Mikk Mikiver on näitleja, on näitejuht, on inimene, kes tunneb kaasa ühiskonnaelule. Ta on suure riigi rahvasaadik, keda sinus kõige rohkem on. Noh eks ma kõige rohkem ikka tegelen sellega, et tõepoolest kes ma ise olen, see tähendab iseendaga ja otsin oma seda mina mis on tegelikult sõltumatu kõigist nendest esindusvormidest, mida sa nimetasid, ja samal ajal kõigis nendes, mida sa nimetasid, on ka seda oma mina sees. Näitleja olen ma väljaõpe ja diplomi järgi lavastama, ma olen hakanud nagu varastama, nagu õpetaja Voldemar Panso seda armastas nimetada. Sa oled Loksa poiss ja nii nagu tselluloos teada on, esialgu kavatses minna maa alla. Õppis Tallinna mäetehnikumis. Mis sa arvad, kuidas üldse see lapsepõlveelu on sinu käekäiku mõjutanud? Mu elus on olnud niisuguseid heitlemisi küll ja küll. Ja ma arvan, et nendest heitlemistes ma ei oleks üldse püsima jäänud, kui ma ei oleks pärit sealt, kust ma olen pärit, see tähendab oma lapsepõlvest kõik need karjas käimised ja Nende inimeste hulgas elamised kalurite ja, ja talumeeste ja teiste erialade inimeste hulgas ja muidugi koduisa ja ema olid mõlemad õpetajad ja isa. Nii palju kui ma tagantjärele oskan hinnata, ehk seda tüüpi õpetaja, keda keda võib kirjutada, kas siis suure algustähega või võin nimetada pedagoogika või kuidas tahad, kuigi väikese kooli juhatajana andis peaaegu kõiki aineid. Ta oli juba päris vana mööbel, 50 nii nagu mina praegu, kui ta andis meile kehalist kasvatust ja mängis meiega vuti ja hüppas kõrgust, püüdis ette näidata ja kaugust kõiki selliseid asju. Matemaatika, botaanika ja muud asjad niikuinii seal. Ja tema pedagoogiliin, see avaldus ka kodus ka väga palju ei olnud sellist ette määratud, et ma pean nägema, käsitleme asju nii, nagu tema seda tahab või mulle seletab väga sageli minu küsimusele järgnes temapoolne küsimus, aga mis sa ise arvad? Tema oli ka see, kes ütles mulle rääkides inimestest väikeses halevisi ja ümberkaudsetes külades on alati selliseid inimesi, kes nagu normaalsetest harjumuspärastest normidest kõrvalekalduvad ja on omamoodi veidrikud ja neid inimesi, ta seletas mulle ja ja ütles, et ära pööra tähelepanu sellele, mismoodi nõnda välja näeb või, või, või mida ta teeb või mida üks või teine võib tema kohta neil õla heita. Tegelikult püüa seda inimest lähemalt vaadata ja vaata kui suurepärane töömees või kui hea südamega on, vaata kuidas ta lastesse-loomadesse suhtub ja nii edasi ja nii edasi ja ja veel üks, millega see on enam-vähem peaaegu tsiteeritud. Parafraseerida natukene olema ei suuda väga täpselt mäletada tema sõnastust, aga aga see oli nii öeldud. Ühel juhtumil. Kaks meest koos üks, kes oli kohalik maamees ja teine, kes tuli Tallinnast nagu inspekteerima. Ja siis, kui inspektor oli ära läinud. Ja see teine mees ka veidi aega hiljem siis isa ütles nii, et et see ei tähenda inimesena juures midagi. Milline portfell on tal on, tähendab, mõeldes ametiportfelle vaid tähendab ikkagi see, missugune inimene ta sisemiselt on, et näed, seesama talumees on minu meelest mitu ja mitu korda targem, arukam ja väärtuslikum inimene, kui see linnast tulnud kõrgametnik. Aga millega sa seletad oma elus seda, et sa lapsepõlves pürgisid maapõue pärast hakkasin sind Betlema pegasuse tiivad. Kas see on õieti? Väga lihtne asi, näitab veel kord seda, kui kui kerge on noort inimest mõjutada, ma olin kolmeteistaastane kui koolimajja esimesele korrusele just selle suure trepi otsa mida mööda laskusime siis igal vaheajal alla, et minna välja või teistesse ruumidesse, mida vaheajal ikka tuleb kasutada. Siis selle pika trepi otsas