Loos on asju. Tervist head kuulajad. Eetris on kirjandussaade Lawson asju. Stuudios saatejuhid Triinu Tamm, Jan Kaus. Ja meie tänane saatekülaline on tõlkija Kerti Tergem, tere Kertti. Tere. Kerti tõlkes ilmus hiliskevadel romaan, mis kannab pealkirja võrratu puudus. Ja kohe alustuseks ma küsiksin Kertti sinu käest, et kuidas on õige selle raamatu autorit nimetada või hääldada. Seda on raamatu autori enda käest väga palju küsitud ja ta vastab alati niimoodi, et hääldage nii nagu teile meeldib, kui nii nagu teie keeleruumis suupärane on, aga tema ise hääldab seda oma nime prantsusepäraselt ehk siis Artur soppe. Aga teeme, teeme nii, et me hääldama ka siis prantsusepäraselt, kuigi raamat on tõlgitud hollandi keelest. Ja ma hakkasin sellega seoses vaatama, et kuna me saade on olnud eetris juba päris mitu hooaega et me ei olegi varem üldse Hollandi kirjandusest või hollandikeelsest kirjandusest hollandi keelest tõlgitud kirjandusest rääkinud, et siin saates on käsitletud küll eesti-inglise-ameerika, prantsuse, vene, Kanada, Soome, Poola, saksa, hispaania, tšehhi, jaapani kirjandust, aga Hollandi kirjandust mitte. Ka ma küsiks kõigepealt enne, kui me lähme Artur Shapääni loomingu juurde, täpsemalt siis võrrade puuduse juurde, et sa oled ju varemgi tõlkinud hollandi keelest ilukirjandust eesti keelde, et kuidas sulle tundub, kas Hollandi kirjandust on eesti keeles piisavalt. Kindlasti mitte Hollandi kirjandust on eesti keelde väga vähe tõlgitud, sest Hollandi kirjandus on üks väga huvitav kirjandus, aga meil on tõlkijatest pisut napib. Et seetõttu me peame väga valima seda, mida me tõlgime seal natukene niisugune vastutustunne ka, et kui sa ikkagi vahendad mingisugust kultuuri, siis sa tahad, et sellest parim osa oleks edasi antud. Ja Hollandi kirjandust tõlkisid kadunud Reinsalu, Vladimir Beekman. Aga praegu on meil piis aktiivset tõlkijat, kes heal tasemel kirjandust suudavad vahendada ja see loend hollandi kirjandusest tõlgitud tud hollandikeelsest, nagu sa ütled. Flaami kirjandus on ju ka hollandi keeles kirjutatud. See on kindlasti ebapiisav ja tahaks väga palju rohkem tõlkida. Kuna inimesi, kes hollandi keelt loevad, on vähe, siis ilmselt on ka tõlkijatel see vastutus tõepoolest, et mida üldse valida. Just nemad oskavad soovitada, et kas need konkreetsed saab, päev, on sinu lemmikautor, kuidas seelse jõudis tõlkimiseni? Ei, ta ei olegi konkreetset, üldsegi minu lemmikautor, et minul on see luksus, et ma olen üle 10 aasta juba töötanud, ka kirjastaja on, ehk siis ma saan ka ise otsustada, väga paljud seda, mida ma tahan, tõlkija, tõlkija, tegelikult saab tõlkida ikkagi raamatut, mis talle meeldib, et ei ole päris õige võtta vastu kirjastuse sellist pakkumist, mis tõlkijale kuidagi kas istu stiililt või ei ole hingelähedane, nii et selle saab peni. Valisin ma tõepoolest küll ise, aga see põhjus oli hoopis teistsugune malest aastaid tagasi tahtvat tõlkida, et see ilmus 2003. aastal hollandi keeles, aga tol ajal võrratu puudus. Ja tol ajal, kui ma seda raamatut lugesin, siis ma ei pidanud ennast tõlkijana veel pädevaks seda raamatut tõlkima just selle stiili peale pärast, et temal on niisugust selles raamatus bännile endale tahad, on seal järelsõnas kirjutanud, et on niisugune nagu maniküürid kätega kirjanik, ehk siis tal on väga peenstiil ja see, mis ta välja ütleb, Sul on iga lause, on lausa nagu pärle. Et möödunud aastal ilmuski ütlema niisugustest parimatest lausetest lausa eraldi raamat, see on luksuslikult välja antud niisuguses väikeses ametiümbrises, kus on siis lauset, mis on lugejatele korda läinud tema raamatutes? Aga kuidas on šabani positsioon Hollandi kirjanduses, et kas ta kuulub praegu kesksete Hollandi autorid? Praegu peetakse teda väga loetud autoriks, tema raamatuid on Hollandis müüdud kokku üle miljoni eksemplari. No mitte ainult seda, ta on kirjutanud rohkem romaane ja tegelikult on ta päris viljakas autor. Ta lisaks romaanidele kirjutanud ka filmistsenaariume ja ooperi libreto side kirjutab laulutekste ja luuletusi ja tegelikult