Mina olen Marje Lenk ja ma pakun teile tänasest keskeprogrammi valik kavas kuulata 1996. aastal salvestatud saadet persona kus majasin juttu Tarmo Pihlap, iga, kes homme oleks saanud viiekümneaastaseks Oleja ulatama. Tähendab, mina ei taha ta hääl ära või? Mul ei ole hääl ära, mul on nohu juba pikemat aega pole seda üle nädala ei ole, ma ei ole midagi erilist ette võtnud ja loodan, et ka lihtsalt, isegi mõned tilgad olen pannud nendel päevadel, aga praegu on see nii-öelda lõpp, kaaskujutised, niukene, paks tekk on. Räägitakse, et ooperilaulja võib oma häälega purustada kristallklaasi. Oled sa sellest midagi kuulnud? See on mingi kindlad sagedused, mis, mis lõhuvad ükskõik materjali ära, mispärast siis koer hakkab ulguma, kui näiteks joodeldatki isegi teatud teatud sagedused, mingisugused helid hakkavad talle kuulmisorganid nii palju häirimata, hakkab kaasa alguses aukuma ulumaja, mida kõrgemaks siis, seda rohkem hakkab temaga. Ma olen seda tähelepanu. Mis vahe on üldse ooperilaulja hääle vahel ja ütleme noh, sinusuguse laulja häälevalt Must vahet tähendab, tegemist on selle. Noh, pelgan. Pelgantonisele kantileelne laulmine, see tähendab seda, et hääle häälejuhtimine on natukene võib-olla teistmoodi. Kõik registrid peavad kaasa resoneerima ja ühtlaselt resoneerima. Kogu see korpus peab, peab sinu seest tulevat heli võimendama nii palju, et ta on, ta on võimas ja kandev ja selleks selleks klassikalist laulu õpitakse, aga laulmine on laulmine, olgu ta siis poplaul või klassikaline, on ikka ikkagi laulmine olles klassikalist laulu esitanud? Olen Ma olen ju diplomi järgi isegi laulja muusikakoolidiplom, energia kontsigi sai sisse astutud ja sellepärast, et tol ajal oli aeg vähe teistsugusem ja tatti taheti kõrgharidusega laulupedagoog ja eriti poplaulupedagooge ja sellest tulenevalt muidugi ma olin kohustatud laulma igasugust klassikalist repertuaari, ma olen siin hiljaaegu kui, kui oli eetris Tarmo album kolm hooaega, mis ta Eesti Televisioonis käis ühes saates maa, laulsin Artur Kapi metsateenija Rumbergi kõrbelauluga. Sul jäi konservatoorium pooleli, no ta sai alustatud nii haigele öelda vähesest, et pole, tähendab ajad muutusid ja noh, ei olnud enam mitte mingisugust mõtet ja kõige vähem oleks kujutanud ennast ette kusagil Estonia ooperikooris või noh, õnne korral ka jumal teab mida veel laulmas, aga aga ma kujutan ette, Tarmo Pihlap, tee nägu ja nimi publiku jaoks ikkagi eeldas vähe teistsugust niisugust repertuaari. Kas laulmine teeb nooremaks? Ma arvan, et kindlasti, sest sest üleüldse kunstiga ja kitsamalt võttes muusikaga tegelevad inimesed on on kindlasti emotsionaalsemad ja sellest tuleb tuleneb ka muidugi muid probleeme, mis võib-olla ei mõju mõju hästi, aga, aga aga vaim on kindlasti noore, mis probleemid, mis hästi. Noh teatud eluprobleemidele võib-olla vaadatakse sügavamalt kui võib-olla mõni teine ja mõningaid situatsioon, elatakse lihtsalt üle. Emotsionaalsemat. Keegi küsib, kas teil on mingi ese, mida te alati endaga kaasas kannate, kui õnne toojat. Talismani kui niisugust ei ole, aga ma olen piisavalt ebausklik, küll mind häirib, kui must kass läheb üle tee ja, ja, ja ja maanäiteks. Noh, püüan säilitada nisukest. Traditsioon jätkuvat, kui sellel kontserdil oli see see särk seljas, siis võimaluse korral kasutan sama näiteks. Ja kas lapsepõlvest on alles mõni mänguasi? Jumal, seda teab, kindlasti midagi kusagil on, aga ei, ma ei oska sulle konkreetselt niimoodi küll küll nimetada, see on nüüd niisugune autodega mängi. Oi ei. Minu minu lemmikuteks oli, on ja ilmselt ka jäävad hobused ahaa. Ja minu mänguasjade hulgas neid oli piisavalt vähe, olid põhiliselt ikkagi loomad ja, ja hobused eeskätt autod tulid ja murdsid kindlasti kindlasti sisse, aga see tuli hiljem, see oli pärast puberteediaega nii et minule isegi poisikestel tuttamisele mootorrataste aeg üsna lühikeseks, võib-olla vältas võla ühtekokku paar-kolm aastat, ainult need autod tulid ja jäid seal autosid on andnud. Esimese isikliku auto sain ma. Mis see siis oli? 70 76. Ja selle 20 aasta jooksul on neid ikka päris päris mitmeid olnud. Ma ei oska nüüd arvu öelda, ma arvan, ta kuskil. 