esimese korruse seina peal oli üks ja ainus kooli niisugune reklaamkuulutus oli Tallinna mäetehnikumi ja seal oli nii kõrge stipendium. Ja seal oli siis veel kui seda kahtekümmend viit protsenti, kui see väga hästi õppisid juurde arvestada, siis see oli pool ema kuupalka. Ja kuna see oli ainus nii kogu aeg silme ees ja kuna ma olin väga hea õpilane, ma naine kiituskirjadega seda asja teinud siis kuidagi need kaks asjani ühendusid ja ja isa, kes ei olnud, nagu ma juba ütlesin, selline karmi käega suuna ja oma tahte pealesurujad veidi küll arvata võib nagu, nagu hämmingus oli, aga elus juhtusidki kohe sellised asjad, et seitsmendas klassis kooli lõpuklassis, tol ajal, kui ma olin vallandati, isa tunnist viidi ära ja kuu aega hiljem ka ema ja asi läks nii keeruliseks, et arvatavasti ta ta mõtles, et võib-olla on parem, kui ma lähen linna ära ei teadnud ja millised on majanduslikud võimalused siis edaspidi, kui midagi juhtub ja nii edasi ja nii edasi. Aga kunagi ei ole tema käest seda küsinud, sest et see asi lõppes sellega, et kui ma maal olinud töötanud Kiviõlis teise kursuse alguses peaaegu kolm kuud kohtunud, seal küll väga, väga toredate inimestega ja, ja muidugi ka mitte toredate inimestega siis ma sain aru, et see elu kolme vahetuse kaupa töötati, eks ole, ja see seal maa all ja siis, kui maa peale tuldi, palgapäevadel nägi kivi, oli üsna kohutav välja keelise restorane, söökla ja need tulid kõik pärast seda remontida paar päeva kinni ja 52. aasta. Ja see jättis netis üsna masendava mulje, aga toredatest inimestest oli seal üks ukrainlane. Niisugune vägilane, kes oli väga-väga sümpaatne, ma olin hästi väikest kasvu, mind kutsutigi maa peal ka maa-aluseks, sellepärast et ma olin pisike ja, ja tema võttis mind nagu venda hoole alla. Oli hästi päikeseline mees, ta jäi varingu alla sel samal ajal, kui mina, mina seal olin, tutvusin seal naga Ülo Uluotsaga, kes oli polütehnilises instituudis siis sama eriala õppimas ja oli praktikal seal ja mitmed mitmed mehed temaga veel koos, et nendega oli lõpmata põnev istuda. Nendega rääkida ei olnud midagi, sest ma olin liiga liiga noor selleks, aga neid kuulata oli huvitav. Aga kõik kokkuvõttes mõjus mulle nii, et ma tulin tagasi teadmisega, et ma lõpetan ära teise kursuse. Sest ma teadsin, et siis on võimalik keskkooli üle minna ja nii ma ka tegin. Ja ei saadetudki ära, lõppes see nii. Isa kaitses. Kohaliku. Kes tuli sinna kuskil 46 või 47 ja, ja hakkas meie pool käima. Palus endale õpetada lauakombeid ja selliseid asju oli teretulnud. Mees meie lõunasöökidel ja oli suurte kirjanduslike huvidega. Aga isa, vene keel oli väga hea, sest vanaisa rändas välja Kolga rannast, kus see suur väljarändamine oli 1884. Nad ostsid ära Hamburgi kreisis siniididsa mõisa. Ja seal oli eestlaste asundus Simiididsa. Kuni likvideerus, siis, kui 29. 30. aastal hakati kolhoose tegema, siis peaaegu kõik kõik see rahvas saadeti Siberisse kui Kulad. Nad läksid siit ära, eks ole, mõisa alt ja mõisniku eest, sest mõisnik tegi just 83 regi uuena mõõtmiseda, poeg õppis Inglismaal ja oli natukene võlgades. Ja, ja siis ta võttis maad neilt veel vähemaks, et sepal juhtus niisugune lugu sellele. Nüüd uus piir läks läbi tema sepikoja sepikoda oli pooleks Morošeki juhtum parajasti. Ja siis mehed korjasid kokku oma veeringud ja said kuskilt sealt Poltaava või Tambovi pangast pärast hiljem laenu ja 1884 asutasid nad sinitäitsa seal ja isa lõpetas Jamburgi. Kommertsgümnaasiumi jõudis õppida veidi aega Peterburi ülikoolis metsandust, vest, Leonoviga koguni Leonil ühes grupis ja siis ta tuli