Istume siin ringis mitmekesi kahe hea, kõige tähtsam ringis viibija oled sina, ma arvan. Kuidas sinu nimi on Cartiine ja kes siin ringis eelistuvad. Memme samme. Talemini memme salme ja memme Milli ja Martina on meil täna juturingis. Vaat missugune tore lillekimp, sina emme särmegi, kes need lillad. Aga täna niisugune päev, kus lapsed kingivad lilli oma emmele. Jää niisugune päev on, kus lapsed emadele lilli kingivad. Ei meeldinud siingi päevagi. Aga mis päeval ja mis kuul on emadepäev, oled sa kuulnud emadepäevast midagi? Emadepäeval? Maikuus? Väga õige. Ja kas argipäeval või pühapäeval? Argipäeval? Mina arvan, et pühapäeval läheb niimoodi, lepime kokku, et pühapäeval, maikuus ja mis siis lapsed teevad, kui on emadepäev? Kevad on õnnelikud, lapsed ka, aga lapsed kingivad lilli veel vanaemadele ka teha. Just maikuus, nii et sina lähed ja kingid lilli oma vanaemale memme millile ja oma vanavanaemale memme Salmele. Aga kuna täna meil on üks niisugune ühine vestlusring, et vanaemad on ka, siis räägime ana emadega. Tühja. Alustame vana vanaemast, memme Salmest, see oli vist üsna kaua aega, kui sina, vanaema, nii väike tüdruk olid nagu Martina praegu. See oli väga kaua ja mäletan seda küll, aga ma elasin maal ja siis ei olnud see nii suure tähtsuse see see emadepäev nagu linnas ja tänapäeval muidugi korjasid küll lapsed lilli ja, ja teid, aga siis juba peenra pealt või metsa alt. Me miljon ka maalaps olnud, kus kohal seal kodukohas emadele lilli korjati, kas peenra pealt Õiga metsalt? Mina olen niisugune pealesõjaaegne laps ja ja kui ma kasvasin, siis oli hoopis teistsugune aeg. Ja emadepäev oli nagu unustatud, aga mitte ta ei olnud maakodudes unustatud. Ja ma mäletan, et mul oli niisugune vanaemad, kes minul lapsepõlvekodus oli, et tema oli selline väga üldse looduselembeline. Ja tema võttis mind igal kevadel kukile, sest ma kasvasin väga niisuguses vesises sooäärses külas ja siis ta viis mind Kokil läbi metsa. Selle metsanimi oli reedesaar, seal kasvas palju sinilille, no emadepäevaks olid sinililled juba õitsenud, aga tol ajal tavaliselt õlased, õitsesid metsaalune kõik Valendas. Ja sealt me siis toimiv külaseid ja neid me kinkisime. Ja, ja noh, niisuguseid teisi metsalilli ja nii, et mul on emadepäevast väga soojad mälestused. Memme milli kinkis oma emale jülaseid. Missuguseid lilli sina oma emale kingid? Ma vist Leenu vaid. Need on väga pidulikud lilled, vaata, liiliad ongi sul seal vaasis, näed seal laua peal? Ja need on lehed, aga õied ei, lilled. Liilia on nagu üks valge karikas. Ja missugused lilled memme salme kodukohas, kõige rohkem kasvasid kevadel maikuul ikka nagu igal muud maad, Ülased ja sinililled, kõige rohkem meil suurt häda ei olnud. Ajalilled veel ei õitsenud või kinkinud niisukesi, kallid lilleid emadele. Meil oli suur pere, meil palju lapsi, need. Kui emadepäeval tuli see kuuene lastekari ema ümber, siis tema silmad särasid kõigi peale ei saanud seal vahet teha, kes oleks kõige kallim, kõik olid võrdselt kallid. Kas siis perest tehti ka mingi väike pidulik hommikune söömaaeg või, või lõuna või õhtu, kus ema oma lastega koos istus ja kuidagi natukene teistmoodi kui argipäeviti sõi? Muidugi meie lemmikroog oli muna või mis meile ma ise kodus tehtud või ja keedeti suur potitäis mune