Tere, head sõbrad, mina olen Taavi Libe ja ma kutsun teid alanud saatesarjaga rändama eesti muusikavaramus on sadu laule, kus mainitud mõnda Eestimaa paika. Üheskoos võtame nende laulude abi ette 10 reisi. Ja need rännakud pole ainult geograafiliselt teekonnad punktist A punkti B, vaid rännakud läbi laulude, sünni ja kasvamis, lugude ning inimeste elusaatuste. Täna võtame suuna Virumaale kuklas kummitamas meloodia, mida ilmselt suur osa raadiokuulajatest on kuulnud ja ehk isegi laulnud. Kas tuli tuttav ette? Jätame meelde ja sõidame. Saatjaks laulud Virumaast. Niru männi suurenetlase abitut Rinastik naisterannafirmade ees, nii et hädakülamehed ei lase ja sees kestnud adra klambri kannab kallimaga toovad valge bassimees, kes kallistab, usuvad nad toru ja nii ja nii korda peredes et ta on ja nii torupillilugu tellija poolteist korda perelisse naela seina sisse. Mu armas vana ja aga seesmine kultuuriga. Naljas vedas. Mullad. Kes mullu nii head, ei, las ma teen sulle kartuli, lipsu, mina annan sulle Tobata. Hädaküla Reilendrit laulis ansambel peoleo Võsu valsi esitajaks oli Georg Ots ja Haljala mainimisega lõppeb Tanel Padari laul veel ja veel. Praegu kõlab apelsini esituses Tõnu Aare kirjutatud Virumaa. Aga meie liigume haljalast paarkümmend kilomeetrit põhjaranniku suunas, kus on teineteisele väga lähestikku kaks küla, mille on laulu sisse pannud üks ja sama mees, legendaarse kõrvitsatel muusika perekonna isa Harri Kõrvits. Kuhu me siis täpsemalt sattunud oleme? Ühe ratsatalu õuele, kus meid tervitavad. Ja rutt ja küla on see koht siis mere ääres Karepa ja eismaa vahel, need on külad, mis ilmselt rohkem ütlevad niisugune väike küla. Ma saan aru, et kolm õde on meid vastu võtmas. Kolmude ja mina olen jana. Edasi tere. Mina olen kõige noorem õde, siis seal ei ole, Mare. Tere. Tere. Airi. Väga vahva ja tegelikult ma olen siia tulnud kahe laulu pärast. Jana, mis laulud need on siis? No niuke toredad laulud on need kaks küla kõrvuti on rutt ja Karepa ja ja Karepa valsson ilmselt laul, mida paljud teavad. Kus? Aga vähem teatakse rutt jänkat ja see on siis laul, mille viisi on kirjutanud Harri Kõrvits ja sõnad on kirjutanud minu vanaema Helmi Aliide mets. Kuidas nad kokku sattusid, täpselt ei tea, aga kõrvitsad on päris palju aastaid. Karepal tegelikult küll lausa rutt seal, sest nende suvila on ka siinpool jõge, tähendab, külad ongi nii, et ühel pool jõge on siis rutt ja küla ja teisel pool Karepa küla ja kuna kõrvitsatel on siin suvila ja, ja nad on siin päris mitu põlvkonda siin kasvanud ja jooksnud ja ja siis ju nad siis kuidagi kokku said, vanaema käis meil Karepa rahvamajas laulukooris ja, ja tema luuletas omale vihikusse aastaid, nii et ma arvan, et ju nad seal rahvamajas kuidagi said jutule. Ja tuli see laul päris täpselt ei tea. Kui kaua vanavanaema suri 79. aastal ei, 80. 70 üheks? Jah, 79. aastal suri vanaema ja, ja noh, mina ise siis üsna väike, et üheksa aastane teab mis palju nisukesi fakte ei ole õnnestunud talletada. Mälestused muidugi, aga, aga see on see, et lapsena ei pea neid fakte oluliseks. See, mida kuuled, mida, mida kuskilt jääb. Aga aga niisugune lugu, mis siis vanemate mäletub olemas? Minu meelest, vot meie vanaema oli vanaema õunapuu otsas. Ma imestan siiamaani, kuidas ta kõike jaksas meiega teha, sest tegelikult ta ju tegi maa, töötalaid, loomad ja, aga me olime kõik lapselapsed siin tal ja, ja minu meelest ta jõudis meie kõike teha ja, ja see oli hästi vahva, et supervanaema oli. Ja tõesti, selle kõige kõrvalt jõudis veel siis tegeleda loominguga, kui tal isegi vihik oli kuhugile. Ma ei mäleta, et oleks siis luuletanud, kui meie olime lapsed, aga need on nagu