Kutsume teid kuulama saadet persona stuudiokülaline on Mati Talvik ja teda usutleb Marje Lenk. Ütle Mati, kas sina oled selline õhtune inimene või, või hommikune tegutseja? Ma olen ikka rohkem hommikune, ma olen alati öelnud, et inimesed jagunevad öökullideks ja lõokest ja mina olen seal lõoke. Ja päeva esimene pool on minul alati tagajärg. Päeva teine pool. Kuigi Dylan saated põhilisest õhtuti. Nojah, need ei ole kõik, otsesaated eksis, saateks tuleb ennast lihtsalt kokku võtta. Kas see tähendab siis seda, et kui sa oled saate lõpetanud, lähed koju ja, ja varsti lähedki magama? Praktiliselt külmunud? No sina oled aastaid olnud linnainimene selles mõttes, et sa oled elanud linnakorteris, nüüd elad sa Tondil oma vanaisa majas, eks see on kindlasti toonud sulle kaasaga nüüd uusi kohustusi ja muresid ja nii edasi ja nii edasi. Nojah, me alles eile toodi mulle üks puukoorem, mis on tänaseni ladumata riita. Ja pealegi ilmad on olnud viimastel päevadel nii lumerohked, et see niisugune lume rookimine ja niuksed asjad tuleb endale ära teha, ei ole kojameest, sa elad põhiliselt naiste seltsis. Jah, ma elan tõepoolest vanaisa majas ja seal on siis peale minu ja minu abikaasa on veel minu õde, tema kaks tütart ja meie ema. Et mul ongi kõik majas naised. Kas sina oled niisugune hakkaja inimene või on vaja, et ikka sulle öeldakse, et Mati, tee seda ja Mati tee teist. See on, kuidas kunagi vahel mind tabab mingisugune niisugune tuhin, et ma teen ise, aga eks ma lähen ikka loomu poolest laisk, et peaks nagu mõjutama. Kas Alisson ka hommikune inimene? No eks ta nüüd minu kõrvalt olen hommikune inimene, tõesti, me tõuseme ikka väga vara üles ja noh, üks põhjus, miks ma väga vara tõusen, on, on mu koer. See jäi nimetamata, mul on koer, Osvald Talvik, suur jah, osuks hüüame. Ja, ja tema on harjunud, et ma lähen alati kui kõik magavad, lähen käin taga väikese tiirusel tonni, vahel ta juba kutsikast peast, kui me siin linnas Narva maanteel elasime. Ma harjutasin teda nende jalutuskäikude karva ja nüüd ta kohe nõuab, nutab ja ei ole rahul. Kas tema on rohkem õuekoer? Ja ta on niisuguse kahel tõukoerasegu selle njuufa ja, ja siis lõuna-vene lambakoera segu, nii et õues ta saab ringi joosta igatahes ei ole, tema ei tea. Meil on tehtud nagu kaks hooviosa, et vahel ta jookseb üle terve krundi vahele, siis kui käivad inimesed meil külas, siis ta on seal garaažide ees ja käisid koolis ka temaga. Oi, mina ei käinud Aliis proovis käia, aga tema oli niisugune tore kutsa, kes ootas ainult vahetundi ja tegi Koerusi ja ja siis need õpetajad juba ütlesid, et oioi, et ega tal suurt külge jää. Sul on palju lapsi, lapsi ka, kas nendega suusatamas? Matti, oled käinud? Suusad sul on suusad on, aga nendel on sidemed peale panemata juba 10 aastat. Aga kuidas sul üldse spordiga suhted on olnud, oled sa teinud omal ajal mingit sporti? Ja ma tegin kergejõustikku. Ma olin päris päris kaugele jõudmas, aga ma tegin ainult noorteklassis sporti, ma olen Eesti noortemeister kaugushüppes olnud 1960. aastal. Mu isiklik rekord on kuus, 97 kolm sentimeetrit vähem kui seitse meetrit. Ja seda ma siis hüppasin 18 aastaselt. Ahaa, nii et ma olen kergejõustiku kõvasti teinud ja kolmikhüpet ja sadat meetrit ja noh, nagu need kiirusealad on. Siin on selline küsimus sulle, millised spordivõistlused suudaksite ülekannet teha nukast kergejõustiku võistlused suudaksid teha ülekannet. No ma arvan, et suudaksin küll, ma alustasingi oma raadiokarjääri kunagi siin Eesti Raadio spordireporterina isegi natukene varem, kui Toomas Uba, Gunnar Hololei võttis kunagi nagu oma käe alla ja siis sai palju ülekandeid tehtud. Kõige tüütum mulle oli lauatennisevõistlusreportaaž selle, see pall liigub nii kiiresti, punktilugemine ka on hästi-hästi kiire. Nii et see oli mulle nagu niisugune raske katsumus. Põhiliselt ikkagi tegingi kergejõustik, et ühe korra olen ka üle kandnud. Maailmameistrivõistluse kiiruisutamises, need toimusid Moskvas, eksala tuleb endale selgeks teha spurdi nurka, ma loen alati ja täna vähem olen kursis. Võib-olla kui ma peaksin midagi, no mingeid suuri võistlusi praegu üle kandma, ütleme rahvusvaheline, siis mul tuleks natuke tööd teha, vana rasva