ära, kui asi seal pöördus. No ikkagi tolle aja kohta oli see väga hea haridus. Noh, oli küll, oli küll, jah, ja, ja siis siis nad rääkisid. Isa teadis hästi, tundis Severjanin neid, kuna selle rea need oli, eks ole siin Eesti vabariigi ajal välja antud ja ja see mees, see Veriaanemist teadis jälle hirmus vähe ja toimusid sellised kirjanduslikud vestlused ja ja inimlikult nad lähenesid ja seal oli, seal oli mitmeid selliseid asju, kord enne seda üks, paar aastat enne seda tuldi läbi otsima ja ja mindi meie laudapealsesse, heinalakk ka. Ja väga täpselt mindi, võeti räästa all välja, vintpüssi ja isa viidi, viidi ära ja siis ema sai selle garnisoni ülema kätte, garnisoni ülem läks kiiresti kohale, enne kui isa jõuti Tallinna ära tuua. Võttis selle vintpüssi ja süüdistus oli niimoodi, et ta saksa ajast hoiab ühte vintpüssi seal ja ja ootab juhust. Ja siis garnisoni ülem kapten selgitas kiiresti välja vintpüssi möödunud aastal Tuula tehases valmistatud numbrite ja kõige Erki ja ütles, et kui see asi ei lõpe, siis võib ta selle kohaliku miilitsa kinni panna ja tekitada uurimise, kust on üks niisugune vaba vintis tekkinud ja kust sa üldse saadud on, see asi siis lõppes, lõppes tookord nii. Ja teine teine mees, kes teda aitas oli selle Kuulsa või kurikuulsa ristleja Karl Marxi komandöri asetäitja poliitalal kariaagin kes elas sel ajal Moskvas, aga kellega isal oli aeg-ajalt nisugune kirjavahetus, sest et isa ja teised Loksa inimesed olid madrused päästmas nagu Punase Risti ja Rahvusvahelise Punase Risti mõiste, oli neil inimestel nagu kuidagi nii nii omane, et ei vaadatud neid. Vene meremehi, kes selles põlevas Loksa lahes püüdsid kaldale ujuda. Mitte kui vaenlasi, vaid eelkõige kui inimesi. Koolimajale tõmmati. Vardasse siis Punase Risti lipp ja anti neile esmaabi, muretseti transport, millega nad siis ära said ja sekoreakin oli nende hulgas, nende hulgas oli ka muuseas Vivandratšov, hilisem Nõukogude liidu teeneline treener. Minu treener ka, kui ma konservatooriumis käisin, siis Petratšov oli meie meeskonna treener ja kuskil alles 63 sai tema teada. Et on olemas niisugune Arnold Mikiver ja võttis sellest madruste päästmise aktsioonist osa, sai isa teada, et on olemas niisugune Ivan Gratshev, nii et siis nad kohtusid ja Vanja rääkis oma elu lõpuni kogu aeg veendunult, et just Mikiver oli see, kes täna ju juukseid pidi sealt põlevast veest nagu välja tõmbas. Ei tea, kuidas sellega oli, aga igal juhul seal kariaagim aitas ja isa jäi ainult koolist kõrvale ja töötas tellisetehases. Ja hiljem öeldakse juba kõik. Aga sinu lugupidav suhtumine vene kultuuri ja tõelise vene inimesse, ma saan aru, et see pärineb siis kodust. Ja ka küllap vist minu suhtumine inimesse. Eelkõige. Või et mulle oleks oluline see, mis rahvusest ta on, neid väliseid tõkkeid, neid neid ma olen õppinud mitte millekski pidama ja meil oli mustlasi, meil oli venelasi tähendab nüüd seal teise põlve või kolmanda põlve venelasi, kes, kes Loksal elasid ja sellerit Clubakovid ja nii edasi ja nii edasi. Siin ei olnud nagu, nagu probleem ja ma tean, et et lähedal külas oli mees, kes püüdis talu pida taliga, venelane, ta ei, ta ei saanud sellega hästi hakkama, kama tal puuduse harjumuse see kogemus, mis meie omadel. Ega siis mehed käisid sügisel, tuletasid talle meelde kuule, võtanud kartulid ära. Ilm on niimoodi, et nädala pärast on lumi maas, Asso ja siis näitasid liha tahtlikult niimoodi nõrgati, ainult. Niisugune veider veider kuju, aga hinnata jällegi teisi omadusi lõõtsamänguoskust ja, ja kõik seda. Me elame praegu üle nisust, ütleme revolutsioonilist