Reporteritund külaelu. Mul on niisugune järjekord, siis ma panen paprikad ja siis ma hakkan panema neid teisi tomatit, nüüd ma panen kuskil märtsis. Eva Luigas uuris Harjumaal kosel hobiaednik on järv soolt, millised esimesed külvid on tal tänavu juba tehtud. Kätte naases, hoiavad need kummipuksid on kulunud ja tagumine rull siis mis seda kõrgust hoiab, see on ka otsa saanud. Kõik tuleb ära vahetada. Mina, Arp Müller käisin aga Lääne-Harjumaal vintse külas ja tegin peremehe Lauri sepaga remonti vajava randaali, ehk siis ketasäke juures. Jutt tuli uuematest kui ka vanematest põllumajandusmasinatest. Nüüd on siin neli paljast naist laval ja nihelema valmis, leiavad. Mirjam Mõttus usutles Haanjamaa naisi, kes kogunevad kord koos sauna, et seal maailma asjade üle arutleda. Sellest helilõigust alustamegi ning lugu haarab kuulaja kohe elavasse arutellu autojuhtimise ja praeguste teeolude üle. Siis oli lumi möödunud aasta ja tal oli kogemuseta ju palju pole sõitnud veel ja siis keera sealt ära ja muidugi kaudina lumme, seal olime kraav, siin on siis ütleme seda autot siis kõik naised läksime välja, sikutasin, oli lihtsalt fantastiline. Nende saunaõhtu on ja ikkagi autod ja teeolud on niisugune kuum teema, praegu on ju teeolud. Ma arvan, ta peaks sõitma, sa peaksid kirjeldama, mis see siis tähendab, et seal kohutav pudrukiht peal, kui sa näitad mulle umbes 20 sentimeetri kätega, ta on ikka Supu sinna ära autoga seal läheb kusjuures tan, hullem, sa ei saa kiiresti sõita, siis sa sõidad kohe kraavi. Õnneks seal ei ole neid eurokraav, et õnneks on seal lihtsalt mingi oluline tee või on ta alasukateel tihase risti pealt, kui läheb no sinna välja kaladega, aga seal ja me käime seal ei saa kokku käia, siis tee nii halb, aga me ikka käime tollel Hiiumaal. Yks meil on jah, aga te olete ju harjunud, et ikka kui mujal Eestis saanias igatahes on lumi ja kuidas siis season teisid aasta hoopis teist muud üldse pole, ähvardas küllaga, Vaivaras sulas seal kõika, tähendab, kummatigi oli nagu valge lubasi nagu, aga no kui me annaksime korra sõitma, siis saab ta ka niimoodi lumme, et ma ei näinud sõita ja udu ka veel, aga mõtlesin ka, et hommikul teil lumi maha, eks ole. Kõik olen kõik kammersulanud, kas masinat ka lõhub siis rohkem, peab remonditöökojas käima. Ta seal oli kive sees, õnnes ei lõhu. Aga lihtsalt sa pead 20 30 kilomeetrit tunnis, mina, kes ma olen harjunud 100-ga sõitma, kahania teed, nelikene seal, meil teenekas staažikas muusika, õpetaja juba nagu auväärt eas peaks olema eeskujuks, avaldas, et need on siis Haanjas loomulikult 100-ga siin tänan, ja politsei siis kui ma juba tunneb ära, kus ta politsei Joosis male nagu kõhutunne, selle politseiniku tunne ja väga hea. Kihutajad vaatajaid, mitte mehed, ontlikud, korralik Te, olete noored naised, teie ju ei kihuta, aga teie tuttav ja kuidas teid on, kõik ju elavad umbes ikkagi niimoodi, et ilma kruusateed läbimata ei saa, ei saa. Ja praegu on ikkagi näidet metsa, metsa veetakse välja, siis rikuvad õudsalt tee ära ja ma üldse ei teagi, kes sellest vastutama nagu. No kui mina ei mäleta, nii hulle teeolusid üldse on sellest ajast ma ei mäleta, et talvel ja üleüldse läbi aasta oleks nii hullud teeolud kui praegu. Et see on täitsa uskumatu, mis, mis toimub, et sa ei tea kunagi. Nüüd ei ole see, et sõidad kraavi nagu jää pärast, vaid sõidad kraavi, sest sa lihtsalt nii suure muda sest läbi minema. Et see on see erinev. Täna on kolmapäeva õhtul too ja siin Haanjamaa küngaste vahel ma ei teagi isegi, mis külas me oleme, praegu saavad Haanja naised kokku vist ülejäänud ei ole, mis külas. Me oleme vananevate Solly külaga, trolliküla ei ole seda kunagi olnud. Tegelikult on Võsu talu ja vanasti kutsuti kodust, kas Liinamäe või kanametsas ja praegu on siuke õhtune aeg, need naised hakkavad Mudki, karjuvad, et suurem summa on kohal ja on veel tulijaid või siis äkki keegi tuleviile siis aitas, ütleb Indiasse anna, mis kokku käimine, see on selline teile, ma ei teagi, kuna me alasti kokku käimist ikkagi üle 10 aasta kõvaste tagasi, aga teatu sai tegelikult sellest algused, roni, mehe käivad. Kui me mõtleme, alguses käime täis kohaigu, et oleme säänse ägeda mehe Käämiga käimi. Lätsima naine kedagi, no ja siis Kaimi märgottimia, mõtleme teiega, naiste ja noorkuu on parem paik ja, ja ongi parem ja vägevam paiged siis nakas kõik vägi kasuma ja siis valisime noore kuu hindajased jahu ja just järsku haige, nii emotsionaalne, siis naaseme nii emotsionaalse, keegi kulle, kedagi kõik lehva kässiga tegema, midagi ei kõlba naisi. Ainult kui peole minna, võib-olla sisse hääbidoaga. Aga see kokku käimine, märgotaminema, müks, nooreguaigu ikkagi vaatate kalendris, kui te planeerite oma kohtumisi. Kui on võimalik, siis eks alati kaemisedanudkud tegime vigases talvetares, suvetaresid, näed, mis me tegime ja, ja siis lõpus mõtleme, aitab, hakkame nüüd kokku käima oma mõtetega ajudega tüütama, et see on nagu kõige parem, et iga kord keegi toob mingi uue teema ja ja mina kui vanaemas ning ma tunnen teie noorte seas ennast noorena. Tore, et meil on siin väga erinevad põlvkonnad, et meil on siin täitsa noored naised ja siis meil on sellised