Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, 26. veebruari. Olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Erle loonurme. Tallink Grupp, aktsiaseltsi Infortar ja Tallinna linn loovad ühisettevõtte linnahalli arendamiseks, mis läheb hinnanguliselt maksma 300 miljonit eurot. See 40 miljonit, mis oli riigieelarvestrateegias planeeritud Tallinna linnahallis tekkiva kultuuriasutuse kulude katteks jääb nüüd vabaks ja kuulatakse kultuurid. Euroopa komisjon leiab, et Eesti majanduskasv on olnud tugev, kriitiliselt suhtub komisjon aga nõrka sotsiaalsesse turvalisusse kuja kavandatavatesse, pensionisüsteemi muudatustesse. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teatel on päevane koroonaviirusesse nakatunute arv väljaspool Hiinat suurem kui Hiinas. Vabariiklik liiklusohutuskomisjon kaalub väiksematel teedel piirkiiruse langetamist. Valdavalt on tegemist kuuskatega teedega, mis on kitsad, kurvilised, tõusude ja langustega ja kus ka reaalselt tegelikult 90 kilomeetrit tunnis sõita ei olegi võimalik. Kirjandusmuuseumis anti üle tänavused rahvaluulepreemiad. Meie lähme küladesse, linnadesse või väikestesse asulatesse või minule minu eriala väga meeldib just selle sama laia võimaluse pärast suhelda nii erinevates kihtides. Rally Estonia korraldajad kutsusid täna pärastlõunaks kokku pressikonverentsi, kus teatasid, et sellel aastal rallit ei toimu. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, sajab lund ja tuiskab, mõnel pool tuleb ka lörtsi ja vihma. Külma on öösel üks kuni kuus kraadi, homme päeval on õhutemperatuur null kuni miinus kolm kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Tallink Grupp, aktsiaseltsi Infortar ja Tallinn loovad ühisettevõttel linnahalli arendamiseks, mis tähendab piirkonda reisisadama, konverentsikeskuse, kontserdisaali, hotelli ja kaubanduskeskuse rajamist. Arenduse maksumuseks on hinnatud 300 miljonit eurot. Sven Paulus räägib lähemalt. Viimased 10 aastat on Tallinna Linnahalli uksed olnud suletud. Algselt loodeti hoone renoveerimisega lõpule jõuda 2011. aastal ja teine idee projekt nägi ehitise taasavamise 2019. aasta kevadel. Täna mindi uuele katsele. Nimelt sõlmisid Tallinkiga ja Tallinki suuraktsionär Infortar Tallinna linnaga ühiste kavatsuste kokkulepp Linnahalli suur arenduseks. Investeeringu suurus on ligikaudu 300 miljonit eurot. Terviklahenduse osadeks on rahvusvaheline konverentsikeskus, kontserdisaal 5000-le inimesele. Reisisadam hotell ja kaubandusärikeskus, jätkab linnapea Mihhail Kõlvart. Linna huvi on arendus oleks tervik, et tekiks uus linnaruum, et sa oleksid lahendatud liikluse küsimused ja muidugi, et see uusarendus annaks linnale uue potentsiaali. Järgmise sammuna on kavas luua ühisettevõte, kus Tallinnal oleks 30 neljaprotsendine ja Tallinkil ning infortaril mõlemal 30 kolmeprotsendiline osalus. Ühisettevõtte loomisel teevad osanikud sissemakse miljon eurot vastavalt iga osaniku osalusprotsendile. Tallina rahalise sissemaksja suuruseks jääb 340000 eurot ja rohkem maksumaksja raha ei ole kavas projekti paigutada. Tallink Grupi juhatuse esimehe Paavo Nõgene hinnangul saab uus piirkond valmis kolme aastaga ja seda hakkab külastama aastas üle 10 miljoni inimese. Mis saab aga ooperimajast, mida samasse paika kavandati? See komisjon, mis pidi analüüsima ooperit ja ehitamise võimaluse koos linnahalliga töö käigus on arutanud meiega erinevaid variante ja variandid ei olnud eriti realistlikud teega, isegi teoreetiline võimalus, et kaks kontseptsiooni saaksid koos eksisteerida, puudub aga meie algusest peale ütlesime, et meie prioriteet on konverentsikeskus ja me ei saa sellest loobuda. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles Tõnu Karjatse-le, et riigil tuleb otsustada, mida teha linnahalli arendamiseks mõeldud 40 miljoni euroga. Minul on muidugi kahju, et praegu ooperit saali loomine on jälle otsingufaasis, aga ma usun nüüd, et järgmiste kiirete arutelude käigus me leiame mingi tee, kuidas sellega edasi minna. See on nüüd lähiaja arutelude teema. Aga kas võib öelda, et see 40 miljonit kuuluks ka siis ooperiteatrile, kui esialgu oli see plaan? Tuleb kõigepealt valitsuses arutada ja kindlasti ka riigikogus arutada, sest riigikogu kultuurikomisjoni on vaja kaks saada teada, mida rahva asenikud kultuuriehitistest näha tahavad. Aga mina kujutan küll ette, et see 40 miljonit, mis oli riigieelarve strateegiast lähiajal planeeritud Tallinna linnahallis tekkiva kultuuriasutuse kulude katteks ja meid vabaks ja kuulatakse kultuuri kas ooperis või kuhugi mujale see on edaspidi see debati koht. Kõigepealt on vaja kokku leppida, kuhu see ooperiteater üldse tuleb ja mul on Tallinna linnale ettepanek. Me ootame, et kui ooperiteater ikkagi tuleb Tallinnasse Eesti pealinna, siis selle huvi ülesnäitamiseks peaks linn muretsema selle ooperiteatri jaoks ikkagi krundi. Euroopa komisjon avaldas hinnangud Euroopa Liidu liikmesriikide majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaprobleemidele. Komisjon leiab, et Eesti majanduskasv olla tugev sel ja järgmisel aastal kasv aeglustub jäädes siiski üle kahe protsendi taseme. Kriitiliselt suhtub komisjon jätkuvalt nõrka sotsiaalsesse turvavõrku ja kavandatavatesse pensionisüsteemi muudatustesse. Nüüd on meil liinil kolleeg ehand, kes nendest hinnangutest täpsemalt teab. EP tere õhtust. Mis sealt Eestile kõige olulisemad järeldused ja kitsaskohad on? Tere õhtust, no komisjoni hinnangus kõigepealt leiab väljatoomist selline Eesti üldiselt positiivne majandusseis, meie üsna tugev majanduskasv rekordiliselt madal, võlatase Euroopa liidus majandusliku poole pealt, võib-olla probleemid on jätkuvalt tööviljakusega, sellega. Inimeste oskused ei vasta sageli ettevõtjate vajadustele, aga kriitilisem on Komisjoni hinnang siis selles osas, mis puudutab sotsiaalset ja keskkonna poolt, et sotsiaalsetes küsimustes on Eestile jätkuvalt iseloomulik selline suhteliselt nõrk turvavõrk, mis tähendab näiteks piiratud kättesaadavust sotsiaalteenuste osas, näiteks pikaajaline hooldus on välja toodud eraldi. Inimesed kurdavad ka kehva tervist ja seda, et arstiabi ei ole piisavalt kättesaadav. Ja samuti vana tuttav probleem on suur palgalõhe naiste kahjuks, aga uue probleemina siis top Euroopa Komisjon välja, et see kavandatav pensionisüsteemi muudatus suurendab riski, et pensionid jäävad tulevikus lihtsalt liiga väikseks. Ja seekord pöörab Euroopa poolast analüüs erilist tähelepanuga just keskkonna ja kliimapoliitikale ja sellele, kui roheline siis on riigi tegevus. Ja siin samuti see leiab komisjon siis, et Eesti võib jääda ta 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärkide täitmisega ja et valitsus ei ole piisavalt tulemuslikult selles vallas tegutsenud. Ja eraldi on juttu veel ka rahapesuteemast, et kuigi kuigi Eesti pangandussektor on tugev ja riskide maandamiseks on