Nii kõigepealt ma võtan siit oma rahakotist välja ühe teise päris suure koti. See on rahakassa. Kas te olete midagi niisugust näinud? Ei ole niisugust näinud, väga tore. Eksole-le saab kuulaja parima küsimuse eest, jaa. Kes see kuule on, see jääb teie otsustada. Kui palju Siim Kallas teil kodus on? Rahakassasid olnud? Lapsepõlves kindlasti oli, lapsepõlves kindlasti oli, aga rohkem niisuguseid kassasid ei ole olnud ja on olnud ka lastel mõlemal mõlemal lapsel on olnud selline kassa tõepoolest. Kas lapsepõlvest mäletate, olite niisugune püsimatu ja tahtsite kohe need rahad sealt kätte saada või, või ootasite, kui see kassa täis sai? Ei mäleta, et oleks olnud väga väga püsimatu ja ei mäletagi, et omad lapsed oleksid olnud väga väga tahtmist täis seda kassat ära lõhkuda. Minu arvates muidugi praegu täpselt ei tea, kuna oleks võinud ju kodus nagu ringi vaadata, aga minu meelest on ühe lapse kassa veel siiamaani alles. Käes oli ta niisugune kurje ja ka kohe nii et mõtlesite, et vot nüüd, kui see raha kokku saab, ma lähen ostan selle asja ei ole olnud kunagi. Millal pangas esimese arvasite? Jah, kes seda mäletab, mul ei olnud väga palju nendel arvetel kunagi raha peal, nii et et avasin ta Tallinnas, järelikult Tartus mul ei olnud hoiu arvelt, kui ma olin ülikoolis pesin ja lõpetasin ülikooli, siis ei olnud, järelikult see on kuskil pärast 70 viiendat aastat. Kelle käes nüüd kodune rahakott on, kas teie või naise käes? Meil on selles koha pealt niisugune ei ole kunagi olnud probleem, mis on olnud ühine rahakott ja, ja sealt on ammutanud see, keda seal parasjagu vaja on. Et meil on olnud selline komme, et me raha tõesti paneb ühte niisugust rahakotis kui, kui mingi teenistus või, või sissetulek tekib ja oleme seal siis seda rahakoti pidanud, et on siis avastatud, seal pole enam midagi ja siis on seda jälle nagu natukese aja pärast täiendatud ja nii see asi on toimunud, meil ei ole raha teemal kunagi mingisuguseid niisugusi probleeme olnud, pigem on küll olnud niisugune või õigemini on mitte probleeme olnud, aga hoiakud on olnud selles mõttes võib-olla tavapärasest erinevad, et minu abikaasa on rohkem kokkuhoidlik ja mina olen rohkem raiskaja, nii ja mitte teisiti. No teil on niisugune ametikoht, et raha kulub rohkem ka. Üldiselt on üks kuulus majandusteadlane John Maynard Keinz kes 20. sajandil väga suurt rolli on etendanud ja ülikooli lõpetamisel olin mina suur, käin austaja ja lugesin ka niimoodi literatuuri jaoks läbi võõrgele internatuuri jääks läbi käinud pea teosotsionaudeurov emplimententslastanud mani inglise keeles ja, ja seal on tal väga hea publitsist seal ta ütleb, et et rikkus seisneb mitte raha kogumises, vaid selle kulutamisest. Muidugi tema filosooferi, vastupidine sellele, mis on praegu populaarne ehk siis molettalistide filosoofiale, mis vastupidi ütleb, et ühiskonna areng seisneb selles, kui ühiskond säästab õieti, et kui sa raha kulutad, siis sa saad selle eest hüvesid, vastavad rahad seisab, siis ta ei ole mingisugune hüve. Nonii esimene kuule küsimus kui palju aega enne krooni tulekut võtsite oma vene raha pangast välja või oli see teil hoopiski asjade alla paigutatud või valuutaks vahetada? Mina olen üldiselt võrdlemisi niisugune mitte väga osav ja mitte väga aktiivne oma enne asjade ajaja, nii et minul oli mõningaid mõnesugune arve hoiupangas ja oli ka mõnesugune arve. Niisugune arve Eesti pangast, sest teatavasti siis olid niisugused mängureeglid, et sularaha välja ei makstud. Ja seda arved nagu kogunes ühesõnaga välja maksmata raha. Nii nagu niisugustel arvetele meil olid ka omad arved Eesti pangas ei maksnud ka sularaha välja ja siis nii palju