16 17 autot on olnud minu käes üleüldse sa oled ostnud pruugitud autosid, eks ole, just nimelt ainult neid ma olengi ostnud, sest minu rahakott pole iialgi kannatanud uue auto ostmist ja, ja, ja tänasel hetkel võib sellest ainult unistada. Aga Ma ei näe erilist vahet, kui, kui see pruugitud auto ei ole lausa 15 aasta vanune ja, ja jumal teab, mitmest mitmest käest läbi käinud Nende hulgast leiab ka autosid ja, ja praegusel hetkel majanduslik seis niisugune, et noh, teisiti on üldse võimalik. Millal sa viimati liikluseeskirju rikkusid? Tunnistan ausalt, et minu rikkumised on piirdunud ainult kiiruse ületamisega, muid rikkumisi mul toit või toiduei tohi ei ole olnud ja, ja ma olen ise ka suutnud mitmedki niisugusest kriitilisest situatsioonist välja tulla. No ma olen seda tüüpi sõitja, kes, kes sõidab ju suvel ja talvel, öösel ja päeval ja, ja, ja seda juba nüüd siis 27 aastat. Ja, ja minu läbisõidud on siin aasta jooksul ulatunud isegi 60 65000-ni aastas, nii et noh, ma, ma tunnen, et ma siiski juba oskan autoga sõita. Siin on nüüd üks küsimus, mis, mis viib tagasi jälle lapsepõlve millest unistasid väikese poisina ja kui paljud teie unistustest on tänaseks täitunud? No ma ei olnud, ma ei olnud seda tüüpi poiss, kes, kes tahtis saada kosmonaudiks või, või, või tule tõrge. Ma ei oska öelda, millal see huvi tekkis. Õigemini siis, millal sai lapse mõistusesse selgeks, et ma tahan hakata pilli mängima. Ma arvan, ma olin kusagil kümnene. Aga laulmine tuli selle kõrvalt nii-öelda noh, iseenesestmõistetavalt. Ja minu minu suureks suureks nii-öelda iidoliks oli vanameister Emil Laansoo ja ja tema ansambel ja kõik selle selle kollektiivi seonduv ja kõik solistid ja see muusika ja mind mind väga-väga-väga paelus just see koosseis, no ma olin siis tõesti, olen täiesti siis väike poiss Nii et suures osas on täitunud Võib nii öelda, et see, millest ma kümneaastasena unistasin, see on laias laastus. Ajakirja noorusringküsitluse põhjal tunnistati teid 1978. aastal populaarsemaks estraadilauljaks. Kas 70.-te aastate lõpp ja 80.-te aastate algus oli teie jaoks kõige magusam aeg? Ma ei oska öelda, et ta nüüd magusam oli? No see oli kindlasti see aeg, kus, kus vihlapi nimi oli juba teadvustunud, sest 74 lõppes koostöö ansambliga Laine, siis sai mõnda aega sõidetud estraadiorkestriga ja, ja 75. aasta hilissuvel oli ansambli palderjan esimene kontsert Viljandi lauluväljakul ja sealt alates jah, loomulikult hakkas see asi nagu minema ja 70.-te lõpp ja 80.-te algus oli, oli üsnagi, üsnagi nii-öelda tormiline heas mõttes siis ju sai sõidetud Dixiga mööda Venemaad ja hea meel on sellest, kui sa lähed. Kui sa lähed täiesti täiesti valge lehena suure auditooriumi, et ma mõtlen, noh ütleme, Venemaa mastaapides olid spordihallid, kus oli pealtvaatajaid 10 12 14000. Kui kavas olid, ütleme, staarid, kes olid tuntud läbi tollase kesktelevisiooni ja üleliidulise raadioeetri ja ja neil ei olnudki laval üldse vaja mitte midagi teha, nad tulid lavale ja kõik oli tehtud juba, sest lavale tuli staar. Aga. Kui meie näiteks läksime Fixiga peale ja meist ei teatud mitte kõige vähematki ja kui me olime kui me olime esimese loo ära mänginud, siis hakati kuulama. Ja meie etteaste oli seal 20 ja 30 minutit ja niimoodi ja lõpuks oli lõpuks oli torm suurem kui, kui kui ütleme, dollastele hetkestaaridel ja sellest tuli nii mõndagi sõnelust lava taga ja, ja kavas kohtade ümberpaigutamise ja nii edasi, nii et sellest on tegelikult hea meel. Ja ma olen seda kogenud. Ma ka teise suure rahva juures, kui ma olin kohustatud minema samamoodi valge lehena ja nelja looga selle asja paika panema. Sellest olen ma ka palju rääkinud, nii et ma olen selles mõttes oma ülesannetega hakkama saanud. Lihtne minna lavale. Kui sa oled üles pumbatud ja kõik teavad, siis on ju garantii, no vähemalt vähemalt 90 protsenti, ükskõik mis sa siis seal teid. Aga palju raskem on alustada nullist, kui sa lähed, tere, ma tulin ja kuulake, vaadake kas sa oled närveerija tüka. Üldiselt olen, aga ilmselt kuulub see kõik asja juurde, sest ma ei kujutaks ette, et et artist, kes läheb lavale ja enne seda vahetult võib sulle vanduda, et ta üldse ei närveeri siis on tegemist kas lausvalega või, või selle selle inimese koht ei ole mitte laval, sest rambipalavik peab olema see mobiliseeritud. Kas on olnud ka niisugune palavik, et sõnad on segamini läinud? Lausa segi ei ole läinud, auku ei tekkinud, aga improviseeritud olen küll ja küll. Aga on olnud ka selliseid hetki, kus, kus dirigent lööb loo lahti ja ja täielik auk, mitte ühte sõna. Mäletan konkreetselt, see oli vist nendel aegadel, kui võistluskontserdil käisid tippmeloodiad ja lähen kontsert Estonia kontserdilaval, lähen lavale, kõik on, kõik on okei, kõik on tore, kõik on selge. Lugu hakkab peale. Täielik tühimik. Maestro Saul loo lahti näitab mind sisse ja murdosa sekundist sajandik, äkki oli kõik kõik, kõik uuesti peas nii-öelda. Ja tulin, tulin muidugi muidugi sellel hetkel ma pabistasin küll nagu koolipoiss päris päris ausalt. Aga tagataskus mingeid spikreid ei? Oi-oi, ei, selleks selleks tuleb, tuleb nii palju oma mõtteid koondada