on ta hariduselt hoopistükkis näitleja, et ta kirjutama hakkas suhteliselt hilises eas. Tema esimene raamat ilmus 97. aastal, alles siis mees oli juba üle 40, aga selle raamatu eelda tegid tööd 10 aastat. See raamat on ka ajaloolise taustaga, räägib kahest tänapäeva vana, ehk siis kahest Ashanti ehk aafrika suguharu printsist, kes tuuakse kingituseks Madalmaade kuningas Willem esimesele ja ja siis, kui see raamat ilmus, siis pärast seda isegi Aafrikas tehti ooper sellest, millele ta libreto kirjutas, kus ta lausa kohal käis ja kus talle pakuti ka rolli, aga noh, tema oli muidugi Kahvanägu mustanahaliste seas. Aga teda loeti, tehakse palju, sest et. Ta kirjutab niisugustel teemadel, mis inimestele korda läheb ja ta on ise väga palju nüüd viimasel ajal just eriti andnud intervjuusid ja räägib ka sellest miks ta kirjutab niisugustel teemadel. Et seal on väga palju ikkagi nii nagu kirjanikel ikka töötajat oma niisugusest isiklikust taustast ja noh, raskest lapsepõlvest tuleneb see, et see vastuolu selle vahel, kuidas inimest nähakse väljapoolt ja kuidas ta ise tunneb, et milline ta on ja siis toimetulek sellega, et noh, need on need teemad, millest ta kirjutab. Aga kui sa tahad rääkida sellest, mis nagu Hollandi kirjanduses olulist üldse andmeil No paari sõnaga võiks seda tausta avada ja siis jah, tõesti. Lähme täpsemalt, võrratu puuduse juurde toetame, püüame seda ka siis äkki kuidagi sinna Hollandi hollandi kirjanduse taustal asetada. Jah, et et Ta saab kaela siis, ütleme nüüd elus olevatest Hollandi kirjanikest päris populaarne tõlgib vähemalt 19-sse keelde. Aga Hollandis praegu on praegu mees number üks on sees noorte poom, keda on ka tõlgitud eesti keelde, on tõlgitud kaks raamatut, Mati Sirkeli tõlkes on järgmine lugu, mis ilmus Loomingu raamatukogus. Ja siis minu tõlkes ilmus ekssugune. Väga põnev lugu, mille nimi on visuaalid, see on kirjastuselt, oli imepisike siukene, peenikene raamat, mida raamatupoes väga keeruline leida, aga ses nautab, oman ütleme nüüd niukestest elus olevatest Hollandi kirjanikest kindlasti maailmas kõige tuntum ja kõige rohkem tõlgitud. Aga, aga Hollandi klassikutest on ka eesti keeles ilmunud. Siin nimetatakse nii-öelda kolmeks vaalaks, ehk siis kolm väga kuulsad tuntud autorit on Willem Frederik Hermans, kellelt on eesti keeles igavene uni minu tõlkes siis hari muulis, kellelt on Sigfrid, Vahur Abrams tõlkes ilmunud ja Herald treive, kes kahjuks on siiamaani tõlkimata, et vot need on need kolme 20. sajandi ja noh, ütleme juba esimeses pooles või 20. sajandi keskel kirjutama hakanud kirjanikud, kes on niisugused tõelised klassikud, kelle kõrvale on väga keeruline midagi midagi panna, aga sellele vaatamata on eesti keeles siiski ilmunud ka pisut nooremaid hollandi autoreid, jorss, laager, mon, Arnold krunberg, flirt, kimpen, on tõlgid antud, aga, aga ma ei tea, kas nende, kas nende teoseid nii-öelda ajastule ajale vastu peavad, et. Kas Chaplini võrratu puudus siin on? Sinu hinnangul on selline teos, mis hakkab ajale vastu? Võiks küll, sest et sest et see on ju ühest küljest ka ajalooline romaan tegevus toimub 18. sajandil ja teema ehk siis Casanova elu ja armastus on ikka läbi aegade paelunud nii filmikunstnikke kui kirjanikke. Ja lisaks noh, see on tähendab ka psühholoogiliselt üsna veenvalt kirjutatud Jah, Casanova on ju väga-väga võimas arhetüüp, eks selline kõikvõimas kõikjale jõudev armastaja noh, umbes nagu Don Jon, aga mis, mis on võib-olla huvitav, millest meil tuleks rääkida, on see, et shop asetab ju Casanova väga huvitavasse valgusse, ühesõnaga ta teeks sellest arheotüübist ikkagi täiesti luust ja lihast inimeseks. Noh, siin selles raamatus ma ütleks niimoodi, et seda kaasanoovat ennast on siiski suhteliselt vähe. Et lugu, mida jutustatakse, jutustatakse läbi tema esimese armastuse, Lütschia silmade ja see on tõepoolest siis võetud. Tähendab, need detailid, millest saab, sai üldse mõtestada, raamatut kirjutada ongi ajaloolised ja on siis kaks pisidetaili võetud sealtsamast Giacomo Casanova eluloost, ehk