seda seal oli, aga see summa oli noh, niisugune mitte väga suur. Mäleta ausalt öeldes, kui suur ta oli, nii et mingisuguseid spetsiaalseid aktsioone enne rahareformi mina ette ei võtnud, sest et ma teadsin, et need aktsioonid väga palju tark, väga targad ei olegi. Nii, ja nüüd tuleb see küsimus, mida on ilmselt teile esitatud sadu ja sadu kordi. Kuhu kadusid miljonid rublad, mis meilt võeti ja kogu meie rikkus sellega nulliti. No tähendab, siin on jah, see on küsimus, millele ausalt öeldes tahtmatult tekib soov mitte vastata, sest et tavaliselt need, kes seda küsivad, ei kuula seda vastust, neil on omal vastus peas valmis ja, ja sellel ei ole enam mingisugust mõtet, kas sa seletad seda või mitte? Tähendab, rublad koguti kokku, esiteks, eks ole, sularahad, rublad neid oli siis mingisugused kaks miljardit vä. Ja peale selle vahetati siis ringi hoiused. Kusjuures tähendab sularaharublad, need ladustusid siis teatavasti Eesti Panka ja Eesti pankade hoidlatesse ja kõik kohad olid neid täis. Hoiuste koha pealt. Kui keegi ütleb, et mingi rikkus võeti ära, siis juhin tähelepanu, et see rubla muutus väärtusetuks, mitte meie tegevuse tulemusena hoopiski suuremate protsesside tagajärjel Nõukogude Liidu raha väärtust väärtuse kaotuse tagajärjel ja see, mis vahetate ringi hoiusteks ja vahetate ringi sularahaks oli tegelikult kingitus sellest rahast, mis tagasi saadi sellest kullast, mis enne sõda oli deponeeritud maailmapankadesse. Me oleksime võinud lasta Eesti krooni välja paralleelselt ühtegi rubla vahetamata, see oleks olnud finantsiliselt korrektne, siis ei oleks täna keegi süüdistanud süüdistada võinud, et te olete midagi ära võtnud, aga tuleksite lihtsalt kõigest ilma jäänud. Nii et see raha, mis saadi nii vahetatud raha kujul kui ka hoiustel oli üks osa sellest rahast, mis Avantseerib teiste rahvamajandusele selle kulla arvel, mis oli ajutine sõda välismaale saadiselt tagasi. Nii et, aga noh, seda ma ütlen, et on mõttetu nagu seletada ja inimestel on ja muidugi on alati meeldiv ta seda ettekujutust, et keegi on süüdi, et see või teine asi läks teisiti. See soov hoiustel oleks vahetult rohkem raha ja kingitud mingitel põhjustel hoiustajad, et tal on rohkem, kusjuures on siis tehtud niisuguseid järeldas, et hoiustajad olid kõik vaesed inimesed. See pole esiteks tõsi. Teiseks oleks olnud ebaõiglane ja rahareform ei ole sotsiaalsete probleemide lahendamise koht. Selleks on teised meetodid. Rahareform on rahareform, üks raha võetaks käigust ära, teine raha lastakse käiku, nii et noh, jah, sellele ma olen vastanud, aga, aga need küsijad, kes esitavad, nad ei taha, aga need vastused eriti kuulda, nii et selles mõttes on, see, on see muidugi hakkab nagu olema kaunis mõttetu nendele selgitusi anda. Kas võite käe südamele panna, et mingit kahtlast tehingut miljonite rublade ka ei tehtud? Aga see on nüüd teine osa, siis küsimus selles selles rublatehingus, mis muidugi on nagu mingil moel needus kaelas ja kogu aeg tuletatakse meelde. Ma olen huvitatud sellest, et see asi saaks mingisuguse lõpliku lahenduse, selle asja kohta on algatatud uurimine. Sellega tegeleb kaitsepolitsei. Oleks väga meeldiv, kui see asi uurimine lõpuks mingite süüdistuste esitamisega või mitte süüdistuste esitamisega. Mis minusse puutub, siis mina võin öelda niiviisi. Esiteks Eesti need vene rublad, mis olid Eesti pankades, olid Eesti vabariigi omand. Täpselt nii nagu täna on Eesti pankades olevat dollarid, mitte Ameerika valitsuse omand, vaid Eesti pankade omand. Iga rahatäht on kellegi teise riigi võlakiri ja see, kelle käes võlakiri on selle omanik, tähendab, meil on täielik õigus nende rubladega talitada