reisijad. Laeval on kinnitust leidnud enam kui 600 inimese nakatumine. Saksamaa kantsler Angela Merkel mõistis hukka saksa ühiskonnas leviva vaenu ja rassismi, mis oli ilmselt ajendiks Haanov vesipiibu kohvikutes, üheksa inimest maha lasknud paremäärmuslastele. Rassism on mürk. Vihkamine on mürk ning see mürk eksisteerib meie ühiskonnas ja on juba liiga paljude kuritööde põhjuseks, ütles Merkel. Frankfurdist 20 kilomeetri kaugusel Hanous lasti kolmapäeva hilisõhtul kahes vesipiibu baaris maha üheksa inimest, neli inimest sai haavata. Paaride kliendid olid peamiselt kurdi rahvusest. Tulistaja leiti hiljem kodunt surnuna. 43 aastase mehe kodust leiti teksti ja videomaterjali, mis sisaldasid paremäärmuslikke vaateid. Holland loovutab tuleva aasta Veneetsia biennaalil oma paviljoni Eesti väljapanekule. Eesti kaasaegse kunsti keskuse projektijuht Kaarin Kivirähk ütles Margitta otsmaale, et selline pakkumine tuli hollandlastele täiesti ootamatult. Sisuliselt oligi olukord selline, et meie kõiki juhatajale Maria Arusaale helistas nende siis sarnase organisatsiooni, mille nimi on Mondriaani fond juht ja rääkis ära sellise loo, et neil on kavas natuke teistmoodi teha järgmist biennaali. Ega see Eesti oleks huvitatud Cherbiinis oma näitust korraldama ja ei ole mitte kunagi enne olnud, et üks riik annaks oma ajaloolise paviljoni hoone teise riigi kasutusse. Miks just Eesti, Holland ongi esile tõstnud Eesti paviljonid läbi aegade sellist väga head, ühtlast, kunstiliselt kõrge, et, aga samas ka professionaalset teostust nad on välja toonud näiteks Jaanus Samma näituse, mis oli aastal 2015. Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ütleb, et see, et Holland oma ajaloolist paviljoni meile pakkus, näitab eesti kunsti kõrget taset. Paremat kompliment ei ole võimalik tegelikult teha, see on, räägime kunstis. Ta räägib esiteks kunstnikest, et nad on olnud alati väga hea, et nad on silma paistnud, neid on aktsepteeritud. Ja teiseks ma ikkagi tahaksin ka kaasaegse kunsti keskuse rolli rõhutada, kui stabiliseerunud on praegu ikkagi see Veneetsia biennaali korraldamine kaasas kunsti keskuse poolt, Veneetsia biennaalil tuleb alati hoonete või näitusepindade eest renti maksta, ütleb Kaarin Kivirähk. Maksame rendisummad ka siis sellele riit väldi fondile, mis haldab Hollandi paviljoni, aga see ei ole kuidagi märkimisväärselt suurem summa, mis me tavaliselt oleme maksnud. Nii. Holland loodab ka, et on tulemas selline eksperimentaalne huvitav näitus, mis raputaks biennaali konteksti. Veneetsia kunstibiennaali süda ja keskpunkt on Shardinis, mis kujunes üldjoontes välja eelmise sajandi esimesel poolel ja kus asuvad peamiselt vanade riikide rahvuspaviljonid Hollandon maalil osalenud algusest peale, kuid nende paviljoni hoone Hannes Ardini pargist 1954.-st aastast eesti kunstnik või kunstnikud, kes loovad oma näitusepaviljonis, valitakse välja avalikul konkursil, mille esimese vooru tähtaeg on 20. märts. Kas Hollandi maja seab kunstnikele ka mingeid piiranguid, Sirje Helme, ega see maja on iseenesest ka keeruline Tani niukene territriit, Veldi kunstnik keda noh, klassikaline modernism on ühe nende 10 tippkunstnikud, keda peab teadma lihtsalt ja see hoone iseenesest oma sellise iseloomuga. Ega ta kerge ei ole, kui ütleme seal Veneetsia mindi Palazzo, mis on lihtsalt noh, väga-väga kirev. Aga seal oli niisugune tippmodernismi, sest välja kasvanud sellise progressi ja kultuseaegne, inimhinge ja inimtegevuse korraldatud ruum. Nii et ega sinna kergem seda kõike teha ei ole. Kohtla-Järvel Ida-Virumaa tuleviku teemalisel rahvakoosolekul toonitati kiiret põlevkivitööstuse lõpetamist ehk põksitit ei tule, jätkab Rene Kundla. 