siis Casanova kirjutab õieti mainib paari lausega tütarlast, keda ta kohtas Itaalias kes oli tookord verinoor. Ja siis mainib seda, et nad kohtusid siin kümmekond aastat hiljem juhuslikult ühes Amsterdami bordellis, Casanova ütleb, et sellest tütarlapsest oli saanud midagi jubedat, et ta ei olnud mitte lihtsalt inetu võttali, suisa jälestusväärne. Ja siis need kaks, kaks niisugust pisidetaili seal oma eluloost on siis käivitanud mõtlemise, et mis siis juhtus vahepeal. Ja kui ta siis nii-öelda oli selle välja mõelnud, mis siis võis juhtuda vahepeal siis kuidas tuli see noor naine toime sellega, mis juhtus. Et Casanova teha luust ja lihast inimene tegelikult võib-olla ei olegi nii raske just nimelt sellesama, täiesti ainulaadse raamatu põhjal, mis ta ise on kirjutanud minu elu lugulist tema Vii ja see on ikka sadu lehekülgi paks ja väga detailne, lausa tuhandeid. Jah, jah, mõtlesin järelsõnas vist lauses on kuskilt vaatasin transa tuhanded sest minul oli lühendatud prantsuse väljaanne ja sealt ma vaatasin ka, et tõepoolest see lugu tegelikult põhineb väga täpselt tema enda kirja pandud detailidel. Aga need on jah, autor teinud siis sellise mõttemängu, et miks see nii läks, mis seal vahepeal juhtuda võis. Ja, ja tekib ka selline küsimus, et mille võib ju ka hüpoteesina õhku visata, et kas Casanova elu oleks võinud minna teisiti, kas ta oleks võinud kujuneda teistsuguseks inimeseks, kui kohtumine lutsiiaga oleks olnud teistsugune? Sest et see oli ikkagi väidetavalt üks tema olulisi armastust seal nooruspõlvest. Kui see oleks läinud teisiti, siis kas meil oleks üldse Casanoovat, kas meil oleks seal nii tema vastu? Seda küll jah, et siis oleks need ülejäänud 141 naist, kellest ta kirjutab seal raamatus võib-olla jäänud olemata ja kirjeldamata tema elus. 142 on ta siis kirjeldada võtnud ja nende hulgas. Ja on siin, pakkus enne välja, et proovigem paigutada Pääle hollandi kirjanduse maastikule siis minul tuli küll pähe mitu raamatut, mis ei ole need pärit üldse rattani kaasajast aga on pärit selle raamatu tegevuse toimumise kaasajast, mille taustale ta absoluutselt minu meelest sobitub väga hästi. Et üks nendest on Loomingu raamatukogus ilmunud rakas Ati raamat, armunud kurat. Ja siis ilmus originaal 1772. Tegevus toimub samamoodi Itaalias väga suures osas Veneetsias tegeleb väga sarnaste küsimustega, seal on ka natukene sellist Al keemiat mingisuguseid salonge, sellist seltskondlikku läbikäimist, küsimust, mis on armastus, mis on tõeline armastus, kas me üldse jõuame kunagi selleni. Ja teiseks muidugi väga kuulus diaksoderloodil AK loob ohtliku suhteliselt selle raamatu dialooge, muuseas võrreldud dialoogidega hüppab lausa silma, et seal on see ja mina küll ütlen, et väga uhkelt asetub sinna kõrvale. Ei öelda, on uhke jahma kirjutamises ja oma olemises ja kõiges selles olekus. See on väga huvitavad paralleelid, sest mulle nagu tundub, et ohtlikud suhted on ju tegelikult, kuidas ütelda ütleme, palju realistlikum mingis mõttes kui Shapääni raamates Shapäen ikkagi eelistab reaalsusele kujutluse jõudu. Aga ohtlikud suhted kirjeldab ikkagi ikkagi seda, kuidas, kuidas ühesõnaga inimestevahelist võimuvõitlust. Vastus on võimuvõitluse, üks vahendeid ja noh, nii nii põhimõtteliselt Gaucki armastas ära, et põhimõtteliselt kui ma peaks lots otsima ohtlikele suhetele mõne sellise esimese paralleeli, mis mul pähe kargab, siis võib-olla on see hoopis Dostojevski sortsid, eks ju, mis ka nagu kuidagi ei paku eriti nagu sellist positiivset positiivse programmi inimestevahelistele nagu võimu võimuvõitlusele. Et mulle tundub, et shoppamine kuidagi palju, palju pehmem ja noh, ma küsin teilt naistelt, et äkki ta on isegi kuidagi nagu Fremiinsem või isegi nagu feministliku. Ühesõnaga, ta ongi feministlik. Sest nagu sa ütlesid, Certi täiesti õigesti raamatu põhikangelane on ju naine sellušiia. No lakk, loo oli vist sõjaväelane tegelikult üldse kirjamees, erinevalt saab präänist, kes on täiesti eraklik mees, kes kirjutab oma elevandiluust tornis ja väga palju välismaal maailmaga