ja, ja ilmselt seda praktikat on ikkagi nüüd juba nii palju, et selliseid hetki, kus päris päris paus tekiks, ma kujutan ette, et ei tule. Järgmine küsimus, kas mõni kontsert on viinavõtmise pärast ära jäänud? Tunnistan pattu on, tähendab, ma ei ole, ma ei ole lihtsalt söandanud lavale minna ja ma sellest sellest rääkides. Pean tunnistama oma oma ebaeetilisust publiku suhtes, sest minna lavale lõhnadega, veelvähem purjus Tai on, on täiesti täiesti lubamatu, aga tunnistan, olen, olen nende aastate jooksul pattu teinud ja ja olen nüüdseks muidugi juba asjast aru saanud. Nii et alkohol oli teatud aja sulle probleemiks. Ta ei ole päris probleemiks olnud, aga kuritarvitanud olen ma teda küll. Kas sina olid niisugune viinavõtja, kes ei saanud nagu pidama? Mina olen. Kuidas need, kuidas need asja selekteerida? Et täna võtsin ja siis on ka ja mina olen seda tüüpi, kellele homme just meeldiski võtta. Täna ei meeldi sesse, homne päev oli eriti põnev. No mis teha, inimesed on erinevad. Kas isiklik elu kannatas ka natukene sellepärast? Kindlasti miks ma peaksin siin omale tuhka pähe raputama, tegema nägu, et kõik on okei, kindlasti kuidas sa sellest Eestis üle oled saanud? No ilmselt on see looduses nii nii seatud, et pärast 40 mehed hakkavad loobuma viinast ja alkoholist üldse ja suitsetamisest hakkavad tervisejooksuga tegelema ja, ja nii edasi, nii et ega ma noh, ma võin selles mõttes vist natuke uhke küll olla, et ega ma ega ma sündinud joodik nüüd küll ei ole, seda ärgu küll kõige kurjemad vaenlased, lootku kiimite ja mul on olnud palju nõrkuse hetki ja siit on sinna tuleb otsida lihtsalt neid põhjuseid, miks see nii on olnud ja küllap siin on tegemist ikkagi närvikavaga ja jälle nendesamade emotsioonidega. Aga, aga see, et ma nüüd lootusetult oleksin vajunud ja jäänud, seda, seda ei, seda ei ole kindlasti. Ega sa siis nüüd niisugune ei ole, kes üldse ei võta? Mul läheb nüüd. Mis see siis on, poolteist aastat, teine aasta saab kõvasti täis? Kange alkoholiga on täiesti lõppenud ja mai loomulikult ma või on seal õlut saunas ja ma joon ka mingisugusel vastuvõtul väikse kokteili, loomulikult, aga, aga lausjoomine on lõppenud kindlasti. Suitsumees oled sa olnud? Olen olnud päris pikka aega, samas olen ma jälle nii palju teda maha jätnud, kõige pikem periood on mul olnud mittesuitsetaja, anna kolm aastat selliseid aasta pooleteise-seid perioode ridamisi. Nii et küllap ma ei ole ka mitte sündinud nikotiiniga selles mõttes, et maailma läbi saan küll, aga, aga ma ei tea, on mingisugused eluhetked jälle, stuudios läheb sutsu palju millegipärast maid. Küsitakse, kas esinemiskeeldu on olnud? See haakub selle üle-eelmise küsimusega, mis puudutas viinavõtmist 84. aastal. Oli, oli pooleaastane või oli see Jah, pooleaastane esinemise keeld oli küll ja see, see puudutas just just ühte Saaremaa esinemist, kus, kus oli tegemist. Tegemist. Ebakaine laval viibimisega see, millest just just äsja rääkisin, no see oli ka selge, sest noh Saaremaa mehed on kanged mehed ja nendele võib olla lubatud nii mõndagi, mida mandrimehed ei kannata ja kui mõned mehed ei saa kaine pealgi joodeldatud, siis seal ammuilma ammuilma joomase peaga, nagu saarlased ütlevad, sellest olenemata Kas kontserdid olid keelatud, siis filharmoonia liinis või kõikunud? Tähendab tehti ettekanne kultuuriministeeriumile ja see sai aktsepti nende poolt ja see puudutas kõiki avalikke esinemisi Vistmite eetri esinemisi, kui mu mälu mind ei peta, majanduslik põnts piisavalt, paneb mõtlema loomulikult. Ja kas tulevad teil üle huulte kergelt sõnad, anna andeks, mul ei olnud õigus. Kui mul on tehtud selgeks puust ja punasest värvist ette ja ma, ma näen, et need argumendid on absoluutselt veenvad, siis loomulikult ma olen küll sünnilt sõnn, jah ja jäärapäine üsnagi. Aga, aga ma ei tunnista iialgi seda, et ma jääksin kangekaelseteks lõpuni analüüsimata, mis siis nüüd tegelikult on toimunud või midagi sellist, kui ma olen süüdi, loomulikult vabanda, olete kätte maksed? Absoluutselt mitte. Ma leian, et kui sa pead silmas nüüd seda, et keegi hakkab mingeid sigadusi kellelegi lehele taga keerama, absoluutselt mitte. Ma olen. Ma olen seda meelt, et et kuskil seal üleval pannakse kõik kirja ja, ja vanahärra salvestab kõik, mis on toimunud ja kelle, kui kellelegi on tehtud ülekohut, siis see heastatakse ja ülekohtutegijad saavad kast. Sa lihtsalt ei suhtlusele inimesena? Kindlasti ta avaldab suhtlusele muljet ja mõju. Kindlasti ei ole võib-olla suhtluse vorm enam selline, nagu ta siis oli, aga ma ei, ma ei käitu ka demonstratiivselt minnes mööda nagu, nagu seinast kaugel sellest loomulikult viisakus ja. Kas