Olen trükitud sõna elus palju näinud, kuid nii suursugusesse, kodusesse raamatute kuningriiki sattusin esimest korda. Kogu see rikkuse vaimu vägi, mis mind nüüd igast kandist piirab ajaks küllap vist pea päris segi, kui mitte kuningriigi peremees ise poleks mu peale halastanud ega kannaks päevast päeva hoolt mu lugemisrepertuaari eest. Kõige toredamad on õhtud, sageli juhtub see hoopis teispool südaööd, kui me ise kükakil maas riiulinurgast või selle kusagilt kõrgelt lae alt midagi eriti hõrgutavat välja koogime. Nii et hea majahaldjas Asta kogu aeg manitsema peab, andke mehed endale ometi armu, mis te tapate silmadest. Aga Juhan, ta sellega harjunud. Mõnusad tunnid veedame ka hommikuti. Jutt käib maast ja ilmast ja eestlase saatusest. Kui mitu kannurest kohvi sel kombel tilgatumaks saab. Ja ühel niisugusel hommikutunnil sünnib mõte midagi nendest lõpututest, lugemistesti ja jutuajamistest tuleks linti panna. Siiski kalju palub mõtlemisaega. Nõnda jõuame lõpuks selleni, mida täna kuulamiseks pakun. Niisiis Stockholm tusane jaanuari hommik anno 1989. Ma vajutan magnetofoni käima. Mikrofon on Kalju Lepiku käes. Kirikurätisiilu. Kõik küünlad, heledad. Kolm päeva puhkust, kaevikute porist linn, sügissajus dub taldrikult, surub kätt. Riigimaal ning klaver kõrged laega saad. Kõik sama. Karl Ristikivi tulimuld 1970. Gümnaasiumi lõpetas Kalju Lepik kurjal kevadel 1941 ja siis oli tee selleks korraks suletud. Tartu Ülikooli oli sama aasta sügiseks mehitanud saksa välihall okupatsioonivägi. Alles sügisel 1942 avatakse jälle filosoofiateaduskond ja nüüd teeb senine Hermesi jünger otsustava pöörde. Tasub õppima ajalugu ja arheoloogia. Vana huvi, mis võib-olla sai alguse juba Koeru palvemaja pööningul mineviku jahil, pärib oma osa niisama suure agarusega kui varemgi. Andublepik õppetööle. Eesti ja Põhjamaade ajaloo professori Hendrik Seppa juures Jääratab peagini õpetaja ja kui ka kursusekaaslaste tähelepanu. Kui paljutõotav noor ajaloolane. Et temast saab luuletaja ja mitteteadlane, tuleb hiljem nii mõnelegi neist üllatusena. Kes teab, milliseks oleks kujunenud olukord normaaloludes aga 44. aasta sügisel toodud hiline põgenike paat, lepiku Rootsi ja aasta hiljem ilmub koguteos homse nimel ning selgub, et eesti luuletaja skond on ühe noore liikme võrra rikastunud. Juba luuletus kisendavad kodumaa on lahutamatult seotud Kalju Lepiku nimega. Ükski võim ei saa sulgeda suud karjeks avatud suud. Ka siis, kui meie hõim selga saab, suri särgi, manala õues, kuuletatisendust õues anarbikus ja soos. Sügissajus ja raju uus õnn. Peksnud narmaiksub viha, aga su vabadusiha murda ei saa võõra. Pill vet pahempidi karniungil lugindan kuust mokkisendus lõivaku läbi teie lihast ja luust. Gideczkisen tan taeva sisendanud mustaks päikese Disendan kuni teil väikese ja vahva mao ning rahva kannatuse vaeva pärast on. Ta pihku pistis mulle viise, ütles tere Juumamis. Oli meil ustav sõber. Sügiseeleitis voodi. Enam ei tulnud kaasa. Tormasid taevarannal takkuse pilve tõprad. Taevas kandled arbuusid täna veel viimast korda, hüüame kooris, proosid. Kuus päid, kest astusid merre, kuus valgust vajusid looja. Kord nooruses peitsid mu verre tõe tiitasinud kõikide looja. Mannermaa tühjades kõrbetes kisendab kõikide looja. Koobastes, kuhu kurt ürgsuses vigitas naise ja mehe jumala mõtetel end vaid haigutab eeslinnade rususse põimunud kasvudel rohekasamet. Helga nõu Kalju Lepiku 60.