nimetame laulvaks, mitte laulvaks, ükskõik kuidas. Kas me selle revolutsioonilises käigus vahetevahel liialt unusta ära inimest ja ei tee inimesele põhjendamatult haiget. Ja igal sammul peaaegu juhtub seda. Ja mõnikord on selle selle nimel, mis me teeme, on andestatav täna kui see juhtub, aga homme tullakse ära seletada ja vabandust paluda. Ja selle tõttu ongi mitmed asjad on läinud niimoodi, et. Me soovime tegelikult head inimestele kõigile inimestele, eks ole, see, kes kuulutaks täna või homme. Et ta teeks inimestest valiku, ükskõik mille järgi siis kellele ta, kellele ta head soovib siis siis selle inimesega mulle siis teed ei ole. Me ei ole, ei ole nagu, vahest mulle tundub vaevunud seletama, et, et lepime kokku niimoodi, et me tegelikult tahame inimestele head, aga teil tuleks endal ka ületada ühel või teisel see vahe, see plank maha võtta, ükskõik millest ta siis tekib. Erinevast keelest ja rahvuslikust karakterist või, või millestki muust. Ja tuleks ka katsuda rääkida nendega, kellel kellel on erinevad arusaamad teedest, kuidas liikuda parema ja inimväärtuslikuma elu poole. Et meie tee on vast siiski noh, radikaalsema kindlam ja, ja hoiab ära selle võimaluse pöörduks tagasi minevikku. Muidugi me teeme üksteisele haiget, eks ole. Siin ütleme, eestlase kogukonnas ja, ja siis me teeme teistele haiget. Ja kui siis küsiks selle peale natukene nagu kujutan ette ehmunud häälega või, või natuke vihase tooniga ja mitte-eestlasi siis ma küsiks selle peale, et kas nad ei olegi inimesed. Kui ma inimese eest seisan, siis järelikult, ja loomulikult ka ka eestlase eest ma ei mõista ka neid inimesi, kes seal ütleme, Moskovski kongressil Nad võtavad suutäis, ütlevad, nad esindavad seal ütleme, suurtes ringkondades taga on 9000 valijat. Ma küsin nende nimel, kallis mees küsida oma 9000 valija nimel, sellepärast et 9000 valijat ei ole mitte iialgi üheski küsimuses üksmeelselt, eks ole. Ja. Ma olen päris kindel, milles rahvas oleks sajaprotsendiliselt üksmeel ja selle tõttu mulle paistab, nii et ei maksa väga kembelda ühelgi rahvasaadikul sellega noh, oma valijatega või sellega, et rahvast Ta esindab. Ta peab ikka suuresti esindama iseennast, sest ta on iseennast tutvustanud rahvale oma valijatele ja teda valitud sellena, teda ei ole valitud mitte hääletoruks ega, ega ruuporiks. Ja selle tõttu ongi nii, et sa rahvasaadikuna saad erinevaid kirju, eks ole. Ühe täidavad sulle teatud asju ette, nõuavad kategooriliselt, ma olen teie valija, see võib olla üksik või rühm, niimoodi. Ma olen ikkagi teid valinud. Me oleme teid valinud, ma olen raadiosaates skulptuuri nõu saanud siukseid. Me oleme valinud teid selleks, et teeksite seda, noh, mina ei tea, võib-olla teie tõesti valisite, aga mina ei ole öelnud teile seda, et ma seda teeksin. Ja kui ma kogu aeg igal hetkel peaksid mõtlema valijatele, siis ma pean ka suutma mõelda neile erinevatel rühmitustele, kes nende hulgas on, eks ole. Ja nii ma ei suuda ühtegi otsust vastu võtta, et ma pean ikkagi lootma Lotman suuresti iseendale ja sellele, et ma ei erine. Põhiliselt ma ei erine oma oma rahvast ja oma valijatest. Ja siis on veel üks küsimus selle esindamise puhul üks probleem. Hea küll, ütleme näiteks need mind valiti ja, ja see võit oma vastaskandidaadi üle ei olnud mitte väga suur. Aga, aga oli, eks. Kõik kokku liita, siis need ongi tegelikult minu valimisringkonnas elavad inimesed, eks. Ja suur ahe ei valinud mind, vaid vallis vastaskandidaat, mis nendega siis? Neil ei olegi esindajate? Ei, mina olen nende esindajaga, kuigi nemad hääletasid teise mehe