vanemast ajast, aga need vihikud noh, minu käes on üks viik alles ja minu meelest on tädipojal ka vihik olemas, et neid hoiab ikkagi alles. Et. No aga kuidas siis selle selle ruti Eegaaga on, et millal seda laulu siis lauldakse? Praegu kuulame tuubist on seal seal üleval aga lauldud teda Karepa kui Karepa rahvamajas on kodukandipäevad, et siis kodukandipäevadel seda laulu lauldud üks laul, mida alati kindlasti lauldakse käpavalss ja siis nagu et oh, meil on ju siin teine laul veel ja siis tuleb nagu rutt jänkaga. Siis ühiselt laulmisele ja teiega ikka laulud tuleb oma laulu. Olen laulnud ja olen laulnud küll, aga otseselt kuskil laulukooris ei käi. Tegelikult ma olen siin ühe, ühe väga kauni talu õuel, nagu ma aru saan ja siin on, siin on palju hobuseid, siin on tall, kes siis selle kõige eest vastutab. Teie jah, et selle talli hobustega tegelen, siis mina. Mis nende hobuste funktsioon siin täpselt, on nad ainult ilu pärast. Ei, hobused ei ole ilu pärast, kõik hobused peavad midagi tegema ja meie hobused käivad siis võistlustel. Meil on väike ratsakool, et kohalikud lapsed käivad trennis ja siis lisaks püüame tegeleda ka hobuste aretusega, tegeleme tori hobustega kõige rohkem ja araabia tõugu hobustega. Teie olete nooremad, kas teie mäletate vanaema? Ei, mina, vanaema ei mäleta selles mõttes, et kui mina sündisin, siis vanaema enam ei elanud, aga ma olen kasvanud üles kõikide nende lugudega. Kuidas õed ja, ja siis tädilapsed läksid siis telkima ja kuidas siis nad arvasid, et on juba uus päev kuigi tegelikult oli sama päeva õhtu ja kuidas siis vanaema tuli neile tooma soojasid kui õhtul ja ühesõnaga, et neid lugusid, neid ma olen väga palju kuulnud. Ja ma tean, et vanaema oli üli ülitore inimene. Algul vajatel ja, ja on karrine ja. Laine korvpallur, aga veel kord jälle kajab pal laulu laheda retro, et jalg toetab laste päevatöötajatest on aset, ärge siis ei. Laulnud. ERR ei lähe headel. Aegadel ta elaseid kalur on, ta ei ta jaotliku randa veini välja, mida on rääkinud alati. Kannasitervi. Me kuulasime Rute enkat, mille helilooja on Harry Kõrvits ja sõnade autor Helmi Mets laulis Eesti Raadio meesansambel ja see salvestus pärineb aastast 1966 ehk ajast, kui meid võõrustanud kolm õde polnud veel sündinudki, aga laul on vähemasti salves ja seda ei saa öelda sugugi kõigi kohanimedega seotud lugude kohta. Vinni vallas on pisike Cadila külake mille 2003. aastal moodustatud naisseltsi üritustel kõneles ja esines korduvalt tuntud muusikategelane pedagoog ja koorijuht John Tungal, kes lõi Cadilast ka kaks laulu. Salvestatud neid lugusid pole, et näha noodilehte ja lugeda laulusõnu, tuleb minna Kodila koolimaja kolmandale korrusele, kus meid võtab vastu naisseltsi üks asutajaid Milvi, tubli. Cadile on tõesti selline koht, et ega mina ka kuni 40 aastat tagasi siia kolisime, polnud seda kohta ennem eluski kuulnud seda nime, aga, aga ta on täitsa ilus koht. Ja, ja nüüd, kui nägu sellest Jon Tungali peale minna, siis tema 2004 aitas meil siin, kui me alustasime naisseltsiga, alustasime rahvamaja kordategemist, nüüd ta on väga ilus ja korras, praegu on küll lukust, ei saa sinna, aga siis tema nagu korraldasime üritusi, tema käis, aitas meil siis nagu eeskava teha, käis esinemas Omar tollel ajal ta oli Rakvere muusikakoolis õpetaja, siis nende õpilastega käis meie laval esinemas kegi Sis Cadila külas kaks laulu, kuidas teil siis naisselts moodustatud saia, kui, kui suur grupp inimesi sellega hõivatud oli? Päris algul me kolmekesi alustasime minaali nii ja Tamara. Aga me kohe üsna ruttu võtsime veel neli juurde ja seitsmekesi me olime päris pikalt ja siis tollel ajal saigi alustatud klubi korda