-ks sünnipäevaks teatajas suveti mõtlen Kalju lepikule iga päev kevadel ja sügisel, ülepäeviti ja talvel ehk kord või paar nädalas. See on siis, kui kastan lilli oma kodus aknal. Iga kord, kui lähenen suurele alalisele katusele elutoa aknalaual püüab ta mind torgata. Kaktus tähendab. Tal on kahte sorti okkaid, ühed on suured, ähvardavad juba kaugelt nähtavad, teised aga imepeenikesed ja salajased. Mida ei oska eemalt kartega aimanud kuidagi nende suurte eest on kergem hoiduda. Väikesed varitsevad mind aga nii salakavalalt, et neil õnnestub peaaegu alati ühel või teisel viisil näppu torgata. Sinnani jäävad valusalt torkima päevadeks ja nädalateks, kuna ma ei näe neid välja võtta. See on Kalju Lepiku luuletamis kaktus. Õigemini otsake selle küljest, mille temalt kunagi sain ja endale üles kasvas. Tõsi. Kalju Lepik on mulle palju õpetanud. Kirjandus on elu peegel ja elu on just nagu too kaktus torgib sealt, kus sa oodatagi ei oska ja väikesed pinnud on need kõige hullemad kätega nende vastu võidelda ei saa. Olgu sul siis kasutada, kirves rebis ainult luuletajal on nende vastu salarelv ja seda relva oskab Kalju Lepik kui veel keegi kasutada. Ta ise ütleb salda mu värss. Tema uue aastakümne puhul oskan ainult soovida, et oma relva vahedena hoiab. Teistel on vargad ja sina Taat ehitas tare. Eit küpsetas kakku tööd, rühiti tehade läksid rakutaat põldudel kündis. Eit kasvatas kitsi. Kord sõitis ta linna lüpsma see mees tänaval kohtas värvitud lits. Daat konjakit jõi lits lõunama, vein läks trahveris päev tagantjärele, teine läks talu ja põllud. Kuus rumalat kitse. Enne paastu. Üks hiline, kes tund. Kord nutsid Kristuse haual kolm usklik kui Iisraeli naist. See oli üks hääl, mis hüüdis, kui Kumedal kõliseb raud. On olemas ainult müüdis. Et seda nii mitu korda minu käest on küsitud. Veidi raske vastata. Luuletuse tekkimise põhjusteks võivad olla mitmesugused asjaolud. Ühelt poolt kasvõi näiteks ainult. Samuti võib-olla ka mingisuguse helindi. Kuulamine. Võib anda põhjuse luuletuse tekkimiseks. Mingisugune idee, mingisugune tahe. Mida sa oled mõtelnud, millal sa oled tundnud? Võib-olla see oleks ehk kõik. Sa kasutad pidevalt sõna, luuletus kütüübi luuletus trükis, kuidas võlla, kas luuletus peas või paberil? Luuletus valmib mul peas, kuskil võiks öelda isegi teataval määral alateadvuses ja tehniline kirjapanek. See on olnud ainult Tõesti kirja panek näiteks kui võimalust on, siis ma kasutan selleks kirjutusmasinat sest see on tunduvalt kiirem kui käsitsi ülesmärkimine. Väga lühikese aja jooksul. Aga teinekord võib juhtuda nii, et mul on osa luts, kogust valmis mõni tsükkel on pooleli ja siis mingil põhjusel ma ei ole enam suuteline edasi kirjutama ja siis ta võib jääda seisma isegi mõnikord aastateks. See on võrdlemisi tüüpiline minu kirjutamisviisile. Kui mul midagi on valminud, siis ma kirjutan selle paberile. Ja suuremas osas ma seda peaaegu üldse ei muuda. Mõnikord aga on siiski nii, et ma tunnen, et midagi ei ole luuletusega päris korras, mingisugune ebakõla on luuletuses see võib-olla ainult kasvõi näiteks üksiksõna. Ka nii kaua võõra keelekeskkonnas elades kuidas üldse, eriti luule puhul eriliselt sõna l tundehell toomisel loome kuidas on võimalik siinselt oma ehedat keelt? Tuleb kogu aeg siiski olla kursis. Sellega. Mis toimub keele alal Eestis, seda ma olen