poolt. Siin ei, siin ei ole mitte midagi teha, eks ole, see, see tuleb ka meeles pidada, see tuleb ka silme ees hoida. Saadiku osanud ju, sellest peab olema piisavalt tark, et oskas integreerida kõik need erinevad seisukohad ja kõik, mis kokku jookseb, et ja siis valib teha õige otsuse. Nimelt, just nimelt ja siin on iseennast kõige rohkem vaja, tuleb loota, loota iseendale ja tõepoolest arvata nii nagu nii nagu sälimisel, kelle käest küsiti, et kuulge, kui te kirjutate selliseid ja selliseid asju, kas te mõtlete ka selle peale lugeja peale, tähendab, et kas lugeja on võimeline neist asjadest kõigist arusaamale ja selles mõttes mul ei tule meelde ka, et mina oleksin erinevama lugejast mahlaks endast tarbija on, või et ma oleksin mingi eriline inimene, see, mis see probleem, mis minul on ja ja need mõttekäigud. Ja see filosoofia, mis mulle on omane ja arusaadav, tähendab Ma ei oska ennast eraldada lugejast. Meie rahvas ja meie sinuga koos rahvaga oleme läbi elanud väga keeruka ja Raskaar etappi. Eesti rahva ajaloos viimased viis aastakümmet. Kui nüüd heita pilk tagasi Mis sa selle kohta oskad öelda, kas ta on niisugune, et sealt tuleks kõik jäägitult maha kriipsutada, mõned tahavad teha. Ei iialgi nii olla, et saaks, kui ka tahaks kõike maha tõmmata. Ei, ei peakski rääkima, noh, peaks nagu siis ka ju katkestama elu ja siit maalt. Kõik peaks surema. Siis peaks uuesti uuesti alustama. Ants Eskola oli 1984. Oma sünnipäeval olin minu kursusega teatrikooli kursusega kohtumas ja siis räägiti väga mitmeid jutte ja õpilased esitasid üliõpilased esitasid talle kõiksugu küsimusi ja siis küsiti seal ka niimoodi, et et kas ta ei kahetse midagi oma selle möödunud elus ja kas tal ei ole sellist ülekohtukibedustunnet. Näitleja jaoks väga head aastat. Ja siis ta ainult hetke mõtles ta, mõtlesime kuidas just täpselt, vastab ta, tal ei olnud kõhklust selle koha pealt küsimusele vastuse sisu koha pealt, tähendab, ta ütles. Ei, ei mingit kibestumist, mingit ülevat tunnet. Mingit kahetsust millegi üle, mis on, mida ma olen ise teinud või mis minuga on olnud. Mitte ainult sellepärast, et täiskasvanud inimesena ma saan aru, et mitte midagi ei muudaks ja ta ütles niimoodi. Ei, see kõik on minu elu iga tund, iga minut sellest. Ja nii on. Nii on ta puhastama ennast päeval muidugi muidugi kõvast ja üldkokkuvõttes ütlen ma selle aja kohta küll, nii et sageli. Mõningates niisugustes isegi elulistes üksikasjades pisisõitudes, see oli jube, mismoodi me siis elasime, olime sunnitud elama ja, ja see on minu jaoks on ta. Ja sellesse tagasipöördumist ma kuidagi ei tahaks. Ma tean ühte asja kindlalt, et kui. Tekiks tagasipööre, siis siis teatrisse. Ma enam tagasi minna ei saaks. Sest et sellest ma olen kõige rohkem aru saama, kuivõrd kohus. Tal oli see ohjes hoidmine, see juhtimine, see ettekirjutamine, milles me siiski püüdsime teha oma oma parimat. Ja seda, seda ma enam üle ei elaks. Sa ütlesid, et see elu oli jube. Tähtis oleks praegu see, et me seda jubedust endaga kaasa veaks. Uude ellu. Igaühe meie sees jubedust on, kuigi pole olemas. Et kui sa lähed ikka musta vette, siis sa võid teada, et see vesi must ja kõik ja puha, et ma üritan puhtaks jääda. Aga kui sa välja tuled, saavad ikkagi. Ikkagi oled noh, mustaks ainult keskkond ei pääse, sellest ei pääse sellest ja ja inimene on juba niisugune, et kõik need asjad, mis, mis temasse mõju avaldavad ja millal nad ilmnevad, et ükskord nad võivad nii kaua peidus olla ja ilmneda täiesti ootamatult. Inimene on teatritegemise ja kunstiobjekt ja kunst lõpeks sel päeval, kui inimene oleks, ollakse