sa selle vanahärra poole seal üleval oled vahel pöördunud ka? Mõttes kindlasti, aga ma ei ole, ma ei ole. Ma ei ole ilmselt veel endale piiblit selgeks teinud, vähe sellest, mis selgeks teinud, kõigepealt tuleb ta läbi lugeda ka piibli lugemine, et mitte kroonika või kulleri lugemine. Sellest tulenevalt ma arvan, et ma peaksin väga paljudest asjadest aru hakkama saama, mis seal on, ma olen teda sirvinud, seda raamatut, aga, aga see tuleb selgeks endale teha ja, ja kui see on selgeks tehtud, küllap siis küllap siis on ka lahendused olemas, aga see, et see, et seal kusagil midagi ikkagi on ja toimub, no selle vastu ma küll ei, ei julgeks öelda. Teid on võrreldud Artur Rinnega, kas olite temaga isiklikult tuttav? Noh, ta võib kompliment olla, aga ta on võib-olla kohatu, ma olen ja Artur Rinne repertuaari laulnud küll ja, ja eks ilmselt see tõuge just sellest ongi tulnud, et me teatud eluhetkel olime ikkagi väga lähedastes nii-öelda suhetes läbikäimises perekondlik ja ma mõistan seda inimest tänaseks hetkeks muidugi hoopis-hoopis teisiti kui, kui, siis, kui ma seda nime üldse esimest korda kuulsin, kui ma olin päris laps. Ja, ja minu jaoks on ta muidugi muidugi koos Ants Eskolaga on ikkagi tema, Eesti popmuusikalegendid. Ma olen tihti seda öelnud, et, et ükskõik, mis siin toimub ja ükskõik milline plaguse Ermanis lehvib parasjagu mets mühiseb alati mühises, mühiseb, jääb, mühiseb, mis mees ta muidu oli? Muhe vend igatpidi, ma ei ütle ühtegi ühtegi paha sõna, kindlasti on tal ja oli tal ka negatiivset külge ka, minuni need nüüd oluliselt küll ei jõudnud, ta oli, kindlasti oli ta elus kibestunud ja oli ta oli ta näinud näguripäevi ja aga ta oli hingelt väga soe inimene. Ta ei olekski teisiti saanud just neid laule just nii laulda, kui ta seda ei oleks olnud. Ta oli ja ta oli mõnusa huumoriga tema terav keel muidugi sai tal nii mõnelgi korral mitte nüüd hukatuseks, aga tõi talle palju pahandust. Aga see teda ei muutnud, ta oli terava keelega lõpuni ja ta oli selline tüüp, kes ei, ei ilustanud asju. Nimetas asju õigete nimedega ja noh, teadagi tõde on valus. Ei, üldsegi mitte, sest sest mina ei kuulunud tema selles mõttes nüüd teab mis lemmikute hulka. Aga noh, ma ei, ma arvan, et lugude minu arust kindlasti pidas, muidu ei oleks niimoodi perekonna digisuhelnud ja ja, aga me rääkisime palju elust ja elufilosoofiast ja, ja ta valgustas nii palju, kui ta tollal valgustada tahtis oma seda eraelu, mis puudutas seda perioodi, ütleme 49.-st 56., nii ja ja ma lihtsalt, nii palju, kui ma olin suuteline tollal hindama, vaagima ja nii palju, kui ma infot omasin üldse. Mis oli siis ikkagi see, mis, mis viib asja nii kaugele ja kui ta 56. oli tagasi ja, ja Kadrioru kontserdiväljakul tegi kontserdi, mille rekord on siiamaani löömata, noh jääbki ilmselt. Kadri, Kadrioru kontserdiväljak on lammutatud, siis oli 12000 inimest kontserdiväljakul praegu staarid toovad 12000 lauluväljakul on hästi. Nii et ta oli, on ja jääb nähtuseks. Kas sina kuulud nende lauljate hulka, kellel on absoluutne kuulmine? Jumal tänatud, ei, see on, see on suur hukatus, miks meil ei ole teatavasti elu veel nii kaugele, et kõik pildid on korralikult hääles kui absoluutse kuulmisega inimene istub klaveri taha, Cleveron pooltooni madalam kui veerand tooni veel hullem, täiesti täiesti suur probleem, mul on nii-öelda kuidas seda öeldakse, mul on. Selleks on üks omaette termin, ma ei suuda seda praegu välja öelda. Mul on sinna niisugune kuulmine kui päeval pilli mänginud, siis ma ütlen helistlikud värvi järgi küll ära. Mis ja kus ja kuidas, aga mul ei ole sellist kuulmist, et keegi lööb jalaga vastu prügikasti ja keegi ütleb seal kohe. Mitte midagi sellist, aga, aga värvi järgi ma mõtlen helistikke küll. Jaa. Ja ja väidan ka seda, et igal helistikul on oma omapärad. Kuidas tunneb Tarmo Pihlap end areneva kapitalismi tingimustes? Talle arenemiseks ja mida kiiremini ta areneb, seda paremini kui mina ennast tunnen. Noh, mis siin ikka, ega kõige vähem olen ma siia tulnud selleks, et kedagi või midagi kiruda. Elu on täpselt niisugune, nagu ta on ja, ja loodame, et järgmine viis aastat tekitab olulisi muutusi loomulikult positiivse suunas. Et ei lastaks ohje lõdvaks ja, ja jumala pärast, et ei korduks need need ajad, mis on olnud. Keegi küsib, kas teil on agent, kes teie käekäigu eest hoolt kannab või teete kõik ise? See on hea küsimus, seda on tihti küsitud ja ma pean vastama, et ma olen ühes isikus kõik kokku mänedžer, administraator, raudtee juht kõik, kõik, kõik, kõik sest ei ole niisugust teest, kui kellelgil on soovi ja tahtmist, jumala pärast andku märku, ma mina üldse mitte