Konkursi päevik. Niisiis üheksas Glinka nimeline vokalistide konkurss on oma laureaadid leidnud Peri ja kontserdilaulu alal võistlejatele naishäältele ja esikoht välja andmata. Teise preemia said Lydia sageli aasta Kiievist ja Lidia Putškov tuulast kolmanda preemiatäitjana lõmareva Jelena Ustinova mõlemad Leningradist. Neljas preemia niisamuti välja andmata. Meeslauljaid oli esikoha vääriline anatoolil ossa. Tee Vladimir Kariimavile Dušanbest ja meie Väino Puurale kolmas preemia Juri sinomenkole Taskendist ja Vjatšeslav Balzini majevile Ulan pudest. Ning neljas preemia Viktors Korobokaatorile Minskist Aleksandr Poljakovile Riiast, Harris Sherenskile Vorošilovgradist ainuke võistelnud Kannel laulja äraktsia tartian sai kolmanda preemia. Konkursi tulemustest lähemalt põhjalikumalt meie õhtuses saates. Nüüd aga veel kolme lõppvoorus võistelnud ja nüüd juba laureaadi portree. Alustame araks lahtiannist Armeeniast. Glinka konkurss oli väga paljudele lauljatele paljus mõttes esimene. Paljudele lauljatele oli see esimene konkurss. Paljudele lauljatele oli see esimene kord laval esineda sümfooniaorkestriga, nendele muidugi, kes pääsesid kolmandasse vooru paljudele, aga nii naljakas kui see ka pole, olise esimene intervjuu. Aractiodogtian laulab ühe Sergei Prokofjevi viiest romansid Annahmatava tekstidele klaveril Diana intuitsioon. Erilise rõõmuga räägime meie tänases saates Estonia teatri solisti Väino Puuraga. Alustame päris algusest, kust on pärit huvi muusika vastu. Kõigepealt ma Shegi oma vanematesse, kellelt ma olen saanud muusikaalsused üldse muusikat hakata õppima või muusikast arusaadav. Isa, mul mängis sõjaväeansamblites akordioni. Ema laulis, väga hästi. Laulis vanaema, ma teda küll vähe mäletada. Ta suri varakult ja mõni veel väga väike. Aga siiski tema hääl kõrvus ja peale selle veel külarahvas kiitis tema ilusat häält. Ise ma hakkasin laulma. Algkoolis olen sündinud Võrumaal mägede ja metsade vahepeal ehisema laulsin järve ääres üksi olles. No isegi juba hakkasin laulma, teises klassis. Jälle akordioni saatel. Kuna teisi pille tollal koolis ei olnud. Keskkoolis hakkasin mängima puhkpilliorkestris baritoni. Sellest võib-olla hääl käsis Parsit. Laulsin seal keskkoolikooris, peoõhtutel laulsime mõne estraadilaulukesi, mis tol ajal moes olid, tuulepostijänku, musta kassi ja ikka sellist. Võib-olla esimene üleelamine. Lauluala oli see, et pluusis kord õitsvasse punane roos. Klaveri saatonis läksid sõnad segamini. Seda ma elasin, ma ainult üks nädal aega kõvasti üle. Kaebasin kõigile õudselt. Kõige rohkem toetas ja abistas mind laulmise juures Paul Elken. Võru muusikaelu hing temalt olema tõesti palju saanud adveroliks väike kius, keskkooli lõpupeol. Ma laulsin kooliga laulma kutsutud paar Estonia solisti tralla Evene ja Teo Maiste vennad, kuulsid siis Dio mastiksit, kas mul on kergesti meelest? Poiss võiks laulmist õppida, aga aga see elukutse on liiga raske, ei soovitaks ka. No, ja mis seal ikka, siis astusin Tartu muusikakooli Ivo Kuuse lauluklassi, tema on siis äsja ikka oli tulnud noor õpetaja. Mäletan, sõitis eksamitele motorolleriga, habe oli ees, eks midagi, hakkasime tööle. Ja mina tükkisin ikka juba teatri poole, väga vaatasin etendusi ja ja ja mõtlesin isegi, et võiks nagu koori minna tööle teise kursuse poole pealt nima kuusk lubaskis minna, et kui sa nii väga tahad. Ta küll ei soovitanud muidugi minna, et need on kõik roheline. Et see võib-olla teeb halba koorid öösel. Aga kes teab, võib-olla tegi halba, võib-olla ei teinud võib-olla kasuks. Ega seda vaevalt diad öelda, aga vähemalt niipalju võib-olla sain tunda, mida tähendab üldse kooritöö, tähendab töödiaatris. Seal ma töötasin kaks pool aastat, kusjuures laususin väikseid osakesi ka episoodiliselt. Kõige suurem osatäitmine oli siis Aarne Oidi muusik, kallis kes muinasjutt. Peale muusikalõppu kohe seadsin sammud siis Tallinna poole ja siin dokumendid sisse. Lappasin sisseastumiseksamitega. Ivo Kuusk soovitas mulle Viktor Gurjevi juurde minna õppima. Arvan, et ta soovid hästi, aga õpetanud on mind paljud, kelle nimel tahaks küll praegu kindlasti ära mainida. Hugo Tiit, kelle juures ma Moskvas täiendasin ennast kolm kuud ja kavatsen veel seal edasi õppida. Ja kes mind väga tugevasti aitas? No esimene kokkupuude Estonia lavale laudadega, see oli Mozarti ooperis Figaro pulm kolmanda kursuse üliõpilasena, edasi järgnesid Shermoon Verdi ooperis Trojaata. Silvia lõnga valla ooperis pajatasid marsselbutšini ooperis bohe. Need on ooperiosad. Operetis olen teinud Kölit Rodgers muusikalist Oklahoma ja Arkadi kromovit. Neljandana Jeski operetis kaks kevadpäev. No ja siis osavõtt igasugustest kontsertidest ja. Ja vana-aasta programmi kontsertetendus, siis lood. Praegu töötan Shell Chloé rolli kallal muuseas ooperis Boriss kodunu. Aga põhiliselt ikka mõtlesin ainult praegu konkursist seen nii füüsises ja hingest. Väino Puura ja Ivari Ilja esituses kuulete Valleriga grillini romansi Hans ja Greete. Ja meie viimane portree on Lydia Sabeljastest. Istuge see, et. Meie saate lõpuni laulab Liidiaga peljasta klaveril eteeris piljuk, kõlab Schuberti romanss. Forell.