Perekonnanimisaar ja eesnimi Juhan nimekaim Eestis mul 6000 plusspuud, mis ehivad parkija, teid, neid, ma arvan, on miljoneid sajandeid saarebust sõitudel odavaid vastupidavaid ratta kodalaid. Isa Karl Oskar, ema, Emma, Rosalie kumbki pärit pole mõisnike saalidest, kuid tollal teada aeg oli veel pime, sakslaste kombel anti neile kaks ime. Rahvus eestlane. Mu suuremad vennad panevad pahaks, kui ütlen, et eestlane ollagi tahan. Sotsiaalne päritolu, nagu ikka, prohvet taalne. Karjapasun adraga kured, pükste pastelt, leivamured, uisa, tõsi küll, osutus tossiks, jäi maha, kui paljude koduks sai tagada. Ja siis, kui Siberit asustas Jossif käis igal ööl heina salal magamast. Ta vandus võimu ja sõda ja makse. Ja hiljem kolhoosis läks kõigiga raksu. Puuvooris tuisusel metsateel suri Kohjad peos koju mehe ja v ja koorma täi võik kõik töökoht, hea, ainult read, read ja vead ja raske on teha keskmist nägu ja paberikorvi läheb suurem jagu. Elukoht Tallinn sinika üks korter, üks kitsas allkiri, pitsat. Ma arvan, Johan, et sa mitte ainult tänase või ütleme selle aastanumbri pärast ei ole ju mõelnud oma elukäiku läbi, mis sest, et juubel, see ankeet on sul kirjutatud väga palju. Ja see on kirjutatud igaüks 20 või isegi vaata et 25 aastat tagasi. Ja mis puutub sellesse saare nimesse, nagu seal oli, et nimekaim Eestis mul 6000 siis tõepoolest neid nimega ime dollasaini uuritud isegi oli tollal umbes 6000 ja kase ja tamme kõrval või nende koosvõistlused, seda perekonnanimi oli Eestis kõige rohkem tollal praegu kahjuks see enam nii ei ole, nüüd on üks hoopis teine perekonnanimi täis, kõige rohkem on see perekonnanimi, on Ivanov. On see tõsi, see on tõsi ja no Moskvas olevat veel suurem segadus, Ivanov, Ivanovitš, Ivanov väga palju ja Ivan, need seal on veel suurem segadus, aga nii see on. Aga Juhan saari jah, ka, Johan, neid on ju Eestis väga palju ja ja see on väga levinud nimi ja mina tean, õige nimed ju, noh, jah. Kõlavad lihtsalt ja nagu eestiaegsed või kuidas nimetada. Ja leid, Johan, see on tõesti ka Eestis õige palju, aga mitte eestiaegseid. Ainult ka eestiaegseid on ja, ja mina tean isegi. Ta ütles. Viit-kuut. Juhan Saart. Üks on Vanemuises näitleja Juhan Saar. Üks on Saaremaal, Johan Saar, tuntud pedofiilia ja Saaremaavara vanavara korjaja saarema minevikku jäädvuste väga väga mõnus mees. Ja peab ütlema, et selle Juhan Saare nimega on mul olnud ka selliseid juhtumisi, mis on pannud mind täbarasse, olukorda või nalja teinud. Ma võiks neist paarist rääkida. Üks oli väga ammu, Ülo Vinteri ka, tegime Vanemuises muusikali Toomas Nipernaadit kevaditi järele ja siis Kareli lavastas seda ja seal mängis ka näitleja Juhan Saar. Ja kui siis oli esietendus esietenduse pärast, siis lähevad kõik need osalised ja kes on autorid ja, ja nii edasi. Lavale ja siis kummardavad ja saavad lillekorvid kätt, mina tegin seal laulud, laulud sellele. Ja sama Tseelsin ka ühtlasi ja mina läksin lavale ja lavalilli täis ja kõik said väga palju lilli ja lillekorvi ta. Ülo Vinter sai, näitlejad said ja lavastaja saia, mina ei saanud mitte ühtegi. Ja mul oli seal nii halb olla ja ma mõtlesin, et enam ma kunagi lavale ei lähe, et see on ikka laske olukord küll käbi oli ja siis lava taha jõudsime, siis näitleja Joan saal andis mulle Lugu juhtus minuga üks kolm-neli aastat tagasi või oli see viis aastat hommikul vara, noh ma olin just ärganud ärkamisel ja siis koputati ja jah, tuli üks sõber mulle hommiku vara külla, mõtlesin, tabas käia, käiks õhtu, tuleb mul sõbrad kõik õhtused inimesed ja ei temad ähmi täis ja sa oled elus. Raadio ütles praegu, et Juhan Saar jäi auto alla. Siis tuli veel kaks, kolm sõpra ja ilus oli veel see, et 11 veel 25 rubla võlgu netotuli kontroll kätte saad või ei saa. Seda ma tean, et seal lõbus inimene, nii et ma arvan, et, et küllap see päev siis oli eri. See oli ja kaks-kolm päeva tagasi juhtus üks kummaline lugu või mitte, kummaline. Mul naine helistas koju ja eksis kogemata ühe numbriga muidu numbri lõikaga, viimane number valis valesti välja ja küsis, et noh, et kas on Johan Juhan või jah, Juhani. Aga Juhan ei ole, praegu. Ei ole, telefoni juures on Johan saal saale, korter jah, on. Palun siis mulle talin imesid, mispärast üks naine võtab minu kotsert kodus telefoni vastu ja siis tuligi talle Johanson telefoni juurde. Jämeda häälega mees oli olnud ja jah, ja siis selgus eksitused seal. Sinu elus on natukene huvitavamaid võimalusi pakub sinu elu, kui mõnele teisele. Jaa, aga me peame nüüd kohe ütlema, et me oleme tõepoolest siin stuudios