tegemisega. Et leni Ann on kõikide nende projektide taga, tema on algusest peale kõik projektid kõik vedanud algusest lõpuni ja nagu tänu temale on klubi korda saanud. Ja praegu on nüüd nii, et noh, nüüd on seal juba natuke ka uusi inimesi ja teisi ja nii nooremaid kui vanemaid. Mina ise nüüd enam naisseltsiga juba päris pikalt ei tegele, aga noh, samas on siinsamas Cadilas ja ikka vahel on sihukesi ühiseid üritusi ja nii edasi. Mis te siis teete, kui te kokku satud, laulab, ei laula ollagi? Ei tegelikult töö jah, laul, mis niimoodi peol mingi ühislaulmine, see on teine asi, aga nagu siukest mina teen näitemängu ikka. Et mina tegelen sellega, et minul on näitering ja huumoritrupp, kui aus olla ja et mina tegelen sellega ja noh, ma ei oska öelda, klubis tähendab seltsimajas on igasugupeod ja ja üritused ja kui palju Cadilus inimesi on, siis kukub minu meelest praegu ei ole sadat. Et on olnud siin natuke üle 100 120 130, aga minu meelest praegu on natuke alla 100, mõni täpselt ei oska öelda, on kolinud uusi noori inimesi, aga hästi palju vanu on nagu ära surnud ja muidugi on väga palju ära läinud tööle Soome, kuhu iganes. Et neid ei ole. Lapsi on ka väheks jäänud, siinsamas oli kunagi lasteaed. Siin oli 75 last nimekirjas, aga siis oli siin kool. Aga nüüd on nii, et on noortekas, aga meil on ainult noh, mingi kümmekond last. Sest lapsi enam pole siin. Kui ma siit kolmanda korruse aknast välja vaatan, siis õues töö käib, mingisugune kuur on seal kerkimas, aga tegelikult, kui Cadilast tahta elada ja tööd teha, kas siis tuleb ikkagi tööd minna natukene suuremasse asulasse otsima vä? Üldiselt küll siin on puidutööstus, on päris nii kohapeal ja siis on kaks põllumajandusfirmat on kohe siin üks ongi peaaegu Cadilas, teine on siin kõrval nurmetus, aga et noh, muidugi, ega seal on ju vähe töölisi ja selge see, et enamus ikkagi, kes ka siin elavad, käivad linnas või, või kuskil mujal tööl ja. John tungal on tegelikult ju väga tuntud nimi kõigile, kes kes muusikaga just selle piirkonnaga kursis, vaatame ka seda. Seda laululugu sõnad on ka tema kirjutatud. Ja kõik nii sõnad kui viis, kõik on tema kirjutatud, ise ei mäleta sedaviisi soluutselt noodid on ees, ma ei oska noodist laulda, aga no sõnad on siit Pandivere kõrgustiku asulate võrgustikust õnn meil osanud valida elupaigaks Cadila, siin on pikki aastasadu armsaks peetud koduradu karjas käidud küntud maad hääd ja halba näha saanud ja refrään on la la la la la la la kuidas ka ilma toet vagu ei sea, Cadilas olla on alati head. No tundub, et Jon tuugal igatahes on selle selle külakese suur fänn, et niivõrd positiivse laulu on kirjutanud ja, ja ta käis meil korduvalt külas, ta rääkis oma elu ja me selliseid väikseid kohviõhtuid korraldasime ikka käis kogu aeg aitas, niipalju kui sai, et ta oli väga-väga toeks meile ja niisugune hästi tore inimene, intelligentne, näe, haritud, selline hooli, väga, väga tore inimene. Nii palju kui ma mäletan teda ja tema on peaaegu kümnendi meie seast lahkunud juba. Ma ei teagi täpselt, aga umbes umbes nii, ma ei oskagi praegu tõesti öelda, aga umbes küll. Kas teil on mingit kontakti oma lähedastega veel, et on, on keegi jäänud siiakanti? Ei, siinkandis ei ole, aga tema abikaasa. Selline päritud maja on siin kõrval veadla külas ja siis aga ta ei ela seal, aga ta käib vahetevahel, nii et ta on küll siin käinud ja ikka aeg-ajalt näeme teda, aga mitte mitte nüüd nii, kogu aeg. On teil veel meeles, mis meloodia saatel me Virumaa poole sõitma asusime? Meenutame. See on Virumaa laul, mille laulis 80.