suhelda ei tahagi üldse, et tema väljaastumised on sellised. Siin enne mainisin, et on haridusel, noh, ta on saanud näitlejahariduse ja nüüd üle 26 aasta oli ta sellel suvel just uuesti laval mängis Shakespeari palju kära, ei millestki don jonni. Ja ta ütleb, et seal lavale minek on tegelikult niisugune enesekaitse, et seal on ta turvalises ruumis, et ei taha, et teda vaadatakse, aga ta tahab ennast näidata. Inimtüübina kindlasti väga erinevad ja saab, ta on jah, et see, kui ta siin võrratus puuduses päris naise kehasse poeb, et see kukub tal hästi välja, küll ta on pehme mees. Ja samas see ütleme niimoodi, et see võib-olla ei ole siin peamine, aga et neid õukonna intriige, selliseid armastuse mänge ja ka natuke ikkagi ärakasutamist ja võimuvõitlust, et kõik seda siin on, näiteks kui kirjeldatakse siin Veneetsia seltskondlikku läbikäimist, siis see on ikka üsna niimoodi kriitiliselt näiteks kirjeldab Mont reaale krahvinna siis kuidas Veneetsias asjad käivad. Ma tsiteerin, polnud soodsamat hetke õnnejumalanna soosingu võitmiseks, kui seda oli hooaja avamine ja kõik ponnistasid, et olla teistest paremad. Nüüd oli võimalik kas siis ilu Vi rikkusega silma paista kas tabava märkusega või kurikavalat kuulujuttu levitades kindlustada endale eelolevateks kuudeks igaühe tähelepanu ja pääs kõigile soreedele. Ja vastupidi, piisas ainsamatki veast ühest valest sammust, vaid ääratusest, et mängida maha eelmisel aastal saavutatud soosing. See ongi põhjus, miks Veneetsias kantakse maske. Ja kas üldse 100-st oli selline väga, väga võimas selline noh, õukonda ajastu, eks selline õukond oma oma intriigide ja kogu nende võrgustikega, eks ju, päikesekuninga õukond Prantsusmaale noh, kõik see siis Mariantoneti vend Austria-Ungaris ja et, et kuidagi see õhustik, Ta lööb sind läbi küll, aga mina väidan, et, et see õhustik ei domineeri siin sugugi. See taust on ju suurepärast materjali, pakub, tähendab, selle raamatu tegevus on, eks ole. Polonia lähistel Itaalias, Veneetsia õukonnapidudel ja siis Pariis, Amsterdami, Amsterdami naistevangla näiteks Amsterdami anatoomiateater, kus on Rembrandti kuulus doktor tülpi anatoomiatund, kus maalitud, et seal on ainest, on küll, aga selles ajastus ja nendes kohtades ja ma pean tunnistama olles nendes kohtades ka ise käinud ja näinud, et see on ikkagi tal väga realistlikuna välja kukkunud, mida ta kirjeldab. Ajaloos on asju. Eetris on kirjandussaade loos on asju, stuudios on Triinu Tamm, Jan Kaus ja saatekülaline Kerti Tergem, kelle tõlk, kes ilmus hiliskevadel, Artur Shapääni raamat, võrratu puudus. Ja me pisut rääkisime raamatu taustast ja laiemalt Hollandi kirjandusest, Hollandi kirjandusest, eesti keeles ja ja Shapääni taustast. Aga nüüd sukelduks sügavale selle raamatu teemadesse ja ideedesse. Ja ma hakkasin mõtlema, et, et eks seda saadet tehes võtke see probleem, et noh, kuidas raamatut öeldes ja hästi nagu ülevaatlikult alustuseks tutvustada. Ja siis ma mõtlesin, ma tsiteeriksin praegu Heili Sibrits pisikest artiklit, mis ta kirjutas šotaani raamatu kohta Postimehes. Tsiteerin aeglaselt kulgev, aga üsna kindlalt põnevust hoidev raamat on chia lugu traagilise saatusega, kuid samas enesekindla ja jõulise naise lugu, kes vaatamata kõigele suudab jääda ellu, armastada ja kohaneda. Tsitaadi lõpp ja antud juhul on veel olulisem see, et Heili Sibrits pealkirjastab oma arvustuse nii armasta. Ja mulle tundub, et armastus on tõepoolest selle raamatu selline Juhtiv juhtivteema ja minu jaoks on, on ääretult oluline ja lausa teraapiline. Kuidas šopäen seda teemat teemat lahendab. Aga ma alustuseks küsikski teie käest, et kas te olete nõus põhimõtteliselt, et see raamat räägib lõppude lõpuks ei millestki muust kui armastusest. Kindlasti räägib armastusest, nii nagu enamik soprani raamatuid räägivad armastusest ja see on just kirjutatud tema elus sellisel perioodil, kus ta avastas selle mis on tegelikult armastus või kuidas armastust tuleb ja, ja noh, selles raamatus ta ise ütleb, et avatakse armastuse saladus. Ma ei tea, kas lugejatele