pealt ei tee, inimesed, sportlased vahetuvad ja uued nimed kogu vahel ja aga spordi toimetusesse kauem olla ei tahtnud. Jah, no ma tegin siin raadios lisaks spordisaadetele absoluutselt kõike. Nii nagu tollel ajal naljaga pooleks öeldi, w w w, väga väärtuslik välisautor. Tegin päevaga ajal tegin noh, väga palju olen ma teinud noortesaateid. Olen teinud ka tööstussaateid, olen teinud isegi Soome saarteni. Proovisin ennast igakülgselt SIIN, ET toimetused pakkusid tööd ja ma olin siin, mitte kooslus. Revolverreporter, nujah, revolvrit ka, aga. Siin on selline, kuule küsimus, olete teinud saateid väga erinevatel teemadel. Kas teie jaoks on olemas ka mingi selline teema, mida te ei ole kunagi puudutanud ja mida ei tahaks ka puudutada? No see on väga raske küsimus. Puudutada ju võib, aga, aga kuidas seda käsitleda? Ei, ma ei ole niimoodi mõelnud, et mõnest teemast hoian ennast eemale. Nii et kõik on olnud ja kõik on olnud, kõike, võib teha. Küsitakse, milline oli stagnaajal televisioonist teie põhiline ampluaa? No ma proovisin seal ka õige mitut ametit või õige mitmes toimetuses. Tulin ma kunagi sinna noortestuudiosse. Aga siis juhtus üks niisugune asi, et ma tegin ühe võrdlemisi ebaõnnestunud ülekandenõu keskkoolist ja siis mind saadeti kuidas öelda ideeliselt karastu Maktuaalsesse kaamerasse, mis seal juhtus? No need noored õpetajad rääkisid üsna teravalt oma elust ja tööst ja ja, ja selles oli nagu peatoimetaja oli siis Robi vahilduda ei olnud sellega nagu nõus. Aga see oli otsesaade mind, seal ei olnud midagi teha. Nii et aktuaalne kaamera olin selline koht, kuhu saadeti siis. Karistust lausa karistust ei olnud, aga lihtsalt Gibsena küpsema natuke jah, aga õige pea ma tegin, olles ise aktuaalses kaameras toimetaja, tegime juba jälle neid noortesaate kanal 13 ja siis ma olin tegelikult Aktuaalse kaamera leivas. Ja siis tuli meelelahutuse toimetus. Olin õige mitu head aastat seal. Saateid nimetati muusikasaadetes, aga seal oli siis ka meelelahutussaated ja ja seal sai palju huvitavalt tehtud tööd. Ja 76. aastal. Karemäe Rein läks ära, Valdo Pant suri ära ja jäi väga nõrgaks see niinimetatud propagandasaadete toimetus. Ja siis ma läksin sinna, kus ma hakkasin tegema neid propagandasaateid. Sinu kui kauaaegne kolleeg Andres Vihalemm on ühes artiklis kirjutanud, et Mati Talvik saiust oma käe lahti propagandasaadetes, kuidas sulle endale tundub, kas siis läksid sa tõesti lahti või? Ei tea ma arvan, et kõige õnnelikum aeg oli mul ikka seal meelelahutussaadete toimetuses, kui olid need saated, palav puder ja ja kõik need laupäeva õhtud ja käokavad ja see oli võib-olla kõige huvitavam aeg. Aga kas propagandasaadetes sai tol ajal ikka teha ka seda, mida sa tahtsid, või pidid ikkagi lähtuma nendest sulistest ja nii edasi? Eks ikka suunistest ütleme ausalt, et me küll püüdsime seal ridade vahel üht-teist ka niisugust pooltõde teatada, aga teatud teemad olid ikka täiesti nomenklatuurse. Kas teid on kunagi ähvardatud või šantaseeritud, küsitakse? Ei mäleta ühtegi niisugust juhtumit. Kas sa saad kirju ka, palju? Ei saa enam, viimasel ajal ei saa kirju, aga aeg-ajalt ikka tuleb aastas üks, kaks kolm niisugust väga kriitilist ja noh, teadagi minu teatud tegevust ikka seda ühte ja sedasama meelde tuletada. No seda, kui me tegime. Eesti vabariigi 70. aastapäeval olime seal Tammsaare, kuidas seda mulle ikka väga kõvasti ette ette heidetud. Küsimus oli selles väga ärev aeg ja enne seda 88. aasta selle seitsmekümnendat aastapäeva oli olnud Tartu rahu tähistamine Tartus, kus need jõuorganitega räigelt käitusid ja ma ise ei ole seal olnud, aga aga ma olen kuulnud lausa kordaga, et inimesi laiali. Ja siis tekkis meil niisugune mõte, et noh, niikuinii tuleb see 24. veebruar ei saa üle ega ümber. Et võib olla. Teeks sellest. Rahvakoosolekust teleotseülekanded siis, siis jõuab kõik otse rahvani. Ja alguses, nii oligi tolleaegne kompartei ideoloogia juht Indrek Toome oli see kavaga nõus. Aga pärast nad hakkasid siiski natukene mõtlema, et kui me paneme sinna telekaamerad juba varem sooja, eks ole. Et siis ise nagu põhjuseks, miks rahvas hakkab sinna kogunema. Ja siis me tegime, võitsime selle sündmuse üles, kahe