noored vanaemad ja siis on juba vanemad vanaemad ja et see ongi kus just, et me saame siukest kogemust vahetada, et iga igas põlvkonnas on oma tarkus, mida üksteisele jagada. Ja mis me tegelikult oleme, me läheme ikkagi kogukonna aktiivse naaseb, keegi ei ole nagu niisama, et kõik kõik nagu tähtaeg, nagu olnud varem või, või midagi nagu ägedat ette võtta, kuigi noh, ega ütlesin omal rindel sääne aktiivne asjasse, siis tähendab, et Haani naaseda Me oleme Haani, Michi naaseb, ülemus tegelikult tolle pärast ja alguse saigi kokku natu käima, aga me oleme hinda ümbre võtnunaid, ägedaid naisi ka, kes ei ole nii-ütelda Haanimisi nõva kohanaase on ju. Et, et tegelikult on vällja kogunenud hoopis viil kimmampe viil ägedam punt naisi, kes kokku käivad. Teie olete juba esimest korda siin. Ma panin ennast ikka valmis, et ma pean katsed läbi tegema ja küsisin nutikäest, millega ma pean ennast ette valmistama ja nii et mul läheb nüüd siis katsumiseks järgimaalsem. Olen syndinud, et 55, nii et ma olen juba pensionär. Ja kui pensioniaeg kätte jõudis, siis koheselt pensioneerusin. Selleks ajaks olin ma juba 40 aastat arstitööd teinud, et suure rõõmuga jätsin töö, jätsin Tallinna kodu ja selleks ajaks olime me juba minu vanaisa ja vanaema tagasi saadud maadele endale. Enne, nii nagu eesti peres ikka ühe saunakese ehitanud, siis tuli välja, et me sinna ei mahu ära, lapselapsi tuli järjest juurde, siis ehitasime ühe väikse maja küksikese ja siis, kui pension kätte jõudis, siis oli koheselt, kuhu kuhu siirduda. Mis ihuhädadega siis need naised ikkagi nüüd sinu juurde saavad hakata käimast. Nüüd sa lobisesid kõik välja ja ju nad ikka hakkavad tulema, need on sedasorti naised, et nendel ihuhädasid polegi. Aga eriti veel minu erialal siis, sest ma olin närviarst ja siin on kõik nii rõõmsate nägudega. Aga mõni päev ikka tundub, et närvid on täitsa läbi, et kas siis siis võib minu juurde tulla Võru haiglasse, sest kord nädalas olema Võrv haiglas. Ja siis saavad kõik närvid üle, vaadati kirju seltskond, taimekasvatajad, veinitootjad, käsitöölised, muusikud, turismitalupidaja, tegelikult just nii armastajad on ühinenud, et ka noorema põlvkonna inimene selles mõttes mind kaasati tegelikult sellega, et mina olin. Ma tulin, ma jumala lapsed. Aga nagu lihtsalt saun oli meie pool, mind kaasati ka ja ma mäletan, et ma kogu aeg teadsin seda, tema, kes mind iga kuu rendikord ära lihtsalt teadsid, kus ema käis. Ema käis kusagil, ema käis kusagil ära, iga kord ta ütles, et ta sõi liiga palju. Tuli tagasi. Et ma olen jälle, ma ei taha süüa, mida, mitte midagi, vot sellise hetkega. Ja siis ma mõtlesin, et ma ei tea, mis toimub, käib saunas kuskil. Aga tegelikult. Mida sa räägid? Jumala? Ära jätan ära, aga samas ma ise esimest korda tegelikult tulin, siis märkasin seda, mõtlesingi, et seal mingi mõttetu mingi naised saunas istuvad, räägivad mingi nagu eluolulist mida iganes. Tegelikult on jumala äge kamp naisi, kes hakkasid rääkima mingi projektidest, mingi, kuidas rahasid kuu liigutada, kuidas mingi äri nagu arendada ja mida iganes, kes kellega koostööd teha käib või mis iganes. Ja see nagu hullult inspireeris mind tegelikult pärast seda ma olengi rohkem hakanud nagu ka rahasid liigutama ja ei, ma õpin, ma õppin parimatelt, olgem ausad. Aga tegelikult ma olen kogukonna elu ellu rohkem süüvinud ja ma tegelikult armastan, olen hakanud Haaliat nii palju armastama sellele esimesele korrale, mis meie poolt oli Haanja naised, ei ole ainult üks, et elan, siuksed koostöösuhted ka teiste eesti naistega, kes kokku käivad loo, mis ikkagi on tore, et sellistes kohtades on ka selliseid kogukondi, kes samamoodi hoiavad kokku, kellega sisani naised hästi läbi saavad suruma naistega ja nendel on, nendel on isegi veel hullem, sest neid on vähem ja nad kui nad sõidava issand, rikkad maad ja need on nagu mööda metsa sõidavad kilomeetrite viisi saada, kuku kuhugi kuduma või midagi tegema ja ma olen ise seal ära eksinud, see on tegelikult ikka päris Haanjas nagunii hull ei ole, meil on ikka tihedasti asustatud. Ja nüüd on siis selline olukord, et soome naised saatsid ilusa tervituse, laulsid teile nüüd teil on plaan neile vasta, laul saata. Sine Haani naiste seas on ka Anu Taul, kes on ju tuntud muusik ja laulja, et sinul on täitsa oma sõnad tehtud Haanja. Ja nüüd selle, siis te tahate laulda Sooma naistele ja millest see laul räägib, kõneles oma animast, mis siin on kõik nano saab laulda ja me saame kohe Soomalaistele tervituse ja raadiokuulaja. Kakoodo meil Haani, ma Haani maada kurg oma Eloog ääretare Taiwa serva pääl Kui vaeselazzeeuuias tööle sa tead naga spiis ta Haanima veeri suu maailma, aga laadal. Ka õuna ei näe, aga talvel suure lumega võõru. Vihma saataaž Viilseduusu way puudugi Haani alla. Ani uus. Olemi uhke nii. Neil on äkki pääl tulemi kokaadi. Käepäeval kaudi. Ole rikkus dollari Ivar aine mine-d. Lähme naistega sauna saunalava on tilluke aga üks ühe alla ja kes, kes julgemad on seal Varttigi ka minna. Kuna talv soosib seda. Kas nüüd kutsub naised sauna või naised sauna, aga mis on see siis on meil selline ülepeakaela? See oli minu lapsepõlvekodu endine köök, mis oli kõige viimane