teinud, aga minul on veel rohkem. Siis olen ma kasutanud näiteks väikest murdesõnastiku, mis Eestis ilmunud on, kahjuks ainult aas kuni n täheni. On minu arvates igale kirjanikule väga vajalik, et hoida värskena oma sõnavara ja mitte ainult värskena, vaid ka nii-öelda kopist tagasi minna ja olla kursis ka sellega, mis kunagi on olnud. Ja mis nüüd on unustuse hõlma vajunud. Vaimustavad joogid ja see meeldis mulle tohutult rohkem kui praegu käibel olev sõna. Kord laulis kaheksa lindu iga laulust säilile mees. Nõu laulust sai lihtne hindu lihtne laulik ja vileni. Seitse laulikud kuningamajja läksid vilet lõid kuninga ees. Ja kui hommik sai õhtusse jõudnud Verne'i punaselt, virvendas vees Käsi, mille igal sõrmel 1000 silma rohelist, kui meri pärast. Et sinu sammudest ei sünni ainult tuul ja tummad. Kui sa lähed luiteliival, jäävad kumisema kajad, vikerkaare seitsmest laulus rajad, mida iialgi ei astu, sinu sammud astuvad kõik vastupidi sulle vastu. Lumevikat vesiidi saabki, viiks. Alguses valguses algasid pärast põhjasid pimedus, valgus kinni, pimedus lahti, viimatus kinni, valgus lahti. Raimond Kolk meenutab noorusaastaid nii. Ma olen seda mitmes ühenduses varem esile tõstnud ja tahan seda ka täna ütelda, et eesti kirjanikule oli Teise maailmasõja järele saabunud maapakku täiesti esmakordne elamus. Ei olnud ju mingeid kogemusi raamatute levitamise ja väljaandmise alal. Muidugi olid ka Vilde Tuglase suits omal ajal maapaos olnud. Nad olid Helsingis Kopenhaagenis Pariisis istunud, oma lood ja laulud üles kirjutanud ja need siis Eestisse saatnud, kus need raamatus, ajakirjas või ajalehes ilmusid, Kuitsensorilist midagi väga erilist ära keelata polnud. Teise maailmasõja lõpul sattus eesti kirjanik seevastu mitte ainult vaimselt ja füüsiliselt vaid ka tehniliselt maapakku. Ta pidi ka selle peale mõtlema, et peale kirjutamise oma leheküljed trükiga ja pärast seda lugejate kätte saada. See ei olnud mitte alati nii kerge ülesanne ja veel vähem kerge oli see tookordsele, noorele kirjanduslikule, generatsioonile, keda veel keegi ei tundnud ega teadnud, kelle üksikuid liikmeid vaadati mõnikord nagu hädematuid. Jõmpsikaid, kes maapaos tekkinud korda järjekorda rikkusid, segasid lepikistus nõnda mörbi laatsaretti köögis, kooris kartuleid ja puhastas kala. Ja vastutas samal ajal ka selle tähelepanuväärse ülesande eest, et eesti kirjanduse noorele generatsioonile eluõigust ja eluvõimalusi luua. See laabus iseenesest muidugi hästi, sest noori noort generatsiooni oli tegelikult ju hädapärast vaja, kuigi tollel silmapilgul mõnel pool seda ei usutud. Kui Lepik minu enda juurde mörbi kööki organiseeris, siis oli homse nimel, nagu öeldud, tegelikult läbi müüdud ja meie mõlemate esimesed luuletuskogud Lincoln bluumi trükikojas. Nüüd tagantjärele võib tõepoolest ütelda, et mis oli meie elul tookord viga? Lepik oli köögis koguni karjääri teinud ja nõndanimetatud dieet Petreederiks tõusnud, kes vajaduse korral individuaalsetele haigetele individuaalseid omlett praadis ja küpsetas ka, muidu oli meiega kõik kõige paremas korras. Meil oli priituba ja prii söök. Me saime 100 krooni kuus palka ja haiglavärava taga kioskis oli meil lahtine jooksev arve, kus me tubakat ostsime. Et järgmisel palgapäeval seal 15. kõik kinni maksta. Mu kambri seinal on piiralt kõik põrgu, jaga tari. Kõik, millesse uskusin, siiralt. Viid tuul üle