täpselt nii, nagu me tahame, seda enam, et me lihtsalt Avantseerisima raha ringlusesse omaenda reservide arvelt. Nüüd õige oleks olnud müüa need maha võrdlemisi peatselt. Siin on nüüd küsimus, mida saab, et esitada nii või teisiti, kuid alati on takkajärgi tarku palju ja takkajärgi on hoopis teises valguses paistab siis oli, olid olud äärmiselt pingelised, ei tahtnud me keegi ka Venemaaga suhete sellist halvenemist, siis oli Kaidaari valitsus ja noh, tookord oli Tiit Vähiga peaminister, seda asja arutati ja otsustati, et noh, ei ole mõtet riskeerida ja siis kui valitsusvahetusega Laari valitsus langes, siis muidugi läks kiireks, seda enam rubla oli vahepeal kaotanud oma väärtust. Eesti pank pöördus nii Tiit Vähi valitsuse poole kirjalikult kui ka hiljem sellise ettepanekuga, et need asjad saaksid võimalikult kiiresti tehtud. Ja läksid siis ja siis tõepoolest oli niisugune hetk, kus siis valitsus, Eesti pank, peaminister ja minu isikus siis otsustasid, et nüüd tuleb tegutseda. Ja me leppisime ka kokku selles, et Eesti pank annab need rublad põhimõtet Ta lihtsalt valitsusele üle kõik tehingud, sellega teeb valitsus. Nii et minu roll on sellega piirdunud ja Eesti Panga roll on sellega piirdunud. Need rublad anti valitsuse üle, need dokumendid on korrektselt vormistatud ja seal nagu mingisugust erilist pragu sees ei ole. Loomulikult ei ole kursis kõige sellega, mis toimus pärast seda, aga ma isiklikult noh, ütleme oleksin võrdlemisi kahtleval seisukohal selle koha peal, kas oli võimalik nendega teha mingisuguseid salatehingud, sellepärast et see tehing oli illegaalne. Me saime selle eest raha, mis jäi saamata lätlastele, leedulastel, muuseas, tänaseni on nende hoidlates need rublad, suur osa rubladest alles on muutunud täiesti väärtusetuks ja ja hoidmiskulud on, on väga suured füürid ja nii edasi ja kõik ruumid, nii et noh, tegu oli selline tegu võib anda igasuguseid hinnanguid. Ja vähemalt enda kohta, ma olen küll kindel, et seal mingeid hämaraid tagamaid ei ole, nii et mida rutem see asi ükskord jõuab mingisse fikseeritud staadiumisse, mida rutem see uurimine, need asjaolud kindlaks teeb, seda parem. Nii ja jälle üks samalaadne küsimus. Millal Eesti Pank hüvitab füüsilistele isikutele pankrotistunud kommertspankade poolt varastatud rahad. Lätlased on seda igatahes teinud. Kas Eesti panga endine juht ja praegune tipp-poliitik Siim Kallas oskab sellele vastata? Pankade esiteks, muuseas, Läti pank ei ole nüüd midagi hüvitanud hüvitanud, hüvitada lubanud Läti valitsus, aga kas ta sellega toime tuleb, see on hoopis ise küsimus. Sellisel juhul noh, raha lihtsalt ei ole. Tähendab, kommertspangad on pankrotti läinud, Nad läksid, kaheksa tükki läks sisuliselt sulgemisele, 92. 93. aastal. Hilisemast pankade probleemidest ehk eelkõige sotsiaalpangast pole põhjust rääkida, sest sotsiaalpanga puhul hoiustajad ei kaotanud midagi. Ehk panga kliendid ei kaotanud midagi? Jah, kaotasid panga omanikud, aga see on nende risk ja, ja nii see üldiselt saabki ainult olla. Omanikele ei saa kunagi keegi midagi hüvitada, kui nad on halvasti seda panka panga tegevust korraldanud. Mis puutub poiustajatesse ja panga klientidesse, siis pankrotimenetluse puhul, nii nagu igal muul juhul saavad nad tagasi proportsionaalselt nii palju, kui seda raha tagasi laekub ja nendest pankrotistunud pankadest on ka üht-teist laekunud ja neid on ka välja makstud. Ka Tartu kommertspanga puhul tehti mööndusi, maksti osa väike hoiustajatele varem välja, nii et et, et nii seekord on ja mingit muud hüvitamist ei ole, ei ole olnud ega saagi olema. Nii järgmine kuule küsimus ehitasite Tallinna lähedale luksuselamu väidetavalt