ehitus, puhas saun, paistab, et ei ole suitsu. Ei, suitsusauna selles majas ei olnud, see oli kuidagi lääbakile vaimud ja selle aeg oli läbi hakkimisest tükikaupa minema sinna jumala sekka üteldes sealkandis ja nüüd on siin neli paljast naist laval ja nihelema valmis leidunud. Nad on jõudu nagu ei olegi või? Tegelikult on just hääbam natukene veider, ta ei ole välgad, kinnased, muidu rassage. Anu ja Egle ja Anniet, praegu oleme siin teiega saunalavale, mis teile juurde annab selline Haani naisi kokku käimine. Anni, mis sina mõtled? Sa ikka oma igapäevasest asjast vanne saad? Tutvu demono ja näete, et neil on kõigil samad hädad. Ja lämmel on nii olla vahepeal linnas tunne, aga kui sa oled liialt, et küladel on imemis Rikmetajate oma probleemidega, kui siis vahel seal mõne nipi, kuidas ta tollega hakkama sai ja, ja siis oma tuttava tuttava naase. Yana omma kostab eri oma, mida mõtlase? Et sa saad olla peris, sa ei pea olema mälesidki maski kandma või noh, et või no et ei pea tõestama mitte midagi kõige viiegi ja kes sa oled, kisu miis millega hakkama saanud millegi tegevalt hakkama, deeda küla peale väljalaset tegev, noh, kõik on deeda. Ega seal ei ole elada niimoodi, et kõik su elu on teistele külapeod ja aga tegelikult, kui sa ei ole midagi halba, Tenno vähemalt see ei ole nagunii, meil on kellelegi võlgu võimsma või halba tegema. Sul ei olegi midagi, natuke võlu, kehtis, ei ole ju tegelikult midagi varjata. Avikas jään avitase ka aidaa, käänad, lodu nii-ütelda, sitta kokku, siis oledki. Kui välja arvata jah, et Elo umbe rasked ja tasusid seltsi hakkama sai. Ohmise arvutusegale millestki teel tavaliselt räägite, kui te tulete siia kokku, et teinekord ei kõnelegi millestki väga tähtsast, vaid lihtsalt jah, lihtsalt oleme, kellel buss on lännu ja kes midagigi vahepeal hakkama saanu ja mida saavutanu ja kosk. Ja vahepeal on keegi reisil kõnelemi rendist ja teisest laiest. Apellideta meestest räägite ikka kõik aeg. Tegelikult, ega me selles mõttes, et ega me ei kiru mehi, vot seda me küll ei tee, et me ikkagi kui me meisid, kõneleme siis nagu ainult hääl, aga miks te kiru ja nii müüjal ei ole männidki ega neid parem bit kuskilt võtta ei ole. Ka roheline maa naist teadmine, et linnas võib-olla võid kiruda järela valikut, aga seal ei saa teada isegi mitte asi ole valiku, vaid lihtsalt kui me mõtleme ju mehaani Michi pääle, siis no ma kõik nii tubli, et mida sa seal Tyra? No et noh, eks ta egolükkel oma naisega oma väiku asjana, mis Kotov mõtled. Nonii, jälkina on ju sama asi, aga üldiselt plaanis najase samamuudu Haanja asja nagunii, et neil ei ole, meil ei ole neile selles suures plaanis ju midagi ette heita. Samamuudu sõjaväega ja ajas asja toetasimei, jah. Üksik naisterahvas, x x siis pead kaema, kes eavitas, kui auto, jah, jah, et mehed peavad surema, kas naabrimees või oma mees. Laseb kõike teha, väga-väga tähtsad. Nad on väga tähtsad, isegi naabri külameestega suhted on väga tähtsad, aga mõtle, kui su auto läheb seal naabri külas sõidab kraavi. Miks lähed, julged koputada uksele? Ole vana tarkus peidus. Maal ei saa üksi linnas võideksi olla. Ega maal ei saa Malgedelema kahekesi inimestega hästi läbi saama. Eks kõigi Monna värk on ikkagi maal väga-väga tähtsad, et sa, sa, Tiiet, kes su kõrval elasse templist ongi tõesti need kunagi ükski naine ei tule ikka siira murega nüüd tal on. Leili ka vahepeal. Võib-olla nii suure seltskonna iidei ei laiuta taga asi valit väljaandjale sõbrannad, kui tõesti häda käes, siis läheb, kõneleb talle, tähendab ju selgus, et üldse lausa professionaalne tohtri Ammimann ja järsk kahtlane liige ja, ja kõik on professionaalid seal kohe, kelle käest veini saada, Koveini kellelgi seda toda laulu saada, jah. Kõik on spetsialistid, jumal, kui kuule. Mõtlen, igal ei ole ta nii, tule, tule läbi, midagi lahja, lahja. Kae, mis te siis edasi teete, kui leili Vilandsa? Esimest leili ei, mida ju kõraga külma vette siseks lämma, liiga hikli maha ja siis alles järgmine kõrdlemi alles lompi. Vähemalt ei taha. Mina olen ka alati nii jah, et ka tunne, et me esimene kord ei taha öelda, nägime külma veega seal, kui osad naised arvasid, et vaja lämma veega ennast siis sina ikka külma võid, oi jummal on. Ega ma ujuma. Mõnusam nüüd tagasi. Liik ma lähen siis, kui vaba ruumi tagasi Ei jäeta neljandaks yhe nägemiseni ja kohtumiseni. Särevere need osad lähevad sauna, osad juba kodu ja kus siis järgmine kohtumine on või kuidas sellega jääb ja seekord on juba paigas, meil ühel naisel on juubel tulemas ja tema kutsus meid ka kokku, aitäh teile. Mirjam Mõttus aga rääkisid sauna juttu Merike Kapp, Egle Vodi, Anu Taul, Maris Kivistik, Pille ja Kirke Saarnid, Margit Utsal, diaLepik Rutt rüga ning Anni Piho. Sel ajal, kui Mirjam Mõttus käis Võrumaal naistega saunas siis mina võtsin kätte ja tulin hoopis Lääne-Harjumaal, et natukene seda tehnika värki uurida. Täpsemalt malen vihm. Veerpalu kandis Vince külas Herma talus. Räägin peremees Lauri sepaga. Siin oleks punane randaal indeks võetud, miks ta tükkideks on võetud? Plaanime siin natuke remontida ja ümber ehitada siin asju, et ei vasta meie rasketele tingimustele ei kesta hästi. Nõukogude ajal