praegu kahekesi. Juhan Saar on ka meie kolleeg raadios ja miks ma toonitan, et me oleme kahekesi sellepärast, et mitte keegi kolmas ei mängi seda pilli, mis siin laua peal praegu on? See on Juhani kannel ja Juhan mängib seda ise. Mägi veel, see saab nii ilusast. No ma mängin siis mõned vanad vanad Kodused lood. Kas sa mängid esimest korda Eesti raadios eetrisse kannelt? Ehk Eesti rahas esimest korda ja vanaema ei ole mänginud, ma olen televisioonis mänginud ja mujal oli mängida, see kannel on isegi käinud ära Rootsimaal ja Rootsi eestlastel mänginud. Ja Jugoslaavias oli noorsooteatri külalisetendused ja siis oli mul seal kannel kaadris, siis seal koos teiste poistega mängisime need eesti laadis esimest korda ja. Kandlega nähakse sind tegelikult päris tihti ikka sa teda oled päris meelsasti kaasa võtmas, mitte nii, et ainult kodus ja enda jaoks, aga sa võtad teda vist üsna heal meelel endaga. Kandlega olnud nii, et ta nagu see Kui tuju on, siis on ikka teda väga hea mängida ja, ja eriti hea on seda mängida siis, kui sõbrad või kodakondsed on ümber laua ja ajavad oma juttu ja siis vaikselt kandlemuusika. Nende taustaks on väga hea. Mul tuleb üks asi meelde, see oli ülemöödunud suvel ta suvel möllame Vilsandil seal väike suvekodu ja kangelased alati kaasas ja noh, seal Vilsandi küla külas on, nad tahavad väga seda kuulata. Aga ükskord tuli Fret Jüssi sinna külla ja ja ütlesin, mängi kanneta, istusime siis kütti talus söögitoas maha, mängisin kannelt ja ta ütles, et juba Vilsandile tulles on teine õhk, et siin nagu aeg on nagu seisma jäänud. Aeg on kuidagi alles Vilsandile endale nagu niisugune aeg nagu 50 või 60 aastat seisma jääda, nagu Eesti aeg on alles, aga kui ma kuulen veel seda kandlemänguga sinna juurde, siis on mul täiesti tunne, et nüüd ma tean, missugune aeg võis olla. Tema ütles ükskord niimoodi. Tegelikult mõelda, kui vähe joon inimestel vaja selleks, et ennast väga hästi tunda. Me pidevalt ju mõtleme kogu aeg. Huvitav, mida ma tahaksin, mida mul tarvis oleks teinekord? Jah niisugusest kätega üle kandle keelte. Jah, kui on lapsed ümber lapsed terved ja ja teistel kõigil hea tuju, siis kandle musike. Siis, eks ole, ei mõtlegi, et oleks meil palju raha. Ei, seda ei ole ka, selle kohta võib öelda, et raha kohta nii palju, et see oli jälgi ammu. Mul esimene lasteraamat hakkas ilmuma ja mul maal, tema oli külas ja tema oli küll pensionär, mis pensionär, kolhoosist tulnud, aga noh, mõned kopikat raha ikka olija. Ja mäletan, et meil peres sai raha otsa ja mina ütlesin emale, et laena mulle natukene leivaraha. Ma lähen siis poodi, ostan leiba ja midagi ja ja sest mul ilmub raamat, ma saan õige varsti rikkaks. Ta vaatas mulle otsa ja ütles. Juhan. Raha võid sa saada rikkaks ei saa kunagi. Ja kahjuks või õnneks või kuidas seda öelda, on tema sõnad läinud teid, räägi oma perekonnast. Noh, nagu ikkagi maalt pärit Tartumaalt ikkagi noh, ikka suurem osa Eesti rahvast jäi ka maalt pärit. Ikka ole ikka maarahvas ja, ja, ja eks ole. Ja kõik need linlased on siin suuremas liga hingelt maarahva, hingelt maa taevas ja sealt ikka juured ja päritolu on ikka sealt laeva vallas, omal ajal oli see niisugune Suur-Tartu Tallinna maanteed ainult laevast läbi Kärevere silda tol ajal veel ei olnud, mina, laps olin ja, ja tuleks mujalt, nii et see oli küllaltki selline metsa metsaküla ja eraldatud ja oli väga ilus, sellest on mul ka see raamat metsa taga ei ole, mets kirjutab oma lapsepõlvest ja seal on siis seesama metsaküla ja see elukirja pantud ja Ma võin ka, miks ma nii mõtlesin, et mis see pealkiri raamatule niisugune, et lapsepõlves olles seal metsade külas elanud, siis oli mul tunne, et meie küla on ja siis on metsad jälle metsad ei olegi muud. Aga, aga siis alles siis, kui tuli aeg ja võõrad inimesed ja seadja metsad maha võeti ja, ja, ja kõike muud hullu tehti, siis selgus, et metsa taga ei ole mets, vaid teised külad ja linnad ja võõrad maad, kus tuleb just inimesed, asuksid inimesed, aga perekond, nii et pere oli lasterohke. Mul oli neli õde ja siis mina ison, viies esimene poeg oli kõige esimese suri, kummardada kamm, kõhud väikse, kahe kolmandal, kui kuusel kuiselt oleks Kuusalu kokku ja seal oli veel kummaline see, et kõik teised meie peres lapsed olid, siis olid mul õed. Ja mina olin ainukene poiss ja peale selle veel see asi, et kõik ööd olid minust vanemad. Ja isegi minu muuseas kaksikmul kaksikõde oli ka minust kaks tundi valem vanem, nii et noh, kas oli viisakused daam peab enne ilma tulema või kuidas on ja muidugi kui, kui