-te lõpus kuulsaks Kadrina ansambel rekontra. Me lähemegi nüüd Kadrinasse külla rekontrasolistile Karl Neosele ja tema abikaasale Aivele, kes samuti rekontrategemistes kaasa lõi. Tee saatjaks on lugu, mille Karl ise kirjutas ja esitas 1980. aastal ehk enne ansambel rekontrasündi. Tegemist on üliõpilaslauluga pealkirjaks. Rahvas ei meist. Olla. Kadrinas Koidu tänaval elavadki Carli iive Meos, kes tänapäeval peavad õpetajaametit. Nad võtavad meid vastu oma kaunis kodumajas ning meenutavad, kuidas sündis ansambel rekontra. Nonsammer contra aasta 1981 algas niimoodi, et esimeses koosseis mind ei olnudki. Mina leidsin aasta hiljem. Ja Virumaa laulsid, tulin niimoodi, et veel mis oli viis-kuus aastat hiljem veel. Oli ta siis malevalaulule ja trummimees, Ranno Eimla tuli proovi ja ütles, et mehed, et selline lugu, Virumaa laul, et see lugu tasuks ära teha, kuulasime. Siis Hannes Vahtramäe tegi väga korraliku seade sinna taha, sellele loole. Et igal lool puhul ongi see, et on sõnum ja ka muusika mängib väga suurt rolli, et kuidas ta on tehtud. Ja noh, tol ajal ikkagi kõik mehed võitis selle loo ikka päris hinge, nii et kui, kui sa mingit lugu teed ja kui sa sellesse usud sa teed seda hingega, siis sa tegelikult jõuad ka kuulajani, nii et selle loo puhul on küll see ilmekas näidet. Hingega ja leidis tee rahva südamesse. Isegi nüüd jah, abikaasa Aive täiendab. Ka aeg oli selline aasta 87 kaheksa, kus parasjagu ju Eesti rahvas hakkas taas seda oma iseseisvust vaikselt, et. Noh, olid suured võimalused ja et, et, et ta ongi käega katsutav, tav, et see oli see ärkamise aeg, see oli fosforiidiaeg ja, ja see rekontra esimene suurem ülesastumine Rene eespere ärkamise ajaga siin Virumaal. See oli selline juba esimene pääsuke ja siis tuli see virumaa lugu, et et see lihtsalt oli omas ajas selline iile täpike, mis läks rahvale hinge südamesse. Pillimees tunneb ja hea loo ära, kui seal on sisu ja aeg on ka selline, kuna nii nagu aju ütleski, et kuna enne me tegime Rene eespere ärkamisaega, siis oli, olime selle laine peale võiks ju mingi lugu veel tulla. Et siis Virumaal täpselt õigel ajal õiges kohas. Ta oli olnud ära Tartu muusikapäevad, kus Alo Mattiiseni lugu ei ole üksi, ükski maa oli ju tohutult populaarne ja, ja siis tuli see haapsalu kevade, kus toimus ansamblite, kuidas ta oli festival, festival, kus nad siis rekontra esmakordselt sellega niimoodi suurelt üles astus. Et ala oli ise seal žüriis samal ajal kohal ja seal juhtus ikka päris põnevaid asju. Aeg oli selline, kus hakkas juba noh, oli õhus tunda, et midagi suurt on toimumas, kes olid poliitiliselt ikkagi kindlad ühele parteile, nemad ei osanud seisukohta võtta. Ja seal kontserdil, kus oli lõpukontsert, Eli mees juba teadis, et ahah, see lugu tuleb, et ma panen tuled ka põlema, saadaks valget, siis vaatame, kes tõuseb püsti, kes jääb istuma, on ja ja siis oli vahva pilt, žürii, osad tõusid püsti, osad ei julgenud, tõustan, sest kuna ka filmiti ja pildistati ja siis on nii vahvale punkarid olid seal ees ja siis üks punkar tõusis üles, nii, rahvas ja nüüd kõik püsti, kes püsti tõusev mats siis võttise järeldan, mis seal siis mehed seal tundsid, kes olid laua taga? Et eks ta oli selline koputus südametunnistusele, et mis meelt sa oled, et on ju läbi aegade olnud inimesi, kes vastavalt, kuidas poliitiline olukord neil on, kas on soode Webas oodatis ujuvad nagu kaasad. Aga tol ajal oli näha see, et et kes olid seda meelt, et, et see on ikka õige laul ja me peame enda eest seisma ja fosforiit oli ka. Need on sellised hetked, et mulle näed kibu takja praegustki, neljas see oli võimas ja sealt on läinud nagu ma mõtlen, alati, kui rong käiguski kõnnimäel laululavale, kas, et minna laulupeole ja tantsupeole siis vist ei ole mitte ühtegi laulupidu, tantsupidu, kus Virumaa