kohale jõuab, aga ta kordab sedasama. Heili Sibrits. Artikli pealkiri armasta hiiumärgiga, see on ka korduvalt siin raamatus niisuguse hüüdlausena, ehk siis tähendab seda, et armastus tuleb siis, kui sa mõistad, et sa pead andma mitte midagi ootama või vastu tahtma. Jah, see on minu meelest ka ääretult, ääretult oluline oluline mõte, sest alguses ju näeme, me Casanova kellelegi šovaljeedee sing alti osas ja hiljem, kui siis Casanova jälle šiia kohtub ja siis wushia väljadele millegipärast valetab või on arusaadav, miks ta valetab, siis mees ütleb, et tsiteerin see süvendab veelgi minu arvamust, et armastusest tuleb võtta, mis võtta, on tsitaadi lõpp ja, ja minu meelest on ääretult oluline, et see on risti vastupidine tegelikult chia meelelaadile. Mida võiks siis parafraseerida umbes nii, et armastusest tuleb anda, mis anda on ilma sellist ootust, et välismaailm kuidagi sellele armasta armastava linud pulsile reageerib, aga ma ikkagi jälle juhiks juhiks seda asja sinna naisvaatepunkti suunas, et et kas sellises vastanduses. Ühesõnaga mees on võtja ja naine on andja ei peitu nagu võimalus lugeda seda teost kuidagi feministliku või liigitada teostuse ministlike hulka. Mina iseloomulikult loeksin teisiti, et chia on tegelaskuju, kes näitab, et et armastus ei vaja oma olemasolu kinnituseks tegusid. Et armastus polegi mitte niivõrd tegevus, kuivõrd noh, ütleme siis, et hoiak või, või eluviis või miski, mis ei sõltu sellest, mis juhtub ja nii-öelda armastuse ümber. Kas näiteks armastatu nägu muutub. Noh, ma arvan, et need veendumused, veiste jookse soo, piire pidi, et siin raamatus on tõesti tekitatud, see vastandas siis Casanova suhtumise elutšiad suhtumise vahel ja nemad on siis niipidi, et mees võtab ja naine annab. Aga mis on minu meelest selles raamatus ka ilusat mõnes mõttes ka ju, eks me oleme seda lauset ennegi kuulnud, et armastus on saamine ja võta võtmine, aga siin tõepoolest selluczia nagu tõestab oma eluga, mis on olnud kõike muud kui kerge. Ta nagu illustreerib seda teesi absoluutselt usutavalt. Ja kui sa siin küsisid enne, et kuidas meie naisena seda loeme, siis mina küll suutsin kaasa minna, selles mõttes ei tundunud mulle midagi seal kunstlikku ega kummalist mõttekäikude või tema sellise muutumise juures kõigi nende saatusehoopide rahe all, mis talle osaks langesid. Et selles mõttes äärmiselt täpselt on küll seda naise psühholoogiat kirjeldatud, ütleksin mina, ja Lucia ju heitleb sündmusele armastuse ja tunnete vahel, mis meil alatasin kõikidel kõikidel pakitseb hinges ja, ja siin on läbiraamat on päris selge joon. Feminismi mainisid siis tegelikult 18. sajand alguses sajandi raamatus kirjeldatu, eks kaane haritud naiste kooskäimisi klubilisi kooskäimisi, kus siis kõikvõimalikel teadusteemadel peenelt arutleti ja mida nad seal oli võimalus teenijanna pealt kuulata. Ja tegelikult suutis ta ju ka kaasa rääkida tänu oma sellele koduõpetajaharidusele, mis tab asjana, seal ei saanud aga kummalisel kombel just naistegelane see lind, kes on siis üks nendest teadus, naistest on just see, kes töörabiluczia sealt mõistuse poolt tunneta poole, lõpuks et lõppkokkuvõttes ma ei ütleks, et kumb jääb peale armastus või tunded, vaid ma ütleks hoopis niimoodi, et et chia leiab niisuguse keskelt nende vahele. Ma hakkasin mõtlema selle peale, et sa Kerti saate alguses mainisid, mainisid just Schopen stiil ühesõnaga tema väga, väga selliseid, täpseid nagu viimistletud sellisi välja voolitud välja nikerdatud lauseid milles ta soosis eraldi raamatu, eks ju, koostanud. Ja tõepoolest, et on vist olemas, eks ju, mingisugused taimed, mis reageerivad puudutusele, näiteks puudutad mingit lille, siis tõmbub kokku, kui aga šotaanil on sellised laused, mis meenutavad või selliseid taimi, mida justkui puudutada, mis justkui puudutades löövad lahti või ühesõnaga, mis puudutab või mis lugemise peale löövad justkui nagu lehvik, kui või õis ennast lahti. Väga sellised täpsed, ootamatult õiged laused. Jaa, Schopen lugedes mõtlesin ma, et, et see on täiesti imelik, et