pida. Grupiga, portatiivsed kaamerat. Aga siis tegi Indrek Toomemäel ettepanekuid, kui seal seal juba niikuinii olen, siis juhi seda kõnekoosolekut, vot see oli minu arust minu jaoks väga ränk viga. Oleks võinud oma tööd teha, fikseerida, mis seal on, aga mitte, ma läksin nagu teis rolli teeb, hästi teistmoodi välja. Jah, see vahedaksin siiamaani, jah, seal on võib-olla mu elu kõige õnnetum päev. Kas kohtusse pole ka sind kaevatud? Ja kuigi sinna kohtupinki võiks ju praegu väga lihtsalt saada. Ja see on nüüd niisugune munadele täitsa eralõbu iga väiksema asja eest. Ilmselt ma olen niisuguse leebe natuuriga inimene, ega ma naljalt kellelegi väga halvasti ei ütle. Tehakse, millised mälestused on teil seotud Leningradi kõrgema parteikooliga sulisasutusse, tegelikult oli? No ma ise kutsusin teda puukooliks, aga ma ei ütleks, et see mingi jube asutus oli. Näiteks sealsed õppejõud olid väga kõrge tasemega ja janu näiteks majanduse alal ja ka partei ajaloo alal sai sealt ikka niisugust enneolematut informatsiooni. See ei olnud mingisugune ortodoksne kool, tähendab Ta on õppejõududele haritud inimesed ja rääkisid võib-olla asju, mida ma kuulsin seal esimest korda. Ja raamatutest ma polnud neid lugenud, eriti, mis puudutab ütleme, neid revolutsiooni sündmusi ja ja kogu seda kamariljad, kes siis võimul oli ja kuidas nad käitusid ja kõiki neid repressioone, mis siis 30.-te aastate teisel poolel nõukogude liidus aset leidsid, selle kohta tuli sealt täiesti õigelt tõesti informatsioon. Nagu ma olen kuulnud, elati seal ka lõbusat seltsielu. No aga mis sa ikka teed kodust eemal, täiskasvanud inimesed. Loengul käid ära? Mina olin mittestatsionaarne, ma ei olnud seal kaks aastat järjest vaid Me käisime ainult paar korda aastas seal eksam sessioonidel. No need olid niisugused kahenädalased. Ja loomulikult, mis seal õhtul ikka. Ja sa lõpetasid selle kooli siis ära, selle kooli ma lõpetasin ära ja mis ametit sa elus oled pidanud? Ei ole, ma ei oskagi mitte midagi muud, kui ainult olla siis ütleme, ajakirjanik, kas juba kooliajal tahtsid, sa saad ajakirjanikuks ja tahtsin küll ja ja ma tegelesin raadioga kooliraadioga ja sealt ma sain nagu selle selle esimese kogemuse ja siis oli see Tiit Made, Reet Made, kes ütles, et sa siin oma koolis teed, et meil on nüüd Eesti raadio juures on asutatud nisugune klubi Noorte reporterite Klubi, et kas sa ei tahaks ka tulla sinna. Ja siis ma tulingi, panin siin juba 50 seitsmendal-kaheksandal aastal platsis ja siis läksid Tartusse. Läks tükk aega veel, see on, mõtlen siis ma olin juba väga palju raadiosaateid teinud, isegi mõningaid telesaanud. Astusin alguses tegelikult polütehnilisse instituuti ehitust õppima ja pärast kolmandat eksamisessioon oli mul selgelt, et mul on ikka koolist kaasa saadud teadmised reaalainetes äärmiselt nõrgad. Ja oli oht, et mind visatakse sealt lihtsalt välja. Ja siis ma saavutasin niisuguse pretsedenditu asja, et mind viidi üle TPI-st Tartu Ülikooli teiselt kursuselt teisele kursusele. Ja siis ma tegin suvel tegin esimese kursuse eksamid järgmisele, neid ei olnud palju, sest tollel ajal käisid ju kõik need üliõpilased tööl. Ja alles siis need seal oligi neli eksamit ja umbes sama palju arvestus oli esimesel kursusel, mis ma pidin suvel järgi tegema. Õpetajana suudaksid sa teed teha? Noh, ajakirjanikud kergem olla, kui, kui õpetaja sul ei ole õpilasi olnud? No vahel on ikka saadetud Tartu ülikoolist kedagi stažeerima suvisel ajal ja siis ma olen ikka mõne mõnda või enda õpilaseks pidada, neid ei ole küll jäänud pidama ei televisiooni ega ega raadiosse aga on nad tuntud mehed ja naised kirjutavas pressis. Keda sina pead oma õpetajaks, kes on teinud sinust selle, kes sa praegu oled? Mis sa arvad? Kas, eks ikka vanemad kolleegid nii Eesti raadiost kui Eesti televisioonist ma sain selle kõige õigema karastuse sai muidugi siin Taanis ja. Ma tahaks muidugi öelda, et Valdo Pant ja Rein Karemäe ja need on nagu põhilised. Kuigi siin Eesti raadios õpetasid mind ja meid seal klubis väga paljud tolleaegsed Eesti raadiotähed nagu Ivar Trikkel ja neid oli siin teisigi veel. Lembi Lembit Lauri luges loenguid. Kas Valdo Pant oli ka niisugune inimene, kes tuli õpetama, ilma