nüüd seda selle poisikese elu suurte õdede keskel, ega ta eriti kerge ei olnud ja ma pean ütlema, et et noh Ja ikka pidin tegema üht kui teist ja ja see, minu kaksikõde enda, sellega me saime väga hästi läbi ja siiamaani on ta ikka kõige parem sõber ja nagu osake endast temaga ja tema oli suurem kui mina, sest poisid kasvavad aeglaselt välja. Noh, tüdrukud kasvavad rutem nagu praegugi ja temaga voodit teha võis tuba pühkida, andis tema käsu ilusti mulle edasi ja siis ma ikka pidin tegema. Ja sellest on isegi sellest samast asjast ja võib-olla sellest, et mõni õdede käpa all olin, võib-olla siis hakkasingi väga palju lugema ja püüdsin olla omaette ja juba viie-kuueaastaselt hakkasin pugema ja hiljem hiljem oli see laeva raamatukogu oli, kui ma esimese klassis teist läbi läbi loetud siis esimene luuletus tekkis ka mul selle väikese nihukese pahanduse pärast oma kaksikendaga. Kui vanalt võis olla, kas me olime teises klassis või kolmandas, ma täpselt ei oska öelda, umbes nii oli, ja see luuletus on, on mul alles, mitte minul oli alles, aga minu õel oli see alles. Mõned aastad tagasi tõi ta selle välja, oli väike pahandus ja siis ma tegin Õe kohta. Vemmalvärsis on ka üks väheseid vemmalvärssi, mida elus olen teinud, aga tollal sai ja siis kuna sõda võitis alles siis ma võin selle tuletada meelde, kuidas oli. Laiskust täis on meie maja kiftid laulvad ahjupraos. Kilp on siin üle 100, õled saingi, all on saavos. Pesijad pole põlanud näinud juba mitu nädalat. Justkui sõda siin on käinud, enda aina hädaldab. Hädaldustelt pole piir enda sängis siruli ei ta taha käsi. Määri, mis on mustad nigunii. Kas tõesti olid siis teise klassi poiss, 43. klass? See oli nüüd aga vahepeal muidugi, ega see luuletamine läks, nagu ta läks ikka väga all, vaja seda ei tehtud, tõsiselt sai hakatud sellega tegelema pärast. Ja siis, kui ma sõjaväeteenistuse läksin, Eesti diviisis teenisin ja seal oli väga armas seltskond eesti sõdurpoisid, see, mis nüüd on kadunud, aga eesti diviis teenisid, meil oli oma isetegevusringid ja rahvatantsuringid, mina olin kandlega seal rahvaorkestris ja ja meil oli oma kirjandusringid ja kõik asjad ja, ja siis, tõsiselt, ma hakkasin luuletusega tegelema just Eesti diviisis või Vene sõjaväes, mis koosnes eestlastest või kuidas ütelda. Ja see oli tõesti väga tore diviis. Küll oleks kena meile kõigile ja, ja meie meie poegadele ja kui see asi tuleks tagasi. Kõnelesid oma õdedest-vendadest. Kui palju sul lapsed? Lapsi on mul kolm ja lapselapsi on ka lapselapsi on neli ja laps on kolm, kaks poega, üks tütar ja üks kasutütar viimase naise tütar laiali, keda ma ka oma lapseks nimetan ja tean, ta on ka. Oled sa kodunt õppinud? Kõige tublimate kodunt ja see kandlemäng on ikkagi pärit ikka minu lapsepõlvest. Sellega oli niisugune asi, et pillima tahtsin lapsukest koledasti mängida, aga tol ajal olid pillid kole kallid ja ega talu lapsel seda pildi siis nii lihtsalt ei olnud võimalik saada. Aga oli kaks õnnelikku juhust. Üks juhus oli, et ka mu vanem õde abiellus ja tema mees oli pärit Lõuna-Eesti poolt kandisse, temal löödi kaanele, mängis, mängis kannelt ja akadeemia oli tema nimi iiderwe kandist. Ja, aga muidugi seda pilli mina ju mängida ei saanud, sest biljoni pühaduse poisike või tilli kallale minna ja nii edasi. Väga harva, kui ma sain selle külge panna. Aga see aeg, kui sõjapõgenikud, Evoolid voorisid ja, ja 11 lehtis, kodusid maha jäeti ja põgeneti siis ühel päeval, mida siis leidsin? Kaerapõlluservalt maanteekraavist leidsin kandle, mis oli siis nähtavasti ühe sõjapõgenikku vagur valt koormat maha kukkunud ja ma tõin selle siis koju ja hakkasin selle teise suure kandle või selle kandle eeskujul seda siis kinni panema ja mängima ja ja niimoodi siis jäigi see kandlemäng külge sellest ajast saadik, seega on tal on juba kolmas, tähendab see see kannel, mis ma leidsin seal küll alles, aga, aga see on nii nii vana ja ta kaardu tõmmanud ja ta ei pea timmi, sest need keeled, pingutad, ei saa timmi panna, ta armus kannelt alles peab olema ikka. Aga see kannel selle kandle ma sain 10 tagasi 50 aasta sünnipäeva puhul, rameeto poisid kinkisid selle kandle mulle ja mul oli väga hea meel, olin õnnelik, sest mul see vana kannel ei, ei hästi töötanud. Igalühel on pärit ka maalt Lõuna-Eestist, see on suure punane kolhoosi kandlemeistrid on selle, valmistan see ka need spetsiaalselt tellisid tema käest. Nii on siis selle kandlemänguga, et need asjad Ja mul oli tegelikult järgmine mõte, kuhu edasi minna, aga kui sa juba ütlesid sõna rameeto, siis