Vikerraadio. Stuudios on peaminister, head kuulajad, riigikogus on istungitevaba nädal ja nagu juba mõnda aega kombeks, siis vikerraadiosse tulevad istungitevaba nädala kolmapäeval riigi elu seisukohast olulistel küsimustel rääkima. Peaminister. Tere. Tere päevast, suur tänu kutsumast ja tõesti alati ja veel siia siia tulla. Täna. Ütlen ausalt, et sellisel natuke kargel, aga ikka päiksepaistelisel ilmal ja tundub, et kevad tuleb dised pisikeste sammudega lähemal. Mulle lähemale ja nagu ikka küsimusi esitavad Arp Müller ja Mirko ojakivi. Aga alustame inimeste seisukohast kõige olulisemast. Parlamendi poolt 2015. aastal vastu võetud seaduse kohaselt rakendub esimesel aprillil apteegireform mis tähendab ligikaudu 300 hulgifirmadele kuuluva apteegi sundvõõrandamist või sulgemist. Sest apteegid, mille enamusosanik ei ole proviisor, ei tohi seaduse kohaselt siis enam tegutseda ja ravimiamet info põhjal jääb 35 piirkonda täielikult apteegita. Parlamendi menetlusse on esitatud nüüd kriisi tamiseks võimaliku kriisi ennetamiseks kaks konkureerivat eelnõu. Üks on siis Ekre parlamendisaadikute ja Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaidi eelnõu. See soovib tühistada proviisorinõuded täielikult, lubaks müüa ravimeid ka perearstikeskustel ja võimaldaks apteekidel tellida ravimeid välismaistelt hulgimüüjatelt. Sotsiaaldemokraatide eelnõu aga lükkaks potentsiaalselt ilma apteegid jäävates piirkondades proviisori nõude rakendamise edasi. Härra peaminister, milline on teie visioon, kuidas siis seda apteegikriisi või potentsiaalselt ravimite kättesaadavuse kriisi ära hoida? Ja aitäh, tegelikult on ju veel kolmas, kolmas eelnõu, mis on siis tulnud sotsiaalministri poolt valitsusele, mis puudutab ka tegelikult apteegitemaatikat, ravimitemaatikat, aga tõsi, see nüüd ei ole nii fundamentaalne, see püüab seal selgitada ja parem parendada teatud selliseid ütleme, jooksvaid küsimusi. Aga jah, ma olen selles mõttes nii, see on nagu austatud saatejuht Arp siin ütles, et on kaks erinevad eelnõud, põhimõtteliselt on sisuliselt konkureerivad ja taanduvad ikkagi lõpuks sellele, et kes on esimese aprilli 2020 hommikul apteegi omanik, kassa, proviisor või võivad olla selleks siis suured ketid ja hulgimüüjad. Te küsite, minu seisukoht, et ma arvan, et need kaks kuud ennem seda apteegireformi ütleme jõustumist, mida on tõesti viis aastat ette valmistatud, et kaks kuud enne seda tekitada veel siin suur segadus, kuidas läheb, et ma arvan, et ühelt poolt see väga mõistlik ei ole, nüüd teiselt poolt kindlasti keskfraktsioon on valmis neid ettepanekuid arutama riigikogus. Nagu te teate, siis meie opositsioon, kui ka koalitsioon selle algatas, oli see, et oli enamus fraktsioonist arvas, et, et meil meie jaoks on probleem. Et kui apteegireform selliselt jõustub, et see võib tähendada kättesaadavuse olulist kaotust alates esimesest aprillist 2020 oli neid liikmeid, kes ütlesid, et kindlasti sellega tuleb lõpuni minna, sealhulgas ka sotsiaalminister, et kui te küsite, et kui saab ainult valida ühe vastu, siis ma ütlen, et ma arvan, et tänases nii vähe aega enne selle reformi jõustumist ma arvan, et muutusi teha ei oleks mõistlik, sest seda segadust on päris palju ja ma ei näe ka tegelikult seda, et see jõudude vahekord Riigikogus täna oleks muutunud. Aga loomulikult me oleme valmis arutama riigikogus mõlemad sealsel. No just nimelt teie erakonnakaaslane Tõnis Mölder ütles esmaspäeval, et ka tema ei ole kindel, kas sotsiaalkomisjon asub järgmisel nädalal apteegireformi muutvaid eelnõusid arutama või mitte. Ja Mölder viitas ka sellele, et äkki peaks siis ära ootama selle valitsuse seisukoha. Ma sain dist aru, et valitsus sellel teemal initsiatiivi enam ei haara. Kui riigikogu midagi soovib Riigikogus mõne muudatuse jaoks leidub enamus, siis see on riigikogu õigus. Valitsus on passiivse pealtvaataja rollis. Kui on küsimus selles, et kas võiks valitsuses tulla täna välja seaduseelnõu, mis muudab täna kehtiva ja esimesest aprillist jõustuva reformi ütleme tagasi siis vastus on jah, et valitsus seda täna enam ei tule, aga nagu me teame Riigikogus tegelikult on ju üks ettepanek, nagu öeldi, et sotsiaaldemokraatide poolt, mis ütleb siis seda, et, et nendes asulates kus on oht, et apteek sulgetakse reformi tulemusena esimesest aprillist, et võiks veel teha üleminekuaja, see oli minu mäletamist mööda mäletamist mööda 31. detsembrini selle aasta lõpus ja teine on siis tõesti siis EKRE ja Jaanus Karilaid on selle sisse andnud, mis ütleb siis seda, et, et põhimõtteliselt noh, üks oluline osa sellest reformist on siis see, et omandi omandisuhe ei pea olema tulevikus proviisor omand ainult või vaid võib-olla siis ütleme see ref see seaduseelnõu, ma olen ka sellega tutvunud, see keerab tegelikult selle reformi nüüd mitte ütleme siis tänasesse päeva vaid viie aasta tagusesse seisu, kus põhimõtteliselt turule Te tõenäoliselt siiamaani käite aeg-ajalt ka fraktsiooni koosolekutel. Muidugi käin muidugi käin. Keskfraktsiooni koos on alati väga tõsised sisulised, nii kui vähegi saan, nagu ma ei ole. Välislähetuses muidugi käib, mis see teie soovitus fraktsiooni koosolekul, kui see teema nüüd tõusetub, kumba eelnõud minna toetama, sest selge on see, nagu te ütlesite, need on konkureerivad eelnõuded mõlemat korraga jõustada ei saa, et kuuma poolt te kutsute üles Keskerakonna fraktsiooni hääletama. Meil on õnneks erakonnas ei ole sellist telefoniõigust või et tuleb see erakonna esimees siis laua taha, ütleb, et teeme nii või naa. Arvamuse, lähtume ikkagi sellest, mis põhiseadusest tuleneb, et riigikogu liikme mandaat on vaba ja, ja sellest tulebki lähtuda. Riigikogu liige teeb oma tegevusi oma otsuseid oma sisemise tunnetuse lähtudes. Nüüd kui te küsite, mis on minu tunnetus, ma seda ütlesin kaks korda, ütlesin seda ära Arp Mülleril ja ma ütlesin nii et tänases nii vähe on aega jäänud, et minu minu meelest, et tekitada siin veel mingit segadust, et ma ei pea seda hetkel küll. Teie, ma ei pea seda mõistlik, soovitate sotsid? Kui ma ütlen, vot see on nüüd huvitav, et te ütlete, et te tahate ikkagi ma saan aru, et kui te nüüd küsisite niiviisi, et siis ma peaksin seda reformi veel ta Soome või edasi lükata veel siis kaheksa, üheksa kuud, veerev segadus, andke andeks, kui te nüüd sellest sotsiaaldemokraatidest, no ma saan aru. Soovitan väga rääkida suure