tehtud üsna palju asju, siis komisjon leiab, et seda ei ole siiski piisavalt ja just seadusandluse poole pealt, et näiteks konkreetselt on välja toodud, et karistusmäärasid ei ole tõstetud. Aitäh Epp sulle selle ülevaate eest otse Brüsselist. Kreeka kinnitas esimest koroonaviirusesse haigestumist tervishoiuministeeriumi teatel on haiglas 38 aastane kreeklanna, kes käis hiljuti Itaalia põhjaosas. Niisamuti teatas esimesest haigestumisest karnevalihooajaks valmistuv Brasiilia. São Paulo haiglas on 61 aastane mees, kes oli ligi kaks nädalat lombakas. Tegemist on ka esimese haigusjuhtumiga Ladina-Ameerikas. Pariisi haiglas. Prantsusmaal suri koroonaviiruse tagajärjel eile õhtul arstide juurde jõudnud kuuekümneaastane mees. Prantsusmaal on viimase ööpäevaga tuvastatud kolm uut haigestunut. Neist üks oli äsja Lombardia maailma. Terviseameti teatel on 33. riigis tuvastatud ligi 81000 koroonaviiruse juhtu. Euroopa Komisjoni tervisevolinik kutsus Euroopa Liidu liikmesriike koordineerima viiruse vastast võitlust, et vältida eri lähenemisi. Itaaliast on niisiis saanud viimastel päevadel Euroopa kõige enam koroonaviiruse käes kannatav riik. Haigestunuid on üle 300. Surnud on 11 inimest, praegustel andmetel. Mall Mälberg sai Roomas telefonile seal elava ajakirjaniku Üllädude. Miks tabas koroonapuhang just Itaaliat, mis sellest Kahamel arvatakse, miks? Üheks põhjuseks on toodud see, et muidugi oli Itaalial Hiinaga Otselende mõned nii-öelda positiivselt mõtlevad inimesed selgitavad, et võib-olla Itaalias on see kontroll olnud väga tugev ja inimesi on kontrollitud väga tõhusalt, aga teised jällegi siis ütlevad, et see on seletamatud too kokkusattumus, miks siis just Itaalia tegelikult selle puhangu all praegu on? No naaberriigid on otsustanud piire mitte sulgeda, sest Itaalia tervishoiuministri sõnul viirus piire ei tunne niikuinii. Siin on olnud ka juttu tõesti sellest, et võib-olla siis Schengeni piirikontroll uuesti kehtestada. Samas on täpselt see probleem, et tegelikult liiguvad rongid, liiguvad lennukid, kõik kaubad, mis liiguvad tegelikult autodega läbi Euroopa, nii et kui tõhus see piiride sulgemine tegelikult võiks olla, sellele ei osata ka hetkel mingit hinnangut õieti anda. Kuidas see kõik mõjutab itaallaste elu-olu? Ikkagi inimestel on suur hirm on paanika, inimesed ostavad kokku küll pastat, küll riisi, küll konserve ja muidugi rääkimata sellest, et apteekides on lõppenud maskid on lõppenud. Desinfitseerimisvahendid, millega käsi saab desinfitseerida praegu siis väga paljud viroloogid, väga paljud arstid räägivad sellest, et mingis mõttes on tegu viiruse puhanguga, Peebeedeemiaga neid on varemgi olnud ja no väga sageli on ju ka olnud sellega seoses surmajuhtumeid. Aga no loomulikult see viirus näib, et levib palju kiiremini, kui oleks osatud oletada. Aga ikkagi kõige olulisem võib-olla praegu ongi see, et üritatakse siis seda paanikat ja seda hirmu inimestest siis kuidagi maandada. Ja tuleme tagasi Eestisse. Vabariiklik liiklusohutuskomisjon kaalub väiksematel teedel piirkiiruse langetamist. Eelkõige on jutt kruusateedest, millel 90 kilomeetrise tunnikiirusega sõitmine on komisjoni hinnangul liiga ohtlik. Kolleeg Marko Tooming sai telefonile komisjoni liikme Villu Vane. Valdavalt on tegemist kuuskatega teedega, mis on kitsad, kurvilised tõusude ja langustega ja kus ka reaalselt tegelikult 90 kilomeetrit tunnis sõita ei olegi võimalik. Kuigi nende