Ja nüüd raadio kaks võtab ette päeva intervjuu, täna räägime tuumaenergiast tuumaenergeetikast ja meil on külla tulnud Tartu Ülikooli füüsikainstituudi vanemteadur Enn Realo, tere päevast. Tere päevast. No enne me teiega, nagu ma ütlesin, tagasi tahaks rääkida tuumaenergeetikast. Ja selles, kas Eestil tasub selle peale väga aktiivselt praegu mõelda, et kas meie tulevik ja väljavaade on tuumaenergia, aga ma küsin enne seda, kui me nende küsimusteni läheme. Milline on teie enda kokkupuude selle tuumaenergeetikaga? Igapäevaselt teete tööd selle kallal arvutate mõõdate ja kaalutleda. Kas tasuks Eestisse ühte tuumajaamasid? Seda näiteks otse ju minu töö tuumajaama ei vii, aga tegeleme sellega, et kasutades kammerspektromeetriat me saame teha tööd, mis on oluline tuumajäätmete ladustamise jaoks ja seepärast on ta muidugi seob asjaga. Kuna ma olen ka veel määratud Eurot, Tomi teaduse ja tehnikakomitees, siis on mul paratamatult juurdepääs üsna paljudele asjadele, mida tavaliselt inimesed ei saab kätte. Aga hakkame siis pihta, kui te praegu Eesti energiasüsteemi vaatate, siis meie elekter, mis meil kodudes kõikjale tuleb, tuleb ju põlevkivienergiast põlevkivienergiaga ilmselt me kaua hoobelda ei saa, sellepärast et, et ühel hetkel saab see põlevkivi meie maa seest otsa. Kas teie arvates on siis tuleviku väljavaade Eestile ainuke ehitada näiteks endale siia tuumajaam? Aga ma küsiksin vastu, mis on alternatiiv selleks, et saada stabiilselt kindlat ja odavat baasenergiat praegusel ajal niipalju kui kaalutud on tänu sellele, et CO2 eest tuleb hakata maksma CVd? Igasuguse kütusehinnad, mis põletamisega tegeleb, viib otsekohe kõrgele ja paratamatult on valida niisuguste vahel, mis seda CO kahte ei tooda ja ükski neist üksinda ei saa sellega hakkama. Ei saa hakkama, ei tuule. Ei, ei ka hüdroenergia, kui teda juhtubki olemas olema, meil ju teada teatavasti teda ei ole ja seepärast ega ei olegi suurt valida teadaolevatest praegu. Nii et see on üsna paratamatu, et me tänasel päeval peame tuumaenergia osas pead murdma. Kui te vaatate praegust tehnoloogiat ja tehnika ja üldse tuumaenergia arengutaset, siis üks suur probleem, mis paneb inimesi alati mõtlema tuumaenergia peale, on ohutus, eestlasele on oma nii-öelda kogemusi Ta Tšernobõli näol me teame, et tuumaelektrijaamaga noh, ei saa nii-öelda mängida, eks ole, et see on üsna ohtlik. Kas tänapäeva tehnoloogia suudab pakkuda meile juba sellist tuumaenergiat ja tuumajaamu, mis, mis ei ole väga ohtlikud või mille kohta võib öelda, et need on täiesti turvalised? Jah, ma vastaksin niimoodi, et nii irooniline kui see ka ei ole Tšernobõli avarii ja selle tagajärjed aitasid tohutult kaasa tuumaenergia ohutumaks muutmisele ja praeguseni uued välja töötatud reaktorid on selles suhtes mitte üks suurusjärk, vaid rohkem suurusjärke turvalisemat, rääkimata juba sellest, et Tšernobõli avarii ei oleks olnud mitte kuidagi võimalik. Nendes tuumajaamades, mis Läänes töötas, juba füüsika takistab seda ja praeguseks on muidugi asi veel edasi arenenud, rääkimata sellest, et praegu rahvusvahelises koostöös välja töötatavad reaktorit on väga tunduvalt veel parem. Tšernobõli tõenäoliselt võime pidada üheks niisuguseks kahetsusväärseks unikaalseks näiteks ja mäletame, et süüdi ei olnud ju pidev nii palju tehnika kui inimesed, kes juhtisid seda ebaadekvaatselt. No eks siin tuleb taaskord jälle öelda seda, et inimesed on ekslikud igal pool, mitte ainult endises Nõukogude liidus. Jah, see on täiesti õige ja, ja sellega ongi arvestatud praegu kõikides nendes arendustes, et inimene võib eksida ja eksi ja seepärast on tehtud kõik selleks, et ei saaks, ei peaks lootma ma tingimata inimese peale ei peaks lootma ka elektroonika peale, mis