armastuse nii edasi, ega mina, mina ka nende vastu ei ole, nad on väga toredad inimesed sotsiaaldemokraatide fraktsioonis, aga enamus sellest viiest aastast on olnud just selle ministeeriumi ja ministri ametil. Sotsiaaldemokraat, võtame Rannar Vassiljev, kes ta täna nende peasekretär, eks ju? Jevgeni Ossinovski täna tubli riigikogu saadik Riina Sikkut, neid neid on küll ja veel, eks, ja me näeme, et probleem on olnud, ega, ega me saame aru, et probleem tegelikult ongi, et on tehtud ühel hetkel üks reform ja selge on see, et ega viis aastat tagasi, kui seda lauale pandi, seda oleks võinud veel rohkem läbi mõelda, nii et eks neid küsimusi muidugi õhus on. Te mainisite, et ka sotsiaalminister Tanel Kiik on teinud oma ettepanekud, neid on arutatud. Tõnis Mölder on soovitanud, et sotsiaalminister Tanel Kiigele tulla oma ettepanekutega välja valitsuse eelnõu kaudu. Ma ei saa aru, miks Tõnis Mölder on andnud oma erakonnakaaslasele sellise soovituse kui ta ju teab, et valitsuse kaudu see kiige eelnõu ei saa tulla, sest koalitsioon on apteegireformi küsimuses lõhki. Jah, kõigepealt, kui me räägime nüüd sellest sotsiaalministri ütleme põhimõttest, siis mina räägin praegusest eelnõust, mis on tõesti ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, see peamiselt puudutab. Nagu ma ütlesin, see ei puudutanud seda apteegireformi tuumküsimus, see puudutab näiteks ravimite utiliseerimise küsimus, see puudutab näiteks kui ei ole teada, tud rasket haigust raviv ravimit Eestis näiteks haiglas olemas et siis haiglaapteeke nüüd kuulajale ma kohe ütlen, ma ei mõtle seda apteeke, mis siis haiglas asuvaid haiglaapteek, et ta saaks ka otse ütleme tootjalt või maale otse tootjalt minna seda, kui ma seda ravimit meil on olnud, mõned tegelikult kurvad näited, kus ühelt poolt ravimit ei ole, meie turul ja haiglaapteek seda teha ei saa, et seal on sellised noh, ikkagi ütleme rohkem tehniliselt, samas ka olulised muudatused. Nüüd see, mis teie küsisite, see on see, mida on sotsiaalminister öelnud, et võiks olla ka selline niinimetatud etapiviisiline üleminek sel aastal 20 21 22 ja nii edasi ju teie mõtlesite seda, mina mõtlesin antud juhul, eksju oleme siin täpsed, ka mitte raadiokuulajad segadusse ajada hoopis teist eelnõu. Aga Mölder soovitas kiigele, et tulge selle eelnõuga läbi valitsusega. Ja ega ma, ma arvan, et riigikogu liikme soovitus on siiras, aga tõsi on see, et, Ja teie ütlete mõtet tulla, et nii vähe aega, et. Tõsi on see, et see etapiviisiline üleminek, et sellel küll koalitsioonis täna toetust ei oleks, seda, seda see on ju arusaadav, see nii on, aga mis Mölder soovitab tulla läbi valitsuse? Vot Tõnis Mölder ei näe siin stuudios ei laua peale ega laua alla ka laua taga, aga tema, tema soov, soovitus oli see püüda leida siis mingeid kompromissvariante, neid kompromissvariante püütud leida ses apteegireformis niivõrd palju, seetõttu ma ütlen, et minu meelest selles üsna noh, ikka segases olukorras tuleks valida, kindel tee, kindel tee on minu meelest see, et täna peaks sellega minema lõpuni, mis laual on. Aga ma veel kord ütlen, et loomulikult kui riigikogu midagi soovib arutada, kas see kuidagi ega ei ole ju nii, et siis täidesaatev võim kuidagi sekkub siis seadusandliku võimu ja ütleb, et ei, et seda ei saa arutleda. Muidugi saab arutada. Nii aga Keskerakonna tegevusest me rääkisime, Keskerakond jättis detsembris ravimiseaduse hääletuse vabaks ja keskerakondlaste abil eelnõu siis ka riigikogu päevakorrast välja hääletati. Endine poliitik Hannes Rumm leidis raadiosaates poliitikaguru, et seevastu reformierakond kasutas sellel hääletusel taktikalist hääleta tamist lootes selle peale, et ravimiturul saabub segadus ja seejärel peab siis ametisolev valitsus seda lahendama ja valitsusele see kasu ei too, et milline on teie sõnum Reformierakonna esimehe Kaja Kallasele, kes siis nii tundlikus valdkonnas nagu seda on ravimite kättesaadavus, teeb panuseid sellele, et saabuks suur segadus. Aga ma ütlen ausalt öelda vist nüüd küsida Kaja Kallase positsiooni läbi kolmanda isiku, Hannes Rummi Hannes Rumm teab neid sotsiaaldemokraatide asju minu meelest palju paremini kui kellelgi teisi asju on olnud, tubli sotsiaaldemokraat ju oli riigi ju, kui ma ei eksi, kas see oli vist kolmeteistkümnendas koosseisus? Tegi seal oma töid ja tegemisi, nüüd küsin, ma ei teagi, mis täpselt teeb, et teda on üsna kaua olnud ajakirjandus sellistest arvamuslugudele ütleme minu arust pildist ära, nüüd on jälle tagasi tulnud. Aga jah, ma ei oska öelda, kuidas temal niuksed siseinfo nüüd selle reformierakonnaga. Küsimuse nii-öelda sisu või, või tagamaa on ju see, et, et kui esimesel aprillil ravimid ei ole kättesaadavad, kui rida apteeke läheb kinni, siis kes vastutab, tekib probleem ja ei, pigem miks seda üle välja ära ei lahendata, et ma pean silmas opositsiooni ja koalitsiooniülest koostööd, et kui koalitsioonis pole mingisugust pidamist häälte osas sellel teemal, siis kas erakonnad kuidagi parlamendiüleselt ei suuda sellel teemal lähtuda põhimõttest, et mis oleks patsientide tarbijate huvides? Ma arvan, et see küsimus on selles mõttes väga õige ja siiralt arvan nii, et et nii, nii see võiks ju olla nagu, nagu. Ütled, sest Reformierakond ei jätnud ju oma hääletamist selle eelnõu puhul vabaks, et sõli. Me teame mitmeid reformierakondlasi, kes puudub, kes toetavad näiteks ka ju proviisoromandinõude kaotamist, näiteks Hanno Pevkurist. Tulnud ma ütlen, Asva järgnevalt proovin ka rohkem nagu ette valmistada nagu natuke laiemas skaalas, et ma saan aru, et te küsite, mida Mölder ütleb, mida Hannes Rumm ütleb, mida Kaja Kallas ja Reformierakonda Pevkur. Eesti ajakirjandus, ma püüan ka natukene suuremat skaalat vaadata pidaja, et tulla siia rääkima iga erakonna eest, aga mis ma tahan öelda, et kõigepealt nüüd enne seda, kui te mulle vahele segasid julmalt, et ma tahan öelda, et ma jäin sinna pooleli, et minu meelest see mõte, mis te küsisite oma eelmises küsimuses, mis oli sisuline küsimus, muidugi on vaja leida sellist konsensust ja ütleme sellist ühist seisukohta, sest mis, mis siin salata, eks kõik raadiokuulajad kuulevad. Mis on peamine küsimus, täna, ma arvan, peamine küsimus on see, et ma saaksin minna võimalik kodulähedane apteek ja selle kohta me ütleme, et kättesaadavus. Päris paljud kuulajad ütlevad aga väga vabandust, aga apteekides medikamentide