koorides siis äkki keegi või kollektiivsetest ei võtaks seda lugu ülesse. Et olgu nad siis vanad või noored ja meie oma peres oleme püüdnud seda traditsiooni siis ka hoida, et minu täiskasvanud tüdrukud on sellega üles kasvanud. Minu lapselapsed, kes seal üleval praegu müttavad, on sellega üles kasvanud ja meie praegu kuu vanune. Kolmas lapselaps Kusti kindlasti ka kasvab selle laulu saatel ülesse. Et see on nagu selline meie pere lugu ka. Seda esitades mingisugust hirmu ei tuntud ja mingisuguseid sanktsioone ei järgnenud ja keegi siis päriselt ei tulnud elavale kupp. No mis siin salata, bändiliikme Lembit liikeriga, kes mängis basskitarri. Me käisime täitsa kultuuriministeeriumis, me saime teada, et et on võetud asi üles, kuna mina lauldes olevat kätega nagu ässitanud rahvast ülesse et püstitõusmisele ja noh, sa ju seal mõnel mehel ei meeldigi Sped istuma jääma. Ja siis tollane kultuuriminister Ilmar Moss kutsus enda juurde seal suurt presiidium. Tähendab, tegelikult kutsunud vist oligi nii, et me saime teada, et meile tahetakse anda aastane esinemiskeeld. Aga siis mõtlesin, et mis teha, lähme siis kohapeal, selgitame ja siis Lembit taas asjad nii kaugel, sõitsime kohale kuulati ära ja minu käest ka küsiti, et miks ta siit niimoodi ässitasid kätega niimoodi vehkida, mõtlesin, aga emotsionaalselt kui ma laulan, et ma ei kontrolli ennast on ja ma ei saa laulda käed kõrval. No tõesti, Ilmar Moss oli täitsamees ja sai aru ja noh, see põhjendus nagu sobis. Ja tol ajal oli siis teema selline, et siis tulid ju need Juhised allapoole siis kuna me tollal olime vinni sovhoosis arvel, siis kohalik partorg siis kutsus enda juurde ja ütlesin, et ma pean sõnadele peale lugema. Aga ärge enam niimoodi tehke, aga kui ma poleks läinud, oleks olnud aasta aega pidanud olema siis niimoodi mitte esinema tol ajal niimoodi, et vastavalt sellele tarifikatsioonid, kas sa võiksid mängida oma kultuurimajas, maakonnas üle vabariigi väljapoole, minna, nii et kõiki pandi paika, et kus sa võisid esineda. No kui sealt 80.-te lõpust edasi tulla, siis kuivõrd see laul on hiljem ja praegu teie elus? No ma ütleks niimoodi, et ega meil vist Kadrinas ühtegi kooliaastapäeva ei möödu ilma selleta, et kui Karl esineb, siis lõpus kindlasti. Me lavale kogu perega ei roni ja seda laulu ei esita, sest see on ikkagi rahva tungival soovil, nii nagu nüüdki. Karl käis laste kevadpeol ja küsiti et jaa, seltskonnad muidugi ükskõik, kuhu me satume, ikkagi lõppude lõpuks, kui karjun oma kitarri välja võtnud me selle laulu peame härra esitama. Aga jah, just nimelt, et meie, kui kui aasta kooliaastapäev kell on, siis on alati kuna tütred on lõpetanud ka Kadrina kooli, siis, siis meil on nagu pool peret ikkagi peaaegu terve pere seal lava peal ikka. Ja, ja kui see kuskil, kui ei ole oma perega väljas, siis alati seltskonnas ikka öeldakse, et noh, Aive, võta nüüd viis üles, aga siis sel juhul ma olen natukene tagasihoidlikum. Ma lasen teistel laulda ja, ja jätan sellise soleerimise ikkagi oma pereringi, et et ta on, kui teda seda laulu kuulata, siis tõepoolest sellega veel tuleb. Huvitav lugu, et kui minu lapsed esimest korda nägid seda Eesti televisiooni salvestust, siis Nad ehmatasid ära ja ütlesid, et ema, kas sellel ajal sirgendajaid ei tuntudki, kuidas sa välja nägid, et aga me tegime selle loo mulle positiivne on see, et me tegime selle loo ikkagi oma jõududega ära, et olite alguses ja mõtted, et tulevad appi ka professionaalsed tegijad. Oli kokku lepitud, aga aga seda tegijate tulnud kohale siis kohapeal mõtlesin, et ega noh kuna Eesti Raadio pakkus välja, siis võimalused nad annavad meile selle stuudio aja, tulge mehed