ju ikka räägiti, et kui traktor või ader tuli tehasest siis kõigepealt tuliselt remontima hakata, enne kui selle põllu peale võis lasta. Kui palju need ajad siis on muutunud, võrreldes nõukogude ajaga, no see paistab ka üsna üsna uus punane värgi kõik kena veel peal. Tehasest otse läks põllule küll aga kolm aastat möödas, sellest. Nüüd ikkagi tuleb teha juba remonti. Mis seal katki on läinud, siis missid küljest ära võetud. Miks? Põhimõtteliselt on need, mis sind kette naases, hoiab, need kummipuksid on kulunud ja tagumine rull siis, mis seda kõrgust hoiab, see on ka otsa saanud. Kõik tuleb ära vahetada. Ma vaatan, et siin sellel randaalil isegi üks silinder lausa kõveraks väändunud, no mis imejõud seda on suutnud teha, siis. Ma ei näe, ma arvan, eks on, mingi kivi on ikkagi olnud ja mis seda tiivanurkasid kergitanud ja sealt teele see silinder järgi andnud on läinud kõveraks ja eks siin peaks olema kindlasti vahel mingit leeven, mis laseksale pinge sellel silindril maha, et ei peaks olema nüüd nii kõva jõuga maha suruma, seda kuskilt tahakski midagi järgi. Direktori amet, aga noh, eks seda me siin hakkamegi remontima tegema paneme siia hüdracuda siukesed asjad vahele, üldse ei oska parem vastu. Tänapäeval ka ikkagi 21. sajandil, kui sa tahad teraviljakasvataja farmer olla siis ilma tehnika huvitaja, tehnika teadmist, et ta ei saa. Täna kindlasti saaks, kui kutsuda teeninduskohale ja aga, aga kindlasti ei ole see alati väga mõttekas kasulikum. Paljud mehed ju lausa oma vabast ajast ronivad kuuri alla, midagi remontima või ehitama, masinat parandama. Põllumehel on kas võrreldes sellega, kui peab tegema sellist päris põllutööd kombaini roolis või traktori roolis põllu peal või siis, kui saab kuuri all sedasama masinat parandada. Kumb on rohkem huvipakkuv tegevus? Noh, kui sa pead tegema talle selle masinale siin hooldust ja selliseid asju, siis ei ole ka selle vastu midagi, aga ikkagi remontima pead, siis tähendab seda, et midagi on katki läinud, et see ei ole kunagi hea tunne, teeks ta põllu peal tööd ja saaks asjad tehtud. Need hobi korras millegi ehitamine tehnika kallal, nokitsemine kurjal oli ikkagi teine asi. Kui rikki läinud randaali parandamine. Ja see ei ole hoovis hobisen puhtalt kulu. Ma vaatan, teil siin hoovi peal on nii vanemaid nõukogude päritolu, traktoreid. Jums tuleb mulle tuttav siin ette tee 150 paistab taamal kui ka selliseid päris kaasaegseid Jon tiiri näen siin meie kõrval mitte liikuvad masinad teil siin talus kukun. Ma arvan, kuskil üle 10 ikka? Jah, koos veoautodega ja traktoritega kokku. 12 13 midagi sellist. Kui palju aastaid teie ise olete tegutsenud? Talupidamist tegelikult alustas ju isa ja isa senimaani ka töötab ja, ja lööb kaasa ka, millal ise esimest korda käed õliseks tegite? Eks seda sai muidugi tehtud kooli ajal, aga peale kooli ütleme 2000 ja peale natukene 2001 2002 tulin siis siia ikkagi elama ja hakkasin toimetama taluga. Kas praegu talvel ongi selline põhiline remontimise aeg või või eestitalv aastal 2020 on nii kole, et ei saa tehnikalt ka remontida? Põhimõtteliselt jah, et ega siin meil ikkagi enamus remonti käib väljas siis praegu väga siukse ilmaga ei taha siia välja tulla. Pori ja, aga no eks kevade poole, kui ilm ilusamaks läheb, eks siis siis läheb nagu jälle kiireks, et kõik asjad jälle joonde saale. No mis ajaks erandaale punane randaal, mille kõrval me seisame, valmis, peab olema. Tegelikult me siin natuke rehkendasime neid asju, et ega meil teda kevadel otseselt vaja polegi, et sellepärast me ei ole ka sellega siin väga rabe lennanud, et seda läheb vaja. Meil järgmine sügis, alles juuli juuli lõpus. Kui palju siin loomingulisust vaja on? Ise täiustamiseks? Eks ikka peab teadma, mida sa siia külge paned või mida sa täna jätad, et ega siin tugevus ja funktsioon peavad säilima, et niisama ei saa siin midagi teha. Vaata, sa oled keevitanud isegi juppe külge. Nojah, need on ikkagi pandud sellepärast, et see koht oli nõrk ja et see tugevdus teeb selle nagu jälle asja korda, et nüüd ta pisi talle. Nii, aga miks teil on siis niimoodi, et kõrvuti on nii Nõukogude traktorid kui ka uued traktorid, miks siis sellist otsust ei ole, et nii kõik need vanad T 100 viiekümned või mis iganes vanarauda ja läheme 20 esimesse sajandisse? Palju selliseid töid, kus ei ole vaja nagu seda kõige uuemat tehnikat, niisugused abitööd, transporditööd, et no ja need masinad seisavad nagu päris suure osa aastast, et ei ole mõtet nende kalleid masinaid seisma panna, aga neid on ikkagi mingi aeg on jälle ykskord korraga neid kõiki asju vaja töösse, et siis siis on hea, nagu neid asju tõid teha, kui sul on ikka seda masinaid võtta, sest et eks nad sellepärast on veel säilinud. Aga mis vahe on nõukogude päritolu traktoril ja tänapäeva lääne traktoril? No eks vahe on ikka kõva muidugi jah, et noh, töö mugavus on ikka. Meeletu, vahe on selles, et et vanasti olid ikka rauast mehed, ent retseptidega suhteliselt selle töö ära teha ja, ja ma ei tea praegu ise enam. Nii õhukese pikki päevi nagu me teeme, ei kindlasti mitte jõuaks. Ei peaks vastasele retseptis. Tänavu tehnitan, noppis hoopis inimsõbralikum ikka juba. Võimsam. Aga no