ja rohkem toodud hinnad on liiga kallid. Me soovime, et näha, et rohtude ja arstimite hinnad oleksid odava riigiga. Eks neid võrdlusi tuuakse erinevaid, mõned näitavad võrdluses Soomega on meil kallimad, mõnede täidavad võrreldes Soomega on odavamad. Ma arvan, et see on täpselt nii, mis ravimeid täpselt sellesse nimekirja panna, nii nagu soovitakse seda näidata. Ja öeldakse ka seda, et mõned ütlevad, et tõsi on see, et võib-olla peaks ka seda ravimite nimekirja, eks ju, suurendama, et oleks, eks oleks, rohkem ravimeid. Nüüd, mis ma tahan öelda, et aga siin ei saagi kokku leppida riigikogus need viis erakonda, sest kõik näevad näiteks seda kättesaadavust erinevalt. Teie noh, ma ei tea, kas siis hinge, hingetõmmet tunnete selle sotsiaaldemokraatidega või mitte, eks muretseda, nendes nemad näevad seda, et see kättesaadavus kaugele minema, teistes ongi liiga palju apteeke. Tõsi seda, et ka näiteks sotsiaalministeerium ütleb, et meil ongi liiga palju apteeke, noh tuuakse see, mis siin Tallinnas kesk keskristmik tuuakse, Viru ristmik täpselt neli apteeki või kolm apteeki. No mina olen nõmmelt, eks ju, pärit täna elan ka Tallinna äärealal, ma ei käi nii palju siin kesklinnas, aga ma ütlen ausalt, et et ja see kätte saada, et see oleks sinu nagu kodu kohal võimalikult lähedal. Kas kaubanduskeskuses või väiksemates maakohtades seal kaupluse või poekese juures, ma arvan, see ei ole üldse pahasoo, et nähaksegi erinevalt. Ega see ei ole ju halb, et erinevad erakonnad näevad erinevalt, mõned ütlevad, see reform ei peaks mitte mingil juhul, toimub turguks täitsa vabal, nii on meil väga-väga huvitav. Kui siin näiteks Mirko küsib neid, neid küsimusi, mis on seotud sotsiaaldemokraatidega, tarbida, siis miks me ei müü näiteks ravimeid bensiinijaamades, miks me müü ravimeid näiteks toidukauplustes ja me näeme ka Euroopas mõnes kohas on ravimeid täiesti kättesaadavalt olemas, eks ju. Tavaliselt toidukauplustes, et on ka ju Eesti poliitikutel seda positsiooni, et noh, ravimite kättesaadavus võiks täiesti vabaks minna. Aga kuna teil on nii pikalt küsimused, siis ma püüan lühidalt ülevaate ja ka etteravimeid oleks bensiinijaamas teie pooldate. Ei seda minagi, poolt lihtsalt tõstatasite teema. Aga ei, mina ütlesin, et te võiksite seda küsida, võib-olla vastu küll? Jah, ja väga hea, et ma andsin teile hea jutu jutulõnga kätte, nii et jah, aga seda ma ei arva, et see läheks. Minu arvates see läks nagu liiale. Nõndaks, aga meie oleme unes näinud sellist stsenaariumi, et täna hulgifirmadele kuuluvad apteegid. Esimesel aprillil on endiselt lahti proviisorid lähevad sinna tööle, rendipinnad hõivatud, aga ravimeid nendes apteekides hulgifirmadele kuuluvates apteekides ei müüda. Proviisorid müüvad ainult marlisidet või kraadiklaasi, seega ühtegi seadust. Nodeeriku ukse taga on aga järjekord pahastest haigetest, kellel on hädasti ravimit vaja ja 35. piirkonnas ühtegi sellist apteeki, kust saaks ravimeid osta. Esimesel aprillil ei olegi. Kas Tanel Kiik sellises olukorras saab jätkata sotsiaalministrina? Aitäh, ma ausalt öeldes, minu ma ei ole. Ma ei loe väga aktiivselt seda unenägude seletaja selgitad, mis sellele on viidanud ka turuosa nisse unenägu tähendada mitte, aga ma arvan, et see oli teil noodi huumoriga huumoriga küsitud irooniaga. Sisu on ju tõsine, siis on tõsine, et juude küsimus oli selles, et kas neid apteeke seal 30. või 34. asulas on või kastajaid, apteeke ja nad müüvad tõesti nagu te ütlete, seal ma ei tea. Plaastrite ja kraadiklaasi ja ongi kõik või kas neid apteeke ei ole, et ei müü ka neid ei või mitte midagi, et, et kas siis Tanel Kiik vastuta, et täna vastutab valitsuse tegevusest lõppkokkusalatipeaminister, teie saatekülaline, aga nagu ma ütlen, et see ei ole ju. Me peame aru saama, et see reformi ei ole ju tulnud lauale tänase valitsuse mingi suure mõttetöö tulemusena, et me soovime sellist reforme teha, nagu ma ütlesin, viis aastat on tegelikult teada, et see reform jõustub ja loomulikult täna peab tegema kõik pingutused, sotsiaalminister, sotsiaalministeerium, ravimiamet on käinud meil viieks nädalaks, aga tagasi või pool aastat tagasi käis ikka kabinetis, ma küsisin sama küsimuse, muideks täpselt sama küsimuse küsisin ja meil ei olnud siin see on ikka ju mingit kokkulepet, aga aga mis siis saab, et kelle otsa teie vaatate, et kui seal noh, täna öeldakse kuskil, et 150-st asulast noh, ütleme siis, 120. on täna lahendus olemas Tallinnas nõuetele või ei ole, tapteegolme järvedes ei ole piisavalt palju 30. ei ole. Et loomulikult sotsiaalministeerium ja sotsiaalvaldkond, teadus, selle, mis minister peab selles valdkonnas täna hea seisma, et tekiks, aga neil on ka raske hea seista, sest et kui riigikogus on kaks seaduseelnõud, siis turu turuosalised ja ka ettevõtted turul ütlevad. Aga mida me siin täna muudame, me ei tea, mida seadusandja otsustab. Nüüd teie küsite selle kesklinna kohta. Südalinn teeb teile muret, minule teeb muret vaata ravimiametist Viimsi Pirita vähemalt kolm-neli päeva tagasi mitte ühtegi apteeki ei vastada. Hiiumaa, võtame Hiiumaa üks neli nädalat tagasi oli vist nulliring, nüüd on seal kaks apteeki, mis vastavad, nii et on näha, et neid on natukene tekkinud, aga selge on see, et kui sellepärast mina tahangi selgus, sellepärast ma ütlesingi teile esimeses vastused, et selles keerulises olukorras tegelikult oleks asi asjaga tänase kehtiva seadusega lõpuni minema ja selge on see, et ega täna, et nüüd lahendada väga jõuliselt selle 30 34 asula küsimus, seda ei saagi, sest et ma saan aru, et ka need ettevõtted ütlevad, aga missugusesse situatsioon kujuneb, me hetkel ei tea. Aga kiige ametisse jäämine? Te tahate ta maha võtta või ma küsin, ei võta neid ametimehi, rahva hääl, Rahva hääl on oluline ja ka ajakirjanik ajakirjanduse ajal, aga mina ütlen, et miks Tanel Kiik on oma tööga saanud hästi hakkama, teeb seda tõsiselt, teeb seda pühendunult? On minu meelest viinud ennast ikkagi väga raske ministeeriumiga kurssi ja te teate ju ise, te olete siin väga staažikad Eesti tippajakirjanikud, te teate ise, see ministeeriumis on aastaid olnud kaks ministrit tervise- ja tööminister ja siis sotsiaalkaitseminister täna üks minister tagasi, nii nagu Jaak Aabi ajal ja nüüd Tanel Kiik on seal, jah, mina arvan, et Tanel on, on tõesti professionaal ja kindlasti mis kõige olulisem teeb oma tööd südamega, käib