et oleks tema käest küsinud midagi, et vot, Mati, sa võiksid kopis nii teha või naa vä? Ega ta ikka niisugune inimene ei olnud, kes ennast peale surus ja tuli õpetama pidi, pigem pidi küsimus. Sa küsisid tema käest ikka valge siis on jah, siis nii kaua, kui seda veel vaja oli. Selline kuule küsimus, igal aastal hukkub maailmas tööülesannete täitmisel väga palju ajakirjanikke. Kas teie olete eluohtlikes situatsioonides olnud? Ise küll ei tea, et oleks olnud ja ega ma eriti ei ole oma nina niisugustesse kuumadesse kohtadesse toppinud ja noh, praktiliselt pole ka selleks olnud võimalust, kuigi ma olen noh, maailmas väga palju ringi rännanud ja võin öelda, et mu oma poeg Artur, Talvik, filmimees ja reklaamitegija ja tema küll sai sellega hakkama, sõitis Tsetseeniasse seda sõda filmima ja kujuta ette, kui kuu aega ei ole mitte mingisugust kontakti, siis on väike hirm. Aga kõik läks õnnelikult ja film sai valmis ja elu ja tervisega tagasi. No kui keegi pakuks sulle sellist võimalust ta võtaksid vastu või? Ei oska öelda maailmas onu põnevamatki kohtliku ainult sõjas käia või elu ohtu seada. Ma olen nüüd viimasel ajal viimase kolme aasta jooksul käinud kolm korda Hiinas ja peale selle veel Tais ja iga aasta on sündinud seal siis üks tsükkel viimanust läks eetrisse siin. Kuidas see alguse sai? See sai alguse sellest, et meiega võttis kontakti hiina suursaatkonna esindaja. Ja, ja siis nad tegid selle pakkumise. Ja nii me oleme seal käinudki seal Hiina, Hiina rahvavabariigi rahadest. Kas Hiina oli selline, nagu sa seda maad olid, varemete? Absoluutselt ei olnud, ei olnud see, milline edu on saatnud seda Nende avatuse ja reformide poliitikat. Nüüd juba 18 aasta jooksul. Vägagi palju sellise Hiinas muutnud. Ja kuigi seal on võimul, eks ole kommunistid ja ja ma ei ole ka võib-olla nendes kehvemates rajoonides käinud, aga olen käinud kollase jõe deltas, olen käinud seal keskel Nankingis ja ja nüüd siis viimane sõit oli siis Con yousse, Gondongi provintsi on see kõige lõunapoolsem konsound kampsun. Varem oli niisugune nimi ja igal pool on, ma näen selle kolme aasta jooksul, kuidas on Hiina arenenud? Kuidas see koostöö teil on käinud, siis kas sa oled öelnud, mida sa tahad või pakuvad nemad? No ma olen ikka öelnud jah. Ja loodan väga, et võib-olla õnnestub sõita ka tänavu aasta veel Tiibetisse, sest see on ka oleks üks omaette põnev sõit, võib-olla isegi kõige põnevam. Kas Hiinamaal anti intervjuusid hea meelega või kardetakse natukene välismaalasi? Noh, eks need inimesed, kes olid meile sinna intervjuudeks ette valmistatud, andsid muidugi hea meelega intervjuusid aga natukene vähemalt alguses tundus mulle küll, et nad olid liiga nagu tekstis kinni nagu noh kunagi natuke ette valmistatud ja ega päris nii ekspromt ei, ei taha suga seal keegi rääkida. Väike hirmit on. Küsitakse kuidas näeb välja liiklus hiina maas, mis sulle silma torkas? Liiklusele on üks tohutu hea põhimõte. Seal annab suurem väiksemale teed, nii et kõige kõige viimases järjekorras saavad liikuma veoautod siis sõiduautod. Noh, ma hakkan nüüd vastupidi, eks ole, kõige suuremad õigused seal jalgratturitel ja nende motomeestel ja ka jalakäijatel, aga alguses ei saa sellest aru, vaatad, et noh, seal on täielik totaalne segadus aga siis hakkad vaatama, et jah, et tugevam laseb alati väiksema läbi. Mis autosse liiguvadki. Meil on omad autotööstused. Sinna on investeerinud nii prantsuse autotööstus kui ka saksa autotööstuse näiteks. Esimene kord mul jäi suu lahti kõige levinum autolisel Audi, Audi 100, aga noh, nüüd on tulnud juurde neid väiksemaid prantsuse masinaid ja siis on see Volkswagen Santana ja mida meil ei olegi ment masinaid eriti näha. Nii et kõik on moodne, kasarmus. Jah, no eestlasi elab igal pool, kas Hiinamaal ka eestlasi elab? Minu teada elamud ei, Hiinas on siiski eestlasi viibinud ja viibib tõenäolist praegugi, aga nad on siis kas õpivad või, aga üldiselt ikka väga vähe. Noh, eks natuke võõrastust ja ja eks, aga ma tean, et on mitmed inimesed, ma olen neid isegi intervjueerinud, kes on õppinud Hiinas? Siin on veel liikluse kohta üks küsimus. Kui teile antaks vabad käed Tallinna liikluse korraldamiseks, mida te esmajärjekorras