kohale, laulge lugu siis linti. Ja siis mõtlesime, et oleks nagu tasemel ataki, võtame mõne tuntud solisti, katkes hästi, kõrgelt laulaks, on kokku lepitud ajal teda kohale ilmunud, onju noh, ilmast arvas ka, et mingi maabänd, et mis seal ikka on ja kas võib küsida, kes oli. Ma arvan, et seda pole vaja öelda. Et noh, on nii nagu on, aga talv täitsa olemas ja aga mina isiklikult temaga nagu kokku leppinud, siis mul ei ole nagu ei oska seda öelda. Ja võtsime kokku, tegime natukene proovi, laulsime hääled sisse ja lõppkokkuvõttes see oli väga õige otsas. Aga see Eesti televisiooni salvestus, mis ka näiteks Youtube'is on tiirlemas See poptipp ja sellega oli niimoodi, et tol ajal oli see lauluvõistlus ja meie saime sinna finaalis tänu rahva rahvahääletusele. Et see lugu võib-olla nii muusikainimeste kõrva järgi nagu ja ei olnud vist küll mõtlema, et ei olnud nii kõrgel tasemel, aga kuna tema lihtsus ja selline siirus rahvale hästi peale läks, siis rahvas toetas. Ja see oli väga-väga võimas tunne seal laulda. Nii et me oleme ikkagi ka linnahalli laval selle lauluga ära käinud, mis on ka suur asi omal ajal. Ihne, lihtne maabänd jõuda nii kaugele. Ja läks hästi, plaksutati nad seal helinat, et rahvas oli hästi sooja aplausiga ja see on põhiline ja ka siis et lugudega ongi niimoodi, et alati ei pea see olema kuskil edetabelis esimene, võid olla. Aga kui sa ikkagi oled teinud sellise loo tänu sellele, et on selle loo tiina korralikult ikkagi ja südamega viisistanud ja sõnad pannud, väga mõnusalt mõjuma, siis jätame veel, et see meie poolt siis Hannes tegi, Hannes Vahtramäe tegi korraliku arranžeeringu loole. Kõik bändiliikmed. No seda videot vaatate, siis. Laulmine tuli kiigel hingest ja see kuidagi on jäänud. Ja nad nagu lasti mõjumatega tol ajal, kui me seda lugu tegime kunagisi lugude niimoodi, et vot nüüd me teeme loo, sellest tuleb tohutu hitt aastakümneteks. Ei ole aga nüüd et kui on nii nagu ütles, et kui ikka mingi pidu on, et siis seda lugu ma pean laulma seal ilma selleta ei pääse. Ja rahvas siiamaani ikka küsivad, kuidas seal loosivad, et mis on see, et mis tothani mõnus ja nii head, et kuidas see suhteliselt teha sellise loo, et mõtlesin hämmastav. Kuidas see mõnus ja hea lugu siis ikkagi sündis? Vastuse saamiseks tuleb sõita Rakveresse, sest loo autor, Rakvere reaalgümnaasiumi õpetaja Tiina Kippel elab just seal. Põhiline virumaalane Rakverest, kuigi mu juured ulatuvad ema poolt Saaremaale ja isa poolt, siis natukene Mulgimaale. Aga jah, vanaema ja vanaisa, kõik elasid mul siinsamas Virumaal ja teie ära käinudki siit ei ole. Vaata ainult nii palju, kui ma siis õppinud olen Tallinnas ja tuled ikka kooli tagasi, vaata vanasse kooli, ma olen selle kooli vilistlane ja selline turvatunne ikka tegelikult suunati mind kuskile mujale, aga ma ei tea, siis ma hakkasin nutma ja ütlesin kas keegi läheb kuskile maale, eks ole? Ikka oma vanasse kooli, räägime sellest Virumaa laulust, millal see laul sündis? Ta ei olegi alguses kirjutatud nagu väga spetsiaalselt sihukeseks viruga lauluks, aga kuna ma olen sihuke vana maleva hai ja ma olen õpilasmalevat teinud väga kaua omal ajal, siis kirjutasin ma Simuna rühmale laulu. Ja siis me laulsime Simuna Simon last hoida ja nii edasi, eks ole, ja siis ühel hetkel tuli Tulid mingid muutused, eks tuli seal fosforiidisõda nii. Ja siis oli esimene rattaralli, kuidas elad Virumaa ja siis mingid sõbrad poisid küsisid, et kuule, et laul on vaja. Noh, ja siis sai ruttu kiirelt ümber orienteeritud ja läks, tegin uued sõnad ja ja siis Kadrina punt kontra ja ja Karl Meos need siis seadsid bändile ära selle ja ja sealt see alguse sai, seist võis olla 87. või kuskil 88 