jumalast selge, temast võiks õpiku kirjutada, mis algaks aasta, lõppes lõppeksid sätiga ja kõik oleks ära seletatud. Ei ole, ei ole võimalik. Ja alateadvus ja, ja, ja mitte ainult individuaalne alateadvus, vaid nagu Carl Gustav Jung väidab, et on olemas kollektiivne alateadvus. Edasin, Need on kõik niisugused müstilised asjad, et tuleks väga tähelepanelik olla. Juba selles, et keegi võiks arvata täna, mina olen küll absoluutselt puutumata selle aja jubedusest ja negatiivsest kõigest olen puhas. Siis ma ütleksin sellele inimesele, kes nii väidaks, et juba sellega annad sa teada seda, et sinus on juba mingisugune mingisugune asi on sees, kui sa niimoodi julged nii kategooriliselt väita ja, ja see on ohtlik, inimeses on potentsiaalselt niivõrd palju olemas ja mida mingi aeg temas esile toob. Või siis ka, eks ole, maha surub ja mõni siis selles ajas ise teadlikult maha surub, nendesse Need on olnud maha surutud, temas need tahavad ühel päeval ikkagi natukene pead tõsta ja, ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi. Me ei saa täna ja võime endale öelda ja mõistusega isegi kõik sellest aru saada. Nüüd alustame uuesti ja kuuest punktist, aga me ei saa puhta lehena mitte keegi, ma ei usu seda, et saaks alustada. Sa oled öelnud kord nii, et kui metsa raiutakse, lendavad laastud kui tõde väänatakse, kannatavad inimesed. Tõeväänamist me kahjuks selles poliitilises võitluses. Ja on tekkinud õige mitmel korral ja ja ükskord isegi nii intensiivselt, et ma selle selle lause välja ütlesin. Moskvas olles detsembris Eesti televisioonile, oleks. Meeletult häiris ja häirib seal ja ühiskonnas tervikuna ikkagi veel agama. Aasta ei oleks enam öelnud seda. Et ma kavatsen ära minna. Kavatsen maha jätta, selle katsuda lasta, ennast tagasi kutsuda või nii edasi, sel hetkel sel hetkel ma arvasin küll, et teistmoodi ei saa, sest sest ei pea vastu kõigele sellele, mismoodi neid asju seal seal aetakse. Aga nüüd ma olen, olen rahunenud ja ma tean Et ma pean ja muidugi sisemiselt ma tahan ka teatud hetkeni kaasa teha ja üritada omalt poolt parimat anda, mida ma olen võimeline andma ja ma tean ka seda, seda hetkel seda piiride täpselt kui, kui mind, Ma usun, enam mingil määral ei tarvitataks, vaid tarvitatakse siis juba läbi tõesti oma oma eriala läbi läbi teatri. Ja, ja siis ma siis ma lõpetan igal juhul. Miks ei kandideerinud Eesti ülem nõgus? Noh, sellesama pärast sellesama pärast, õieti on ju nii, et ma olen praegu seal, Ma olen kongressi liige, ma ei ole ülemnõukogu liige, Moskvas ülemnõukogu liige, see tähendab ka palju rohkem tööd, kohal olemist, seal seal töötamist. Ja see oli mul nagu kokkulepe selline, sest soomefilmiga oli mul juba enne olemas leping tehtud, enne kui ma üldse kandideerisin. Ja see Grupp inimesi, kellega sai seda arutatud, nad leidsid, et et on võimalik neid kahte asja siiski siiski ühendada. Kui, kui mind ei valima meie oma delegatsioon esiotsa vähemasti ülemnõukogusse, siis arutati veel ka niimoodi, et on tegelikult võimalik peaaegu kogu see viieaastane tsükkel läbi teha, nii et ei satugi ülemnõukogus. Noh, see selleks. Aga nüüd, kui kui ma oleksin Eesti ülemnõukogusse kandideerinud, ütleme, Osult tunud valituks siis see tähendab seda, et, et need inimesed peavad kõigest muust loobuma tegelikult ja, ja, ja peavad siin hakkama väga tõsist tööd tegema. Ja see ettevalmistav, see niisugune ülemine periood, mis sellel ülemnõukogul loodame täita, tuleb see on minu meelest nii vastutusrikas, et ma arvan, et mul ei jätku mitte ainult aega, vaid, vaid mulle jätkuks ka praegu pädevust. Et