meelari. Klaasi puhujaks, kes mu lapsepõlves, kus veel lindude suhkrust, tiibade, Silmad kildude vastu kadumise sisse vaatajad. Kuni mu poja silmades on rang kuhu keegi, istu, uni mu poja silmades on laev kuhugi istu. Äi. Unepunased pikad porgandid Arvo Mägi. Lepiku pilkane kujunemisel on märgata tugevat rahvaluulevormi mõju. Rahvaluulele omased kordamised, janti, teesid, musikaalsus koos ja lahkõlad moodustavad lepiku vormielementide hulgast tähelepandava osa. Luuletaja ise, kes on tuntud oma luuletundliku Ekspressis ettelugejana toob oma värsside meloodia rikkuse troonitatult esile. Kõrged kuused kohisesid ainukesed kaasatundjad. Maga maimuke kambris disitaadis üles kogunisti. Sinna, kus viha, valu, värvi, valu, lumevalged. Hoidis vasarat? Ei hoidjamatuseledemm kõlkunud köiest. Ja poeb läbi su rohelisest asukas. Sõnajalgadel tiritamme kasvatab sina ja meelest veidi ümised. Mina heameelest veidi ümisen ja varesed vannuvad kurja. Ja ööl on nii rumalad silmad, nii pururumalad, silmad kui tüdrukud. Ripsmete Sa värvisid mustaks, mu tüdruk ja kulmude kõvera kuu värvisid mustaks mu tüdruk. Kas mäletab muinasjutukuu tõrvajast? Suu, punane muna, punane kui lihavõtte muna see veereb ja veereb. Kui puud on nüüd sinised, kõik lehed Kalju Lepiku esinemiselt kirjandus rahvale aastal 1953. Aastast aastasse kestnud püha sõda kirjanduse, kunsti ja muusika vabastamiseks arengust. Eile ja täna ja võib-olla ka homme korratakse ikka ja jälle jonnakalt ja väsimata Juhtkirjast väljentonini, hõljetonist, aktuse kõneni, säilitage eesti keelt ja meelt. Säilitage kirjandust, kunsti ja muusikat. Häda sellele, kes julgeb sõna säilitama, asendada sõnaga arendama. Kuid vaimu konserveerijate kassikontsert on jätnud uuendus tahtelise võimelise nooruse kurtideks kuulajateks. Oleme olnud liigagi teadlikud vaimupidevuse jätkuses, et pidada uueks originaalseks hüüdja häält nutumüüril. Alles see oli, kui arbujaid emmeldati Veiderdajateks. Alles see oli, kui Underid, Visnapuu ja Gailiti seati moraalimõrvarite nimekirja ja Noor-Eesti poodi risti eilse nimel. Praks rauda rusikaga Henn pin supilusikaga pararaadipraadi peeglisaalis Jürka mürka Timpanite Tampa Nitro rauda Ragn rusikaga restoranides. Suveri vallatakse paari võimuhullu pärast. Su lapsed nälgivad paari võimuhullu pärast. Su lapsed on alasti paari võimuhullu pärast. Su laulude piitsahoobid on sulle pintsa hoopideks. Ja kui su laulud põletatakse tuleriidal nad tunnistavad ka siis veel suvast. Kiitus kapsale. Kuhu need tuulepooli kud kasvavad taks korraga rataks korraga Reeks kasvavad räästaks räästast alla, tilguvad alla mulla alla. Eestima koredal karedal tael ei siis kandmiseks kasvataks kael, kellele kapsapead? Kellele Puubia, kellele kuklalasuks pead. Kellele selleks, et suu peale. Meri. Sulon soolased silmad. Ja sinine nina ja valge su taskurätt, kui sa nuuskab lina Su kõrvad kohisevad. Oi minu Merry, sul on laiad puusad ja prisked reied, oi, kuidas sa hullumeri. Kartulivõtja kuhu võtad sa kartulid, kui korv ei ole? Vikerkaar punus korvi kesksuvel kesksuvi ammugi möödas. Ma võiks veel minna kaugemale taga siia ütelda, nii et et Eesti rahvas on algusest peale olnud ühenduses loodusega juba Tema. Selge on ka see, et minule kui Need suved, mida ma veedan oma suvekohas, Rolf laagene rannas. See on mind uuesti tagasi viinud looduse rüppe sest seal on tõesti metsa, merd, puutumata