vastusest, minu minu koht on ju loomulikult laval ja stuudios, aga mitte mitte õiendada, õiendada mingisuguste instantside ka seda või teist või kolmandat probleemi lahendada, kaugel sellest, kui selline inimene leidub, mul on hea meel, ainult et sa pead talle palka maksma, vot just nimelt. Ja selleks palka maksta, selleks peab olema tööd. Aga praegusel hetkel on ju elu selline, et sa võid pakkuda ükskõik mida. No jutt on praegu loomulikult ainult siis ansamblites-orkestrites ja elava muusikaga. See on, see on raske praegu lahendada, sest meie publik ei ole veel nii maksujõuline, et et minna või ütleme, kutsuda külla see või teine kollektiiv ja maksta selle eest nii nagu praegune praegune nii öelda noh mitte isegi standard, vaid ütleme siis peaaegu et miinimum ette ette näeb, sest noh, selge on see, et ega pillimehed enam sajakroonist ikkagi Tallinnast välja ei sõida. Nii et need on, need on need probleemid ja andku vanajumal kiiret lahendamist nendele nendele probleemidele. Aga kontserti Kansul on ja ma olen palju ära öelnud tänu sellele, et, et näiteks ei suuda ansamblit kinni maksta ja, ja siis olen teinud kas siis üksi või kuidagi sättinud neid neid graafikuid, nii et saab kuidagi kuidagi ühildada ja jaa, jaa ja teha siis neid kontserte, ütleme, kui sa oled parasjagu sellel suunal kusagilt. Laevade peal käimisi oled lõpetanud? See lõppes 28 september 94. Õigemini minu jaoks ta lõppes 23. Sest ma pidin, ma pidin siis ülejärgmisel päeval uuesti peale minema, aga noh, nii ta on, nii nagu ta on, õnnetus mõjus selleni. See mõjus kindlasti ja, ja teine asi on see, et et laeva laevatöö ei ole üldse mitte mingisugune naljategemine, see on, see on ränkraske töö. Ja, ja selle töö eest tuleb maksta tunduvalt suuremaid Olore kui, kui see, mida tollal maksti, ma ei ole kursis, mis tänasel hetkel milline olukord on, kuigi pakkumisi on ka tehtud, aga aga ma ei, ma ei kujuta ette, mis number peaks olema, kui ma alustan õhtul kell 11 tööd ja lõpetan hommikul kell pool viis, see ei ole mitte 500 krooni. Kas tundsite pisut kadedust, kui linna Joala ja Mägi oma suure show plaaniga välja tulid? Nonii, jõudsime, Sellest plaanist kuulsin mina. Selle aasta veebruarikuus ja ja väga prominentseid inimesed küsisid, et, et kas sa ei ole oma nõusolekutele andnud. Ma ütlesin, et ma ei tea veel sellest midagi. Ja jäin ootama. Ja ja ootan tänase hetkeni. No tähendab, kui nüüd mõni arvab, et ma kukun kiruma või ma ei tea, mida tegema, siis üldsegi absoluutselt mitte. Mul on hea meel, et et selline asi ära tehti. Keegi ei saa millimeetritki kahtluse alla seada. Linna Joala Mägi. Teeneid mitte kasutada sedasama eesti popmuusikas, see on ilmselge fakt. Kuigi ma võiks täpsustada kronoloogiliselt mõningaid pisiseiku järeldused, teevad igaüks ise. 92. aastal kevadel oli kellelegi Tarmo Pihlap nimelise 40. sünnipäev, et sa oled ise selle laval, olid needsamad mehed, seisid kõrvuti, välja arvatud Mäks Mäksoni teatavasti Rootsis pärast seda kontserti, mis läks päris hästi, ütleme nii, tagasihoidlikult, pakuti variant, et sõitke ringi ja tehke, tehke selle koosseisuga veel mitmedki kontserdi, kuna tegemist oli ikkagi minu nii-öelda sünnipäeva kontserdiga, no siis jäi see variant kindlasti ära. Nii et sealt algasse läks see nii-öelda seeme idanema. 92. aasta suve poole. Tulin ma välja mõttega raadio muusikasaadete peatoimetaja Paul Himma juurde, et et poisid, et maailma tenorid on just äsja, olid kontserdi teinud, et meid on neli baritoni. Manner kirjutab oma popmuusika raamatuselt. Poisid, teeme ka, teeme Pirita kloostris kontserdi. Tuld võttis maestro Peeter Saul ja oli oli valmis kohe. See mõte ei läinud enam. No ei läinud, ei läinud midagi, ei olnud teha. 93. aastal. Läks käima album Tarmo alumist käisid läbi kõik kasutatud if Mäks, kes tuli jooksujalu sõna otseses mõttes ja, ja ütles, et õudselt tore, et tehtud sai. Joalat palusin neli korda, põhjused olid erinevad lisanud. Nii, kuni siis selle aasta veebruarini, mil see asi hakkas hakkas käima. Ma helistasin, küsisin poiste käest, mis toimub. Keegi midagi ei teadnud täpselt. Lõpuks impi Mäksid ühest suust, et helista Jaagule, küsi. Jaak ütles. Oota, ma rohkem sellel teemal ei tahagi rohkem rääkida, ma ütlen, lihtsalt selline taust. Tuntud vene laulja Jossif kobson teatas suvel, et järgmise aasta septembris jätab ta oma lauljakarjääriga hüvasti. Ta saab 60 aastat täis ja tal aitab. Kas väikesel Eestimaal saaks 60. eluaastani lauljatööd ja leiba. No näiteid on palju. Näiteid on palju. Artur Rinne suri 84, ta oli siis 74 aastat vana, ta põhitöö tuli küll. Viimasel ajal oli ta enne pensionile minekut, oli ta ju