sat umbes niisugune aasta, nii et originaalis on Simuna lauljana rühma laulja ja ikka väga võimas tunne oli esimene kord, ma kohe mäletan seda, kui Rakvere vallimäel oli lõpetada peamine ja siis jumal hoidku, keegi mulle mingi kaks nelk ja ma seisin seal laval niimoodi, karjusid autor, autor, mul läksid lavale kõik. Noh, see oli täiesti kirjeldamatu tunne, nagu olekski midagi nihukest ägedat teinud, aga jah, nii see alguse sai. Kas te ise saite ka kohe alguses aru, et see on vist päris hästi välja kukkunud? Ei, absoluutselt mitte. No tal on selline rahvusromantiline, vaata ega ta ei ole ju mingisugune selline noh, et ta mingite kindlate reeglite järgi on lihtsalt niisugune tavaline ju nagu nagu ükskõik kes võib ju laulu kirjutada ja laulukirjutajad kirjutavad ka praegu niimoodi, eks ole. Aga noh, kuidagi tulivad taga, eks see meloodiline, niisugune muusika on ju tegelikult selline ka, mis, mis nagu inimestele nagu väga korda läheb ja vaata, kui jääb meelde, kuuled, laks jääb meelde, siis tegelikult on, ongi, ongi asi korras. Jah, ja, ja niimoodi ta on meil siin sõpruskool Saksamaalt niimoodi käib ja siis sai saksa keeles ka sellele sõnad tehtud ja ka nendel üks lemmiklaule, nii et alati tuleb seda laulda. Lõpetasin, tõlkisid refrääni ära ja puha rütmi, et vot nii. Aga kas te mäletate? Seda hetke, kus te siis olite, kas mingi maleva õhtu või, või mis hetkel teie sõrmede alt või siis ma ei tea, kas pastakast viis välja tuli, mäletate seda hetke? Ei mäleta võt, ütlen ausalt kohe kindlasti mitte klaveri ka ei olnud see vaid ilmselt kitarriga olise malevatingimustes, eks ole, ütleme nii. Ja, ja, aga, aga tollel hetkel vot kui malevarühmad olid, no ma ei tea siis igal rühmal pidi olema oma laul ja siis oli maleva kokkutulekuid ja vaat siis oli taidluskava ja rühma laulja igast muud sellised asjad ja siis kõiki hinnati niimoodi siis ja eks selle tarbeks jah, ennegi nagu teinud, aga noh, mul on tegelikult isegi selline karm juhus sellega olnud niimoodi, et kas Virumaa või kuidas elad, Virumaa rattaretk oli ära olnud ja tulen mina niimoodi ilusasti kuskilt teatri mahedalt tule ta alla, aga see oli veel Vene aeg niimoodi. Ja siis tuleb mingisugune mingi onu tuleb niimoodi täiesti niimoodi noh nagu vastu ütleb niimoodi, et Kippel teie rong on tapal. Mõtlesin, et äkki seal vot tuli niimoodi, aga senine ärevust tunnevad ta oli kogu aeg sees, et et nüüd tuleb mingi mees ta sulle vastu niimoodi mingi vanem niukene tõkipelse rõngad Mismõttes, eks olevat, täitsa täitsa õudne, oli jah, sest et tegelikult ajad olid suhteliselt siuksed. Karmid, ärevad tollel hetkel, noh, tagantjärgi muutub see asi kuidagi leebeks kavat sellel hetkel ikka võttis täitsa tõmbas vaibalt ära, niimoodi. Jah, selliseid asju on olnud ja kui ta meenutab Seda perioodi, et milline see õhustik siis tegelikult oli, et, et eks see on ju natukene fosforiidisõja vaimus tehtud lugu ka, et kui suur see hirm toona oli, et vot ei teagi, mis siin saab sellest firmast. Ma ei oskagi seda öelda niimoodi, noh, et kas nüüd mingisugune noh, nagu hirm oli, noh, ma räägin enda seisukohalt, kindlasti oli neid inimesi, kellel oli ka, aga mul oli nii palju tegemist igasuguseid muid asju, et noh, nagu ei mõelnudki niimoodi. Aga ikka niimoodi mat räägiti päris täpselt ei teadnud ka, et noh, mis seal, mis seal, mis seal maa siis on ja, ja nii ja naa ja aga olen üldse niisugune, noh, natukene niimoodi noh nagu teise valdkonna inimene ja siis noh nagu ah, on seal midagi maas küll jah, ja ma olin veel teist korda siis läinud nagu õppima näitejuhtimist ja ja ma ikka Pärnu maantee ühika rõdul olen täiesti näinud niimoodi, kui tankid sisse tulevad ja