väga aktiivselt Eestimaal ringi ja see on, see ongi, ma olen ise lähtun samast põhimõttest, et olla seal oma töökohas, olgu see, kui ma olin riigikogus või ka Stenbockis nii palju kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik rohkem tõsta Eestimaal rohkem just Eesti energiaringi. Jüri Ratas, mul on teile üks hea uudis ka esimesel aprillil, muuseas, kohtume siinsamas saates sellel samal päeval, kui apteegireform jõustub. Me läheme selle teemaga edasi. Ja ja noh, et ma arvan, et, et see on oluline selle teemaga edasi minna ja ma arvan, et esimene aprill võib-olla mingi olukord, 10. aprill võib hoopis teine olukorda ja 20. aprill võib hoopis kolmas olukord olla ja nii et ma olen sellega igal juhul päris, sellega tulebki edasi minna ka seda, seda kuskil ei saa maha vaikida. Vahetame nüüd teemat, räägime Euroopa Liidu eelarvest, praegu käib siis tõsine võitlus 20. veebruari ülemkogu eel Euroopa Liidu 2021 kuni 27 eelarve nii mahu kui ka jaotuse üle. See oli teemaks nädalavahetusel Portugalis ühtekuuluvuspoliitika sõprade ehk siis 17 liikmesriigi juhu kokkusaamisel. Eile arutasid eelarvet Brüsselis ülemkogu eesistuja Charles Micheli ka ja eelarve tuleb teemaks ka reedel Tallinnas toimuval balti riikide peaministrite kohtumisel Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Johannes Haaniga ja ilust rääkida siis juba Euroopa komisjoni algne ettepanek, see tähendanuks Eestile ühtekuuluvusfondidest rahaliste vahendite vähenemist 24 protsendi ulatuses ja kaasfinantseerimise määra tõusu 15-lt protsendilt 40-le protsendile. Soome ettepanek kärpinuks Eestilt. Vabandust, ühtekuuluvusvahendeid veelgi enam kui 27 protsenti. Härra peaminister, kuidas Charles Mishelli juhitavate läbirääkimiste hetkeseisu iseloomustaksite. Jah, aitäh teile, see on väga huvitav teema ja ma ütleks, et sama kirglik kui, kui see apteegireform ja nii nagu sina. Mirko ütles, ma loodan, et ka selle teema juurde me tuleme esimesel aprillil tagasi, kui ütleme nüüd ja see on oluline Eestile, seesama, mis te kuulute, ühtekuuluvuspoliitika, see on needsamad sinised sildid. Eks. Eesti sõiduteede ääres öeldud, et näete ja Euroopa liidu toel on saanud valmis, võtame koolid, võtame haiglad, noh, väga paljudeks infrastruktuuri objektid. Nüüd see, mis te küsite, on, on muidugi väga keeruline, sest et kõigepealt meil ei ole olemas isegi ju šarm shelli poolt lauale pandud ettepanekut mis ettepaneku alusel üldse töötama ja noh, raadiokuulaja võib-olla ei peagi sellest numbrite rägastikus, eks ju kohe orienteeruma, aga meil on ju erinevad ettepanekud laual. Ühelt poolt on ettepanek, mida on soome panud lauale, mis ta ütleb, et eelarve maht on siis 1,07 protsenti. Teiselt poolt on olemas Euroopa Parlamendi ettepanek 1,3 protsenti, siis on olemas ühtekuuluvussõprade klubi soovid, et me ei tohi ühtekuuluvuspoliitikat vähendada. Kui me võtame nüüd aluseks ütleme, tuleks mingi ettepaneku alusel töötajat natukenegi saada sellest olukorrast rohkem aru, siis ütleme, Soome ettepanek on tõesti miinus 27 senti. Ühtekuuluvuspoliitikast väheneb ja te küsite, kuidas oli Portugalis Portugali 17 Euroopa liikmesriiki koos, kes ütlesid, et me ei soovi ühtekuuluvuspoliitikat vähendada, et me peame seda koos põllumajanduse kõige olulisemaks, et mis mina eile tegin Brüsselis, jah, mul oli kohtumised Sharmis Shelli kohtumine, siis oli kohtumine edasi Euroopa majandusvolinikuga komisjoni volinikuga Paulotsentil jooniga oli asepresidendiga kohtumine Margaret vestageeriga, samuti energeetikavoliniku Kadri Simsoniga siis teise asepresidendiga, Franz Timmermann siga ja komisjoni presidendiga, proua Ursula Fanderlaieniga. Kõigile ma ütlesin, kellega seal MFFis tuli jutt. Meil on nagu põhimõtteliselt suuresti võttes, eks ju, kolm-neli positsioon üks on ühtekuuluvuspoliitika seal meie soo. Et ühtekuuluvuspoliitikat ei tohi vähendada. Ma ütlen ka kohe siin kõrval ära raadiokuulajatele, et on olemas niinimetatud netomaksjad, kes maksavad Euroopa Liidu eelarvesse rohkem, eks ju, tagasi saavad. Nemad paljud ütlevad, aga me ei saa üldse ühe koma nulli panustada Euroopa Liidu eelarvesse. Nii et noh, see on nii keeruline ja tänasel hetkel öelda täpselt, mis alusel võtame. Teiselt poolt me peame arvestama ka seda, et kui Suurbritannia nüüd lahkunud, et ka Eesti maksab rohkem, teine suur põhimõte on needsamad põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamine, eks ju, mis on Eesti positsioon olnud, et me saaksime põllumajandustoetusi rohkem? Noh, see oli, ütleme eile ka üks läbiv teema, et kus ma ütlesin, et me ei saa nõustuda selliste põllumajanduse otsetoetuste tasemega, mis täna on noh, võib eeldada, et ütleme hektaritoetuse summa suure tõenäosusega vähemalt selle Soome ettepaneku puhul, kui sa jääb lauale, peaks meie põllumeestele natukene tooma juurde otsetoetuste osas, aga samas ikkagi see protsent, et jõua jõuda Euroopa Liidu keskmiseni 100 protsendini, et sellest me oleme, see Soome ettepanek, seda ei aita. Nüüd edasi ühtekuuluvuspoliitikas on väga oluline ka see kaasfinantseerimise protsent, eks ju, et see on olnud sellel eelarve perioodil 15 protsenti ja nüüd, kui me liigume edasi, Eesti elatustase on tõusnud, meie majandus on tõusnud, Euroopa Liit arvestab seda ja ütleb, et nüüd see kaasfinantseeringu protsent komisjoni ettepanekul peaks olema 45 protsenti. D seal Soome eelmise eesistuja Soome ettepanekul 40 protsenti, mõtlesin kindlasti, et selge on see, et sa ei saa enam 15 protsenti alla, sest et meie, meie majandus, elatustase on tõusnud, aga teha siin kolmekordne hüpe kaasfinantseeringuks, et see ka õige ei ole. No mul on kahju, et raadiopilt teenäitaja teate, võib-olla ongi hea, aga ma näitan teile siis ühte graafikut illustreerida seda raadiokuulajatele. See graafik on siis Euroopa Liidu liikmesriigid ja graafiku peale on märgitud ära kolme erineva värviga raudteetrassid ja olemas sinine värv, mis markeerib siis ära, et kuidas Euroopa liidus on välja pühendatud raudtee liiklus sellel niinimetatud eurostandardile vastav siis on olemas punane ehk niukene vanemad trassid ja on olemas ka mustad jooned, kus ei ole raudtee ühendust ja me näeme, et neid musti jooni põhimõtteliselt on enamuses ainult Eesti, Läti ja Leedu, ehk ma viitan sellele, et kindlasti minu põhimõtteline seisukoht oli ka eile see, et kui me räägime Rail Balticust, siis Rail Baltic rahastamine peaks olema paremini kajastatud finantseeritud järgmises Euroopa liidu eelarveperioodiks, kui seda on täna. Nii et väga lühidalt, loomulikult ma olen nõus, suur teema, sellega me läheme siis edasi, 20. veebruaril on ülemkogu eesistuja shelli soov leppida kokku ja ta ei oska öelda, millal ülemkogu lõppeb, kas on 21. 