riigitelevisioonis, tollal oligi ainult Eesti Televisioon loomulikult. Aga ega see ei tähendanud seda, et tema, tema lauljakarjäär oleks olnud lõppenud, ta tegi, ta tegi lihtsalt valikuliselt seda tööd, ta läks oma kavadega, sõitis mööda vabariiki ringi ja, ja ta tegi seda tööd kuni selle hetkeni, kuni ta jalad ära kanti. Aa siin on siin on olla selline selline moment, et kõik sõltub sellest, mida lauldakse, ma ei taha kedagi solvata, jumala pärast, aga. Ma vaevalt usun, et näed. Need, bändid, Need, solistid, Need, duetid, mis praegu on vallutanud, ütleme tantsusaalid diskoteegid. Et need 60 aastaselt laulaks, seda vaevalt seda vaevalt. Aga ma ei, ma ei kahtle hetkegi mitt. Et näiteks näiteks noh, selline repertuaar, mida, mida me oleme siin laulnud ütleme-ist või mina või seda, seda ikkagi lauldakse, peaasi, et tervist jätkuks ja loomulikult ma arvan, et valimatult kõiki pakkumisi vastu kindlasti ei võeta, aga aga seda jälle ajastatakse, seatakse niimoodi, et kui on, kui on võimalust ja tahtmist, seda muidugi näitab ju kõik turg nii-öelda, mida publik tahab. Sellepärast, et keegi on saanud kuuekümneaastaseks, lõpetaks laulmise, see on vaevalt usutav. No Carson kapsa on, siin on, siin on teised kategooriad sinud aga sajad miljonid ja, ja teine asi on see, et tema laulab, võib-olla. Sellepärast tal tuleb laulutuju ja tabava publikut veel näha. Tal ei ole siin taga majanduslikku huvitatust, meil aga on ju asi ikkagi just nimelt just nimelt selles asi algab peale just nimelt teenistusest, kes kuskilt elatusvahendit teenib, seni, kuni me ei ole naftamiljonäride, õli šeigitseni me, me peame laulma pilli või me ei oska ju midagi muud. Põhiliselt küsitakse, millises riietuses näed enda arvates kõige parem välja. No riietus on vastavalt vajadusele ja vastavalt vastavalt olukorrale ma. Ma ma pean muidugi riietes ennast, ükskõik siis millises hästi tundma, sealt algab kõik peale, ma ei. Ma ei, ma võin olla väga-väga viimase peal, nagu praegu öeldakse, riides aga, aga kui ma ennast hästi ei tunne miski poobjo kitsas või sissekäimata kingades, ega ma siis eriti hästi tunne, aga üldiselt ma tunnen. Ma tunnen igasuguses riides ennast ennast hästi ja, ja mul on aeg-ajalt, et täiesti vajadus kohe panna selga mina tea õhtuülikond või lausa smoking ja minna kusagile vot just niimoodi välja. Samas ma ei välista seda, et ma olen kui vaja kalossi teise dressipükstes. Et sa arvad, et sa näed igas riietuses hea välja? No kui ma kellele meeldin kalossides, palun jumala pärast ka see variant on olemas, aga, aga ma tahan riietuda võimalikult mugavalt. Kas riietud ka selle põhimõtte järgi, et parem vähem, aga paremini? Ja muidugi loomulikult, aga siin dikteerib asja muidugi maitse. Noh, ütleme eesti meeste maitsest ei taha väga pikalt rääkida, ma ei ole, ma ei ole selles mõttes ikkagi niisugune inimene, kes peaks seda hinda, aga mul on oma seisukoht selles kindlasti ja kui ma ikkagi noh, niisugust lausmaitselagedust näen, siis, siis hakkab kurb küll, ikka noh stiilis teksatagi ja kirju särk ja lips, lühike sokke, valged ja ülikond ja valge sokk ja pruun king ja oi, oi oi, oi, oi, oi. Aga seda on kuratlikult palju, ikka tegelikult vaatad meie. Meie prominentegi maitsetu, see on päris päris palju on, on erandeid, mitte üksikuid, aga, aga see erandite rühm on väike ikka üldiselt maitsetust on maitsetustan pall. Ja siis ei võeta päris tõsiselt. No ma ei saagi teda tõsiselt võtta, ma ei saagi teda tõsiselt võtta, absoluutselt, kui tal on ruuduline pintsak, ruuduline särk ja ruuduline lips. No siin on ju midagi lahti, kui ta ise sellest aru ei saanud, peab talle kaasa ütlema, või, või ma ei tea, keegi peab ütlema, juhtima tähelepanu. Kas mäletate, millal naisterahvas tegi teid esimest korda relvituks? No küllap see ikka mahub sinna perioodi siis, kui siis kui kitarrismiga sai üldse tegelema hakatud ja noh, see jääb ikkagi tartu aega. Koolipoisiaeg, mis ta siis õnnitleme? Ütleme siis ajavahemikku? 