ära teeksite? Mis sind kõige rohkem häirib? See on nii raske probleem, et siin niisugust ühest vastust ei, ei tule, minu suust küll mitte sellepärast, et sellega on tegelenud nii õpetlased, teadlased, majanduse mehed. Aga, aga ei ole ju veel midagi, korda saab, mina minu arust on kõige suurem probleem see, et meie lihtsalt liiklusvool on liiga liiga suur, meil on liiga palju autosid selle väikse linna kohta ja sellest tulevadki kõik need probleemid nii liikumisega, parkimisega ja nii edasi. Ja neid autosid tuleb, tuleb üha juurde, selles ongi asi. Aga noh, see on mujal ka näiteks uued hiinalinnad näiteks ženšenn, kust ehitati tõeliselt laiad tänavad ja mulle isegi räägiti, et et kui neid tänavaid ehitati, siis nad mõtlesid seal nagu selle territooriumi raiskamine. Aga kõigest 10 aastaga on, on needki tänavate piitsaks jäänud. Sa teed liiklussaadik, kas see tähendab seda, et see teema sind väga huvitab? See, et ma hakkasin tegema liiklussaateid, tuli sellest, et noh lihtsalt keegi ei olnud pikka aega Eesti televisiooni ekraanil seda saadet teinud ja ma pakkusin selle idee välja ja siis see oli Eesti televisiooni eelmine juhtkond, kes minu käest siis küsisid, kes seda võiks teha, et muidu jääb see tegemata, mõtlesin, no ma võin ju teha seda Küsitakse, kas on olnud selliseid momente, kus otsesaate ajal on tulnud närv nii sisse, et saade on aia taha läinud? Ega viimasel ajal küll enam ei ole tulnud. Ja see ei olegi võib-olla närv. Teinekord vajab närvi nisugune. Sinu enda esitatud küsimus, millest esimene aru ei saa, siis jääb hetkel tekkida, niux mainib minagi küsisin valesti, aga harilikult saab sellest normaalse enesevalitsemisega üle. Aga, aga päris niimoodi ei ole enam viimasel ajal küll juhtunud, et noh, nagu me ütleme, saag seisma jääks, et ei oska enam edasi juhtida vestlusi. Ja mis saateid üldse peaksid olema. Aga see tuleb ikka ette, jah, nojah, no kõige nisugune õnnetum oli meil näiteks vabariigi presidendi esimese vastuvõtuülekanne meil läks nagu seal ots käest ära, sellepärast me ei teadnud päris kõiki, kellel kätt suruti, kes seal vastuvõtul viibisid, kuigi meil olid materjalide ette valmistunud väga põhjalikult, aga see ei oodanud, et see jada seal, kes presidendi seest mööda käisid, et see on nii segi, et välisdiplomaadid valdade esindajad, kultuuritegelased, sõjaväelased, kõik oli nagu pudru ja kapsad segi. Aga nüüd seal kasulik kogemus ja, ja praegu ju lähevad need ülekanded kenasti ja no kas sa vaatad kodus oma saated kõik üleda? Jah, ikka võimaluste piires küll abikaasa võtab, kajab abikaasa ja vaatab ikka minul esimene kriitik ja kuna ta on ka televisiooniproff, siis, siis ta annab väga konkreetseid näpunäiteid ja ja noh, eks ta norib ka minuga, et me liiga palju vaata nüüd oled üks igavene eme enese imet. Ahah küsitakse, mis on ajakirjanik Mati Talviku nõrgad küljed, millele peaks rohkem tähelepanu pöörama või mida peaks veel õppima. Selline küsimus. Nõrgad küljed on see, et ega mu arvutis eriti kodus ei ole. Siis keeled, need on kaks põhilist asja, mida ma tunnen, et on puudu jäänud. Aga seda jooksvat tööd on nii palju. Mul oli siin aasta lõpul 12 13 telesaadet kuus seda natuke liiga palju. Ma tõmbasin natuke tagasi, noh, saab nüüd see valimiskampaania aeg mööda, eks siis paistab, siis läheb jälle edasi. See mu ajaloosari oli kord Eesti NSV Jaxernati. Et niisuguse suure intensiivsusega töötavad ju teisedki, noh näiteks võtame eraraadiojaamades või eratelevisioonide, siia saab teha küll ei ole niimoodi, et, et üks saade kuu, kus või üks saade nädalas või midagi, mida need päris kõvasti teevad, seal ise ütlesid, et ma olen nii palju erinevaid saateid teinud. Et võib-olla see ongi pakkunud nagu vaheldust, kui ainult teeksin noh, ütleme koksusid siis see võib olla tüütab ära, aga ma olen teinud igasuguseid ajalootemaatikat. Olen. Ütlen väga palju. Sõitnud välismaal ringi teinud, sealt näiteks mul on, ma olen teinud 27 saadet Ameerika eestlastest on mõned aastad tagasi ja, ja siis ma olen jälle vahelduseks teinud midagi muud ja vahel juhtinud neid paneele ka ja. Tehakse, mis on sinu kõige halvemad iseloomujooned? Kino nõrkused noh, ega mul ei ole ükski patt nii väga võõras