2015.-st kuni 2020. aastani kehtiv Ida-Virumaa programm on riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul näidanud, et see peab jätkuma ning valitsus otsustas seda pikendada 2030. aastani. Käimas on ministeeriumide ideekorje, mille raames toimus ka tänane rahvakoosolek Jako. Kindlasti me tahame öelda seda, mida see valitsus on rõhutanud. Et me ei toeta mingit kiiret kutsutud jah, Euroopa kliimapoliitika on selles suunas. Aga sinna annab liikuda aastakümneid veel ja me peame laugelt üle minema sellel põlevkivisektori praegused tegevused teistele tegevustele, teistsugusele, ettevõtlusele, teistele töökohtadele, kindlustama nendele inimestele korralikku elukeskkonna siin ja need võimalused täiendavad, on nüüd olemas. Tähtaega selle tegevus koostamiseks on selline, et veebruaris on esitanud ministeeriumid omaettepanekut, et mida nad teavad, et saavad oma valdkondades teha nii sisulise tegevuse kui rahadega. Nüüd me räägime läbi ettevõtjatega oma valitsejatega, see on ka siin praegu üks selle protsessi osa ja tegevuskava peaks olema kinnitatud valitsus selle aasta lõpuks. Aga seal kõrval on ju tegelikult Euroopa Liidu rahastamise uus periood, kus tulevad ka otsused ja kui õiglase üleminekufond tuleb, siis ka see kava tulevad selle aasta jooksul kokku panna. Ida-Viru talituse juhatajana riiki maakonnas esindava Tiit Salvani sõnul peaks senisest rohkem ära kasutama Ida-Virumaasisest ajupotentsiaali. Ministrite selgitused ja seisukohad andsid inimesi rahustavaid sõnumeid ja tõid selgus selles osas, mis energeetikat ja põlevkivisektorit ees ootab. Et kindlasti ärevust on palju olukord maakonnas ei ole ju lihtne, et mis tänapäeval, kui me olime riigiasutuste juhtidega koos laua taga, siis meil on ju töötute arv ligi 7000 inimest, mis on piisavalt suur hulk ja tänases olukorras kavandada väga suuri ümberkorraldusi mis tahes tootmises oskama väga hästi ette näha, mida need endaga kaasa toovad. Tuleks koondada ühte valdkonda tundvaid inimesi, teadlasi, kogukondade liidreid, miks mitte ka poliitikuid ja püüda panna nad siis sammuma ühte jalga ja leida konsensuse, et siin ei tohiks olla nagu selliseid kohta poliitilisteks erimeelsuseks. Jõgeva aleviku kasvuhoonetes võeti täna varajast kartulit, Olev Kenk räägib lähemalt. 13. detsembril istutati taimekasvatuse Instituudi kasvuhoonepottidesse punase koorega kartuleid viiest erinevast sordist. Täna oli aeg saaki üle mõõta ja kaaluda. Tulundusühistu talukartuli juhatuse liige, kartulikasvataja Kalle Hamburg. Mõned on suht vanad sordid, aga pigem sordi valikust lähtusime sellest, et missuguseid sortide seemet on 2020. aasta kevadel saada. Kartulikasvataja Kalle Hamburg ütleb, et kuigi varase kartulisordid on valdavalt kollase koorega, on nende puuduseks see, et sordiaretuse tulemusel on koor muutunud liiga õhukeseks, mis ei kaitsemugulat piisavalt päikesevalguse eest. Ehk on see väljapääs punases kartulis siin kasvuhoones, praegu määratakse see varasus siis võetakse muulad, pannakse valguse kätte ja võrreldakse, kas mõni sort on siis vastupidavam kui teine. Kuna kauplustes on kartul koos köögiviljaga kõrvuti erksa valguse käes banaane, tomateid aga atraktiivselt, selles alguses aga kartulist, valgusti