kui tuleb teile selline uus Jon tiir siia, ma tea, maksab 100000 või rohkem, kas seda üldse ise tohib remontida, siia tuleb ikka teenindusbuss kohale kutsuda või. No hetkel sellele Johnile kutsume bussi kohale, et see on garantii veel ja no ega siin väga remontida, ehkki tuleb ikka aeg-ajalt suht töökindlad asjad, et see üldiselt teenindus bussika tuleb alati suht hästi kohale, operatiivselt kohale ja ei ole mingi probleem, et sa ei pea seal ise väga vaevama pead. Kust see vahe siis teie jaoks jookseb, millisele traktorile te võite? Julgete ja oskate ise käed külge panna. Garantii saab läbi juba siis oskate tänapäeva traktorit ka remontida või, või kust see vahe jookseb? Teada, mis viga on ja visuaalselt võib veel näha ja mingi mehaaniline viga, et voolik katki või mida iganes, et seda saab ikka vahetada, et see ei ole probleem, aga kui asi läheb juba sinna elektroonikas, siis pigem tuleb kutsuda teenindusbuss kohale ja. Eestimaa põldudel ringi sõidan, siis ikka mina näen, mõni vana tee, 40 ikka veel kusagil tegutseb MTZ, traktorid liiguvad ringi maha küll, mõistatan, et kui vanad need võivad olla 30 või 40 aastat. Mis teil siin kõige vanem traktor? Ma arvan, see Jumpsiks ongi, kas see on mingi 76 aasta või midagi sinnakanti, üle 40 aasta edendab, töötab. Mis ime läbi. Eks seal muide palju sealt 76.-st aastast Vellergiaga jah, kabiine siuksed, asjad võib-olla on, aga eks ole nende uusi asju siin ikka külge pandud ja vahetatud. Aga mõnes mõttes nõukogude aegne raud siis peab ikka rohkem vast huvid. Jon tiir näiteks sõidab 45 aasta pärast. Ma ei tea, ma arvan, see rauapool võib-olla sõidaks, aga see ülejäänud süsteemid, mis seal peale need kindlasti ei kesta nii kaua, et et vanasti tehti ikka masinat selleks, et nad käiks, aga tänapäeval rehkendatakse oma periood välja, mis ajada, peab käima selle ala 10000 tundi ja siis hakkavad ikkagi seal asjad katki minema. Kui ükskord need tehases juba valmistamisel tehtud vead said ära parandatud, kas siis võib öelda, et siis vene vene traktor oli igavene või päris nii ei ole. Ma ei tea, meie kogemus küll on, jah, kui sa oled ikka korra üle käinud, ega siis ta jälle töötab tükk aega, et meil küll nüüd ei remondi siin iga aasta. Teeme siin nipet-näpet hooldusi ja õlivahetusi asju ikkagi töötavad suht kindlalt, et ei ole väga probleemi. Lähme vaatame äkki ka natuke neid vanemaid pille ka siis. Jalutasime natukene kõrvale taluõue pealt, masinate hoiuplatsi peale, siin on siis rohelise ninaga traktoreid lausa viis. Nende nimi on siis tee 150. Ja miks traktoreid T 150 t talus viis tükki. Nõukogude ajal tehti teistsuguseid traktoreid ka, miks see markeerida? Meeldib ma tean, et tal on ikkagi piisavalt jõudu ja suurust, et mingeid agregaat endale järgi panna, mõtlesin end, retsept on ikka bella, russid on ikka suht suht väikesed võrreldes nendega ja ta on isegi mugavam sõita kui selle pela rassiga. Neid olete siis talupidamise jooksul järjest niimoodi ühekaupa juurde hankinud vä? Vaikselt on tulnud ükshaaval ja iga asja jaoks on hea, kui on ikkagi oma masin olemas, kohe võtta ette. Ma tunnen, et see 150 lõhnab küll kohe teistmoodi, kui, kui võrrelda kasvõi selle Jon tiiriga, millesse tuleb mingi nõukogude aegne määre või õli, on hoopis hoopis teistsugune. Ma ei teagi, võib-olla hõng. Ta ei ole ikkagi, nii lekkekindel võib olla, et siin kuskilt kuskilt mingi kütuse tilkus tilkunud ja õlitilk tuld ja et eks ta, eks nad sihuksed on. Kui traktoril võtame, sellel samal tee 150, läheb rehv katki, mitut meest vahetamiseks vajan. Ei, sellega saab üksinda hakkama, mõlandikeldaksed aga Jaan kahekesi teha. Tuleb keerutada, mitu korda. Tõsta ja teha, siis ikka tean, kui kaks meest on. Aga kui suurt mutrivõtit läheb sellise traktori juures vaja, mis mõõt kõige suurem on? 46 või 52, on siin silindri otsad? Rooli, silindrid. Sellisel nõukogudeaegsel traktoril pidid ikka võtmed alati kaasas olema, kabi ees. Jah, meie traktoritel on küll, igaühel on ikkagi võtmekomplekt kaasas. Chandil enam ei pea mul Jonderil ikkagi võtmekomplekt kaasas, et nonii, haakeriistu või noh, Christian, midagi läheb katki, on ikkagi vaja. Luksu muide lahti. Tegime need tee 150 ukse lahti, Harkovski, traktor, neil sabad. Aasta 1990 90. Oroni ronin tee 100 viiekümnendail ylesse. Saada veidi pilku poed ojja. Millal ta ise esimest korda sõitsite? Tee 150 kabiinis ja mille millal esimest korda roolis olite? Ma arvan, ma olin vist, ma arvan, 10 12. Esimene kord isaga põldu käisime uurimas, et üsna varakult. No ega siin erilisi mugavusi just ei ole Nojah, eks meil on pandud siukesed natuke paremad istmed sisse ja ja roolisüsteemid on pandud hüdroroolid peale ja et ega ta kõige hullem sõita ei ole, aga noh, kui siseselt sondeerist tuled siia sisse istud siis Algla 10 tahame karjumist. Nii see oli aastast 1990, mis tunne on palju aastaid see veel põllu peal töödeks teha. Viis aastat kestvat raudselt veel. Noh, ma arvan, ta kestab kauem, aga äkki selle aja peale juba tuleb neid uuemaid masinaid peale, et saab hakata neid välja vahetama. Aga ikkagi, mis teie enda lemmiktraktor siit enam kui 10-st isendist teie talus on? Ma arvan, kõige uuem, kõige rohelisem? No