ja sisaketi või siis siis sõime kartulitega ja saia või leiva peale ja see oli meiesugustel lastelt siis suur maiuspala. Meil pold tartega ega küpsiseid, nagu praegust tänapäeva lastel on, kõik, nad ei oskagi nagu seda öelda, missugune on kõige maitsvam, aga meil oli see kõige maitsvam ja see on siiamaani meelde ja nad seal nii meelde jäänud oma lapsepõlvest ja viisugused emadepäeva toidud siis memme millikodus olid. See oli niisugune vaene sõjaaegne aeg, aga no taludes meil tol ajal siiski toidupuudust ei olnud. Aga no mis põhiliselt ikkagi, mida oma lauda looma tantsid? Ma mäletan, vanaema tegi niisugust väga maitsvat köömnetega kodus sõira. Ja no muidugi värsket taluvõid, omavalmistatud tehti ja muna pannkooke ja jääme niisuguseid asju. Ja kui sinu ema kutsub sind ja vanaemasid emadepäeva lauda, mis sa arvad, mida siis pakutakse sinu kodus? Lähegi siit tuli Kristin deli. Päris ära kohkusid, ära kohku ära, need kõik memmed on kokku kogunenud ja räägivad emadepäeva juttu. Kressa fritsu, kohkus natukene meie omavahelisest jutuajamisest, sest tema on veel nii pisikene, kastime, räägib, ta ei räägi. Käib nii, et aeg aitab ja ta ei oska rääkida, muidu kui suured, kas nad siis ei oska ta ka praegu ta ei oska rääkida. Mõned sõnad ikka oskab. Oskab ta, oskab vaetajate Raave. No ei ole midagi, Kristin käisid ukse vahelt piilumas, et kuidasmoodi, nende memmede ja Martina omavaheline jutt läheb. Aga meil jutt jäi natukene selle koha peal pooleli, et mis seal emadepäeva laual siis sinu kodus võiks küll olla, mis sa tahaksid, et oleks? Ma tahaks, et oleks üks üks küünal laua peal koile surrekasvaks, siis teeks veel emale palgaagi mängimist. See on sul kellegi hea mõte. Jäta raadinud salaja, toomata vennale küünarnukiga maata teetööd. On olnud tõesti minu emadepäeva lõbus ja tead, kui mina olin nii väike tüdruk kui sina siis mina kinkisin oma memmele vanaemale ühetipulised tassi, ise olin kogunud oma pisikese taskuraha kõrvalt valge tassi punase tipudurid peal, see on praeguseni alles ja minu meelest oli see väga ilus tass. Ja ükskord ma tegin oma emale ise, tikkisin käterätiku otsa lille. Öösel tikkisin sellepärast, et ma ei tahtnud, et ema näeks seda. Ma tahtsin, et emale tuleks üllatus. Niimoodi on olnud minul. Ma arvan, et kui sina suuremaks kasvad, sinakad ka oma emale mõnda nisukest salaüllatust tegema. Raamat Tamma ja mis seal raamatus võiks sees olla. Raamatus feik sallalangi. Ja millest see raamat võiks rääkida, mis emale üllatusteks? Kingi emale vist meeldib laulda. Laulab sulle laulate vahel koos. Aga räägime nüüd, mida sa muidu oma Mennedega teed, kui sa oled siin Tallinna kodus, siis sa käid sageli jalutamas memme Salmega ja mängid temaga. No meil on kõik päevad jagatud sellepärast, et emme käib tööl ja iso käib tööl ja ja kõike siis need päevad on meil siin kamba peale siis ära jagatud ja sellepärast Martin Mägi ütles, et esmalt Annemme, Salmes õpetad siis ta tuleb minu juurde, ütleb kohe, et täna näeme, ma olen sinu sõber, aga kui on jälle tuleb maalt kaugelt memme milli, siis ta ütleb, et täna ma sinu sõber ei ole, täna oleme mölli sõber. Küll on hea, kui on palju sõpru, aga mida teie kaks suurt sõpra siis teete sellel päeval, kui teie suur sõpruse päev on põhiliselt kõige suurem lemmiklugu on