ka võib minna katki ja mitte töötada, aga loota pigem sellele, et füüsikaseadused ise toimivad ja, ja sellel teel on praeguseks saadud üsna häid tulemusi. Aga ma ei peaks seda ohutuse küsimust üldsegi kõige tähtsamaks probleemiks, kuigi seda noh, meedia võimendab ja, ja inimesed arvavad niimoodi. Minu arvates kõige tõsisem probleem praeguse tuumaenergeetika juures on need kõrge aktiivsed radioaktiivsed jäätmed ja nende lõplik ladustamine kuhugi. Mis pilguga vaatate te roheliste juhtpoliitiku Marek Strandbergi sõnavõttudele, temast on saanud tuumaenergia vastaste eestkõneleja ja, ja täiesti arusaadavatel põhjustel tema argumendid teie jaoks eriti veenvad ei ole. Jah, ma tahaks pigem kuulda faktidel põhinevaid argumente sest tuumavastasus on maailmas laialt levinud ja siin ei ole mitte midagi imelikku, see on alates juba tuumaenergia algusest peale on alati olnud surverühmad, kes püüavad asendada asjalikel faktidel ja teadmistel ja teadusel põhineva dialoogi, emotsioonide väljamõeldis ja muu sellisega. Ma ei taha midagi konkreetselt ütelda siin meie rohelise liikumise kohta seal minu arust on seal väga arukaid inimesi. Marek on siin hiljuti rääkinud sellest, et tuumajaama ehitamine Eestisse on ebaotstarbekas. Kas sa juba tuumakütuse ka järjekindla kallinemisega sarnaselt naftale, selle hind ronib ülespoole ja seda enam, et Eesti ei ole riik, kuskohast võiks uraani omast käest võtta, siis kaugele see laev piltlikult öeldes purjetada võib? Äkki läheb asi lõpuks kallimaks kätte kui see taastuvenergia, millest Strandberg räägib? Siin ei ole asi selles, et tuumkütus kallineb, uraan muidugi on kallinenud praegu õige tunduvalt, kuid uraani kui metalli hind moodustab õige väikese protsendi kogu tuumkütuse hinnast, sest väga palju tuleb teha selleks, et rikastada enne uraan lõhustuva isotoobi 235 suhtes ja see protsess määrab peamiselt uraani hinna. See tooraine kallineb? Jah, ta tõstab mingil määral, kuid mitte nii palju kui fossiilkütuste puhul näiteks eriti gaasi puhul moodustab kütus väga suure protsendi elektri hinnast, aga uraanivarud on väga suured ja eriti kui võetakse kasutusele tõenäoliselt paarikümne aasta pärast kiiretel neutronitel töötavad read mis võimaldavad saada sellest samast uraanikogusest kuni 50 60 korda rohkem energiat. Kui praegu saadakse ja seejuures veel ära kasutada ka juba läbi töötatud tuumkütuse, siis Need neid madusid jätkub õige paljudeks sadadeks aastateks ja ei ole näha mingit erilist muud konkurentsi Pääle, elektri tootmise Uraanile. Ma ei arva, et see hind, uraani hind tähendab, saab takistuseks tuumaenergia arendamisele. Teame ju, et ei tuul ega päike ei ole meil pidevalt energiat tootmas. Vahest seisab nädalate viisi tuul vaikne ja me ei saagi, elektrit on vaja kompenseerida kuidagi ja see ka kõik maksab. Enn Realo selline küsimus, kas Eestis siis tõesti ei ole olemas oma uraani varu kuskil sügaval maapõues? Ma arvan, et Eesti kuulub Euroopa liidus uraani rikkamate kohtade hulka ka, sest N Liidu ajal ju alustati Sillamäel kaevandamisega ja, ja uraani eraldamisega maagist olemas on ta siin aga on olemas palju rikkamaid maak praegusel ajal, nii et ma ei arva, et siit peaks hakkama lähiaastakümnetel uraani kaevama oma elektri tootmiseks. Aga mingi selline võimalus on olemas, juhul kui mujal kas saab otsa või mujal on meie jaoks uraan kättesaamatud. Noh, eks kõik sõltub hinnast, mida lahjem on maad, seda kallimaks läheb saadava uraani hind ja praegune teadaolev suhteliselt madal sisaldus, mis Uraanil siin meie tohututest varudest hoolimata on see takistab igal juhul majanduslikult üsna efektiivselt seda, et siin teda kaevama hakatakse. Praegu otsingud käivad igal pool maailmas uute uraanileiukohtade järele ja on