pangalaenu eest, kui suurt protsenti maksab endine panga president pangalaenust või on see protsentidete laen? Ei, see loomulikult ei ole protsentidest laen, see on pikaajalise laenu intress, mis Eesti pank tähendab müüb oma laenusertifikaate teistele pankadele ja selle nagu ühesõnaga laenab raha sisse, maksab neile niisugust liikuvat protsenti, mis on kuue ja seitsme protsendi ringis ja vastavalt panga nõukogu otsusele on siis pangatöötajatele võimalik anda pikaajalist laenu, mis on see sissevõetud raha eest makstav protsent, pluss pluss teatud lisa, kas see oli nüüd pool või üks protsent, ma enam ei mäleta, vist oli see pool protsenti. Tähendab, luksuselamust on need esiteks natuke palju rääkida, see on ridaelamu, mul on korter, ridaelamus, meil on korteriühistu kaheksa korteriga ja minul on seal üks korter, mis siis on, on niisugune noh, võrdlemisi ilus ja mugav ja kõik on tore, aga nüüd mingisugune erin, eriline niisugune luksus ka vast ei ole. Teie lahkumine Eesti pangast tundus paaniline, kas tulite puhaste kätega? See ei olnud mingil moel paaniline, see oli läbi kaalutud samm. Ma leidsin, et jätkata nendesamade majanduspoliitiliste ideede eest võitlemist, on õigem minna poliitikasse, kuna ma nagunii nii või teisiti olin juba üsna poliitiline figuur ja isegi mingil moel mingil moel on see pangale olnud keeruline, et seal eesotsas on inimene, kes on poliitiliselt väga ulatuslike sidemetega ulatuslike mõjudega tõttu. Lihtsalt üks etapp elus sai täis ja, ja ma tegin selle otsuse ise ja ilma mingisuguse surveta. Kui te arvate, et kellelgi on mingeid kahtlusi minu puhaste käte või mineviku suhtes, siis võiks adresseerida küsimus Eesti pangale vaadata, mis nad vastavad sellele. Kas olete mingil hetkel jõudnud juba kahetseda, et end nüüd suure poliitikaga sidusid? Ei ole. Poliitiku elukutse pole halvi. Luutse, kui teed poliitilist karjääri, ootavad sind autasud. Kui aga sel teel komistad, võid hakata raamatut kirjutama. Ronald Reagan, mis teie sellest mõttest arvate? Väga hea mõte, tähendab poliitiku elus on, on noh, kuidas nüüd öelda? Kahtlemata on palju šansse, aga on ka palju võimalusi ebaõnnestuda ja kui sa oled väga Suurt edu saavutanud, et siis selle järeltulev ebaõnnestumine on ka väga valus, nii et võib tõusta jah kõrgele, aga kukkumine on sealt ka väga valus, nii et ega see nüüd nii ühene see ebaõnnestumise üleelamine ei ole. Minagi olen ebaõnnestunud mitugi korda poliitikas, ma ei saa öelda, et ma oleks ainult õnnestunud. Nii et see on poliitiku elukutse, on, on pingeline, kuid kahtlemata on, ta on ta niisugust võimalust pakkuv. Et noh, suur väljakutse nagu, mis, mis inimesele esitatakse ja kus tal siis on võimalus toime tulla või, või ebaõnnestuda. Mis puutub raamatu kirjutanud, mis seal siis mina olen sellest alati unistanud ja olen ka üht-teist kirja pannud ja kahtlemata ma ükskord sellega teoks teen. Aga kuidagi ei ole nii palju aega lõpule viia. Kas te ei karda, et Edgar Savisaar võib kirjutada raamatu, milles on lisaks KGB nimekirjale veel palju muudki plahvatuslikku? Teate, kui need, kui seal oleks midagi plahvatuslikku tõepoolest siis Eesti on väike. Inimesed on omavahel teada, kui oleks mingisugust plahvatuslikku materjali, siis küll need asjad tegelikult on ju kõik mingil moel välja käidud ja vaevalt, et on midagi niisugust uut, millega täiesti võimalik üllatada. Eriti neid, kes on tegev poliitikas sees. Nii et, et mina nagu enda puhul küll ei karda midagi, et, et oleks tulemas mingisugust niisugusi, paljastusi, mis, mis hirmsasti raputavad ühiskonda ja kahjustavad mind ennast. Need küsimused, mis enne esitati, ei ole uued võib kahtlemata uues