22. 23. või 24. veebruaril kas selle kokkuleppe momentum on olemas veebruari lõpus või mitte ja noh, selle osas siis nagu eesistuja täna tööd teeb eileristele oli kohtumine kolme või nelja peaministriga, täna ta jätkab seda, eks ta kuulab ära kõike, peab oma ettepanekut. Tegelikult noh, nagu te armastate öelda, siis võtame asja viiludeks, tuleme siis ühtekuuluvuspoliitika juurde tagasi. Leedu välisminister Linas Linkevicius leiab, et Leedut, Pole eelarve-ettepanekuga koheldud õiglaselt ja ta on öelnud, et Leedul ei õnnestu Rida šokiteraapiat riigieelarvele ja kesiste sissetuleku lõksu langemise ohtu. Kui Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi eraldatav raha väheneb, et milline oleks ühtekuuluvusfondi enam kui veerandi ulatuses kärpimise mõju Eestile, et kas meie saaksime paremini hakkama, kui Leedu? Jah soovite erinevaid võrdlusi Leeduga ja Leedu välisministriga ja see on kõik tore. Ütleme nii, et kui me räägime nüüd sellest ühtekuuluvus poliitika rahalisest osas, siis teatavasti lähme sisusse, Lähme siis sisusse. Mina soovitasin vikerraadio otsestuudios minna nii detailideni, lähme siis selle osas, ma olen sellega valmis. 2014 kuni 20 hetkel kehtiv Euroopa Liidu eelarve ei näe, et siis niinimetatud turvavõrkude teooria. Rääkimiste voor, mis on alanud uueks perioodiks 2021 kuni 2007 soovib panna nii miinimum kui maksimum turvavõrgud. Nüüd kui lähtuda ilma sellesama niinimetatud turvavõrkude teooriata, tähendaks see Eestile ühtekuuluvuspoliitikas kaotus 45 protsenti 45 protsenti. Nüüd tuleme tagasi selle Soome ettepaneku juurde, kuna on sisse räägitud, et ei saa kellelegi olla nii suurt, eks ju. Langust. Nii tugevat langus, noh 45 protsenti tsirka pool sellega nõus olla ei saa siis on viidud sisse niinimetatud sest turvavõrgud, noh see on see, see brüsseli lindude keel küll on keeruline, eks ju. Aga noh, see, et sellest põrandast rohkem midagi läbi kukkuda ja see on 27 protsenti miinust, kui te küsite, et mis see rahaliselt tähendab sellele perioodile 21 kuni 27. Aga ma veel kord ütlen, et võrrelda ka väga raske, sest me ei tea võidu järgmise perioodi, eelarve maht on lähtumisest Soome ettepanekust mitte ei ole nii, et Mirkko ütleb mulle siis esimesel aprillil küsib, et te ütlesite selle summaga, miks on hoopis teine summa, no ma räägin soome ettepanekust 1,07 see peaks olema tsirka 600 miljonit selle selle perioodi kohta, nii et Eesti jaoks on see noh, päris päris suur suur, eks ju, kaotus. Nüüd on see küsimus, et kas me suudame ühtekuuluvuspoliitikas oma positsioone hoida need seitsmeteistkümne riigiga või me suudame näiteks mingites muudes valdkondades teha siis selgeks ja kaitsta oma seisukohti, et rahastus peaks juurde tulema. 600 miljonit vähem Eesti riigieelarve seitsme aasta jooksul. Leedu välisminister kasutas sõna šokiteraapia, mis väljendit või kirjeldust kasutaksite teie et 600 miljonit vähem Eesti riigieelarve seitsme aasta jooksul. Ausalt öeldes, ajakirjandus pole valatud. Palju paremaid nimetusi kui, kui poliitikud. Ma kuulaks huviga teid, mis teie ütleksite? Ei selles saates rollid on ikkagi teistpidi, et me tahame teie hinnangut kuulda. No selge on see, et kui me võtame seal suurusjärk, ütleme 80 kuni 100 miljonit, noh see on väga oluline raha, eks ju, Eesti riigieelarves aasta lõikes noh, eriti kui me räägime sellistest investeeringutest, nii et loomulikult, ega see meile rõõmu ei tee. Me peame arvestama ka seda, et. Me räägime täna selles eelarve kontekstis, kus 28. liikmesriik on, on lahkunud, eks. Et üks neto netomaksja on ära läinud ja, ja me peame arvestama, et Suurbritannia vahet kui me sooviksime sama tasandit hoida, siis see eelarve maht peaks olema üldsegi 1,16 protsenti, nii et. Ja samas tuleb kogu aeg uusi uusi mõtteid peale eelarves. Eile oli nii palju juttu. Kahju teid ei olnud seal Brüsselis oleks seal hea meelega intervjuu andnud, aga oli nii palju juttu, näiteks kliimaeesmärkidest, eks ju, kõik soovivad kliimaeesmärke täita, rohelepet täita, aga see ka maksab, see nõuab ka investeerinud. Brexitit mainisite. Mina ei öelnud sõna Brexit minu jaoks, see Brexit on nüüd läbi ja vot see ongi huvitav dimensioonide vahel. Me peame rääkima tulevikusuhetest tulevikusuhetes Suurbritanniaga, mis me enam seda nina peale hõõruma. Kuidas te selgitaksite Eesti ja Suurbritannia kodanik ebavõrdset kohtlemist üleminekuperioodi ajal, kui Suurbritannias elavad Eesti kodanikud on kohustatud elamisloa säilitamiseks ennast Suurbritanniast registreerima? Eestis elavad Suurbritannia kodanikud aga ei pea ennast Eesti elamisloa säilitamiseks registreerima. Miks Eesti ja Suurbritannia ei koht, Läheb vastastikku kodanikke võrdsetel alustel? Kindlasti ma arvan, hetkel nüüd uues situatsioonis, kui Suurbritannia on lahkunud ja käib ettevalmistuse juba esimesed, eks ju, ettevalmistavad tööd tulevikusuhete läbirääkimiseks, eks seda ühtlustamist tulebki nüüd lähinädalatel-kuudel väga palju teha ja tulebki ette, nii et kindlasti olen sellega nõus väga, et need Euroopa Liidu või ka Eesti kodanikud, kes on Suurbritannias ja need Suurbritannia kodanikud, kes on see Euroopa liidus või Eestis. Loomulikult sellega täitsa päri, et, et see kohtlemine või noh, see asjaajamine peab olema sarnastel alustel. Veel üks teema, mida teie mainisite, kriin diil. Eesti on teatavasti vaidlustanud komisjoni poolt välja käidud rohelise leppe ehk siis kriin diili õiglase üleminekufondi arvutas valemi ja Eesti leiab, et põlevkivienergeetikat ei ole käsitletud kivisöega võrdselt ja rakendada õiglast arvutusvalemit peaks Eesti saama juba välja öeldud 125-le miljonile lisaks 40 miljonit. Me oleme kuulnud, et Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson leiab, et Eestil on tehtud erakordselt hea pakkumine. On erakordselt heas mahus toetusest. Eesti saab ühe elanike koht elaniku kohta sellest fondist kõige rohkem raha. Saada teie aru, miks Kadri Simson püüab näidata komisjoni pakkumist üliheana kuid tegelikult on see ebaõiglane. Mul oli eile kohtumine tõesti ka energeetikavoliniku Kadri Simsoniga