päris kindel, et need leitakse ja ärme unusta, et koraan ja ei ole ju ainus, millest tuumaenergiat teha saab. Kolm kuni neli korda suuremad on tooriumi, varud ja tooriumist saab täpselt samuti elektrit toota ja see arendamine käib ka praegu. Kuidas üks tuumajaam püsti peaks saama, millest alustada, kuhu leida see paik esiteks ja kes tänapäeval üldse selliseid asju püsti panevad? Ma tahaks ütelda, et paika küsimus ei ole mitte kõige esimene küsimus riigi jaoks. Kes soovib alustada tuumaenergiaga, esimene asi, mis tuleb teha, tuleb võtta see ühe otsioonina energia arengukavasse ja kuna tuumaenergia on nii rahvusvaheliselt kui riiklik rahvusvaheliselt konventsioonide, riiklikult seadustega äärmiselt rangelt reguleeritud maailmas, siis enne seda, kui oma seadused ei ole paigas, kui ei ole paika pandud pädev asutus kes peaks järelevalvet ja kontrolli teostama kogu selle tegevuse üle juba enne, kui tuumajaamas asukohta või pakkumisi hakatakse üldse kaaluma, millist tuumajaama valida. Need seadused peavad enne paigas olema, enne ei ole mõtet arutada sellest, kas me ehitame tuumajaama merre merepõhja alla maa peale või õhku või kellelegi sauna taha, see on alles tunduvalt hilisema etapi küsimus. Aga siiski ühe tuumajaama ehitamine ilmselt on protsess, mis ei võta aega, eks ole, aastaga kaks, vaid pigem 10 15. Jah, teil on õigus, on hinnatud umbes ära, kui kaua kulub kogu selle nõndanimetatud infrastruktuuri reguleeriva infrastruktuuri püstipanemisele. Uuest tuumajaamast saab tõesti alles hakata rääkima 10 15 aasta pärast, sõltub, kui, kui kiiresti võetakse vastu seadused, kui kiiresti õpetatakse välja personal, kes asjast midagi teab ja tuleb selgelt aru anda, see ei ole lühike protsess. See tähendab seda, et otsus, mis tehakse praegu, see omab suurt mõju tuleviku peale, valides selle optsiooni, tuumaenergia me määrame, et me tegeleme sellega vähemalt sajandi, sest praeguse aja ehitatavad tuumajaamad on töövõimelised vähemalt 60 aastat peale seda. Nii et see on üle mitme sugupõlve minev asi. Enriaal, aga kui me siiski vaatame Eesti kaardi peale, siis kas teie kui teadlase arvates on Eestis olemas selline hea ja õiglane koht, kuhu võiks tuumajaama rajada? See saab olla muidugi väga suure ja põhjaliku uuringu ja hindamise tulemus on selge, kuna praeguse aja tuumajaamad vajavad jahutuseks vett, peab olema kusagil võrdlemisi suure veekogu lähedal, et seda jahutusvett piisavalt oleks, seega noh, Eesti ümber on bet külla. Nii et ilmselt kuskile rannikule oleksid Käituda ma ei julge muidugi praegu ütelda nii, sest ma ei, ei ole spetsialist päris sellel alal, kas sealne geoloogia seda võimaldab ja nii edasi, aga ma saan ütelda ainult selle jahutuse seisukohalt, et tõenäoliselt mere äärde paigutatud tuumajaam on selles suhtes varustatud. Aga Enn Realo, kui te vaatate tumeenergia tuleviku peale, kas Eestil tasuks ehitada näiteks üks suur tuumajaam, mis toodaks elektriga ära kogu Eesti või räägitakse ju ka sellest, et on olemas sellised väiksemad miniatuursed tuumajaamad, mis oleksid lokaalsed? No kui arvestada ainult Eesti energiasüsteemiga, siis tõenäoliselt on väiksem ja eestile mõttekam sellepärast, et iga tuuma ja teatud ajavahemiku järel kas siis aasta või poolteist aastat tuleb seisata, vahetada kasutatud kütuses mingi osa uue vastu ja see tähendab, et sellel ajal ei saaks inimesed elektrit ja see tuleks asendada kusagilt mujal. Seepärast peetakse üsna mõistlikuks energiasüsteemi seisukohalt, et ei oleks ta eriti palju suurem 10-st protsendist. Sündis siis kogu riigi energiavajadusest. Jah, tähendab noh, Eesti tingimustes kusagil 300 400 megavatti elektrilist tõenäoliselt ja selliseid töötatakse välja ka, see on üks uus uus trend neid tuumajaamade