ja Ma võin vahel ilma põhisuta ägestuda, sest ma olen oma päritolu, jäära tähtkujust, mul läheb küll koheselt iha varsti üle, ütleme poole tunni pärast, aga, aga võin selles noh, teatud niisuguses olukorras võin mõnele kolleegile väga halvasti öelda pärast ta on endal piinlik, pärast lähed vabandama ka või? No harilikult me saame läbi, kõik tunnevad mind. Aga vahel on jah niimoodi, et ilmaasjata miks ilmaasjata pidi siis see tuleb kas siis keegi sammust aru minu loomingulisest kuidas öelda kontseptsioonist? Televisioon on ju hulga rohkem kollektiivne töö kui raadiot vä? Küsitakse, millised mälestused on seotud teil Kungla restoraniga, see oli ju vanasti niisugune koht, mida peeti telemaja filiaaliks. Ja me ise nimetasime teda pumbajaamaks, pumpas rahakoti võrdlemisi tühjaks, teinekord see oli nagu omamoodi klubisid alati, Läksin sinna, seal olid oma inimesed ees. Ma ei tea, miks ta selleks kujunes, see oli vist sellepärast televisiooni puhvetites ei müüdud siis vahepeal alkoholi ris, alkoholilembesed onudele pitsiaal ja kuna nende hulgas oli ka suuri erudiite ja tarku inimesi, siis kuidagi see nendega vestlus, ma mõtlesin sama Valdo Pant, Hardi tiidus ja Andres Vihalemm, Andres Vihalemm ja siis, ega need ei olnud päris nii kasutud, ütleme aga miks selle juures pidi jooma, vot sellest ma küll aru ei saa. Nii et seal sündisid ka saate ideed Väga võimalik jah? Võimalik, seal sai palju asju, nagu planeeritud. Kui nüüd on kuidagi elu rahulikumaks läinud või vaiksemaks, niisugust seltsielu enam neelata No võib-olla on iga ka juba teine, siis oled nagu noorema mehena siis, ja jätkub nagu aega rohkem, aga ja on palju neid minuvanuseid, televisioonitegijad enam üldse on, see generatsioonid on vahetunud ja ma olen üks staažikamad ja varsti ka ilmselt üks vanemaid tegevtegijaid. Millegipärast meil see nii on, sest mujal maailmas on ju väga palju neid vanemaid tegijaid. Jah, ega hallipäiseid uudisteankrud ja neid on küll väga kuulsaid mehi ja ongi võetud tegelikult niisugune taktika või et see hallipäine saatejuht äratab nagu rohkem usaldust või on nagu elukogemus peaks nagu olema ja nii edasi? Vaata ükskõik siin CNN-is ega ei ole nii väga noored, kes ei ole. Ja kas sul on ka sellist silma mis ütleb, et vot sellest poisist või tüdrukust saab asja, kui oled paar saadet ära vaadanud? Ja kahtlemata on ja on läinud täppi. Noh, on on läinud täppi ka aja, selle iga niisuguse andeka tegija tunneb ikka kohe ära. Ja. Ega see arenemiseks peabki olema teatud eeldusi. Mõni teeb oma keskmisel tasemel saateid ja sinna ta jääbki nüüd tegema, kui ta on selle, kuidas öelda, tehnoloogia ära omandanud. Aga mõni võib väga areneda. Kuidas sulle tundub, kas praegu on lihtsam läbi lüüa, kui omale? Teles mingil määral on võib-olla sellepärast, et see elu on avardunud ju tohutult, on kõik need ikka turumajandus ja, ja räägitakse väga palju ja ja niisugused saated väga paljud saated, mis meil praegu on nagu programmi naelad ei olnud võib-olla sellel endisel ajal üldse võimalikud tehast tülikas sügavuti minna ja sügavuti ja natukene niisugust ametlikku poolt olid tollel ajal rohkem kõvast kui praegu. Paljud sinu endised kolleegid on riigikogu liikmed. Kas sina ei ole kordagi poliitikukarjääri peale mõelnud? Ei ole. Ja ausalt öeldes ma jääks Riigikogus kohe varsti magama ka, mulle ilusti pikad koosolekud ei, ei istu ja kui mõne koosoleku pikkuseks on neli aastat, siis ma arvan, et ma ei tunne mingit kutsumust selleks, kuigi mul on jah tehtud ettepanekuid ja ma võtan. Ega see ei tähenda, et ma poliitikuid halvustaks. Nende hulgas on väga palju sümpaatseid ja väga tarku inimesi ja aga ma olen ennast teostanud kogu teisel alal ja ja Ma ei tunne mingisugust tahtmist sinna oma ampluaad nagu vahetada, pealegi mulle see televisioonitöö niivõrd armas, et ma ei kujuta ette, kuidas, kuidas ma selle nüüd maha jätaksin. Ja Ma arvan, et minu roll on ikka selle selle töö juures. Küsitakse, kas teie kui rahvaesindaja valija, olete rahul oma endiste kolleegide tööga riigikogus, kas teie arvates on nad end õigustanud? Põhimõtteliselt küll, nagu riigikogu üldse Ennostan õigustanud ikkagi, ega nad siis ei ole paremad ega halvemad kui teised