alasid. Aga kus suitsu paremini istub, kas kas maal, vaikuses või siin linnas suures linnas, keset elu? Need mõlemad on kahtlemata väga vajalikud sest nad täiendavad teineteist ainult üksindus maa vaikuses. See võib mu toda pikkamööda monotoonseks on tarvis teatavat värvikirevust, mida pakub siiski linn oma kära ja müraga ja mitte ainult sellega, vaid siin on siiski võimalik. Näha kunstinäitust, see otsene kontakt on siiski midagi muud kui, kui seda raadio või televisiooni kaudu saada. Aga kirjanduslikud mõjutused neid arvab ka peredel olevat. On vaba mõjutustest, et ta on ehitanud kuskile midagi äärmiselt uut, ilma mingi aluspõhjata, see on, ma ütleksin. Meid. Kes me siia tulime, kes juba kirjanikud olid või kes siin alustasid oma kirjanduslikku loomingut ja neid on nüüd väheks jäänud. Siin kirjanike kokkutulekut tavaliselt kevadeti, kas siis Kirjanike Liidu märgi all või siis samal ajal ka. Ja arutasime probleeme, tegime nalja ja tundsime ennast väga ühise perena. Kuidas kirjanikkond on ennast tundnud, aga need kõik enamused, need, keda sa nimetasid, on juba manalameesteks saanud. Kes nad on olnud eesti kirjandusele. Kelle deta me eesti kirjandust ei oskaks ette kujutada sellisena nagu ta tänapäeval on? Ei oskaks ette kujutada eesti moodsat luulet ilma Gustav suitsuta. Kangluta Uibu puuta, kruustenita kui nüüd nimetada vanemaid nimesid ei kujutaks ka meie kirjandust ette ilma Ilmar Talve või Raimond Kolgi või arvu Mägita, samuti mitte silmade jaksita. Ja siis tuleb ju veel hoopis noorem generatsioon Pääle kasvanud generatsioon nagu Helga Nõu, Enn Nõu, Elin toona. Ja see läheks väga pikale, kui ma hakkaksin siin kõiki nimetama. Siin mets räägib teistmoodi juttu. Ta kõneleb rootsi keelt. Ja söögid. Ja jalgade all lootsima. Needmine. Kui teie hävitate meie keele kui teie hävitate meie rahvakivinägu, mis teie põldude kohal kivist oras võrsugu, kivist kivist leib, olgu teie laual, kivist mull Teie jalgade all. Kivist taevas olgu teie üle Merlini, muutu kiviks kiviks, nagu teie süda on kivis. Meie maa ja meie rahva vastu. Turueit. Sügis tuleb kui turueit nakatavalt punane kohe ville ajanud ennast marjade priskuses. Jalakäija tena mõrvatinaad gangsterite omavahelises Liigutusest värisevate näppude vahelt silindrit kui vöör Möldrit, rahakorjamise kotid. Kuhu lendavad kõrgel kured? Kodupõldude rukkihakid, kuusemetsade teravad sakid kodukatust tööle välja kõik eestlaste ägad ja näljakiviaedade kivised jooned. Kõik põrmuks varisenud hooned. Kus rohuliblede rohelised lipud lehvivad pehmes tuulepuhangus ja virgats, sipelgad sibavad metsaradadel ning töökate kimalaste sumin kumiseb Kinkudel. Veel on tusameelsete tuiskude ange lademed paepealsetel põldudel, puisniitudel kadakatel, karjamaadel andi vere kõrgustikul voorima voorten ja Haanjamaa kuplite. Veel on valguse silmad suletud. Veel on valguse käed rinnale risti pandud. E g sure igavesti igaveseks ajaks. Juba trükitakse aueelses trükikojas manifesti kõigile Eestimaa rahvastele. Omme kleebivad tuhandet unistust, lõhnavad käed kuulutustulpadele. Nüüd on aeg käes. Vabrikute väravatele laulavad töölised südamelöökide rütmis vabalt ja julgelt. Mis purustab eilse ähmase aknaruudu ainsaitega? See oli õhtutund Kalju Lepiku ja tema luulega. Saate lindistas Stockholmis kirjaniku kodus Vahur Mägi. Saates kõlas Eduard Tubina muusika, seda kirjaniku enda soovil.