arendamises, et teha sellised moodulkonstruktsioonid, moodulreaktorid, mis suurelt jaolt ehitatakse valmis valmistajatehases ja paigaldatakse siis sinna, kuhu vaja ja neid saab moodulitena järjestikuliselt ehitada ja samal ajal vähendada siis ka seda rahakogustest. Üks juba toodab asemele, samal ajal kui teiste ehitate takse ja väikeriikidele peetaksegi nii otstarbekaks ehitada selliseid Räägime nüüd hariliku inimese seisukohast ka, et kui näiteks minu koduvaateulatusse kerkib üks seesugune tuumajaam võib-olla 20 30 aasta pärast või nii, siis kui ohtlik või ohutu on selle tuumajaama kõrval elada? Ma olen käinud õige paljudes tuumajaamades ja nende kõrval elan mitte kaua, aga, aga siiski nii elanud ja sellest ei saa te mitte kuidagi aru, et see teid kuidagi mõjutada võiks. Milline reaalselt näeb välja tuumakütus ja milline näeb reaalselt välja kasutatud tuumakütus? Tavaliselt praegu kõige rohkem kasutatavates tuumareaktorites on kasutusel nõndanimetatud kütuse varrastest koostatud kütusekomplektid, seal on palju niisuguseid pikki metallvardaid hermeetiliselt täiesti ja pikaajalise stabiilsusega ja kui ta välja võetakse, kade muust kui suurenenud kiirgusfoonist, aru ei saa, et ta ei ole ju muutunud üldse pärast seda tegelikult uraandioksiid, mis on selleks tuumkütuse nii nagu elementaarseks elemendiks, see on lihtsalt metalltorude sees, mis on hermeetilised ja igati suletud, aga muidugi kasutatud tuumkütus tänu oma kõrgele radioaktiivsusele. Sellega tuleb ümber käia väga hoolikalt ja võtta kõik meetmed, et ta inimesele ja keskkonnale ohtlikud sa ei saa ja tegelikult võib üteldagi, et tuumaenergeetika on üks peaaegu vist ainuke valdkond, mis algusest lõpuni oma jäätmete eest hoolt kandma. Henry jalaga, kui ohtlik või ohutu on üks tuumajaam, kui me vaatame seda terrorismiperspektiivis. Pärast maailma kaubanduskeskuse ründamistlennukitega võeti kogu maailmas, et tõsine analüüs ja mitte ainult analüüs ka tõsised katsed selleks, et teha kindlaks, kui vastupidavat niisuguse lennuki rammimisele võiksid olla tuumajaamade kaitsekorpused, me mäletame, et kukkus kokku kaubanduskeskus oleks muidugi äärmiselt kahetsusväärne, kui midagi sellist juhtuks ka tuumajaamaga, mis pihta saab, kuid nii hinnangut ja väga põhjalikku hinnangut kui ka reaalselt, et internetis on näiteks leida üks katsetus video peal disandia riigi laboris USA-s, kus täiskiirusel lennuk, selleks, et ta pihta saaks, pantida rööbaste peale ja täis laadungiks. Lennuk rammis tuumajaama kaitsekesta, aga need on pooleteise meetri paksusest raudbetoonist rajatised ja pilt. Ta on jube, aga tagajärg oli minimaalne, umbes 10 sentimeetrit betooni kukkus maha ka ja see oli kõik. Hinnanguid on tehtud palju, kõik ei ole muidugi kättesaadavad, sest see oleks terroristidele liiga hea teave. Et üldiselt ei peeta seda eriti tõenäoliseks. On ju teada, et Prantsusmaal terroristid on rünnanud mitut tuumajaama õlalt tulistatava tankirusikaga ja ja õlad tulistatava raketiga Stinger-tüüpi. Mitte midagi niisugust ei juhtunud. Nii et meie jutuajamist kokku võtta siis Enn Realo, Tartu Ülikooli füüsikainstituudi vanemteadur. Te võite küll kätt südamele pannes kinnitada, et Eesti võiks võtta jalge alla selle tuumaenergiatee ja muidugi väga karta siin küll ei ole. Ma ei ütleks nii kategooriliselt. Ma ütleksin, et seda võimalust tuleb tõsiselt kaaluda, arvestades kõiki tuumaenergia häid ja halbu külgi, sest nagu ma ütlesin, halvad küljed on täiesti olemas, aga kuna on ka head küljed, siis alati on ju elus kaaluda vaja, kas me, mida me valime ja milliste puudustega me lepime ja milliseid voorusime, eelistame, et ma tõesti jah ei oleks nii kategooriline. Enn Realo, suured tänud teile selle jutuajamise eest, palun.