riigikogu liikmed. Seal on väga raske väljastpoolt üldse hinnata. Üks teeb natuke rohkem, natuke vähem, teatud ajahetkel, võib-olla, kes praegu vähem, teeb jälle rohkem. Nad on ikkagi riigi rahvast väljas küll. Nii et minu kolleegid. Küsitakse, mis teid poliitikas kõige rohkem ärritab? Meie poliitikas? No ikkagi see allapoole vööd löömine igasuguste luukerede otsimine ja väljakaevamine ja, ja kuidagi see niisugune poliitiline kultuur ei ole meil veel ikka vist päris kõrgel. Tal on veel küllalt arenemisruumi, sa arvad, kaua läheb. Kui tuleb jälle järgmine põlvkond, siis võib-olla ma arvan, et läheb veel aega küll ja küll. Teleekraanil tuleb alati hea välja näha. Kui palju teil sellele mõtlete? Küsitakse? Noh, ikka lipsu sidudes ikka mõtled natuke ka ja peale selle meid iga enne saadet krimineeritakse ja. Juuksed pead kammitud olema ja habe aetud ja need asjad peavad ikka olema. Kas sina oled selline mees, kes käib ise riideid ostmas või peab abikaasaga kaasas olema? Abikaasa peab kasusele tema otsust, tema otsustab, mis sulle sobib ja mis mitte ja kui palju seitse liiget neile tähelepanu pöörata. Noh, kui ära kuluvad, siis pööran, ma ei ole noh, et peab olema mingi firma pintsak ja särk ja hirmkallis lips ja. Peaasi, et ennast mugavalt tunned. Keegi kirjutab, nägin teid telesaates kuulus või kummaline äraarvajate ridades. Kas teil endal on ka mingi hobi? Ei oska öelda, minu hobi on minu töö. Muuks ei jätku aega, enam ei ole seda, kui ma paar korda näiteks lähen võrke sisse laskma või, või õnge leotama, ega see pole mingi hobi, ma ei ole niisugune. Ei ole jah, kas sul on mingi maakoht ka, kus sa käid ja see on Taburla külas Loksa vallas kaluriküla ja seal õnnestus nüüd natuke maad erastada ja ja see on kena koht, kus me ikka perega püüame suvel olla ja kuna mul on nii suur pere neli last ja neli lapselast, siis keegi on alati seal kitsas, on aga, aga häid lambaid mahub palju. Ühte lauta. Sa ise oled natuke ehitusmees ka vä? Seal ei ole Nov, eks häda ajab härja kaevu, aga mul kõige suuremaks abimeheks oli seal vanem poeg Artur, temal on küll andi selle asemel kui vanaema. Minu ema on 79 aastane ja hea tervise juures. Noh, see on ikka üsna kõrge vanus juba, aga aga eks ikka iga nädal on natuke, süda puperdab ja jalad valutavad. Jah, nagu nagu ikka. Kas ema on rahul, et poeg sellise Aneti valis? Mis tal üle jäi? Ega mul isa oli jurist ja päris tippjurist isegi kunagi Tartu Ülikooli juura dekaan. Ja võib-olla isa oleks tahtnud, et midagi tõsisemat teen. Aga noh, ajakirjaniku amet nagu ei olnud nii see, mida ta oma pojale vist oleks mõelnud, aga kuna ma näen üsna kenasti selle tööga siiamaani toime tulnud. Ja siis jäigi temaga lõpuks rahule, Isamaa surnud. Ja ja lõpuks siis selle niisugused tõsisema ameti peale läks mõõde, kus on arhitekt, kuidas su enda terviseameti? Ei tea, nüüd ei oleks aasta aega ei ole kontrollinud, aga siin paar aastat tagasi magunegi natukene valu ja, aga noh, see armastus iseenesest ära ja aga siis ma kontrollisin ennast täiesti põhjalikult ja siis oli küll süda väga hea ja südamearst on teil peres ka, nii et jah, seda küll anud, sai seal käidud ja mõni kohe paar päeva seal sees ja sai igasugused katsed tehtud nende veloergomeetritega ja nii edasi. No annaks jumal ja tervist edaspidiseks. Jah, see on küll nii tuttav duubel üle õla küsitakse, millist laulu ümisete te kõige sagedamini täna hommikul mõtlesin, kogu aeg? Seda tiigrikutsu. Sulle meenus, sellepärast ma pühapäeval kuulsin teda Haanserdile. Kas sa viisi vead? Ja ma olen isegi televisioonis laulnud selles klaver põõsas, see oli üks poolteist aastat tagasi, ma valisin endale niisugusel lõbusa laulus, üks kunagine üliõpilasnoorsoolaul 30.