ja me rääkisime väga tõsistel teemadel, mis Eesti inimeste jaoks on olulised. Nüüd kui teid huvitab, siis kindlasti on, ma olen valmis seda avama kõigepealt sünkroniseerimise teemad, sünkroniseerimise teemad, kohe on tulemas uued uued pakkumised, mida Euroopa komisjon ootab, kevad 2020. Te teate kolm balti riiki, pluss Poola, meie soov on siin minna edasi. Põhiküsimus, kus, mida me soovime, tsehh, tsehhi voorust rahastatakse 2020 on kaks sünkroon kompensaatorit. See on see, kus nüüd eesti sünkroon kompensaatori osas oma fookuse paneb. Nüüd järgmine teema, mida me arutasime temaga, on see, et Läti eesti ühine tuulepark. Et kui me näeme, põlevkivi langeb, Meie elektrienergia tootmises on vaja uusi alternatiivseid allikaid. Ja tule, seesama uus tuulepark peaks siis tulema Eesti Läti koostöös, vähemalt me loodame Liiviga, et seal, kus on siis Eesti-Läti piir ja selle osas tuleks edasiarendusi teha. Tõsi on see, et me rääkisime päris palju ka sellest samast kliimaeesmärkidest, aga ma rääkisin, võivad 2030 võtmas komisjon teatavasti tuleb ju välja selle oma uue ettepanekuga selleks dekaadiks kas on 50 või 55 protsenti versus tänase 40 protsendiga. Aga tõsi on see, et ma ütlesin talle ka aitäh selle õiglase üleminekufondi eest, mis ta küsis, et ma arvan, et ja ma ütlesin talle aitäh kui komisjoni esindaja loomulikult, et see, et Eesti kõigepealt, suutes sinna tänu oma ametnikele ja tänu oma esindajatele. See oli ju nii, et kivisüsi oli seal sees, põlevkivist polnud mitte midagi ja ka mina rääkisin, et kuidas seal on, võima isegi viisin eile muideks see on väga huvitav nüüd ajakirjandusele, sellest võivat isegi teha endale selle pealkirja, kui soovite. Ma viisin eile nii huvitav kui see ka ei ole, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Laieni läheb põlevkivitükki, et näidata ära, mis põlevkivi reas. Panime laua peale. Tema ütles, et oh, pole näinud, arvasid seal mingi vedelik, aga mõtlesime, näete, niukene kivim niukene kivimi kujul. Jah, no vot. Ja siis oligi juttu sellest õiglase ülemineku fondist. Kas seda 25 on palju või vähe? Kõige ots on hea, et põlevkivi on Salee seest. Ta ei ole päris võrdsetel alustel, mina tean. Arbet, te olete väga põhimõtet selline ja töötajate lõik detailselt läbi, te teate ju, et seal on neli jaotus, võtitaks, mis jaotus võtmeste praegu? Ärme nii detaili, palun, selge. Puudus on nüüd esmakordselt raadioajaloos, kui teie ütlete, ärme liidetaile läheks. Miks miks Kadri Simson ütleb, et see on väga hea pakkumine, kui Eesti näeb, et see on ebaõiglane, sest et. Kolm aastat tagasi polnud veel pile põlevkivist haisugi, seal sees täna seal põlevkivi sisse pandud punkt üks, nüüd me räägime tõesti kolmest jaotus võtmest, kus põlevkivi ei ole ja üks jaotusvõti, mis te nimetate seda 40 miljonit ja seda tuleb ka ju rääkida terve perioodi peale 21 kuni 27, see võtab arvesse tööhõivet, tuttsektoris ja ka eile siis sai Euroopa Komisjon, ütleme aktiivseid karistatakse. Ma vabandan, selle mõttega raadiokuulajad, ega need ajakirjanikud tegelikult nad ei segasem midagi vahele, nad püüavad ka oma tempot tõsta. Aga ma tahan öelda, et see räägib tööhõivet põlevkivisektoris ja siis Euroopa komisjon eile minule ütleb, et me ei ole esitanud neid andmeid, mis muidugi vastas tõele ja mina ütlesin, et nüüd on andmekoos kohe, kas siis lähipäevadel need andmed teile esitatakse, et põlevkivi saaks ka teistesse jaotus võtmetesse sisse? Jälle niisugune keeruline brüsseli keel mulle üldse ei meeldi. No ütleme, ühte valdkonda siis seal õiglase ülemineku fondist ja tõesti see võiks anda 40 miljonit ära, ma tõin teile näite ühtekuuluvuspoliitikas ta, kas te mäletate üle 10 korra rohkem? Ma ütlesin summa 600 miljonit ja küsimus on täna selles, eks ju, mis on meie prioriteet peedid ja loomulikult täna me paneme need kõik oma tugevad kaardid lauale, ühtekuuluvuspoliitika nagu teie soovite, jaotus võtmes või selles valdkonnas oleks sees ka. Nende üle käid täna veel huvitav diskussioon ja arutelu ja Komisjon ütles ka, et nad on väga ootavad neid statistilisi numbreid, mis see töö evol ja nüüd tuleb vaadata, et Ida-Virumaal on see tööhõive tegelikult väga suur, 3000 circa, eks ju, kui me võtame seal insenerid vaeva, olin veel suurem ja täpselt täpselt kui me võtame väga, väga õige seda küsimust edasi arendades, ma tahtsin lõpetada, et saaks edasi minna järgmiste teemadega, aga see vastab tõele, et perekonnaliikmed, seal teised, kes saavad tööd selles sektoris, siis ma ütlen, et, et põlevkivitransformatsioon ütleme teisteks energiaallikaks, eks see on meie kohus tegelikult Ida-Virumaal ja neid inimesi toetada. Räägime Rail Balticust, see märksõna on läbi käinud meie tänasest saatest, viimati käsitlesime seda pikemalt ka detsembris. Eeloleval reedel arutate koos teiste balti peaministritega ka Rail Balticu ühisettevõtte juhtimist ja raudtee taristu haldamisega seotud lahkhelisid ja probleeme, tähelepanu juhtinud probleemidele ka kolme riigikontrolli ühisaudit. Minu küsimus on, kas peale seda peaministrite detsembrikuist kohtumist on nüüd ametnike tasandil jõutud kompromissile ja kas ta reedel saate nüüd tulla ajakirjanike ette ja teatada, et on nüüd ühtne Jaaeffex Aktiivne uus juhtimismudel? Kas te saate teatada otsusest, et Rail Balticu valmides hakkab rööpaid ja liipreid Tallinnast Leedu-Poola piirini haldama ja hooldama üks keskne ettevõte mitte igas riigis eraldi ettevõtte või ikkagi on see Leedu vastuseis nõnda tugev, et reedel jätkata vaidlemist peaministrite tasandil ja tegelikult tulemust ei paista? Aitäh. Ma mõtlesin pikalt seda küsimust kuulates vaadates välja õues ilus ilm, eks inimesed näevad, päike paistab, tulevad siin kuulama. Art Müllerita, Mirko ojakivi huvitavas saates ja sellised iseloomustavad siis omadussõnad, lahkerid, probleemid, kõik on negatiivne, paha kirjeldada seda Rail Balticu protesse. Teie protsess, eks ju, suur välja ei saa olla tähised väljakutseprotsess ja huvitav, väga huvitav. Kuidas ei saa olla, kuidas ei saa olla teised, aga me teeme, suurim riigi kontrollib, näevad mina vahele, sega, rääkige lõpuni, ma kuulan rahulikult lõpuni, palun. Teie ütlesite, et kõik on hästi, riigikontrollilt ütlevad, et kõik on halvasti. Mina ei olnud, kõik on hästi, mina ütlesin, et inimestel on ilus ilm ja teie ütlete, et lahkeli probleemid hallitoolis ja kootav sest inimesed saavad