me peame tulema praegu just selle selle jutu juurde, et sa oled olnud raadiokolleeg. Jah, ma olen väga mitmes kohas töötanud, nagu see elu on üheksa ametit ja 10. nälg ja ja ma olen võib-olla 10. kohas isegi tööta, aga, aga Eesti raadios, raadios olen ma kõige kauem olnud, seal see on üle 15 aasta olen ja, ja siiamaani peab ütlema, et raadiotöökohad, raadiotöö on siis okei, kodusemad ja kõige rohkem anda mulle meeldinud ja kõige parem mälestus on just sellest paljudest teistest töökohtadest. Kibe mälestus hinge, aga raadiost ja need väga hea ja kena mälestusemalt teed, sa siis oled teinud tradi, oi, ma siin ka mitut tööd teinud. Kõigepealt ma tegin kunagi ühe lastesaate, selle peale ma siis väljaspool ei töötanud veel, tegin selle peale kutsutigi saatuse tööle. Aga alguses ma olin siis hoopis estraadisaadik toimetuses ja tegin estraadisaateid ja õhtul meremeestega ja õhtut jahimeestega ja ja hiljem koos Ülo Vinter iga tegime siis laupäevast kõigile ja, ja need asjad liidus oli meil siis ka seal kambas ja seda neid asju sai teha ja siis ma sattusin lasteraadiosse, aga see lastraad sattumine on ka omamoodi naljakas lugu, tähendab laste lähedusse ma meelsasti ka läksin, sellepärast ma lastele juba oli nii üht kui teist natuke kirjutanud ka ja nii edasi ja sädemetoimeks enne olnud kolm aastat tööd. Aga minek ise oli küll niisugune imelik, tähendab meil Ülo Vinteri ja Antidiidusega, siis need laupäeval kõigile õnnestusid üle ootuste päris kenasti Sonjuga segasaade kaks-kolm tundi, muusika ja lahedad jutud ja lahedad reportaažid. Seal lõid kaasa Valdo Pant ja jaa. Ja siis Lembit, Lauri ja ja teised uubelt Veldermann ja need mehed, kõik need, see läks hästi korda, rahvale meeldis ja me saime väga palju kirju ja ja niikaua tegime paar-kolm aastat, kuni Rootsis väliseesti lehes eestikeelses lehes ilmus üks artikkel, kus teatati, et noh, et Eesti raadios päris kuulatav saade ja Ta ei ole eriti poliitiline. Jah, et inimese inimese moodi räägitakse inimese moodi teemad et nähtavasti teevad seda saadet parteitud spetsialistid, seal on ka teisi, siis me tõesti Ülomeetriga. Olime tõesti parteitud. Siiamaani käia ja edasi isegi ametiühingus. Ja selle peale siis peatoimetaja kutsus mind siis tõsisele jutuajamisele ja, ja ütles, et ega Juhannetega saanud lähemal ajal ikka salsat teha ei saa, et tekitavad niisuguseid ebameeldivaid kõrval mõtteid ja kõrvalmõjusid ja et kas sa ei taha minna siis mõneks ajaks laste ära ja siis ma läksin lastele alates, olin seal neli-viis aastat kuni selle ajani, kui hakati lomeetod looma, siis, siis ma tulin sealt, hakkasime tegema Romeetod, Valdo, Pandi ja ja peaasi, et Valdo, pandiga kahekesi. Nii, nii, nii see asi oli, aga ma ei kahetse, sest lasteraadius põlilusel. Jumal, jumal, missugused ajad on ikka olnud ja mis on inimeste samme ja saatusi määranud. Rääkida oli ilusaid vahejuhtumit, tähendab see naljategemine ei ole kunagi kerge, aga kuuekümnendatel aastatel ja seal oli ta vahepeal oli kerge, aga siis hakkas, läksin raskeks ja siis oli meil Ülomentiliga kohe taktika välja töötatud. Kui meil, siis sai see laupäeva õhtul saade valmis, siis meie teadsime, et kus kohal on see niisugune terav teravkoht või terav sketš või terav mingi intermeedium siis sel ajal, siis, kui mina kuulasin peatoimetajaga saadet, siis Ülo Vinter sel ajal täpselt ajastada, helistas telefoniga peatunati, lõhestas Ta ei kuulaks ja siis oli välja töötatud veel nõndanimetatud Raikni sammas. See tähendas seda, et meil olid teravad lood, olid üks oli ekste nii terav, et seda ei saa sisse panna. Peatoimetaja kuulasid, see lugu tuleb välja võtta. Ja fina kuulas edasi. 10 minuti pärast tuli see kõige teravam luu siis olgu, seen võib sisse jääda, aga see selle peate vedelat. Laikin sammas, mis oli selleks sisse pandud. Pääste, ja noh, niisugused asjad ja juhtiseks selliseid asju, et, et enne läheme koju, saadan. Paanikasse antud mahamängimiseks juhtus ka nii, et mitmel korral juhtus nii, et enne saadet 10 minutit enne saate algust ilmus keegi võõras käsi, kes võttis meie klindi ja ei antud nisu tassi. Juhtus ka õige mitu korda. Jah, see ajalugu, see on ajalugu. Ka ajalugu on ka, ajalugu on ka meie raadioarhiiv ja, ja kui ma nüüd ütlen, et ma käisin enne meie saadet käisin, vaatasin, lappasin läbi kõik, mis sinust on jäänud meie arhiivi. Sinu nime taga on üsna suurkaarti patsakas, seal on igasuguseid asju ja seal on väga palju toredaid asju. Aga seal on ka siis sinu, need nii-öelda pioneeriaastate saatsid lõkke ja ja neid oli ikka päris