seas on ka üksikuid pinnatud kattega teid ja, ja neid teid tuleb ju aasta-aastalt juurde, sest me ehitame ju leiduv tolmuvabaks ja see tähendab seda, et liikleja jaoks tegemist justkui oleks asfaltkattega teega. Aga samal ajal, kui me teeme ta tolmuvabaks, siis me tegelikult teede ennast ja tema profiili ei muuda, ta jääb sama kõveraks kurviliseks tõusude ja langustega teeks. Kuid kuna tegemist ei ole enam kruuskatega, siis ta tahaks sõita 90-ga ja tihtipeale sõidetaksegi natukene kiiremini, kui see tee geomeetria lubab. Et seetõttu on meie arvates mõistlik nendel teedel vasteks sõidukiirust alandada. Milline teie soovitus on, milline see kiiruspiirang võiks olla? Seda ei saa vast nii üks-ühele öelda. On kindlasti kohti, kus on 70 piisav, aga on, on kindlasti ka kohti, kus, kus võib-olla tuleb veelgi vaiksemalt sõita, et võib-olla peaks igal teel olema siiski see nii-öelda tegelik ohutu sõidukiirus. Mis siis on, kas lõiguti võib-olla ka 90 ja lõiguti 70, mõnes kohas 50. Ehk siis teie ettepanek ei ole see, et nüüd üle Eesti üldpiirangut vähendatakse konkreetsetel teemadel. Keskkonnainvesteeringute keskus avas programmi, millest on võimalik taotleda toetust ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamiseks, muuhulgas ka näiteks eterniidi kogumiseks. Jane Saluorg. Mööda Eestimaad ringi sõites võib märgata eiterniga katusega majapidamisi või vanemaid inimtühjasid suuri hooneid, kus eterniitmaterjalina silma hakkab. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik mode Saadvee ütleb, et eterniit, näiteks katusekattena pole inimese tervistkahjustav. Küll aga võib inimene oma tervisele karuteene teha. Kui ilma kaitsevahendita eterniiti lõhub või muudmoodi käitleb, jätkab mode saade. Kui inimene eterniidiga toimetab, seda purustades, lendub asbestikiu tolm, inimene seda sisse hingab, siis need kiud jäävad hingamisteedesse või kopsu kinni, mis võib hakata vähkkasvajate algpõhjuseks. Eelpool öeldule tuginedes ongi Saadvee sõnul oluline, et kodanikele oleks tagatud võimalus eterniiti ohutult käidelda. Seda eesmärki ka keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogramm, mis sel aastal suunatud mitte linnalistele asulatele täidab, ütleb Saadvee. Mittelinnalist piirkondades on jäätmejaamad tihti inimestest nii kaugel, et neil on raskendatud selle eterniiditransport. Siis viiakse need kogumiskohad või autode ringid inimestele lähemale. Keskkonnainvesteeringute keskuse projekti koordinaator Enn selgis ütleb, et ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamise toetus on kohalike omavalitsuste hulgas populaarne. Juba siin, ütleme eelmise aasta sügisel oli nagu hästi palju päringuid selles osas, et kas ja millal nagu saaks uuesti selle tegevusala nagu toetust Aaltola. 2018. aasta andmete põhjal koguti toona kogumisringide kaudu majapidamisest erinevaid ohtlikke jäätmeid. Enamuse moodustasid siiski eterniit ja asbest. President Kersti Kaljulaid andis Eesti kirjandusmuuseumis üle tänavused rahvaluulepreemiad sel teemal jätkab samuti Jane Saluorg. Preemia eesmärgiks on autasustada ja esile tõsta rahvaluulevabatahtlikke kogujaid. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi teadur Astrid Tuisk. Teeme iga aasta kokkuvõtted märgime välja just vabatahtlikkuse alusel kogujatelt, et palju kelleltki materjali on. Koostame nimekirjad ja esitame siis ettepaneku presidendile, et keda võiks autasustada. Sel aastal on rahvaluule kogumispreemia laureaate kolm. Esiteks saab preemia Lembitut Verdi anski, kelle koostöö hindas žürii ka viimasel, 2019. aastal toimunud kogumisvõistluse peapreemia vääriliseks. Tuisk ütleb, et Verdi anski kirjutab väga pikk põhjalikke ja sisutihedaid lugusid teemadest, mis meest enim kõnetavad. Nagu inimese ja looduse suhe kodukihelkonna kullamaa ajalugu ning oma pere lugu. Teine laureaat Ellen muru on Eesti rahvaluule arhiiviga koostööd teinud alates 2013.-st aastast, tema tööd on tuisu sõnul mälestuslikud, kirjutab naine oma perekonnast, suguvõsast, kodukülast ja tööelust. Kolmanda laureaadi, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna dotsendi Tiiu Jaago tegemisi iseloomustab tuiskagani alalt. Alates 1989.-st aastast on ta üle andnud nii ise kogutud materjali kui ka koos tudengitega kogutud rahvaluulet. Ta on kogunud ka juba 20 aastat järveküla, mis on siis nüüdseks Kohtla-Järve linn ümbruse pärimust ja uurinud seda pärimusliku ajalgu. Tiiu Jaago ütleb, et rahvaluule kogumispreemia on suur tunnustus. Rahvaluule eripära on ju selles, et ühelt poolt me suhtleme akadeemiliste inimestega, kes on kuskil kõrgel, kaugel ja võib-olla ka suhteliselt piiritletud maailmas ja siis meie lähme küladesse, linnadesse või väikestesse asulatesse või minule minu eriala väga meeldib just selle sama laia võimaluse pärast suhelda nii erinevates kihtides. Kuna ma olen õppejõud, siis üliõpilasharjutustööd, nad, nad on niivõrd vaimukad ja kuidas need lihtsalt ära visata, eks ole. Et noh, loomulik, et nad kuidagi vormistab ja pakitseliseks edasiseks uurimiseks. Täna on ilmataat meid terve päeva rõõmustanud lumesajuga uudistetoimetus akna taga langeb helbeid ka praegu. Eesti lapsed on praeguseks meisterdanud tuhandeid lumememm ja kihutanud kilomeetrite kaupa kelgu liugu. Madis Hindre käis päeval meeleoludega tutvumas Tartu populaarseimal kelgumäel, kassitoomel. Nii head kuulajad. Ma jõudsin nüüd kassitoomele, siin on tubli 20 30 last, mõned lapsevanemad ja talvepidu hakkab vaikselt käima minema. Ma arvan, et kui seda ilma ja lund veel jagub, siis ega see mägi enne hilist õhtut tühjaks ei jää. Täna juhtuski see, et käisime poes, aga me ei andnudki ainukesed, et väga palju rahvast oli poeskasest kelkadena lumelabidaid, igasuguseid asju. Oi, nüüd tuli siia üks päris pisike preili, tere. Kui vana sina oled? Mis sa teinud oled? Tuli suur või väike lumepall, suur, kas sa kelgutanuke oled? Ja kas sa päris üksi julged lasta või sa lased mõne sõbraga koos? Te olete kelkudega või olete te kilede või kaks-ile ja nii. Kõhu peale. Aga kui te niimoodi kõhu peal lasete, kas teil krae vahel und täis ei lähe? Lumememme olete teinud juba enne? No enne kiisu lumememme kõrvad ja Isegi alles ja Annabeli. Ja nüüd proovin siitpoolt lõkke juustu, mis seal salata on libe, on raske. Mulle tundub, et need väiksed prillid on must, kolm kordagi lühemad. Oota, ja te tahate öelda, et viskate niimoodi kõhuli maha lasete siit alla. Olgu, ma siis proovin kah. Oi jumal, seal. Lennuväljal. Kas preilil on päris esimene kord elus niimoodi kelgumäel käia, nad möödunud aastal ka me saime ikka natuke kelgutada, aga seaski testisime, kuidas te mäletate oma lapsepõlve talvesid, et kes, kes siis oli iga päev õues ja me olime kolm õde, siis meil oli, mitte kaugel me kodu juurest oli üsna tore nägi ja siis ei olnud neid Salvo kelkusid ega midagi, siis elasime kilega ja plekitükkidega terveks jäime ja