versioonis kogu aeg jälle esitada nii rublatehing kui kui rahareform. Ja küsimus on selles, et kahtlemata oleme olnud keerulisel ajal keerulise asutuse eesotsas ja teinud väga palju keerulisi otsuseid mida ma üldiselt pean õigeteks otsusteks, aga tõlgendada võib neid alati erinevalt. Küsimus on selles, et mul ei ole mingisugust niisugust kusagile pimedusse maetud salajast salajast sellist tegu, mis välja tulles osutub hirmus koledaks. Vaevalt nüüd inimene saab oma mäluga rahul olla. Lõpuni. Kindlasti võiks parem olla, aga mõnikord on olnud päris hea. Kas näod ja nimed viitika kokku alati piinlikke momente pole olnud. Kuidas oletatavasti küll, et vean miin kokku, aga alati on niisugune kinnitamine ka väga riskantne, just siis, kui sa oled kinnitanud, et sa veamiid, nimed ja näod kokku, siis lõppude lõpuks on inimesi, kellega on kokku puututud, ikkagi tuhandeid. Ja seda on küll ette tulnud, et on tulnud tuttavlikku inimesed juurde, sa tead ka, sa oled kuskil nendega kokku puutunud, aga mis kontekstis temale tundub, et sa oled väga hea tutt ja ta kindlasti tead, kellega on tegemist, aga endale ei tule kohe kuidagi meelde ikka õnnistesse. Muide, ma olen kusagilt lugenud, et tähtsaid otsuseid tuleks püsti seistes vastu võtta eriti veel inimestel, kes ei ole enam verinoored. Inimeste aju pidi töötama püsti seistes viis kuni 20 protsenti aktiivsemalt kui istudes, nii et 1000 dollarit. Mulle palun selle nõuest. Ja see on hea nõu, ma võin öelda seda, et, et minul meeldib üldiselt ka nõupidamisi juhatada ja esineda püsti, nii et ma ei tea, missugune võib-olla on intuitiivne selline asja tajumine olnud, on see võib-olla isegi tõsi. Ühel noorel moskva ajakirjanikul on huvitav projekte seoses eelseisvate valimistega Venemaal, nimelt soovitab ta valimiskampaania ajal kinkida inimestele loteriipileteid. See tõstaks Poliitikast surmani tüdinenud inimeste tuju. Kui Eestis kõikvõimalikud skandaalid jätkuvad, võib juhtuda, et ka Eesti poliitikud peavad tublisti pingutama et inimesi valimispäeval liikuma panna. Mida arvate? Probleem on muidugi olemas, teisest küljest on tuleb arvestada seda, et poliitika on võitlus võimu pärast ja see on erinevate poliitiliste vaadete, erinevate gruppide väga terav kokkupõrge, võitlus mõjuvõimu pärast ühiskonnas ja võitlus valijate häälte pärast, kes ju lõppkokkuvõttes selle otsustavad, aga sellesse demokraatia nagu seisnebki, et valijatele pakutakse erinevaid alternatiive, seda tuleb tingimata näha peamisena. Aga paraku on nüüd küll nii jah, et, et sealjuures on seesama isikliku kriitika momente niisugune niisugune noh isikuvastaste rünnakute moment, son praktiliselt välistamatu ja kahtlemata on osa inimesi, kes lähevad selles üle piiri. Kahtlemata kogu aeg tuleb mingisugusest skandaale, vaadake, meie pole ainsat, vaadake alles natukene aega tagasi, Soome kaubandus-tööstusminister läks kohtu alla praegu, eks ole, Rootsi peaministrikandidaat osutus segatuks mingitesse sekeldustesse, NATO peasekretär ja nii edasi. Eks inimesed eksivad ja ma ei ütle, et see on hea või kuidagi ma kindlasti on see väga halb ja selles suunas peab tegutsema, et seda ei juhtuks. Kuid siin tuleb arvestada, et see on ikkagi kõvade meeste kokkupõrge ja, ja siin võitluses kasutatakse sageli meetodeid. Mõnedel inimestel ütlevad närvid ülesannet kasutatud meetodeid, mis ei ole head. Nüüd, mis puutub poliitikast tüdinemisse, siis ma ütleksin, et eesti valijad tulid valimiskastide juurde, kaks kolmandikku umbes valijatest tuli valima, see on niisugune keskmine protsent, aga paljudes maades on ta palju madalam. Kui nüüd valimised toimuvad regulaarselt, ütleme jälle nelja aasta