mõnes lauses võib olla selline plahvatuslik jõud. Ehk, ja võib-olla just seetõttu, et neid lugedes või nende ees tekib mulje, et siia polegi nagu rohkem midagi lisada. Et siin raamatus on neid päris mitu selliseid lauseid muidugi hiljem see mulje kaob, eks alati on midagi lisada. Sest igaüks meist elab oma elu liigub mingis omanda mustris, mis tegelikult vajaks täpselt samasuguseid täpseid sõnastusi nagu see chia elu muster, mida mida sa kirjeldad, aga, aga üks üks lause olgu siis ette loetud, mis minu jaoks on selle raamatu sisuline sõlmpunkt. Kõlbab väga hästi ka üks tõeliselt heaks aforismiks Songi aforis. Me oleme õnnetud, sest arvame, et armastus on midagi sellist, mida peab saama kelleltki teiselt. NASA haakub juba sellega, millest me rääkisime, haakub selle raamatu leitmotiiviga aga mulle tundub, et siin ühesõnaga ühineb, ühinevad veel kaks sellist väga olulist olulist hoovust. Ma ei tea, kas ma kordan ennast juba selle saate raamistikus, kas ma olen sellest juba rääkinud, ma ei mäleta, aga, aga mul on tunne, et on kahte sorti raamatuid. Et on kahte sorti romaane ja kahte sorti lugusid, ühed püüavad meid nii-öelda tõsta sellisest igapäevaelust kõrgemale püüavad need asetada lati kõrgele, näidata, milleks inimene võimeline on või, või mida inimene võiks vähemalt. Milleks inimene võiks vähemalt võimeline olla. Selline ülendav kirjandus, see kirjandus nii-öelda näitab ja seab ideaale kulutades sageli mitte isegi nagu päris inimest, vaid vaid inimsusepotentsiaali või ideed on umbes nagu samas oleks. Ja sellele vastandub kirjandus, mis püüab just need ideaalid kuidagi illusioonide kuulutada. Et seal on teatud sorti selline, noh, ma ei tea, tekstiline pildi rüüstame, see püüab maha kiskuda kõik need ülevad üllad, kujutluspildid, mida nii-öelda ülendav kirjandus võib inimesele anda, kuulutab neid kuidagi uinutavateks või sellisteks rahustavateks pettekujutelmad, eks. Ja selline kirjandus püüab siis tungida, tsiteerime Joseph Conradi pimeduse südamesse püüab näidata kõikide illusioonide sügavusi. Ja sageli võivad need kaks kirjandust ühes raamatus või ühe autori loomingus tegelikult koos olla, noh näiteks sama Dostojevski Dostojevskil on selliseid väga kuulsaid kangelasi, kes käituvad kuidagi ebainimlikult, inimlikult ühesõnaga nagu vürst muskin. Samas kirjeldab Dostojevski erilise selguse alastamatusega nii-öelda inimlikku madalust. Ja mulle tundub, et näiteks kas või selles samas lauses, mida siin shop plaan on öelnud, et mida ma just tsiteerisin, ma võin seda uuesti öelda, sest seda peakski ütlema pidevalt ütlema, kõndima mööda tänavaid ja seda kordama inimestele peatama, inimesi kinni ütlema neile. Kallis kaasmaalane. Me oleme õnnetud, sest arvame, et armastus on midagi sellist, mida peab saama oma kelleltki teiselt. Et minu meelest on selles lauses olemas nii see ülendav element kui ka nii-öelda see illusioone paljastav element. Nii, nüüd ma Lisan selle siia kõrvale, et saab fänn, näeb ka kaugemale sellest lausest, mis sa ütled nii oma isikliku elu kui oma põhimõtetega, ehk siis ta ütleb, et kõik asjad, mida me jagame, jäävad väiksemaks peale armastuse. Tähendab seda, et kui armastust jagada rohkema kui ühe inimesega sisse, mitte vähenevaid, paljuneb. Aga üks, teine punase niidina, seda raamatut läbiv teema, mida Gerdiga tegelikult juba puudutas, on tõepoolest see tunnete ja mõistuse selline omavaheline võitlus ja kuidas nad võitlevad ka ühe inimese sees, et kumb siis on ikkagi õige, kumba kuulata. Et peategelane nimelt on alguses lihtne maatüdruk, kes siis saab täiesti ootamatult hea hariduse, see on üks suur juhuste mäng, et see kõik niimoodi läheb. Ja sealt edasi tõepoolest küll annab talle palju võimalusi ja tänu sellele ta jõuab elus edasi. Aga tundub, et lõpuks tüürib ta ikka sinnapoole, et just needsamad tunded või siis isegi ta nimetab seda intuitsiooniks. Et see on see, mis meid peaks elus edasi aitama, et minule näiteks üks lause, mis avanas õiera sellest raamatust oli selline mõistus pakub meile korraga mitmeid võimalusi, vaist valib