palju ja need on kõik arhiivis, kaasa arvatud üks saade pealkirjaga Saaremaa ülestõusu aastapäev. Ma ei, ma üldse ei mäleta, ei tea, mis me seal rääkis. Võib-olla oli seal ka mõningaid fakte ja, ja asju, mis, mis võiks ka praegu huvi pakkuda. Sest tol ajal need inimesed elasid veel või kes need osa võtsid ja nii edasi või teadsid paremini. Aga ma seda saadet ei mäleta, aga pioneerisaateid jah, lasteaias on peaasjalikult neid tegin ja ega see kerge ei olnud küll muidugi ja ja noh sai ju püütud jah, ikka need lastepärane oleks kõik, aga äike, komad mallide omad asjad surusid peale. Komsomolilaagrite linte ja tuli käia. Palju ilusaid momente, just nende laste kuuldemängu tegemine, paadunud poisid ja kaks kaptenite olnud omanike ja need olid ja see oli ilus ja kena töö ja ja, ja siis õhtujutud, mis sai hakatud tegema seal ja nii et ja hiljem poisteklubi. Need ei saa öelda, et seal niisugust kena ka ei olnud. Kindlasti oli, kindlasti oli, aga jah, ma ütlen, et, et see ajalugu on üks kummaline asi. Ja arhiivid on ka, et kummalised asjad, mingi, mingi mingi suhe ja seos tekib sellega mingi hirmajastuga, jah, praegu praegu vaatad, et, et need inimeste elud ja saatused on olnud ikka väga kummalised. Ja sina oled oma hingelt ju tegelikult parteitu, nii nagu sa ütlesid, on või, või oma hingelt, oled sa siis mis partei poolt näiteks? Ausalt öeldes ega, ega nagu ei olegi minul ühtegi niisugust, Ma ühesõnaga ei oska ühtegi parteid nagu pooldada ja ja kui sa kirjanik oled ja püüad olla siis ega ei saagi lasta ennast mõjutada ühest või teisest parteist. Muidugi need liikumised ja parteid, mis praegu iga seisavad hea selle eest, et Eesti oleks vaba ja iseseisev, nende eest tuleb olla ja pöialt hoida võimaluse piirides ka seda kaasa aidata. Aga muidu on see, et poliitika, parteid asi on nagu on. Ta kujutleb sõber Vladislav Koržets Ja on, nagu on, sinu sõbrad, ütlevad ma, tegelikult sa võiksid oma kõrvad kinni panna praegu sest sinu sõbrad ütlevad alati, et Juhan on ilmatu hea inimene, just nimelt hea inimene. Kust sa oled seda õppinud või kes on sinu õpetaja? No kas ma tean ja väga olen, ma ütlesin, et pane kõrva, selle peale ma ütlen nii palju, et et ega, ega minu kodused kodakondsed ja teinekord kannatavad ka need naised võib-olla ei ütle, aga ma ütlen, et sõbrad ja eks see kõik oli ikka. Sealtsamast oma lapsepõlvest ja oma oma sellest kodust, sest ikka inimene võtab ikka säält kõik kaasa ja kui tal ikka on õnne elus natukene ja natuke võib-olla iseloomu ja jonni, siis ta püüab ikka jääda selleks läbi raskuste kiuste läbi vintslemiste ja ja teinekord suurte kavaluste krutskitega rühiga püüab jääda ikka selleks, kelleks ta on maailma oma kodust tulnud ikka see kodu üldiselt jah, ega mul seda hariduse pagasit nii väga palju ei ole, sest suurem osalenud ikka saanud ise lugemise ja ja, ja selle lugenud ma olen väga ilus, väga palju ja raamatuid palju loetud ja eks see ole kõik suure suure, ma saan sealt tulnud, aga mul on ka väga armsaid inimesi, keda me siiamaani mäletan. Laeva algkoolis oli õpetaja Pirn, kes neid esimesi näitemängusid juhatas ja õpetaja ja kena inimene tema peale ma mõtlen alati niisuguse elluse tundega, ta oli ka taevaraamatukogu juhataja. Ja siis. Ta õpetas mind väga hästi heaks ja õigeks inimeseks olema. Ta elas väga kaua. Ta alles paar aastat tagasi me panime ta laeva sunne Sulbaneta oli see hea inimene, sai pika jaga ja muidugi ongi teisi olnud. Sädeme toimetuses kadunud Jaan Rummo luuletamise juures on mind suhtunud väga soojalt Paul Rummo. Ja raadius, kui sind raadiosse tööle tuldud, siis, siis muidugi olid need raadiopoisid ja reporterid olid ikka väga abivalmis, väga toredad. Ja muidugi Valdo Pant, eelkõige Valdo Pant, kes oma selle suule raadiomeisterlikkuse ja selle, see, mis temas oli sündinud. Ta sündinud reporter, ta ei olnud üldse uhke ja, ja Ta alati aitas ja suunas ja ja lõpuks, mis said muidugi väga head sõbrad. Ma tean, et väga paljudele meestele on see väga oluline ja üsna palju sõpru. Kuigi nad nüüd otseselt ta ei anna välja, aga siiski alateadvuses põevad kui neil ei ole kõrgemat haridust. Kuidas sinuga on? Ei, ma ei ole põdenud seda. Tehniline keskharidus, ma olen omale elukutselt õppinud tehnikatehnikuks telefoniside alal ja sellel alal olnud mõned aastad vähekene töötaja, nüüd on küll kõik meelest läinud aga ja hiljem tuli see aeg niisugune nagu ei ei, ei saanudki kuhugi edasi minna ja tollal oli ka nii, et kui sa tegid midagi ja oskasid natuke teha, siis saigi edasi Pintud. Ja ei ole ma seda eriti