65, kuus seitse kuni 69 70 mäletad ka, kes oli ja muidugi mäletan, muidugi mäletan ma ei ole teda kaua-kaua-kaua-kaua aastaid näinud ja, ja ma olen nüüd juba kindel, et ma vist ei tunnusta isegi ära, kui, kui ma teda näeksin. Aga noh, seal noorte inimeste noorte inimeste aeg ja noh, ega need artisti artisti nii-öelda idukesed, kes tol ajal alustasid, ega nad pole ju vähem teevad kui mõned teised ja, ja loomulikult olid, olid sellised seigad, aga aga ma arvan siis jah, kusagil. Kusagil ütleme Kuue seitsmeteistaastane. Nii järgmine kiri Eestimaa on väike, tuntud inimestest teatakse üsna palju. Ega teiegi pole selles suhtes erand. Teine on palju pruute olnud, kujutaks ette. Ja pea kõikide nende nimed on alanud e-tähega. Ma ei tea, miks see nii on, aga ma olen ise seda päris mitmel korral tabanud ennast mõtlema mõtlemast samal teemal, et huvitav, mis asi see on, et tegemist on tõepoolest ereteemade ja, ja ma ei tea kellega. Ma ei tea, miks see nii on, aga mingisugune jah, eluperiood on see tõesti niimoodi niimoodi olnud. No ma, ma ei oska siin seletust anda. Kas need naised, kelle nimi on, ei lähe kallanud, on ka olnud ühte tüüpi naised? Oi ei, absoluutselt mitte. Siis tekib küsimus, milleks seda ühte teise vastu vahetas? Jah aga sa oled üldiselt niisugune tüüpis, kes tüdineb nagu kiiresti. Tähendab ta. Noh, nende e-tähtedega nimedest nii palju, et, et see on, see on ilmselt tõesti saatusest määratud ja see oli määratud nii, et see ei pidanudki kujunema pikemaks, kui, kui ta just kujunes. Nii et see võiks olla see lühike seletusasjadega. Kui ühel päeval selguks, et teie pruut, keda väga armastate, on enne teiega tutvumist olnud prostituut. Mida te teeksite? Et kas ma hakkaks prostituudid elama? Raske on ennast sellisesse olukorda panna, sest ega ega ma sellise eks prostituudi otsa nüüd juhuslikult ka ei komista. Siis peaks olema tingitud väga segastel asjaoludest, aga ma kujutan ette, et neid enam siiski ei, ei ole. Aga noh, kui nii kainelt kaalutleda prostituudi töö on ka töönoh lõppkokkuvõttes aga kõik sõltub sellest, mis ajendil ta on seda hakanud tegema ja trafaretne vastus on ju majanduslik seisukord ja laps tahab koolitada ja, ja ma ei tea, mida kõike veel. Ma ei oska ennast sellesse olukorda panna, kindel on see, et noh, rohkemat tähelepanu kui, kui iganes teise eluala puhul loomulikult see pälvib aga aga teoreetiliselt oleks kõik võimalik iseenesest. Noh, on ju neid mehi ka, kes, kes elavad niipalju kui maailma kõmuajakirjandus kirjutab, et elavad ka nende prostituutidega normaalset perekonnaelu saates naise kodust välja ja oma tööle, noh ma ei tea, see sõltub jälle inimese närvikavast, mina vist sinna klassi ei kuulu. Kas sina oled seda tüüpi meesterahvas, kellel peab naine ikka kõrval olema kogu aeg? Ma tahaks vastu küsida sinu käest, miks ta peab kõrval olema, mis, mis mis eesmärgil. Mina saan hakkama ka ilma naiseta edukalt. Mul ei ole vaja naist selleks, et ta mulle süüa teeb või, või hetkel ma olen palju, palju, palju, palju aastaid elus sellega ise hakkama saanud, saan edukalt hakkama ja nagu elu näidanud tihti edukamalt kui selle naisega, kellega naerab. Selleks mulle naised ei ole vaja, mul on naist vaja selleks, mida, mida mõistet tähistab sõna abikaasa olgu ta siis seaduslik nii-öelda või, või altari ees paari pandud või, või jumala ees või, või Eesti NSV vapiga veel paari pandud. Või hoopis hoopis seaduslikult registreerimata, kui ta on mu kõrval, siis ma siis ma tahan ta käest mingil hetkel võib-olla mingit abi. Ja see on kõik, aga niukene, trafaretne soome-ugri arusaam, et vanamees tuleb koju ja tal on vaja anda kotlette ja suppi ja ma ei tea, mida kõike selleks minul naist vaja ei olegi. Muidugi jah, kivimeeste kapsaaeda, enamus neist ei saagi ju hakkama sellega, sest no kui talle lausa lusikaga suhu ei anta, siis ta surebki nälga, mis sellest kapist kukuvad. Toidukraam kukub välja. Aga kui ta, kui teda ei söödeta, siis ta jah, sured, sured maha, mina sellesse kategooriasse järjekordselt ei kuulu, ma saan hakkama, aga mul on vaja sõpra. Mul on vaja sõpra. Nii-öelda lähedast inimest, kes on minu jaoks lähedasem, tähendab abikaasana kui isegi minu, ütleme, lihased lähedased, olgu need siis ema, isa, õde, vend ja nii edasi, edasi. Sest tema on minu nii-öelda tema, minu küljeluu ema või isaga, ma räägin ükskõik siis millest, aga vot on niisugused asjad, millest ma ei räägi mitte kellelegi. Ja kui üldse kõne alla tuleb, siis ainult selle nii-öelda abikaasaga. Kas sul on abikaasa? On, aga ma veel kord ütlen, et ei ole veel seaduslikult registreeritud ja, ja millal see sünnib, seda teab jumal taevas, aga, aga me oleme, me oleme koos. Nüüd juba siis. Nüüd juba siis saab kolm aastat ja, ja meie, meie stoori algas just nimelt sellelt sellelt hukkunud Estonia laevalt. Ja, ja sinna jäi ka tema õde noh, sinna jäi nii palju inimesi, et ma arvan, Eesti-suguse väikse riigi puhul vist ei ole üldse perekonda, keda see see katastroof ei puudutanud, rääkimata tuttavatest, aga, aga ka sugulased, sõbrad. Meie lugu sai sealt alguse ja ja paistab, et toide tõi. Mida päev edasi, seda paremaks läheb. Kui tihti sa oma lastega kohtud ja küsitakse, kellesse nad rohkem on läinud, kas sinusse või sinu eksabi Gazasse? Mina kohtun oma lastega mõnikord päeva jooksul kolm või neli korda, mõnikord läheb kolm, neli