mõtlesin, et no mis mõttes, mis asi see nüüd on, et vot ei teadnudki, siis jääd ruttu koju helistama ja jaa, jaa. Ja siis vanemad ütlevad, et ei, et noh, et kui midagi on taraka tulema, siia Rakveresse vaatad, äkki saad kuskile laevale või kuskile niimoodi. Et nii näen kohe siis muidugi oli jah ikka kummaline tunne oli, ärevus oli ja kõik oli. Igatahes tegite laulu, mis kindlasti andis paljudele julgust ja jaksu sel ajal ma tahaks loota jah, et võib-olla tõesti, et noh, ega ma muidu ei oleks ju seda laulnud ilmselt siis mäletama sõbranna jus. Tiina Tammer. Tal olid pojad olid hästi pisikesed ja siis niimoodi lasteaias niimoodi, et laulsid siis seda nagu unelaulu lõunauinaku ajal Virumaavirulaste hoida niimoodi asid a- Virumaapoisid laulavad, kasvavad. Tahad öelda, et see on tore, see laul on ikkagi ka sellel sajandil. Ma ei tea, kas tuhast tõusnud, aga olnud väga populaarne seda on isegi Eesti vabariigi sünnipäeva sünnipäeva kontserdil mängiti kuidas, kuidas see oli? Oi, see oli tore lugu, tegelikult ühedki mis tore lugu, eks ole, see oli selline vahva asi, et helistati mulle siis koju ja küsiti, et et kas tohib, mõtlesin lummika tohib, miks ei tohi, siis? Vaat ma täpselt ei mäleta, aga minu meelest oli nagu kas Erik Klas või kes selle laulu sea või seadis orkestrile. Nii et vabariigi aastapäeval jah, kanti ette, ma mäletan väga täpselt niimoodi, et ma istusin ise niimoodi, vaatasin ja mõtlesin, et ahvat näed. Midagi on ikka tehtud, vaata, liigu, uhke tunne, et äkki äkki. Aga jah, on küll, jah, noh, muidugi jah, mis me räägime, viienda klassi õpikus on lausa. On siin üle-eelmine aasta, lüües klassiõpetaja Teie laul või? Ma tean seda laulu ammu juba hõimud. Teie laul ei ole. No siis oli meil ikka niimoodi väga paljusid selleta vist sellega ikka on. Aga mina muidugi ei saa öelda, et see nüüd oleks minu lemmiklaulud ilmselt noh, nii palju ja mängitakse või kuidagi noh, mitte nii palju, aga kuidagi niimoodi, et endal selles mõttes jälle. Tiina, laulame Virumaa lauluvat ta ei ole. Aga siis ikka laulame ja praegu me oleme siis Rakvere reaalgümnaasiumis, see on tee klassine minu klass, jah, ma lasen seal lava ehitada pisikese lava kõik ja puha ja jah, see minu klass selline tore suur klass ja ja siin siin ma teen siis oma teatritunde ja, ja kooliteatrit ja ja siis muusikaõpetust ja, ja nii on, meil on palju muusikaõpetajaid ka Elo Üleoja tuntud koorijuht on meie kooli muusikaõpetaja ja ka Bo Chan, kes on ka tuntud laulja kontratenor. Nii et jah, meil on siin selline päris tore meeskond ja toredaid asju teeme. Mulle meeldib see kool. Ja praegu me toetame siis selle intervjuu klaverile selle klaveriga mängitud Virumaa laulu päris palju. Ma eeldan, eks? Klaveriga mängitud kindlasti kohe, kuigi see klaver on alles aasta siin. Sest üleval klassis meil on mitu muusikaklassi ja üleval klassis on siis uus digitaalne klaver, mis eelmine aasta, kui meil kooli 45. juubel oli, siis vilistlased kinkisid. Aga sellega on mängitud ja kas korra mängite praegu kunagi? No kus ma pääsen siis, eks ole, eks ole, nii. Astume sammukese siiapoole. Laulame ka vä? Laulame laulame ikka. Ja ma ei tea olnud heas vees. Minul ei ole kahjuks mina, mina olen kaugel. Eks mõttes ema. Ta mees on mul üks. Tahaks tõusta õhku, kui. Ülalt kodus. Kui tiivad oleks Taheva tõuse liin, nõuna. Näen sealt oma teema. See on kui kaunis oled sa, oi Virumaa kuulas hoida viiruma Irulas, ega ta on viru last. Viirula see sul kodu laula. Ja veel läheb edasi. Selline sai meie rännak Virumaale ja sarja hittide radadel. Esimene saade. Saate pani kokku Taavi Libe ja lõppu veel Viru vanne, helilooja Rein Rannap, teksti autor Hando Runnel ja esitab Ruja.