kahetsenud, ainult et mõnikord on jah olnud raskem, kui, kui oleks kõrgharidusega, oleks lihtsalt kergem elus ühte või teist asja teha ja võib-olla väiksema vaevaga saanud teha. Praegu noored muidugi enam niisugust asja lubada ei saa, praegu ikka keskvalitsusega vist elus ja ametis ja oma eriala läbi. Aga või siis pead tõesti Kõlvart väga palju õppima, nii nagu nii nagu minu põlvkonnas väga paljud on siiski väga paljud on teinud ka näiteks vahele ja kas mängija midagi nüüd. Ma ei tea, vaata. Aeglasema sooga näpud soojaks, siis mängime kiire mõnuga. Aga mida sa mängid üldse, mis kust sa neid võtad vä? Ei, noh, need on need vanad vanad Ja mis meelde tuleb seda mänginud ja nii võib mõnikord olenevalt tujust tulla meelde nüüd. Mitusada. Nooti Maidunud tähendab noodist saan hakkama, kui ma vähegi nii-öelda puurindada ja ma saan ikka hakkama ka, aga, aga üldiselt noodist maju lõppenud? Raamatut seal on ilmunud. Üks neli-viis raamatut ja tähendab kaks luulekogu. Ja konn lasteraamatut metsa taga ei ole mets sellest ilmunud kaks trükki, esimene ilmus 15 aastat tagasi ja kahjuks ilmus ta poole õhemalt sellepärast, et et osa lugusid ei kõlvanud õllede tollal mäletada ja omal ajal siis oli seal lastekirjanduse toimetus, oli suur asutamine, millest võttis osa ka Leida Tiganeja ja ta ütles, et, et noh, see on ju võimatu. Nii objektiivselt on kirjutanud saksa ajast ja sellest nõndanimetatud vene ajast, et seda me ei saa ju ometigi avaldada. Ja siis nad võtsid, võtsid poole lugusid välja ja ja, ja ta seisis ka kaheksa aastat lastekirjanduse toimetas, enne kui ta ilmus Aga mänguga ei olnud probleeme olnud ja sellest oli ka, aga ma räägin. Vaata ja nüüd siis möödunud aasta ilmus metsa taga Jolentsin täies selles kõik lood on seal kõik sees ja pea peale kaubannad õiges järjestuses, sest dollandad toimetuste käigus lugusid testides kaks senti tuleks poliitiliselt õigemad mõnedki lood, mis muul ajal juhtunud panti siis halvemad lood pandi halve majana juurde ja paremat, Lott pantis parema ja umbes nii, see on nüüd õigelamat ja nägu oli ka omaette lugu, ma selle mängu valmis tegin. See mäng on veel niisugune, et tema on nagu kirjanik kirjutab, ega, ega tühjale kohale midagi sünni, seda ei maksa arvata, ikkagi pead kas ise läbi elama või läbi valutama asjad või nägema väga lähedalt kõrvalt seda asja ikka ikkagi nii, on see kõige-kõige parem on siis see kõige mina ei oska teistmoodi kirjutada. Ja see mäng on minu tütre lugu, kui ta oli kolme, nelja aastane, kuidas tema hakkas siis mängima, oma mängusid ja siis ta mõtles välja kodanik klouni, kes tuli külla, ei oskaks igat vigurit teha ja ja mõtles välja seal konna, kes tahtis seal elevanti ja nii edasi. Tema mõtles need välja ja koletiste koletisi koos lastega, kus koletisele lapsed. Mina ütlesin, aga ma ei näe neid, rääkis ta, rääkis kolleti lastega, mina mäletan, kuidas nuss õnge jaoks, et tema mängis seal heinakuhja all siis koletis, lastega, koletis, laste pesa lisaks. Ma ütlesin, ma ei näe seda sait saagi näha, nad on nii inetud, et isegi tema ema ja isa ei tohi neid. Sest siis nad ei armastaks neid. Ta on niimoodi ja tema tahtis koledasti saada, mu tütar tahtis koera saada elusat koera ja siis tema tädi Aino kinkis talle siis selle panta selle karvase mängukoera, millest oli alguses väga pettunud, nagu ikka ilusat päeva ja siis siis ta hakkas mängima selle koeraga, mängis ta nii-öelda elusaks, nüüd rääkis ise ja siis auku, see läks vastu ja, ja siis ta nagu leppis sellega ära ja, ja selle koera mängides koeraga vestlustest huvitasid need teised asjad ka mina siis vaatasin kõrvalt ja ja panin need asjad kirja. Ja, aga selle raamatuga aga oli üks niisugune imelik asi, et et vaat meie alles hiljaaegu omal ajal lastekirjanduses toimetusele üldse meie pedagoogidel oli ju seisukoht, et lastekirjanduse raamat peab noh, õigistama ja olema ilus, helistama peab muidugi ilus, et ühesõnaga laste suunamine ja õpetaja peab olema ja heade tegude selle kaudu. Minul kahjuks selles mängus on ka seda kurja poolt ja, ja, ja nii-öelda mina ise arvan, et ka kurjuse näitamise kaudu saad lapsi õpetada headusele ja võib-olla isegi on see mõju. Aga toimetuses olid nad kallumisel ja ja see mängukohta, nad ei tahtnud seda jah avaldada ja siis ta jäi seisma. Nats mul takka sõnast üks toimetajaid, kes koguneb minule endale raamatul hingelähedane ja siiamaani on. Ja nüüd on ta mitmes keeles juba ilmunud. Nüüd on küllaltki levinud. Ja siis ei ole midagi, ma andsin Paul Kuusbergi lugeda, kes oli meie esimese, kes on väga hea