-test aastatest laulab tenor, vahest ka klasentis, laulab kodule, pudelis laulab isa, kes ka jooksu ajal, kuid südames mul laulad, sina. Küsitakse, kas teil on mingeid hirme, foobiaid, millest pole õnnestunud lahti saada. Uss kõige rohkem, see tähendab seda, et sa metsas eriti koristamas käia. Peab käima ka ikka, aga noh, siis Pealt korralikult elanud, elan sõnum, mida teeksite, kui oleks võimalus, on päev otsa nähtamatu? No siis läks panka röövima ilmselt. Või igatahes mitte naiste saun. Ja kas on olnud ka selliseid perioode, kus taskud on rahast tühjad olnud? Ujuma, neid on hulga rohkem olnud kui neil taskud raha käia, nii et teletööga rikkaks ei saa. Jah, kuigi palgal Need on nüüd paranenud. Eriti viimasel ajal. Aga tööd tuleb rabada. Tööd tuleb kohe kõvasti rabada, sa oled helde käega. Kuidas kunagi lastele raha annad? Ah, kui neil vaja on, just lausa Aga. Prishi normaalse toimetulekuga ja iseseisvad lapsed mulle lapsed ju kõik laiali. Aga ma olen vaadanud, et ega see niisugune noh üksi üritamine, nagu näiteks poeg on mul selle allfilmi allfilmis on nagu tema firma ja tema sõprade firma ja see on ka niimoodi, et Gordon raha kord ei ole raha ja öeldakse, et riigi leib on küll õhuke, aga ta on väga pikk, ta ei saa kunagi päriselt, ots tuleb järgmine palgapäev, aga sa ei pea paaniliselt mõtlemegi, issand. Ma ei ole juba, ma ei tea ühtegi tööotsa saanud kuu aega, et kuidas nüüd omadega välja riigi tees on, kohalikel ikka tuleb. Aga ma ütlen, et meil on rahaolud paranenud, kuigi ega Eesti televisioonil ei ole nüüd kõige helgem maik praegu, aga aga küll see ka korda saab. Kas see abikaasa Alisson, kodune te käite? Aliis on kodune dema kanseldabki nende lastelastega ja kogu aeg on mingi tööd, kas üht 15 tuua ja ja, ja käivad seal meie juures ja õpivad ja tänagi istub üksusel. Tehakse, milline on teie arvates järgmise sajandi televisioon? Väga spetsialiseeritud. Ma arvan, et kokku lähevad arvutid ja, ja televisioon ja see, mida pakutakse, on, on väga kitsaspekter, iga kanal pakub pakub niimoodi, et et vaataja saab ise omale programmi komplekteerida iga kanal, noh nagu on juba nahad, on olemas näiteks Discovery kanal, mis annab niisugusi huvitavaid reportaaže. On olemas CNN ja on neid uudistetelevisiooni veel teisigi, mis ööpäev läbi ketravad uudiseid teada on, on eraldi multifilmide kanalid, mis annavad ainult multifilme, on eraldi filmikanalid, mis annavad ainult mängufilm. See lähebki sinnakanti ja siis sa ise valid kanal, et on ju lõputult. Need, taevad taevakanalid, kõik, varsti jääb sajastki juba väheseks. Sest umbes 100 on praegu nagu uuematel televiisorite 100 kanalit, aga, aga nii ta on, noh, mujal on ta juba mingil määral niimoodi läinud. Näiteks Ameerika Ühendriikides, kus, mis on nagu kõige puhtam televisiooni riik kus kogu elu käib sellel suvises rütmis. Nii et ma arvan, et ta jah, lähenemisel spetsialiseeritud suunas aga väikesele rahvale nagu eesti rahvas võib-olla jälle ei lähe ja eks mina kujutan küll ette, et sellel avalik-õiguslikul televisioonil on ikkagi oma perspektiiv olemas, et ei saa teda ära erastada niisama lihtsalt. Pille, Mati Talvik, Maarja hakkab kirjutama ei hakka, ei hakka. No ma arvan, et see minu elu ei ole nii hinnaline seda, seda kuidagi veel tiraseerida ja paberile panna ja mida, mida siis ma ikka niisugused olen teinud. Mis oleks harukordne vaim. Täna küll helistati entsüklopeedia kirjastusest, et oleks nagu vaja, aga noh, see ei ole memuaarid, kui on seal mõned eluloolised faktid juurde juurde vaja. Kriiti nimelt seda, et neil tuleb nüüd täiendusköide, et kas ma olen viimasel, noh. Aga ma olin seal üheksandas köites juba sees. Aga et kas ei ole midagi minu elus siin paari aasta jooksul muutunud ja ma olengi nüüd tõelises hämmingus, mis me neile siis pean sinna panema? Sa oled olnud Eesti televisioonis igavene teine nagu sa vist ise oled öelnud. Nüüd on Urmas Ott läinud, kas. No aga Kersna on jumal pat seisukoht? Ikka ikka ei tea ju ja, aga ma arvan küll. Ei, ega see on nii naljaga pooleks. Aga tõesti jah, kunagi pandi järgi Karemäe järgi eesmaa järgi oti järgi ja mine sa tea, võib-olla täna osta siis versnergi tervistel aitäh. Laulab tenor, vahest Kaagluseid, laulab koduõlu, pudelis laulab isa Taska jooksu ajal. Kuid südames mul laulad, sina vaid tantsib, tantsid, tar ka taskuräti. Tantsib virmaaline taeva all. Tantsib vana Juhan, vahest polkat hoid südames mul tantsid, sina, laid, juhtub kala, vahest õngekonks juhtub pummeldama ja marmees juhtub õnnetus ka. Beebi püksi, puit südamesse. Ei õhtul sina, lai, leidub tite kurgi, aafrika kas siin leidub hambavalu? Lõualuus leiduv Ruuna Raiver liini vorstist. Kuid südameis Mulleidud sina vaid?