selles selles kaasa teha, mulle tundub niimoodi, et ta ta tarvitab tõesti poliitikuid. Ma ei pea ennast poliitikuks. Välja välja kujunenud poliitikuid, juriste, majandusmehi, spetsialiste rohkem rohkem kui ehk siis järgnev meie meie vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan. Edasi kirjutas 20. septembril 1970 sinu kohta. Ta pole veel kolme kümnenegi aga juba populaarne näitleja ja näitejuht. Selja taha on jäänud 15 osa laval mitmelinceneeringud. Ta on komsomolipreemia laureaat. Olen õnnelik, ütleb ta puhtsüdamlikult. Kui mina olin 90 kirjutama, siis ma kirjutaks niimoodi. Ta on juba üle 50 endiselt populaarne näitleja ja näitejuht. Lisage NSV Liidu rahvasaadik aktiivne osaleja ühiskondlikus elus. Ma ei mäletagi, mis õnn sel ajal seal 70. aastal või alla Aak tuleb, tuleb meelde küll, aeg oli niisugune, et ma tegin väga palju tööd. Väga valva siis maalin veel näitlejanna, väga kõvasti rakendatud, maalin Voldemar Panso teinud Tootsi ja Andrese ja fiasko ja Jalmar Dali ekseni metspardi, ma olin ise teinud oma esimesed ja siis kohe järgimööda. Õige mitmed lavastused, seal oli juba siis proovireisija surm, seal ruume juuli ja kõiki neid asju. Ja libahunt, antiigonne. Ja, ja seal juhtuski selline asi, et siis käis esimest korda vist siin mana toimetaja Hellar Grabbi ja siis ta läks tagasi ja siis ta kirjutas kahest mehest seal oma teatri üle, vaatas minul Ivaadistantiigonnast ja, ja ütles, et need on nii selle vastu, mis, mis praegu olemas on natuke imestavad, et kuidas need ei ole kinni pandud ja siis teine, mis ta kirjutas Pansost Hansu kohta kirjutasin, ei, Panzer, õpi Moskvas, nii nagu ta kooli lõpetas, hakkas demankell järsult käima teist aega, Moskva aeg oli meil mõlemal hulk pahandusi. Aga see oli väga, väga töörohke periood ja, ja kõik seesama, mida praegu saab ütelda, avalikult ajada seda kogu aeg sai sisemuses kantud ja siis oma oma trupiliikmetega jagatud, kellega üht või teist tööd parajasti tegid. Ja miks ma need õnnetu peaksin olema? Ei, ma olen nüüd, nüüd ma olen, olen lausa õnnelik. Siin on selline asi, et vaata, NLKP liige, ma ei ole kindlasti kohe. Ma kuulun, kuulun VEEL EKP esse. Aga EKP-d ei ole ka sellisel kujul täna kui me räägime, kindlasti kohe ei ole olemas. Aga ma ei ole ka see mees, kes tõttaks ennast päästma või ennast puhastama sellest mida praegu kõik selle all silmas peetakse, jätaks oma piletit lauale viskama. Mind ajab aevastama see, mida keegi võib viriseda selle kohta, et kas ma ikka veel oleme EKP liige või see on, kulla inimesed. Seal see minu asi varsti mõned mehed jõuavad sinna aega tagasi märkamatult, kus 10 aastat tagasi oli niimoodi Mida see tähendab, eks ole, niisugune niisugune kuulus on täiesti inimese oma asi ja kui me räägime isikuvabadustest ja asjadest ja, ja mida te, mehed, mõtlete, kui te, kui te otsite taga nüüd siis suure kirvega kirpu, et seda maha lõi. Mis puutub üldse konformismi ja nonkonformismi, siis siis pagana naha, palju kergem oli olla suur non konformist. Kõigil neil aastakümnetel. Yakuza olid, ütleme, ülalpeetav või koduperenaine kodus pliidi ääres ja ja niisuguseid inimesi ma tean, kes ei oleks teinud ühtegi kompromissi ja nii edasi ja nii edasi. Ma ei räägi jutluste kompromissi poolt, aga olla sisemiselt. Nonkonformismi ja, ja püüda-püüda siiski midagi teha, eks ole. Ja, ja kui on õnnestunud ka midagi enne ära teha, enne kui anti signaal selleks, et nüüd võib üritada ja kõik võõrad üritada midagi ära teha siis emaga ei arva, et ma peaksin sellega katsuma seda kuidagi kellelegi tõestada ja, ja sellega mingi mingit eriasendit