positiivseid asju näha, mitte ainult inimestel naha, ilusaid asju ja ma ütlen, et positiivsed asjad hakkavad juhtuma, me näeme sousti, Lõmeson, see nurgakivi pandud ja asi läheb edasi. Et tõsi on muidugi see, et selles suures investeeringute projektis, mis Rail Baltic on muidugi on vaja neid kohti, mida, mida on vaja ületada, aga selle vastu ma vaielda ei saa. Aga see, et seal on ainult probleemid ja lahkhelid ja riigikontroll ütleb ka, et kõik on hullusti. Ei ole ju nii, ei ole nii, me teeme projekte, mis on tsirka, ütleme 15 aastat, kui see kõik sai, sai alguse, kui sa ühel hetkel lõpeb, siia vahele jäävad avalikud arutelud, siia vahele jäävad väga keerulised maade omandamised, siia vahele jäävad kindlasti ehitushanked. Kas ehituse kallinemisest või odavnemised, kus on siis ütleme kohta, te tõite sisse Riias kohtumise jah, ka mina ütlesin seal välja, et me juhtimisstruktuuris vajame suuremat efektiivsust, ümberkorraldusi, seda me hakkamegi seitsmendal veebruaril Tallinnas arutama. Kuidas siis just juhtimisstruktuurist teha? Tähendab suurendada efektiivsust eeskätt just selles, et näiteks Eesti puhul meil on see eelprojekt mitte niivõrd detailsetest, ütleme, staadiumis ette valmistatud, et siin võiks minna lähiaastatel väga paljudesse ehitushangetesse juba sisse. Nii et see saab olema tõesti üks peamisi arutelukohtasid. Kui te küsite, et kuidas ma siis ajakirjanike ette tuleb, noh, ma arvan, et ma tulen ikkagi nii, nagu ma alati on tulnud, tulen töiselt, tulen positiivselt ja ma usun, et me liigume teatud sellistes erinevustes, mis meil on, mis vajavad paika loksutamist ja, ja ja ütleme ühispositsiooni kindlasti me liigume seda edasi. Kas midagi on muutunud võrreldes detsembrikuise kohtumisega ja loomulikult muutunud ametkonnad on töötanud minu teada, kas, kui ma ei eksi, nüüd kas täna või homme peaks olema taristu, ministrite kohtumine? Jah, selles mõttes on kindlasti on tehtud õiguslik analüüs, mida ma palusin eelmise aasta lõpus 10 Riias kohtusime, nii et tean, selle põhjal saabki hakata otsuseid tegema. Kuulge, meil on väga palju teemasid tõst, ilu taha, tõstame tempot, pensionireformi kohta ka üks kaks küsimust, et nädala eest sidusite siis riigikogus kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise valitsuse usaldushääletusega selgus, et teid usaldab 56 saadikut, et nüüd on siis seadus presidendi töölaual. Te kohtusite muuseas presidendiga alles esmaspäeval, milline oli see presidendi sõnum valitsusele, et kui lõunasöögil tuli töiste teemade seas jutuks ka pensionireform, et kas saate olla kindel seaduse väljakuulutamisest? Ma kohe küsin sellise väikse, kuidas see sall teile meeldis, mõtlesin rahvusringhääling tegi ka ilusaid pilte sellest Kihnu sallist presidendile, väga see meeldis ja südames kinkisime valitsuse poolt tuli külmalt maalt, ega siin ka ilmad sellised sombused. Aga nüüd kui teil kõigepealt ma tänan viitekümmet kuute saadikud, kes ütles, et riigikogus ma ütlen, et ma arvan, et see toetus oli kahe kahesuunaline üks oli loomulikult pensionireformi osas, aga teine oli ka valitsuse usalduse osas. Nüüd edasi, mida me presidendiga siis seal töisel nõu sellele lõunasöögile arutasime, president ütles, et analüüs, temal praegu ta pidi siin lähipäevadel valmis saama kindlasti arvan, et eks me siis konsulteeri mäe veel. Et me konsulteerisime veel ja, ja siis president oma otsuse teeb, nii nagu Eesti seadused näevad, et see on presidendi otsus, kastadest allkirjastab või ta teeb oma põhjenduse, kui ta näeb näiteks põhiseaduse riivete saadaks Riigikogusse tagasi. Te olete ka õppi 14 päeva 14 päeva õppinud jurist. Teie näete põhimõttelisi vastuolusid, mis takistaks presidendil seaduse valitsust. Tegi kogu seda pensionireformi selles usus mitte ainult, et see on õige suund ühiskonnale, vaid et see on ka põhiseaduspärane, loomulikult, ega meie siis meelega ei kirjutanud sinna mingeid paragrahve lõikumispunkti siis, mis oleks põhiseadusega vastuolus, eks. Aga selleks ju Eesti õigusriik toimibki. Et kui seda kuskil nähakse, mingis instantsis on see president, on see õiguskantsler, siis saab alati ju sellele tähelepanu juhtida, siis riigikogu peab otsustama, kas ta hakkab muutma, ei hakka muutma. Ja lõpuks, kes lõpuks on, on riigikohus, eks ju, kas siis ütleb, et kellel see õigus on ja see näitabki minu meelest seda, et me õigusriik on tugev ja kindel ja ja talad on võimsad. Viimastel kuudel oleme meie saates korduvalt käsitlenud olukorda Keskerakonna Tartu piirkonnas Jaan Tootsi püüdlusi vabaneda abilinnapea Monica rannast. Nüüd on see päädinud olukorraga, kus Keskerakond on jäänud või jäämas võimukoalitsioonist kõrvale. Jaan Toots on öelnud, et tema pole midagi valesti teinud. Tema täitis valijate soove ning tema hinnangul ei ole Keskerakond Tartus mitte midagi kaotanud. Kas teie nõustute selle tõlgendusega, et Keskerakond ei kaotanud Jaan Tootsi tegevuse toel end Tartus opositsiooni mängides mitte midagi? No ma ütlen selle vooru ette ära üks, null on siin kindlasti teie võit. Mul ei ole siin mingeid häid põhjendusi öelda, et see, ma olen öelnud ka seda ajakirjanduses välja, et see on olnud, see peab olema erakonnale on olnud tõsine õppetund. Kui ta ütles, et oleme jäämas, no see on selge, et Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid selle koalitsiooni seal Tartus sõlmivad ja ja lähevad sellega kindlasti kuni kohalike valimisteni edasi. Et kas see on olnud erakonnale raske? Jah, kindlasti on raske, et nagu ma ütlen, see on õppetund, mina arvan, et positsioonid on täna halvenenud, halvenenud Tartus ja nüüd tuleb pingutada ja teha kõik selleks, et et Keskerakond tõsiselt hoiaks dialoogi Tartu inimestega Tartu elanikega, teeks head tööd oma programmi väljatöötamisel oleks sellises konstruktiivses konstruktiivses, nii nagu Keskerakond omal ajal siis on, riigi tasandil oli tiivses opositsioonis, volikogus moodustaks tugevad nimekirjad ja paluks inimeste toetus 2021. aasta sügisel, sest olgem ausad, et ka 2024 kui Tartu hoiab kultuuri, Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Ma arvan, et tegelikult Tartul on vaja tugevat koalitsiooni ja ma arvan, et Tartu tugev koalitsioon saab olla ainult selline, kus on ka Keskerakond üks osapool. Nii et eks me peame siin oma tunde võtma, kuidagi küsiti, et noh, kes on süüdi või täitsa konkreetselt, tõite välja siin ühe nimi, nimetan söödi, ma