siis, kui lumivalgekese raamat tuuakse mulle näpu vahel. Ega ma eksida seal ei või sõnadega, need on juba nii peas. Ja seda me võime siis lugeda, lõpp matuseni, hakkame otsast jälle peale, siis vaikselt-vaikselt ja siis on kõige rahulikum meeleolu. Aga kui tuleb soojaks, siis me lähme tammekivisse ja seal on meie suvila ja seal melon, palju tegevus, seal on meri, seal on õiged. Varsti läheb mets roheliseks, isaga ööbikud laulma ja meil on juba suured plaanid tehtud. Kes myyvalgitan tagalat, mine sina ise, kes lumivalgekese suured sõbrad on? Mina arvan, lumivalgeke, seal on ikka üsna palju pöialpoistega teha. Mnjaa ankeris kahes jagav neid õed, et üks pöialpoiss. VII-VII siis mingi naerab, et nüüd on vist küll juba seitsmes. Kas see oli hädavares, nimetasid habe varase. Taotlusa kats, fat aevastaja ka veel, sul on lisaks nendele lumivalgekese juttudele veel vaata kes siin mängunurgas vaatavad, need on ju sõbradiks. Kes seal all Adel Lokodi afilt andekad. Kes seal kõige lemmikum mänguasi on? Lauka, no näita. Roni jälle uuesti tooli peale. No näedsa roosa kutsu tuli. Nüüd me rääkisime ära selle esmaspäevase päeva, kui Martina on vanaema salvee sõber, aga kui tuleb suvi ja sa sõidad siis maale vanaema. Sa viid sinna ka siis on memmel külvist hea tuju, kui sina nii suure hea tuju kotiga lähed. Eks laste lasteküllatulek olla ikka kõige suurem rõõm. No siis, kui nad tulevad Nad tahavad nad muidugi kõige rohkem väljas õues olla. Käime nendega väikeseid loomi vaatamas, tallesid ja tibupoegi vaatamas ja kannid elavad laudas, meil on väga ilus jõgi ja suvel käime jõe ääres kõndimas. Kui on soe ilm, siis jalgupidi vees sulistamas. Üks lemmikpaiku on muidugi aiamaa kasvuhoone ja maasikamaa ja hernepeenar ja marjapõõsad ja ja meil oli kohe seal peenramaal niisugune ringrada kujunenud, kui me sinna läksime, alustasime sõstrapõõsastest tagasi hernepeenra juurde, siis maasikate juurde niimoodi tiir peal ja missugune paiksel kõige magusam oli. Sellest nüüd rääkisime memmedega, et kuidasmoodi oli siis, kui nemad, reid, ise, väikesed tüdrukud, aga nüüd räägime natukene sellest kuidasmoodi on olnud teie emadepäeva mälestused nendest aegadest, kui teil endal on lapsed olnud lapselapsed, lapselapselapsed, minu laps, kui ta oli väike lava, ütleme juba niisugune nelja aastane või viieaastane siis oli veel meie tema vanaema oli vanaisa ja siis olime emadepäeva reis veskimetsa ja see oli üks ja siis oli meil üks väike koer, koera nimi oli mutta, see oli meil rihma otsas ja perekond läks metsa alla lilli korjama ja seal oli siis kinkide hea küll, memmedel daatidele, kõik said selle päeva tähtsust teada, meie. Kuuekümnendatel aastatel, kui minu tütar oli väike kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel siis meie tähistasime seda vaikselt kodus. Ega see emadepäev tulnud, muidu me pidime seda ikka oma tütrele selgitama on. Ja nii nad siis isaga kinkisid, lilli ja emadepäeva puhul sõime hommikul kohvi juurde torti ja, ja see oli nagu põhiliselt köik. Aga nüüd, kus on juba? Palju lapsi ümberringi, siis on eriline suur rõõm, kui on emadepäeva hommiku, kui uksekell on ja kui ma lähen ust avama sisu, suur kari mul seal särasilmseid lapsi, kellel on kimbuke lilli ja seal minu laps ja lapselapsed oma peredega, oi rõõmu siis.