nende seast eksimatult parima. Ja et see on see motoga, eks ole, mille järgi see peategelane siis lõpuks oma õnneni jõuab läbi kõikide kannatuste? Jah, selle osa kuulub sellele samale liinile ja kellest me siin juttu oli, aga üks tore lause on päris raamatu alguses, mis võib-olla seda nüüd siia hoiakut avad, tähendab, tegelikult on ju see raamat kiri tagantjärele vaadata, eks. Ja ta kohe alguses ütleb seal teatrisaalis, et naised, kes ennast asjatult ohverdavad, minu kaastunnet ei leia. Jah, kusjuures huvitav on see, et see, aga ta on üsna selline triviaalne raamat, raamat armastusest, et armastusest on nii palju kirjutatud, aga, aga minu arust armastus tuleb kirjutada, sest sellega paratamatult kaasnevad kohe mingid teised teemadel näiteks üks asi, mis siin minu arust väga täpselt kirjeldatud, on see, kuidas suur osa mõistmisest on alati valestimõistmine, et see on tegelikult mingis mõttes valesti mõistmisest ja seda valesti mõistmist, mõistmist esindab just nimelt sedasama Casanova. Et valestimõistmine on tegelikult mõistmise võib-olla kõige olulisem analiik, eks, et Casanova kujundab oma suhtumise naistesse ja oma meelelaadi ja oma oma elustiili välja tänu sellele, et ta tõlgendab tegelikult ekslikult noorpõlve pöördelist sündmust tõlgendab ustavust reetlikkusena. Ja, ja see on nagu huvitav sellepärast et, et see nagu näitab, kuidas inimese kujutlus võib-olla kitsendav ja ahistav ja piirav jõud ja sellel astub vastu siis eksju. Meil on väga võimas kujutluseks, šiia ka ju valib, eks ju. Nii-öelda kuidas ütelda sisemise vabadusele. Ta valib teatud sorti sellise emotsionaalse askeesi. Ta leiab just nagu oma kujutlusest, eks ju, selle selle jõu, et see raamat on ju tegelikult kujutluse kaitsega, mis teeb ta ka väga väga siis värskendavaks lugemiseks, sest näiteks üks minu lemmikuid Ingmar Bergman temaga raiub nagu rauda igast filmist teise filmi igast raamatust järgmisse raamatusse, et me peame saama nagu kätte kontakti reaalsusega, laseme, me peame tunnetama reaalsust, et talle alles siis me suudame hakata kuidagi hoiduma valu tegemisest teistele inimestele. Aga chia hoiak on kuidagi hoopis vastupidine, eks, et see on su kujutluse kaitstuna. Tsiteerin, eks šiiet, miks ei peaks ime olema ime üksnes sellepärast, et teine inimene seda ei näe. Ühesõnaga ime ei lakka olemast ime, kui see pole jagatavat, kujutlusvõimet on siis nagu see ei ole nagu tõeline pelgupaik, eks ta kuhugi põgenema, kuigi doga füüsiliselt põgeneb, eks ju. Itaaliast Amsterdami, aga sealt ei pea enam kuhugi põgenema, sest sest ta on kuidagi oma selles kujutluses täiesti täiesti vaba, see armastus õitseb tema kujutluses ja sellest piisab. Ja, ja samas võib olla oluline õppetund on ka see, et neid kujutlusi ta õpib kuidagi suunama või valitsema sest see võib olla ka suure sellise möödarääkimise ja allikaks, kui näiteks on üks oluline teema seal teise pilk kui see, kuidas teised meid näevad ja kuna temal on siis teatud puudus, siis ta nagu sellel teiste pilkude saab kogu aeg hästi negatiivset tagasisidet ja see teeb teda loomulikult õnnetuks ja nii edasi kuni selle hetkeni, kuni ta õpib kuidagi seda ise juhtima ja suunama. Ja jõuab näiteks sellise sedastusena, nii et nad küll üritasid tabada mu hinge, kuid riivasid üksnes pealisriid. Ja selle olin ma iseendale ümber pannud. Jah, see on nagu sopran ise. Inimene teeb oma sellest kõige suuremast puudusest oma kõige suurema relva, et see haakub sellesama varem jutuks olnud lavale minemise ja endale viitamise teemaga, näiteks just möödunud nädalal ilmus uus raamat, mis kõneleb seksuaalsest väärkohtlemisest. Ja tegelikult sa prototüübiks olnud tegelased on veel veel elus ja noh, need on nüüd ma olen siin vaadanud Hollandi teleintervjuus, et need inimesed on kuidagi ära tundnud, kelle põhjal ta oma fiktsiooni loonud ja seal on täpselt samamoodi, et tegemist on näitlejaga, et selle asemel, et kogu kogu selle läbi elatud, too peole tõmbuda endasse, vastupidi, ta läheb lavale ja näitab ennast, ta tunneb ennast turvalisena ja chia täpselt