praegu küll, et see on nagu kõige parem hetkel. Automaailmas ikka, kui satuvad mehed mõnikord ka naised rääkima autodest, siis mida jagunetakse, et kes on saksa autofännid, kellel seal Audi, Volkswagen meeldib rohkem, kes on jälle jaapani autode fännid, kellele Toyotad meeldivad rohkem, kuidas traktorite maailmas, kas on ka nii selgelt koolkonnad talunike seas välja kujunenud, mis mark ja miks, kellele meeldib? Palju muidugi mängib hind rolli, aga, aga no üldiselt need, kes peremehed ise peavad roolis istuma. Pigem ma arvan, et seda võib-olla Rahest roheliste traktoritega. Chandeeridega ja teisi rohelisi on ka. Nii mis sellel tee 150-l taga on, mille juures me siin praegu juttu ajame? Sven puhtumis masina, sellega me siis teeme põllu peal endale seemnete. Mulle tundub, et see on ka isetehtud. Isetehtud et aga ise täitsa toimetada Teie talus, millest see siis on tulnud, et kas sellest, et raha kokku hoida, et mitte minna sinna liisima ühte põllumajandussuurt, masinat või lihtsalt tehnikahuvi on nii suur, et siin palju masinaid olete ise teinud? No eks isal on jah sa tehnikahuvi, talle meeldib neid asju teha ja ega sellist konkreetset masinat poest osta, ma ei teagi, et sellist asja oleks olemas, Vene ajal oli küll sellised puhtumis. Võtavad olemas, aga, aga, aga see nüüd sellist asja ma ei teagi, et kuskil oleks kuskilt saada, oleks nagu mis teil siin platsi peal veel huvitavatel. Seal siis veetünniga 150, et sellega me peame siis põllu peale vett pritsimistööde, üxonlawa topeltrehvidega. See on siis niidumasin millega peenestame siis püsirohumaid ja metsikut ja teeme siukseid niitmist õide, peenestumist, asju. Mitu ühikut erinevat siis haaketehnikat, üks teraviljatalu, nagu teie üldse vajab. Ja mis see suhe praegu on siis nende vahel, mis on tulnud tehasest ja siis need, mille teie isa olete ise teinud. Eks ta nüüd hakkab kindlasti väiksemaks see suhe selles mõttes minema, et tehase asju tuleb nii palju juurde kogu aeg, et, et noh, võib-olla nüüd on 30 protsenti ise tehtud. Sel talvel, mina olen mitmel pool Eestimaal ringi sõita, kes näinud traktorit kündmas keset jaanuarikuud. Nägin setomaal, kuidas traktor, kündis põldu. Nüüd veebruarikuus nägin Tartumaale, kuidas traktor kündis põldu, kuidas siin Vihterpalu kandis on, ka, kisub juba veebruaris põllule. No tegelikult isegi väike mõte on siin veebruari lõpus minna võib-olla proovima, mida samasugust ilm edasi teab, et saab hakata nende töödega pihta, et mine tea, kui järsku see kevad tuleb. Hästi palju kütustest räägitakse ju viimasel ajal siin biokütustest biokomponendist. Ma ei tea, kui palju see see põllumeest ja põllumajanduslikku traktorit üldse puudutab, kuhu siis käib see põllumajanduslik diisel või kuidas kass Teid ka kimbutatakse selle nii-öelda biokütusenõudega vä? Me ostsime muidugi kütust, millel seda sisse segada, sest meil on olnud juhuseid, kus biolisand lihtsalt pika seismise tagajärjel või mille, mille pärast Kust üldse võimalik varuosi saada üheaastast 1990 pärit T 150 või aastast 1070, kus MTZ traktorile. Müüjad ikka on, et ei, ei selle ega ei ole üldse probleem, et neid ikka Venemaal vist neid varuosi toodetakse ja pole küll mingit probleemi olnud, veel. No kui võrrelda jälle lääne traktoriga, et võtta 30 aasta vanune kui nõukogudetraktor ja 10 aasta vanune räne traktorat, kuidas nende varuosade kättesaamise ja hinnad on, kui võrrelda? Meil muidugi ei ole nii vanastigi lääne masinat ei ole sellega kokku puutunud, aga aga kindlasti on keerulisem saada lääne masinale nii vanale masinale uusi varusid. Et ikkagi endiselt vana vene vene asja lihtsam remontida, kas või juppide kättesaadavuse mõttes, kui kui lääneasjale. No kindlasti jah, siin palju asju on, võtsid naabrimehe, kes saadagi või niisuguseid juhuseid on olnud, kas ikkagi ei peagi alati poodi minema ja noh, eks hinnavahe on ka kindlasti kordades lääneasjad on ja kui sa ka leiad selle, siis kui ta juba nii vana asi on, siis teda kindlasti toodetakse vähe ja sellepärast on kindlasti kõrged Nüüd meie jutuajamise lõpuks hakkas jälle vihma sadama, sest on ju selline talv, nagu see aasta 2020 alguses on. Aga ütlen, suur tänu Ermo talu peremehele Lauri Sepale olime siin Vihterpalu kandis, mis nüüd järgmine töö on, kui ilm laseb teha millisele masinale näpud külge panete? Ma ei teagi, võib-olla sellele skandaalile paneks natukene rohkem kokku saksa, teistele masinatel ruumile, seal saaks teist ära viia. Et tõenäoliselt remonti jääb ikkagi, millel veel suve peale minek. Räägi mulle, anna, kellena sa tegelikult töötad? Mina olen tegelikult pensionär ja kahel päeval käin Alaveri koolis käsitöö ja kodunduse tunde andmas, muidu mul tegelikult ma olin raamatukogus eluaeg kooli raamatukogus, aga eelmisel aastal see koht kujundati. Jaa. Jaa, nüüd mul on täiesti hea, ainult kahel Läheme natukene käin mulle nii meeldib muidugi see on ju see midagi, saad ise teha, eks ole ju, ja no ja siis sa oled nagu ikkagi kasulik ka natukene kasulik ja mulle täiesti sobib, nii et saan laiselda, nüüd on mul Taskleb laiskle, sest nüüd anne, oleme sinu juures siin elutoas. Vaatame sinu aiandust ja sa oled juba pannud, mis asjad sul siin nüüd on, ma