inimene ja noh, nagu, Tema luges läbi ja hulluse ja siis ta hakkas seda helistas ja lastekirjanduse komisjon eraldi kirjanikke ka võt tegeles sellega ja siis nad iga ähvardasid selle ära ja siis on ilmunud juba kordus ja ja nii edasi, niisugune oli selle väikese väikese äikesed kitsa raamatuga pandaga on veel üks lugu seatud, nimelt kui see raamat siis valmis saia õie või kuue või seitsme aasta pärast trükist ilmus siis minu tütar oli juba koolilaps, käis kolmandas klassis või neljandas, ma ei mäleta. Ja siis ühel päeval, kui raamat ilmunud, tulin ma koju, see vaene pandase koer, millega ta lapsepõlves mängis või väikesena mängis, see oli juba ammu ära unustate kusagil kapi põhjas, tal oli kõrv katki ja jalg lõhki ja nii edasi, nii edasi silmist ühte silma ei olnud peas ja ja kui ma tulin koju pärast seda, kui see raamat on ilmunud, oli, jõudis meile koju, siis esimene asi, mis ma nägin, kui ma koju jõudsin, et see vaene kallis pantaali kapi põhjas siis üles otsitud. Talle oli uus silm pähe õmmeldud, käpuli terveks ravitsetud. Kõrv oli kokku õmmeldud ja värviline Leifory tal kaelas ja ta oli siis minu tütre kirjutuslaua peal ja sinna jäi ta terveks kooliajaks, nii et võid nagu öelda, et see on siis kirjanduse kasvatav mõju on ikkagi olemas, milles teeb vahel nii muigega, räägitakse. Mu isamaa on armas, see on väga tähenduslik praegu, et ta selle loo mängisid, sellepärast et edasi tahamegi minna ajaloo juurde ja ajaloo juurde selles mõttes, et sa oled sidunud oma huvi ajaloo vastu teatriga. Ja ajaloo vastu, no on mul alati olnud väga suur poisikesepõlvest saadik need ajal raamatute kõik sai loetud ja ja muidugi see oli omamoodi suur õnn, sest mina ikka sain omal ajal seda ajaloo kätte täpselt sellisena, nagu ta oli selle õige ajaloo mida meie lapsed kahjuks jah nüüd vahepeal ei saanud ja nii palju, kuivõrd nad kodus seda kuulsid ja ajaloo vastan alati. Õnnelikud juhuste kokkulangemise tõttu siis ja tänu muidugi noorsooteatrirahvale ja huvile on mul korda läinud jah, mõningad näidendid kirjutada ja ja lavastatud ja koostöös mõne teise mehega, esimene oli valge tee kutse, see on siis Raimond Valgre elu ja. Valgre vastu hakkasid huvi tundma ka hulk aastaid tagasi oli tegelikult juba siis ikkagi raadiotöö ajal. Pika ajalugu, see oli õige mitukümmend aastat tagasi kui ühel ilusal päeval tulid minu juurde kaks meest, Sulev Nõmmik, Ülo Raudmäe, kes siis tahtsid teha Raimond Valgre muusikast ja elust teha opereti või noh, jah, nimetamisega operetis ja muusikalis seda nimetada. Ja nemad siis tahtsid mind siis oma seltsi jah, et noh, ühesõnaga oleks sulega ja mõttega abiks, hakkasin siis uurima seda vald elu ja sest tollel vald, ema elas ja tema kaaslased, pillimehed hädasid ja tema õde ja vend ja need kõik elasid veel ja ma sain nende kõigiga rääkida. Jah, aga selle rääkimise tagajärjed ja mul suur märkmik oli, kirjutasin täis. Ja rääkis tagajärjel, siis läks meie töö kahjuks kiiva. Sulev Nõmmiku Raudmäega, sest nemad tahtsid teha niisugust omamoodi tavapärast lugu, nagu muusikas on. Seal on õnne ja õnnetust ja õnnetu ja õnnelik armastus ja õnneliku lõpuga. Aga mina kahjuks ei saanud seda pärast seda, kui ma valda elu järgi uurinud, ei saanud kahjuks niimoodi sellega asjaga kaasa minna. Ja mõnevõrra oli ka see, et eks ma siis olin veel kogemused, olid väikesed. Jah, ega ega ma võib-olla minu võimeid ka ei oleks küündinud, kesid nii kaugele ja siis nad tegid seda ise. See oli muinaslugu muinaslugu muusikas tuli välja Georg Otsaga ja ta isegi käis Moskvas ära minu teada siis ma tegime suleraadiosaadet, et kus siis kõik need valge sõbrad ja kolleegid ja asjaosalised olid ringis lindistasime kaks päeva raadios kaheksandas stuudios stuudios seda asja ja siis sai kahe suur kaheosaline saade ja veel kena oli veel see, et, et selle saate käigus tuli väga palju Valgre lugusid välja, mida varem ei teatud seal Robert kulgo või kurgiraps, nagu ta nimetati, kes oli ansamblikaaslane. See näiteks tõi kaaslase näkineiu või see laul peas, ta ei toonud ka seda. Mängisin klaverit. Ta tuletas meelde, tuletas meelde sõnad, nii sündis see laul ja õige mitu, mitte ükski, võib-olla üks, seitse või kümmekond lugu. Laima Valteri loomingust ilmus siis või sai välja. Ja muidugi oli ka soov seda asja kirja panna ja siis ma tegin. Tollal kirjutasin ära sisse täpselt tema eluloo, noh juba siis nende kõikide mälestustejuttude põhjal ja, ja siis, kui tehti see telesaade igavesi, teie, Mati Põldre ja, ja seal oli ka siis kaasas Lembit Lauri ja neil oli õnnelik juhus, nad