saama, vaadake kui palju ma siiski üritasin ära teha ja tegin, et magan natukene, mõtlesin selle all ja ei mõtle, selles ei ole, selles ei ole probleem ja ma saan ka sellest aru, et oli inimesi, kes sa oled Non konformistid ja ja kes tegid, tegid selliseid asju, kes olid sellistes asendites, et neil silmapilk lõigati ka läbi nende nende tegevus ja, ja nad kannatasid, eks ole, siis siis palju rängemalt ja on on oma kutsumuse poolest selliseid inimesi, kes on noh, ei saa, kes peavad minema avalikku konflikti ja need inimesed on, on siis kannatanud kõvasti, nad on, eks ole, kinni istunud ja nii edasi ja nii edasi tähele kõige muu, ma pean sulle ütlema seda, et on inimesi, kes ei ole mitte niivõrd kutsumused Non konformistid ja kõigega konfliktis, vaid karakteri poolest, lihtsalt sitt karakter ja igal juhul on konflikti ja need on ka niisuguseid inimesi, siis, kes on siis selle tõttu kannatanud ja, ja noh, juhuslikult õige asja eest praegusel hetkel vaadates õige ja säästma, siis see, see on ka nagu kangelane. Aga, aga sellega on natukene niimoodi, nii nagu nagu ütleme näiteks streikidega praegu. Et tööliskond läheb lihtsalt suhteliselt lihtsalt streigile. Ka niisuguste väga-väga väikeste asjade puhul võiks rääkimine, aga ma ei ole, ma ei ole märganud, et talupoeg kond oleks läinud kui talupoegkonda oleks keeldunud tegemast kõike kaasa ja üritanud oma oma parimat teha, ükskõik kui hukas ja kui pime oli aeg, eks ole, mis siis järele oleks jäänud, aga seal on mingisugune loomulikkuse seadus, mingisugune looduse seadus, sisemine sund selleks, et talupoeg streikima hakkaks, olgu ta kolhoosnik või individuaalmees, selleks ta peab peatama, sead söömata, sead surevad nälga. Eks lehmad, lüps mõte. Aga see on, see on iseenesest mõistetav käsket, kui lehm on piimatunnetel, tuleb lüpsta kogu aeg või siis tuleks hakata maha kallama, eks ole, seda ja ja mune puruks peksma ja nii edasi ja nii edasi. Ei tule, selle peale. On, on olemas mingid sellised käsud, kui sa, kui sa elad. Siis noh, pead sa muidugi alati ka igal hetkel valikuid tegema, aga ei maksa neile inimestele, kes on valinud endale läbi aegade revolutsionääri asendi. Ei maksa neil inimestel kõigi teiste inimeste peale ülevalt alla vaadata või, või hakata neid vaenlaseks pidama? Revolutsionäärid ikka päris niisugusel klassikalisel kujul ja, ja, ja vana vanal ajal niisugused Aadee inimesed need teadsid ühte, Nad ei abiellunud ja ei muretsenud soetanud, eks ole endale üldse perekonda, et meil ei oleks lapsi ja nii edasi ja nii edasi, sest nad kõndisid kogu aeg riski piiri peal. Ja nad teadsid, et nendega võib kõiksugu asju juhtuda ja siis keegi ei hoolitse Nende perekonna eest. Seda lisavastutust ei olnud vaja täpselt samamoodi, nii nagu nagu noh, ükskõik kui kõva aatemees oleksin, kui keegi võtaks mu poja või naise ja minu silme all hakkaks talle üks nõelu küünte alla ajamas, ma ütleksin kõik nii palju, kui mina tean üldse välja ja nii edasi ja nii edasi. Seda ei saa olla, see asend tuleb endale väga täpselt siis võta valida ja see puhastada. Ja tavaliselt sellised inimesed, ükskõik mida nemad on kannatanud nende süüdistel. Teistsugused, et nad on teadlikud, et see on nende nende missioon eri, mis on olnud najal Me peame lõpetama selle saate siis sellesama 20 aastat tagasi Edasis kirjutatud reaga. Ja ma olen veel lisaks sellele, mis siis oli, ma olen veel õnnelik selle tõttu et mul on kodus väike poeg ja, ja sünni ja surmaprobleemide kogu elu probleemid. Algus tähendab minu jaoks nõksu võrra väiksemaks, aga võraga suuremaks läinud see algustäht sõnas elu.