näen, et siin on nüüd see magus pipar, paprika California Wonder on, kas oled seda California vanderit ennega, kas olen kasvatanud ja mul oli sinna paki peale kohe kirjutatud, et väga maitsev. Kas sa jätad pakid alles? Ma osa jätan sellepärast et siis ma, kui ma uue asja võtan, siis ma jätan alles, et ma teen proovi, mis ta on, sellepärast et, et võidakse kirjutada ja ühele meeldib üks asi, teisele, teine asi. Ja siis ma proovin ikka oma käe peal ilusasti. Aga sul on sind veel, mul on siin veel see iga oli tegelikult kahja paprikaga, ma arvan, see seeme oli vana ja selle ma ühesõnaga pean ära viskama ja siis ma tahtsin panna neid pisikesi Nad tõid, et panen potti, kuna mul on kinnine rõdu seal köögi juures, et siis ma saan juba kevadel varakult sinna rõdu peale neid tõsta. See veenus on ka üks ja tomat, mis värvi ta on, ta on kollane, ahah, aga väike või suur äike ka jälle potis. Ja veel jõululaupäeval sain oma tomateid akna pealt potist otakad, need tomatid, mis sa nüüd siia nüüd paned, need, need ongi kõigepealt. Ma panengi kõigepealt potti tomatit, siis mul on niisugune järjekord ja siis ma panen paprikad ja siis ma hakkan panema neid teisi tomatit, nüüd ma panen kuskil märtsis siis mulle meeldib vaadata, kuidas nad tõusevad sealgi seemnest üles, siis ma käin ikka iga päev vaatamas, et mis nüüd nendega siin on edasi toimunud, aga see on nüüd eelmine aasta, kasvatasin esimest korda Sprut selle tomat või seon, tomat, ahah, ja see on, see nimetatakse ka tomatipuuks. Ja möödunud aastal ma kasvatasin ja nüüd ma sain kellegi käest seda seenel. Ja see oli üks väga hea tomat, kui hea oli teda kuivatada, temast selle puu teeb, ta on kõrge ja suur ja laiali läheb igale poole, nii et noh, kui teda vabalt lastud pool kasvuhoonet ära Endal, aga sina ei lase vabalt ka natukene läksin sellest, et mul on seal kasvuhoone nurgas üks ühel pool, teine teisel pool ja siis ma ühesõnaga natukene korrigeerinud seda asja ma päris päris vabalt. Ma tahan teisi asju ka ikka natukene kasvatada. Kuule, aga sina oled aednikuna selline kahe paiknema, et sul on siin mingi aknalaud, aga kus see koht on, kus siis see kasvuhoone on? Kasvuhoone on alaveres ja kasvuhoones on mul juba salat diaredis maha külvatud katteloorid peale seda saab, millal sinus külviaeg üldse hakkab? No vaatan, kui ilma, kui hakkab juba taevas läheb selgeks, päike paistab, siis mul juba hakkavad käed sügelema, aga seal nagu mingit tahet, et enne veebruari midagi ei tee või sellist asja ei ole. Ma ei noh, ennem veebruaril üks aasta ma proovisin ka seda talvekülvi, aga ma ei tea, kas ma ei uurinud seda täpselt nii, et et sealt midagi väga eriti välja. Aga tore oli, ikka ei turie oli muidugi ja ikkagi lõpuks tuli ka, aga, aga noh ühesõnaga teadmisi jäi ilmselt napiks. No tuleb uurida ja, aga süvenesin veel mingeid asju, maa. Minu nüüd iga-aastane ion, Krist saladus. Ja seda ma kasvatan ka niimoodi, et noh, ma mõtlen mõne päeva pärast, ma saan juba kääridega hakata siit ilusasti maksama ja panen võileiva peale ja lõpuks, kui hea lõhn tuleb niisugune jaagu käega ja kohe veel siukene lõhn kohe varsti pole vaja. Temale tundub jah, et see on nüüd üks niisugune asi ja siis siin Kose kaupluses müüakse ajatussibulaid. Ma tahtsingi küsida, et kas sul on need spets? Jah, need spets ajad vähemalt niimoodi oli kirjutatud jooned, mis on Katust sibulad ja siin on mul juba need otsad, ma arvan, mõne päeva pärast ma hakkan siit juba naksama teised potitäie panima, jaan kui üldse saab otsa, panen jälle. Ja nüüd ma siis kuni kevadeni sellega tegelen. Kuule, aga vaata, külvamise juures on hästi oluline, vaadatakse ikkagi neid kuufaase. Mina kavatsen, ma natukene vaatan, aga kui mul on ikka suur isu teha, siis ma ikkagi teen ka, aga üldiselt ma ikka natukene jälginud neid ka ja, ja seal aiamaale ka nende asjade panemisega ikkagi ikkagi kogemus on. Kas siis kuu faas ikkagi? Ta vist kõik ikkagi nagu eest ära ei tee. Ei, sa ei tee ikka, sa pead ise ka tegema mitte sedasi, et paned maha ja kõik on, ei, seda ta ei tee rahutamatu, aga no ma arvan, et ta ikkagi mõjutab ja kui niimoodi arvestada, et vanasti ju eestlased tegid kõik tööd, eks ole, mida tuli teha noore kuu ajal, mida vanakuu ajal teha ja, ja kui ma nüüd väga täpselt ei jälgi, siis ikkagi vanakuu ajal ma panen selle, mis sinna maa sisse peab minema ja noore kuu ajal see, mis peab ülespoole tõusma, nii et seda ma olen ikkagi üldiselt arvestanud. Nojah, eks see aitabki plaaniga pidada, vaatad juba ette ära üllal on, eks ma ka, mul on see külvikalender igal aastal esimene kalender, mida ma ostan külviga lende mul ja ja noh, seal on ilusasti antud kõik need ära ja ikka praegu on ta mul siin, kuna ma praegu tegutsen siin. Aga kui ma, see on kevadel rohkem Alaverist, võtan kalendri jalaveresse kahasse, seal siis nagu kaenla all. See on mul ikkagi olemas ja, ja ikka ei, ta näitab ikka kuule tugevat usku. No eks ta ikka, eks käika jah, natukene ikkagi on jah, ja noh, siin kuna seal härave aiaringis olen ka käinud niimoodi, siis sealt on ka üht-teist kõrva taha pandud, nagu neid asju ka ikkagi jälle kasutan ja kuula, ma tahan selle nõrka kohta seda küsida, et paljud ütlevad, et