arvan, et ühele nimele kunagi ei saa seda tahan. Just nimelt ma vabal tooksin ka vabandust, et ma vahele ma kuulan ära järgmise nimed, muuseas, Hannes Rumm, keda me siin saates juba korra tsiteerisime, tema ütles pühapäeval poliitikaguru saates, et teie saatsite Jaan Tootsi Tartusse piirkonda juhtima, teie püüdsite kogu aeg seda probleemi lahendada ja tsiteerides rummi siis või rummu siis isegi kui Eesti ajakirjandus seda ei märganud ja avastanud, et mitte Jaan Toots ei kukkunud Tartus läbivaid läbi kukkus Jüri Ratas, siis Keskerakonna sees pandi seda kindlasti tähele. See on siis tsitaadi lõpp, et kas te nõustute rummu hinnanguga, et läbi kukkusite teie. Ja ma ütlen, et kus see rummi alati jõuab, igale poole ta jõuab, küll ta jõuab kommenteerida. Keskerakondade. Rääkisite Kaja Kallast. Väga mõtlema, et mõlemad peaks palkama omale suhtekorraldajaks, siis jõuaks ta kõigiga palju rohkem tegeleda. Kas mina saatsin Ühe inimese piirkonna esimese esimehe esimeheks? Õnneks keskerakonnas täna seda mentaliteeti küll enam ei ole, et erakonna esimees ütleb, et Mari, sina mine sinna ja Jüri, sina mine sinna, noh, absurd. Piirkonna aastakoosolekud on need, kes valivad endale piirkonna esimehe piirkonna juhatuse ja vot siit tuleb küll üks asi välja, et need inimesed, kes sinna kandideerivad, need tublid naised või mehed peavad arvestama sellega, et see ei ole ainult mäng kandideerimisel. Kas keegi saab 10 häält või keegi seal 30 häält või seitse korda, et see tähendab ka vastutust? See tähendab vastutuskoormat, see tähendab reaalsete tugevat tööd ja mitte ainult erakonna eest seismisel vaid ka Tartu eest seismisele antud kontekstis Tartu linna eesti tartu elanikest seismisel ja, ja see näitas seda, et, et koalitsioonis kukkudes käis mõne nädalaga ju ma kuidagi ei saa seda heaks kiita. Nüüd tuleb küsimus, mis puudutab Tartut ja prokuratuuri. Nendel päevadel on küsitud, et riik peaks vabandama süütute inimeste ees kes prokuratuuri tegevuse tõttu on aastateks jäänud ilma tööst, sissetulekust, heast mainest. Ja näiteks on toodud keskerakonda kuuluva endise Tartu abilinnapea Artjom Suvorovi kaasus, kes siis mõisteti riigikohtu otsusega õigeks kõiges selles, mida prokuratuur siis kuritegu matkida püüdes teda süüdistanud oli. Mida teie arvate, kas riik peaks alusetult aastaid kohtus vintsutatud, aga õigeks mõistetud ausa inimese eest? Vabandama kuna saate lõpuni ma saan aru, et on palju aega ja ei avata sellise teema, et siin ei saa mingid lühivastus külanda. Kõigepealt esimene punkt on alati see, et mida ütlesin neile eelnevalt välja, et minu haridusele viitasite Tartu Ülikooli õigusinstituudis, aga ma lähtun sellest, mis on tõesti seal koolis said. Põhimõte on see, et meil meil kehtib süütuse presumptsiooni põhimõte ja, ja me ei saa mitte kedagi ja mitte keegi ei saa mõista süüdi ennem kui pole kohus oma otsust teinud. Punkt üks. Nüüd punkt kaks on see, et et see toob välja, ma arvan väga paljud erinevad vastutuse aspektid. Kõigepealt riigivastutuse aspekt, kuidas siis aa, õiguskaitseorganite vastutus, see kindlasti toob välja aspekti, mis on seotud ka ajakirjanduse vastutusega. Et kui me vaatame, siis me alati näeme, et olgu see mingi läbiotsimine, olgu see kellelegi kinnipidamine, me ei näe kunagi neid all paremas nurgas, väikese uudisena on alati peauudised, eks ju. Ja midagi ei ole teha, et juba siis on juba eos tunnetused. Ahah, kui keegi on kinni peetud, kui keegi on läbiotsimine tema koduse töökohas tehtud, et ta on süüdi, et me peame selles mõttes minu meelest kasutama siin väga sellist noh, see peab olema kajastatud väga tasakaalukalt ja minu meelest siin on, siin on erinevad vastutuse aspektid. Nüüd me ju teame seda, et mõnikord on suured pressikonverentsid, kaamerad on kohal, öeldakse, et üks, teine või kolmas see kahtlustus, et võib-olla süüdi või mitte ja ega, ega selles mõttes see küsimus on ju väga õiged ega ühiskondi enam ei kaalu väga, et kas kas võib või oi Juuda kindlasti siis on süüdi ja muidugi selle see enda nime ees seismine. Te küsisite siis, antud juhul siis ma saan aru Tartu endise abilinnapeaosas see tähendab ju aastaid tähendab aastad eks ju kohtus käimist, see tähendab väga suuri kulutusi ära väga palju närvipinget ja mitte konkreetselt ainult ühele konkreetsele inimesele, vaid ka tema lähedastele. Ühelt poolt, et mis ma tahan selle kokkuvõttes öelda, et, et jah, et ma arvan, et need peavad olema nagu väga tasakaalukad otsused kõikide ametkondade poolt kõikide võimude esindajate poolt ja küsimus, et kas riik peaks kuidagi siis ma ei tea päeva lõpus siis kompenseerima teatavasti ju seda tehakse, et kui inimene ei jää süüdi, siis kompenseeritakse, eks ju talle tema näiteks advokaadikulud. Nüüd on küsimus selles, et kas me näeme suuri pealkirjasid, et öeldakse, et ei, et näete, et ta ei ole enam süüdi, et ta on õige naine, õige mees. Ega seda me väga ühiskonnas ei näe, et noh, see on, see on see, et, et need, kes ühel hetkel, kui see asi alguse saab, et kuidas siis lõppjäreldustes on sa käituma. Paraku mitu head küsimust jääb küsimata, aga sel kuul ja mina olen, mul on aega, ma võin edasi stuudios pärast küsima, siis sel kuul jõuavad kinolinale kaks filmi, Oskar Lutsu kevade saagast inspiratsiooni saanud talvefilm ja film armastatud lastetegelasest sipsikust 1917 välja jätate pumbateost, teie isiklikult rohkem ootate? Ma räägin eesti filmidest. Ma olen mõlemat vaatama nii talve kui seda sipsikut. Muuseas, 16. veebruaril peaks toimuma 47. Tartu suusamaraton, paljud suusasõbrad on kaotamas lootust ja ei tea, kas treenida selleks suusasündmuseks või mitte. Milline on teie soovitus suusasõpradele, kas lootust on, et nad saavad rajale või sel aastal korraliku suusatalve? Pole oodata. Aitäh, et usaldate ka ilmaennustaja rollis. Vilde tavalised uudised, lõppenudki ilmateatega, mis ma oskan öelda? Ma arvan, et liikumine iga päev on alati kasulik 60 minutit teha liikumist, teha kolm, neli korda nädalas trenni on alati mõistlike oma tervisele hea. Arvan, et Tartu suusamaratonirajale kindlasti saab, inimesed saavad tulevikus minna, tundub, et 2020 vist jääb vahele, aga 21 lootust. Aitäh peaminister Jüri Ratas, aitäh kuulajad. Tänast saadet juhtisid Mirko Ojakivi ja Arp Mülleri ja järgmine saade stuudios on peaminister. Praeguste plaanide kohaselt on eetris neljandal märtsil. Stuudios on peaminister.