Kunagi puski õigeusukooliks ehitatud hoone, see vaikseks umbes 60 aastat tagasi. Tänaseks on seal alles ainult müürid. Kenad maagilist varemed on muinsuskaitse all, kuid seened lagunemisest ei päästa. Muinsuskaitseameti Hiiumaanõunik Katrin Koit tõdeb, et 19. sajandi lõpus püstitatud müüridel pole omanikku. Ma tean, et kohalik omavalitsus, kõrgessaare osavald on seal vaikselt tegutsenud, võtnud võsa maha, ümbrust hooldanud, aga sellist suuremat tööd pole seal praegu tehtud. Puuski kooli varemed asuvad reformimata riigimaal ja seal on muinsuskaitse käed seotud. Ise ei saa kellegile raha pakkuda, võivad omanikud ise tulema küsima abi. Nendel müüridel on vähemalt loo just juba mõnda aega otsib õigeusu kirik dokumenti, mis tõendakset hoone kunagi neile kuulus ja siis saaks varemed lõpuks omaniku. Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu rännu räägib, et 30 aastat kestnud maareformi lõpuosa valmibki rätsepaülikonnaga kaks aastat tagasi panid muinsuskaitsjat kokku nimekirja enam kui 200-st objektist mis säilimiseks kindlasti omaniku vaja. Kas kohati on tegu üksikute müürijuppide, kohati muinsuskaitsealuse hoone hoovinurka kadega, aga mõnel pool seisavad koos maaga ula terved varemed? Maa-amet on pidanud tunnistama, et mõnda objekti ei tahagi, keegi erahuvilisi pole ja omavalitsus ütleb pakutust ära, sest lisaks tegemisrõõmule muinsuskaitsega kohustusi. Pigem nagu see kitsaskoht on see, et riik ei ole nagu üldiselt suutnud kujundada oma seisukohta, et kas ja kuidas siis toetada neid isikuid, kellel siis muinsusasub tema maa peale. Ilmselt see probleem on ka eramaaomanikel. Tänavu saavad kultuurimälestiste omanikud tööde jaoks 2,4 miljonit eurot. Taotlusi sai Muinsuskaitseamet kaheksa miljoni euro jagu. Aga nagu öeldud, kui mälestisel pole omanikku, ei saa keegi raha taotleda. Triinu Renno ütleb, et iseenesest võib maa mett objektiga jõuga omavalitsusele anda. Aga me ei ole seda kasutanud, sellepärast et omavalitsustel on õigus ka vaidlustada seda haldusakti millega neile maa antakse, meie eesmärk ei ole ju jõuga maa ära suruda kellegile, tegelikult tulekski neid probleeme kompleksselt lahendada. Lahendusi otsides pöördus maa-amet Kultuuriministeeriumi poole ja küsis, et ega see omavalitsuste poolt ära põlatud mälestusi endale ei taha võtta. Ministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes tõdeb, et niisugust kommet ministeeriumil pole. Täpselt nii nagu kohalike omavalitsuste üritab oma eelarvest raha leida, oleks kultuuriministeerium samas seisus, et meie seisukohalt on üldjuhul kohaliku omavalitsuse enda territooriumil asuvale objektile kõige parem peremees, kuna ta on ka kõige lähemal