armastan. Taimekasvatuse Instituudi teadur Terje Tähtjärv ütleb, et viiest katsealusest sordist nelja julgeta kasvatajatele kindlasti soovitada. Kõige tublimaks osutus praegu number ühe all olev evolvušen. Minul temaga põllukogemusi ei ole praegu, et ei tea, kuidas ta praegu põllul käitub, aga ma loodan, et äkki ma saan temast siis sel aastal ka põllule panna. Mina võtsin seda küll kui teaduslikku katset, ma sain teada, kuidas taimed käituvad selle valgusega selle ühtlase niiskusrežiimiga. Ja ma analüüsisin ju iga nädal nende kasvamist ja tegin pilte ja siis tuleb raport selle katse kohta, mille ma siis tellijatele esitan. Terje Tähtjärv lisab, et kuigi kontrollitud ja avama kasvutingimused pole võrreldavad, annavad kasvuhoonekatsed aimu, millistele kartuli sortidele tasub panustada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Jõgevamaalt. Ilmast räägib nüüd maile Meius. Öösel saartelt alates pilvisus tiheneb ja pärast keskööd hakkab sadama vihma ja lörtsi. Lõuna ja edelatuul tugevneb viie kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrini sekundis, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 20 saartel ja läänerannikul kuni 23 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi, hommikuks tõuseb temperatuur kõikjal plusspoolele. Päeval levib lörtsi ja vihmasadu üle maa, ennelõunal sajab kohati lund, pärastlõunal lääne poolt alates pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 11, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis, pärastlõunal tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss neli kraadi. Spordipäevast saab ülevaate Ragnar Kaasiku vahendusel. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit on WTA turniiril Dubais veerandfinaalis vastamisi maailma 15. reketi, horvaat lanna Petra Martitšiga. Kontaveit kaotas esimese seti napilt kuus. Seitse, jäädes kiires lõppmängus alla punktidega neli. Seitse. Hetkel on käimas teine sett. Poolfinaali on pääsenud juba Kasahstani tennisist Jelena rõbakina ja ameeriklanna Jennifer Brady. Suurepärases hoos olev 20 aastane Robakina alistas turniiri ühe favoriidi tšehhitar Karolina Pliškova seitse. Kuus, kuus. Kolm. Preidi oli kolmes setis kuus. Seitse, kuus. Kolm, kuus. Neli parem hispaanlanna Skarbiiniamuga Russast. Laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Itaalias anterselvassaid Regina Oja ja Rene Tsahkna paarissegateatesõidus. 12. kohaojal läks vaja kokku kahte ja Tsahknal seitset varupadrunit. Võitjale Norrale, kes suusatas täna koosseisus Martteol spireizelanud Johannes Thingnes Bö kaotas Eesti paar minuti ja 42,7 sekundiga. Teise koha sai Saksamaa ja kolmanda Prantsusmaa. Eesti korvpallikoondis alustab täna õhtul 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarja. Eesti avavastane on Põhja-Makedoonia, kellega kohtutakse võõrsil. Mäng algab Eesti aja järgi kell 21 15. Veel kuuluvad Eestiga ühte alagruppi Venemaa, Itaalia oma. Teise mängu peab Eesti Itaaliaga sellel pühapäeval Saku Suurhallis. Türgis alanud Antalya velotuuri avaetapil võidutses Eesti rattur Mihkel Räim. Räim edestas 149,2 kilomeetrisel etapil teiseks tulnud sloveeni Marco Kumpi ja kolmanda koha saanud belglase Kennet von roid. Tuur kestab pühapäevani, kokku on kavas neli etappi. Jalgpalli meistrite liigas kaotas Tottenham kaheksandikfinaali esimeses mängus kodus null. Üks leipzigi meeskonnale Atalanta võitis aga neil neli. Üks kodus Valencia. Aitäh. Ragnar, kuulsite Päevakaja, head õhtut.