samamoodi. Sapääni võrratu puudus ja raamatu pealkirja veel natukene avaks ka, et võrratu puudus tegelikult noh, see vihjab jahter poolest sellele füüsilisele puudusele, mis või sellele õnnetusele, mis nüüd siia ka noores põlves juhtus. Aga, aga see on ka fraasikenemis pärineb tšakama Casanova eluloost ehk siis Casanova kohta Plutsiiad siis Chiang kõigest 14 aastane. Ja siin on siis ka niuke stseenikene, et kas on oma siis läheb, räägib oma vennale, kiidab toredat tütarlast, kohtas ta on täiesti täiuslik, tal on ainult üks puudus, vend küsib, et mis see siis on? Jaka mõtleb, et ta on liiga noor. Ja vend naerab selle peale, ütles, et milline võrratu puudus. Ma vaatasin, et paljudesse keeltesse on seda ka tõlgitud või noh, näiteks inglise keelde veel mitmesse keelde hoopiski nagu Lucia silmadele. Ja nüüd siia silmad tähendab eks ole kaitsepühak, kes kaitseb muuhulgas ka pimedaid teha, see on üks väike amulett, millel ei ole tema vanaisa valmistab, kus siis tõepoolest on need Luczia silmad seal kõige kallim asi, mis sellel retsi jala. Ei, neid kihte on seal tõesti palju, sest et ta võtab ka endale näiteks ju varjunimeks galateegalateed, pumpinjak, et jälle see galataja müüt hakkab sealt tagant, eks ole. Seda ta võtab päris ise, et selle annab talle tema koduõpetaja koduõpetaja, kes on juba arvab, et ta on pensionil ja tal ei ole enam midagi siin elus teha, aga siis pakutakse talle suurepärane noort laps ehk siis Tigmaaljoni kombel ehitada üles midagi täiesti uut. Segalate on siis sealt. Ja no tõepoolest labi rüütlik lugemine oli see võrratu puudus. No näiteks üks paralleel, mis mul veel tekkis, oli Oskar Vaildi raamatuga Dorian Gray portree. Täiesti selline pöördvõrdeline seos tegelikult eks. Kui Dorian Gray portree muutus, eks seda inetu maks, mida enam Kalestuseks tooriumi hing siis Lucia kasutab oma nii-öelda moondunud välimust ja oma siis seda seetõttu ka varjatud välimust. Et kaitsta just hingepuhtust. Et need loorid, mida ta laseb endale teha, muudavad ta välimuse küll mõnevõrra silma, torkab omaks, aga varjab sammas teda ennast, eks vähemalt tema jaoks tema vaimu. Et maailma maailmapilt hävitab lõbuks tooriani. Agaloczia otsib selle maailma pilgu eest varju ja siis isegi leiab selle. Eetris on kirjandussaade loosem asju, stuudios on Triinu Tamm, Jan Kaus ja saatekülaline Kerti Tergem. Täna rääkisime Hollandi kirjaniku Artur šabräänid raamatust romaanist võrratu puudus ja oleme jõudnud saate saadet lõpetava Ilusa koha rubriigini. Ja kuna šopääni raamat, nagu me juba kõik koos siin tõdesime, räägib nõnda ilusalt hingematvalt armastusest ja räägib sellest ka kuidagi väga ülendavalt siis ma mõtlesin lõpuvõiks siis lisada. Samuti armastusest rääkiva lõigu, aga, aga võib-olla pisut selliste eksistentsiaal istlikumate all toonidega. Selleks ma leidsin ühe väikese katke autorilt, keda me käsitlesime oma eelmises saates ehk siis Williamboidilt tema raamatust rahutu. Märkasin vara häiritud ja vihane pärast tuttavat unenägu. Unenägu, milles ma olen surnud ja vaatan, kuidas Jochen tuleb ilma minuta eluga toime. Tavaliselt täielikult ja täiesti õnnelikult. Ma hakkasin seda una nagu nägema pärast seda, kui ta rääkima õppis ning panin pahaks, et mu alateadvus juhtis ikka aeg-ajalt mu tähelepanu sellele sügavale murele sellele haiglasele neuroosile. Miks näen ma unes omaenda surma? Ma ei näe kunagi unes Johni surma, kuigi mõnikord harva mõtlema selles sektoris paar, enne kui ma selle mõtte šokeerituna peast kihutan. Ma olen peaaegu kindel, et kõik mõtlevad nii inimestest, keda nad armastavad. Son tõelise armastuse sünge tagajärg. Et me tunneme sundust, kujutleda maailma ilma nendeta ning kaaluda hetkhovi baarsele, koledust ja õudu läbi prao tühjusesse, teispoolsuse suurde vaikusse piilumine. Ma ei saa sinna midagi parata, vähemasti mina ei saa parata. Ning ma ütlen endale süüdlaslikult, et küllap teevad seda kõik. Et see on väga inimlik reageering inimese seisundile. Ma loodan, et mul on õigus. Head kuulajad, hoidke oma armastatuid, kohtume kahe nädala pärast.