said ühe Niina käest, kes oli kunagine vähemalt valgla väga lähedane sõbratar ja isegi võiks öelda niuke ilge kaaslane. Ja siis nad said kätte vähemalt valguse kirjad Niinale, mis oli muidugi suur asi ja need siis, kui ma need ka oma valdusse sain, siis ma nende kirjade ja kõigi juttude põhjal enda rõõmuks ja tundes nagu kohustust, siis ma kirjutasin ühe suure patsaka Raimond Valgre elu rekonstruktsioon, ühesõnaga kus kõik need tema eluperioodidel kaetud nende juttude ja faktide ja ja tema enda kirjapanekutega. Ja Kaarel Kilvet, rääkisin teda äsja ja kalladeks kohe nagu põlema ja ja siis kutsus mind sinna teatrisse, et loe ette ja siis lugesime ette ja, ja siis hakkas teatrile väga suur huvi ja punasel olid õnnelik lugu on ka see, et need head muusikamehed ja trupp oli nagu olemas, mis oli ühesõnaga valged võimeline ja tahtis mängida. Ja, ja see on lugu, mis käib tänaseni ja toob ikka rahvast saali. Ta millegipärast mõjub ehtsana ja tegelikult ongi siin kummalised asjad, kui mitmed on mulle öelnud, et et kujutage ette, et vaatame näidend ära ja Sulev Luik on täiesti valgla moodi. Vaata kui imeline on see kunstimõjuga, sest tegelikult ta ei ole valgemad. Lavale lummab ära on, sest ma olen näinud ka seda fotot Valgrest. Sest muidugi võib teha nii Krimm kui ka parukas, aga, aga noh, midagi peab ilmselt näitlejas olema sees veel, et ta suudab nii kehastuda, et tal ka välimine. See on see, miks imeline fluidum jah, et see mõjub välja ja, ja tõepoolest. Ja teine töö, kui te hakkasite koos lahti mõtestama seda kuidasmoodi Eestimaal, kolhoose hakati looma, siis oli see veel niisugune aeg, kus kolhoos oli püha ja kus ei oleks mingil juhul saanud ega julgenud välja tulla selliste materjalidega nagu teie oma mõttes juba olite seadnud kuningHermanni tööd teha ja sest et Hermanni esietendus oli sel ajal, kui ütleme veel proovide käigus ei teatud perestroika sõnagi. Jah, oli küll nii, läks Valdega oli ka valges võeti Kabal lauset välja, näiteks see, et kindel, lõpetas Raimond Valgret jooma ja mõningad asjad ikka võid sealt ka välja. Aga näitlejad muidugi panin pärast tagasi. Aga kuningHerman esimeseks selle Eesti esimese kolhoosi loomise näidendis on, selles on nüüdki peasüüdlane küll. Kaarel Kilvet kalla kätte sattus ühe külalauliku lauluvihik, kus oli siis tõepoolest kolhoosikäik ja kogu see ajastu oli siis küla Lavlikul üles kirjutatud. Väga armas vihik, ma nägin seda ja siis tekkis mõte, et sama vihiku põhjal taastada ja rekonstrueerida tõepoolest see esimese eesti kolhoosi tegemine, nii nagu tegelikult oi need siin on kallasid. Suur abi oli ka Bernhard Viiding. Samas kandis elanud mehest, kes on fanaatiline ajakirjanike Sis, igat fakte, igat asja 10 korda kontrollib ja siis kirjutab üles. Suur abi oli sellepärast, et Vennad vihikud olid, isegi raadiolindid olid, lindistused, olid makid, lindistused olid nendest tegelastest, kes Herman, kuningas mängivad nende oma intonatsiooni häälega ja tal oli väga palju mälestusi ja kõik kirjutavad, et Bernard ülikoolis, kolmas mees, kes ilma kelleta me muidugi ei oleks seda lugu nii välja toonud, nagu ta, nagu ta oli. Kuna meile Kaarel Kilvet iga siis töö küllaltki kenasti edenes, läks korda ja mõtted nagu jooksid kokku, siis meie kevade panime kokku ühe, kahe ajaloolise näitemängu, see on siis Tartu rahust mille aasta nüüd teisel veebruaril on siis, teisel veebruaril on siis 90 miinus 20 70 aastat Tartu rahust ja mis on tegelikult meie eesti ajal üks üks tähtsamaid sõlmpunkte ja ilmselt jõutakse ka selle tunnistamiseni, mille, mida nüüd Nõukogude võim ja vene võim nii-öelda jalge alla lõpuks tallast ja sellest nõulisime väga palju materjali läbi ja dokumente ja ja samuti pinnad ja siis tegime sellest näitemängu. Praegu siis Endrik Kerge seda Vanemuises lavastab. Ja ta peaks tulema siis välja samal päeval, kui see Tartu rahu aastapäev on ja lava jaoks on veel üks mõte, noh jällegi koos kallaga. See mõte on nüüd kaua juba nagu seedinud ja hinges olnud, aga ei ole söandanud veel päris selle kallale selle juurde minna. Tahaksime teha lastele näitemängu või? Kuidas nimetada mingi rituaalse loo Jeesuse elust Jeesuse sünnist? Selle taevaminekuni temaalsele püüdsemiseni ja muidugi me kõik teame, et seda on väga vaja, sest Meie lapsed ju väga vähe usus teavad ja ja vastupidi, neid on nagu sellest eemale tõugatud, mis on nüüd me juba teame väga palju halba teinud meie hinge, laste hingeelule. Võib-olla saaks teha väikesed nisust, kiriklikud, riiklikud etendused või ministeeriumid, nii nagu omal ajal