annaku piir Sa nagu pikeerida ja oled siia pisikesse bot. D pannud ikka kokku, et sa pead pikeerime. Ma pean tsiteerima. Tegelikult ma ei saa öelda 100 protsenti raha üldse pikeerimist, aga ma pean ikka väga ettevaatlikult nüüd, kui ma hakkangi pikeerima, ma teen ta ilusasti, siin on neli taime, teen ta neljaks, püüan ikka võimalikult hea selle mullapalliga ja, ja siis ma ei istuta mitte päris suurt poti, siis ma istutan lihtsalt natukene suuremasse kui see väikene kassetid. Ta on nii, et niimoodi ma ja pärast hiljem, kui siin on juba üks taim sees, siis ma võtan sealt kassetist ja tõstan ta jälle suuremasse jälle niimoodi mulle niimoodi jälle ikkagi mullapalliga ja järelikult siis et nagu tomatil, kus võib ju selle taime noh, nagu paljas juursena välja võtta, isegi näpistatakse jah, öeldakse tahabki hästi palju ümber Yasse selle paprika ja jaa, tšillit kasvatad või? Oi, naasiga oli ikka tšillisaak mul Oliver Why sordid Solali uhaad, ma pean kohe vaatama, valiksin seemnepakid välja, kuule, lähme tosina või seemnepakki. Too muidugi siin on, need on mul järgmised, mida ma hakkan kohe varsti ja smaragd. Need sordid, mis hakad, aa tead, siin on see gold kroone minu meelest kõige magusam tomat, mida mina olen üldse kasvatanud, tal on väikesed tomatid, aga arst omad? Jah, aga fakt, sihuke poolemeetrine on see kobar tal, kus tulevad need peale ja see on kõrgekasvuline varane jäi andeterminantnasse, tähendab ja, ja see on seesama, mida sina soovid ja minule jaak, peale selle ma seda ostsin ja on ka hea jaamat roheline, roheline ja ahelile tabedus on seal, aga ei nänn tähendab rahalist kadedus, kadedus, jaga roheline kadedus. Aeg kui tore, mõtlemisVasa tead, ja siis jälle lugesin, et see indi korrous ja see on huvitav, huvitav tomat, no kas mustjaslilla ta on esialgu, ta on täitsa niisugune tumelilla must ja, ja siis hakkab talle missugused oranžid laigud peale tulema ja siis, kui ta lõpuks on ta nii ilus tomat. Aga need kõik on ilusam, on ilusad, kui läks sealt punast tomatit ei olegi, on, on need, mis on punases, näita siia. See on mingi Eestis, see on nüüd Eesti jahmaid, et kas ma ikka on mõnus, siis ma kohe ütlen viisa kasvandama Eesti tomatitega tasub kallal ja ei, ikkagi ütleme, need on nagu rohkem ilu ja, ja sellised noh, sellised ekstra ja, aga kui sa saaki tahad, eks ole ju, ei tule ja siin on nüüd Benito, on üks hästi varane tomat, selline piklik tomat ka. Väga hea, Sul on kõik kohe peale kirjutatud, sa oled ikka noh, ma kirjutan peale sellest väga vara, hästi säiliv vili, väga hea, jääkski siukseid, Marino saagikas aha poldiga kolbi kahane ja talub madalat temperatuuri, oluli vaadel vara ja on oluline ja et siis siin on vilja keskvarane, vastupidav ja ühesõnaga ei pea temaga palju vaeva ja jälle oluline ahhaa, siin on ju veel, ma pean igal aastal, ma ei saa nii palju tomatit panna, sest mul on mahub 30 tomatit kasvuhoonesse üks aasta ma lugesin, mul oli 20 sorti 1000 siis ma pean arvestama, jahten tuleks seal. Aga sa ju ei pane ainult koldanud seeme näha, palju sa paned, ma panen. Aga ma sellepärast ongi, et see on mul, seda paprikat tõusis ka rohkem ma panen alati. Ja kui ma hakkan pikeerima, ma jagan need ära, nojah, ta on inimesi, kes ei ole ise seemet pannud. Hea meelega võtavad neid väikseid taimi, sul mõni selline sõbranna kaan, kes juba kevadel saab aru, et kui sa helistad, et siis Sa tahad talle taimi anda ja siis ta nagu enam ei võta vastu? Ei, kõik on vastuvõtt, kõik on jah, kõik on vastu võetud siiani. Aas, siin on nüüdse süda südamekujuline lihatomat, aga ma need härjast härjasüdamed ja aga ma lugesin, eks. Need süda, need lihatomati Nad tahavad väga palju kastmist ja kui ma nüüd eelmine aasta neid kohe lihtsalt rohkem kassi tõesti oli, saad parem vaata, pean natukene seda hingeelu, asjad on ikka jah, kuule, millal sa need taimekesed sinna kasvunasse kasvuhoonesse viin, on viimased ikka päris palju aastaid olnud, nii. Maikuu teisel nädalavahetusel, aga Osama bin katseks olen ka viinud juba aprillis siis katada, mul on see polükarbonaadist, on see kasvuhoone? See hoiab üsna sooja, aga ma ikkagi panen siis veel kergelt katteloorid üle, need on nagu aprillis, ma panen, need katsealused siin on muidugi, et siis, siis on sedasi. Kuule, millal seal siis nüüd need järgmised seemned mulda lähevad? Nüüd ma arvan, need papri Cat on mul pandud, aga vaata, mul sillid on mul veel panemata. Nüüd panebki chillina, nüüd ma panen siin kuskil nüüd järgmise nädalaga, ma panen Killid. See on siis vabariigi aastapäeva kuskil umbes jah, sellele Paikusele vabariigi aastapäeva paiku ma olen vahel, ma olen ka paprika pannud, aga kuidagi sellel aastal pole seda õiget talve olnud, siis oli juba tahtmine. Tuli juba tuli natuke siukene. Kuule, siin võib täitsa õhtuni praegu istuda, mulle tundub, see on nii tore, siin neid, jah, igas kellegi teise seemne seemne asja näha. Soovin sulle siis head tärkamist. Nendele jäid, sa saaksid head saaki ja millalgi kevadel siis räägime veel. Ma tahan teada, kuidas sul on läinud. Hobiaednik on järvsoo juures, käis Eva Luigas. Saate tegid Eva Luigas, Mirjam Mõttus ning Arp Müller. Kuulmiseni. Reporteritund külaelu.