Kanatähe. Siin Andres Kasekamp, ratas oleme vabariigi aastapäeva lainel ja mul on eriline külaline täna Riina kindlam, kes samamoodi nagu mina Torontos üles kasvanud, pikalt Eestis elanud ja hetkel toimetab ratas Tiina, mis mulje, et seal on olnud siin vabariigi aastapäeva tähistamisest Kanadas tänase päeva tähistamiseks olid oma sellest jah. Olid olid väga kiftid ei olnud küll päikesetõusu lipu heiskamine, avalipu heiskamine siiski ja Toronto raekoja ees, mille arhitektid, son veel soomlane, ka väikene lisa toredus, palju rahvast, ilus ilm. See kõik oli väga-väga tore ja muidugi. Eesti suursaadik Kanadas veel kõneles. Jah, ja muidugi vabariigi aastapäeva tähistate ainult Torontos vaid ka Montrealis, Vancouveris ja Ottawas. Eesti majas oli eile rahvapidu. Üleeile oli Hämootonis eriline pidu nimega võide noorik. Nii et see oli päris suurejooneline. Ja praegu oleme siin Tartu kolledžis. Jälgisime otsepildis lausa. Jah, ja kui mõelda tagasi selle peale nooruspõlvest, kui suurejooneliselt tähistati vabariigi aastapäeva trantas siis mis sulle meenub? Mulle meenub aasta 89, mis meenub kõikidele eestlastele murdelised ajad ja meil oli see õnn, et käisid siin võimsad laulu ja loomemehed. Ivo Linna, Alo Mattiiseni, Jüri Leesment, kõneles Mart Laar ja, ja väga mõjuv oli ka Merca Merle Jääger oma rotiga. Ja see ma olen, mida ma arvan sulle ja mulle vaid ma olen kuulnud, et teised meieealised ja vanemad noorematki, see läks neile ikka väga hinge, see oli väga meeldejääv vabariigi aastapäev. Ja see toimus ülikooli aulas, kuhu mahub umbes poolteist 1000 inimest. Aga varasematel aastatel kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel toimusid Eesti vabariigi aastapäeva aktused mässi halis, mis on üks kõige tuntum kontserdipaik Torontos kuhu mahub mingi kolm kuni 4000 inimest, seal on mänginud kõik sugusel hiilgused, nagu Paan, Telen, laulin seda on, kõik on seal kunagi esinenud ja vabariigi aastapäeva tähistati seal vana ja väärikas, ilus kontserdimaja siiamaani. Ma mäletan muidugi nooruspõlvest, et pidime need kõnesid kuulama ja need võib-olla kõige huvitavamad ei olnud lapse meili tol ajal, jah. Sest suur osa sellest olid muidugi poliitilised kõned, mis olid tervituskõned kohaliku poliitikute poolt. Ehk siis Kanada valitsuse esindaja Kanada opositsioonierakonna esindaja, siis provintsi valitsuse esindaja ja ka linnavalitsuse esindaja. Nii et need kõnesid tervitussõnu olid, olid väga palju, mis pani noori inimesi oma astmetes nihelema. Ja, ja siis need, kes ei nihenenud, need olid skaudi ja gaidi vormis, nagu, nagu meiegi ootasid seal kõrval järgmist vahetust puuvalves olemise vahetust, mis oli auasi, aga oli ka ikkagi vinge asi, et aga me olime ka oluline osa sellest kogu vaatemängust ja sellest pidulikust Kui mõelda Eesti lipu heiskamisele Kanadas, siis mul tegelikult on alati olnud kõige südamelähedasem lipu heiskamine kotkajärvel lumelaagris ja eelmine nädalavahetus toimus järjekordne Eesti skautide gaidide lumelaager kotkajärvel mis asub umbes 200 kilomeetrit Torontost põhja poole. Sina olid seal kohal. Olin kohal üle väga pika aja, see oli tõesti õnn olla seal kohal ja ja tõesõna, ei, ei peagi väga pingutama, kogu aeg tuleb, vähemalt kui mitte oma silmaga, siis pärast fotokas või telefonist vaatad, et oi, et igal pool on muudkui sinimustvalge. Igal pool maastikus õli, meil õnneks selline ilm, et oli sinimustvalge ilm. Ja sinul on perekonnas suvilas seal kus eelmine aasta viibis Tõnu Õnnepalu, kes kirjutas oma eelmise aasta suur menuraamatu haaker sinu suvilasse. Sa ise oled selles raamatus? Ja ma seal figureerib esialgselt mina ja, ja lendorav. Like meeldib mainida, et väliseestlased ütlevad, lendav orav otsetõlkes, mis seal väga tore. Iga raamat on peaaegu tore, võiks öelda, iga raamat, mis on kirjutatud väliseestlastest, on tore, sest midagi ta ikka avaldab. Kas ta avaldab, Neid viigeid tahkusid või neid valesid tahkusid selle üle võimegi jääda vaidlema, sest et noh, me kõik oleme väga tundlikud ja võib-olla meie, kes me siin oleme hoidnud väga armsalt oma asju, oleme eriti tundlikud, kui keegi tuleb ja hakkab nendest rääkima. Aga tore, et see raamat on, tore, et sellised kirjanikud meil on ja seda raamatut Me veel lahkame, arvutame mitmeid kivi, mis on igal juhul tore. Et kerge ei ole olla, olla loomeinimene, olla kirjanik, kui sul on eriti kirjutatud sellisest kohast, kus on nii paljudel inimestel väga, väga konkreetsed arvamused. Suur tänu, Riina, et sa tulid täna minu saatesse ja kui te kuulsite mingit mürinat siin taustaks, siis see saade on salvestatud Toronto Tartu kolledžis. Tavaliselt ma salvestan omas arvutis kodus, aga Tartu all jookseb allmaaraudtee ehk Metro. Mida me ikkagi nimetame, ühesõnaga Alma raudteeks väga ilus eesti sõna, aga head vastlapäeva tuleb veel soovida ja vastlakukleid on meil veel kodus ka. Nii sinul kui minul. Õnneks et ka sellest ei tunneme siin puudust, kellel on osav naine ja oskab neid küpseda. Rääkisime vabariigi aastapäeva tähistamisest, aga kuidas tähistakse Kanada rahvuspüha? Kanada päev on esimesel juulil, esimest korda oli see 1867, kui neli briti asumaad moodustasid kaada föderatsiooni. Seda tähistakse kahanda päevana. Alates kaheksa kümnetest aastatest, varem oli see Menjendei miljonis tähendas iseseisvat riiki briti impeeriumi koosseisus, et kuidas seda tähistakse. Põhiliselt on ilutulestik, lippude lehvitamine, tasuta kontserti, selline lõbus päev kolm päeva muide enne Ameerika iseseisvuspäeva, mis palju tuntum ja vanem, neljas juuli, huvitav fakt on see, et Kebeckis prantsuskeelses provintsis tähistakse palju suurema joonelisemalt nende rahvuspüha, siis ei ole kanada, vaid on. Täna tutvustan teile Kanada kantri folkmuusika suurkuju Con Laitsvad. Valisin tema loo pöörbound, mis räägib sellest, kuidas ta suundub Kanada lääneprovintsi Albertasse. Miks ma just sellise loo valisin? Sest seitsmekümnendatel aastatel Toronto eestlaste ansambel kõla poisid tegid sama viisil oma lugu nimega Tallinna teel. Väga armastatud lugu Kanada eestlaste seas. Kanada häält, mina olen Andrus Kasekamp. Järgmise nädalani raadio kahe Kanada hääl.