lund oli palju. Palju edu teile, ilusat pikka liugu ja pärast tekki Väike-vastlakukkel ka, sest täna on ikka vastlapäeva vääriline il ongil. Ja ega olegi muud jäänud, kui tee sisse mett segada sest kindad, villased sokid juba kuivav radika peal, nii et võib-olla jõuab pärast tööpäeva lõppu veel korra kelgumäele. Nüüd räägib sünoptik Helve Meitern sellest, kas homme kelgumäel Asjon Järgneval ööl ja homme päeval on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja tuiskab, lõuna pool ja Saaremaal sajab lörtsi ja vihma. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa, Liivi lahe ümbruses puhanguti 14 meetrit sekundis, Põhja-Eestis ida- ja kirdetuul kuus kuni 13, rannikul puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb öösel miinus kolme kuni miinus kuue, Lõuna-Eestis ja Saaremaal miinus kahe kuni pluss ühe kraadini. Homme päeval on õhutemperatuur null kuni miinus kolm, saarte rannikul on sooja kuni kaks kraadi. Päeva olulisemad spordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik. Rally Estonia korraldajad kutsusid täna pärastlõunaks kokku pressikonverentsi, kus teatasid, et sellel aastal rallit ei toimu. Eelmisel nädalal selgus, et Eesti autospordiliidu juhatus tõstis ralli korraldamise tasu 2000-lt eurolt 100000 peale, mida Rally Estonia korraldajate sõnul ei ole võimalik eelnevate kokkulepete tõttu tasuda. Vahetult enne pressikonverentsi teatas autospordi juhatuse liige Oleg Gross, et on ise valmis vajaliku summa ära maksma, kuid korraldajate jaoks tuli selline pakkumine liiga hilja. Rally Estonia korraldaja Urmo Aava. Meile on mõeldamatu, et kui meie selja taga ei ole toetavat alaliitu, siis me ei ole suutelised korraldama tippüritust ja me ei ole suutelised liikuma selle suure unistuse poole ja tänapäeva kahjuks teatama, et Rally Estonia 2020 korraldus on lõppenud. Pikemalt antud teemal meie tänase spordisaates kell 20. Null viis. Valga-Valka korvpalliklubi diskvalifitseeriti Eesti-Läti korvpalli ühisliigast. Seda sellepärast, et juba teist mängu järjest ei saanud Valga meeskond oma koosseisuga. Esimest korda juhtus see enne koondisepausi, kui Valga pidi vastamisi minema Tallinna Kalev TLÜ-ga, kuid andis siis loobumisvõidu. Täna õhtul pidi Valga vastane olema talt Tequid, ka selles mängus sai Tallinna klubi kirja 20. Null võidu. Eesti-Läti liiga juhend sätestab, et kaks loobumiskaotus tähendab sarjast diskvalifitseerimise. Laskesuusatamise lahtistel Euroopa meistrivõistlustel Valgevenes olid täna kavas super rinnid. Kvalifikatsioonist pääsesid edasi kolm eestlast, meeste arvestuses Rene Zahkna ja Kalev Ermits ning naiste arvestuses Tuuli Tomingas. Finaalid aga ebaõnnestusid. Tsahkna sai 25. ning Ermits 27. koha. Tomingas oli naiste arvestuses samuti 27.. Euroopa meistriteks krooniti meestest valgevenelane Sergei bodžarnikov ja naistest venelanna Jevgenia pavlova. 32 aastane Venemaa tennisist Maria Šarapova teatas, et lõpetab sportlaskarjääri. Viimastel aastatel üha enam vigastustega kimpus olnud Šarapova tegi oma profidebüüdi 2001. aastal ning võitis kokku 36 turniiri, nende seas viis suure Slämi turniiri. Maailma esireketiks tõusis ta esimest korda vaid 18 aastaselt. 2004. aastal sai temast kõige noorem Wimbledoni meister läbi aegade, olles toona vaid seitsmeteistkümne aastane ja 70 viiepäevane. Aitäh Ragnar, selline sai Päevakaja kolmapäeval, 26. veebruaril aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.