päeva vahet. Me helistame, mõnikord läheb nädal, kaks. Kõik sõltub sellest, kus keegi parasjagu viibib, mida teeb ja nii edasi, nii edasi. Meil ei ole mingisugust niisugust. Nädala kaupa päevade kaupa paika pandud kohtumise visiite, kaugel sellest, me suhtleme väga normaalselt, toimib järjekordselt. Jaa, jaa. Me käime läbi ka perekonniti, nii et meil meil jälle meie selline elu vorm ei mahu standardse soome-ugri abielutüübi raamidesse, kus lõhutakse panne ja potte ja ma ei tea, mida kõike. Me Me saame väga hästi sinusse läinud, annab niisuguseid musikaalsed? Jah, väita, et nad ebamusikaalsed oleks vale. Tähendab Karolin vanem tütar. Lõpetas nagu varem muusikaga tegelemise ära, ta mängis klaverit notari pühendunud võistlustantsule, noorem tütar Mariann on, on tänaseks hetkeks jäägitult andunud tennise, ta mängis veel aasta-poolteist tagasi, mängisin viiulit, aga lõpetas ka ära sellepärast et lihtsalt füüsiliselt ei jõua. Aga noh, ega see ei tule kahjuks ja, ja noh hoidku issand, et nad, muusiku elukutse valik, sest ma arvan, et meil on nii palju, kui ma tean, neil sellist mõtet ei ole ja õnn kaasa neile, kui nad millegi muuga tegelevad vähemalt tänasel päeval siin riigis. Muusiku elukutse on nüüd kõike muud kui hea soov eluks kaasa. Ja teie repertuaaris on laul järve keskel, väiksel saarel, kas ise olete ka kalamees? Olen küll ja, ja päris päris usin. Ma. Ma leian, et minu natuuril on kalapüüdmine. Ükskõik olgu see siis jõekallast pidi vantsimine või olla merel paadiga või järvel parim närvi rahustamine, stressi maandamine kui iganes muu, muu tegevus. Mulle meeldib kõige suurem kala midagit. Haug haug kuskil kaheksa kilo millegiga. Matsalu lahedalt seeria kalamehe jutt, ei, see ei ole kalamehe jutt, ma võin veel veel veel juurde nimetada, et mingisugusel järgmisel korral, kui me olime sama koha peal ei saanud ma mitte midagi, isegi mitte kätt valgeks. Ei. Mis midagi, sain niukse alla kilose. Aga sõber võttis tõesti kala välja, mille peast ta tegi topise ja ma ei hakka sulle siin stuudios seda näitama, milline see oli, hirmuäratav maid seal ometi haug, aga ta kuju oli niisugune, et no kes, kes kaladest vähegi midagi teab, ta oli, ta oli rohkem põrsa nägu kui haugi nägu, aga ometi see oli see kaalus 10 200 või midagi, niimoodi saad selle kala, tahan köögis hakkama ka. Ja loomulikult noh, nüüd me läheme toitude valdkonda. Kalatoidud on mu lemmiktoidud. Mitte seepärast, et ma ei, ma jälle pipardaks või püüaks näida efektsena. Ma söön kõike, ma olen seda tüüpi inimene. Kala mulle meeldib kohutavalt, eriti meie, meie merekala koha, haug. Ookeanikala on teine, teine asi, aga ma söön absoluutselt igasugust kala igasugusel kujul, alates alates oblast kuivatatud kalast, mis käib õlle juurde ja nii edasi edasi kilust kuni lõpetades väga-väga toredate tõrikatestidega. Absoluutselt kõike ja kala puhastamine, see pole mingisugune probleem. Paljud krõmpsutavad nina, kui tunnevad värske kala lõhna. Mulle kohutavalt meeldib. Kui oleks võimalik mõne loomaga mõtteid vahetada, millise looma valiksid? Hobus, nii nagu ma rääkisin, see see loom on, see loom on niivõrd tark ja, ja niivõrd mõistlik. Ja, ja arusaav. Et noh, koer on levinum lihtsalt koer on väike ja inimesega kaasas käinud, sest linnakorterisse hobust ei tooda. Kuigi ma olen kunagi näinud kusagilt Ostankino TV-kanalit, kui toodi üheksandalt korruselt liftiga hobune alla. Aga, aga hobune on, hobune, on, hobune on, ma ei tea, ma ei tea, mis mõtlemine, mis ajuda seal sees on, seda võiks täiesti uurida, aga, aga hobune on väga tark. Ja kui ta rääkida oskaks, oi kui palju tarku mõtteid saaks. Ja kuulata panna kõrv vastu maad olles kusagil hobuse koplis ja, ja vilistada mingisugune noh, mitte mingisugune laululõik, vaid, vaid kaks takt jäin käib hirnatus ja kui kuuled, kui hakkab, maa müdiseb ja see on, see on no sellest saab inimene aru, kes, kes asja vastu huvi tunneb. Kas sa puhkasid ka suvel, said ennast täiesti lõdvaks lasta. Mari ema ei ole aastaid puhanud, nii nagu tavainimesed seda puhkust ette kujutavad. Meiesuguste jaoks ei ole mingisugust puhkust olemas, sellel lihtsal põhjusel neil ei ole. Kuna meil on vabakutselised kunstnikud, artistid meil ei ole, ei puhkust, ei puhkuserahasid, ei haigekassa ei räägi sellest mitte midagi sellist. Puhkan täpselt nii kaua, kui puhata tahan. Kui enam ei taha, siis teen tööd edasi ja nii edasi. Mina ei ole. Mina ei ole puhanud nii nagu tavainimene seda ette kujutab. No ma ei tea, ma arvan, kusagil 20 aastat kindlasti. Kuulsite 1996. aasta Saadet Persona. Saate külaline oli Tarmo Pihlap kes homme oleks saanud 50 aastaseks. Ja ma. Jaa. Ta. Ei. Ta.