pärast, siis ma arvan, et, et siiski inimesed otsustavadki nende alternatiivide ja poliitikute vahel, kes ennast siis pakuvad välja, et rahvas nende poolt vastu hääletaks. Ja see on mingil moel kah loomulik, üldiselt oleks väga ohtlik see kui niisugune meeleolu, et noh, ma nagu ei lähegi valima siis valivad teised, tavaliselt on alati see, et mõistlikumad inimesed jäävad nagu valimistest kõrvale, aga ekstremistid igasugused äärmuslased neli kunagi valimistest kõrvale. Mida väiksem on osavõtu protsent, seda suurem tõenäosus on. Valimistulemust hakkavad mõjutama niisuguste teatud psüühiliste kalduvustega inimesed või, või, või igasugused sellised kummalised voolud. Nii et ma arvan, et meile tuleb teadvustada, et me tuleme nõukogude ühiskonnast, kus lihtsalt ühtegi skandaali ei avalikustatud ja oleme tulnud niisugusse, demokraatlikku ühiskonda, algavasse, demokraatlikusse, ühiskonda, kus on tehtud palju viguga ja, ja on igast asju juhtunud, aga see ei peaks kindlasti mitte olema niisuguseks argumendiks, et üldse vennast poliitikast kõrvale hoida, sest ikkagi kõige tähtsamad otsused kõikide inimeste jaoks võetakse vastu Parlamendis. Kui inimene ei taha mõjutada seda missuguseks, parlament kujundab, siis ausalt öeldes ei saada kedagi kellelegi üle pahandada, kui võetakse vastu vale parkimisseadus, võetakse vastu vale pensioniseadus või midagi muud taolist. Lõpuni see puudutab kõiki inimesi, see poliitika ei ole ainult ütleme kitsa poliitikute ringkonnaasi. Üks tuntud vene poliitik ütles intervjuus, et Venemaal on 200 sõidu teedia, lollid töödega saame hakkama, aga lollidega on raskusi. Kui need juhtima hakkavad, siis millised on Eestimaa suuremad hädad? Ja ma ei oska öelda, autoteed on, ega needsamad probleemid vast on ka meil, aga aga noh, ma arvan, et üldiselt lollidega on niisugune lugu, et et nende ülekülluse üle võib nagu alati kurta, et ei ole kunagi niisugust aega, kus öelda, et loll on nagu vähe ja nii nagu ütleb maffiat, et ei ole ka midagi lollikindlat, sellepärast et lollid on haruldaselt leidlikud. Nii et jah, see on hea ütlemine, aga, aga mis on Eestimaa suurimad hädad, noh ma arvan, et see on niisugune majanduslik mahajäämus. Ja, ja selline noh, ütleme, see on see peamine häda, mis mis ja üldse mahajäämus muust ühiskonnast, mis meil võib olla vaimselt ei ole nii suur, aga mis uskust on just see vastuolu, et kui on, ütleme tegemist Bangladeshi ka, siis seal niisugust vaimse poole ja füüsilise poole vastuolu ei ole, aga meil on, on see, see vast kõige suurem häda, aga eks neid hädasid ole igasuguseid. Kas teil on mingil hetkel kahju olnud, et NSV liit on lagunenud? Kelle taktikepi all tuleviku Eesti tantsima hakkab, millise riigi või riikide mõjusfääri väike Eestimaa satub? Noh, ma arvan, et ta taktikepiküsimus on nüüd aga valus küsimus ja ma arvan, et Eesti ei ole seni tantsinud kellegi taktikepi järgi, küll aga on Eesti päris selgelt võtnud orientatsiooni, ent ta kuulub lääneriikide mõjusfääri. Nii et ja ma arvan, et see on õige orientatsioon. Et kui võtta nüüd lääneriike kui ühte suurt niisugust kogumit tänapäeval, mis tänu külma sõja aegadel on ka võrdlemisi ühte liitunud, kujundab ühtselt oma poliitikat, siis me peaksime kuuluma ka sellesse lääneriikide mõjusfääri valik. On ainult kas lääneriikide või siis Venemaa mõjusfääri. Vahepealseid variante ei ole. Nii et paratamatult, ütleme siis, nii, peab Eesti kokku mängima selle läänemaailmaga paljudes asjades, aga see ei tähenda sugugi seda, et me peaksime aktsepteerima üle meie pea, astutaks. No ma võin öelda, tuua niisuguse näite näiteks ega Eestile Eesti tegi Nets oma rahareformi ikkagi üksi ilma selleta, et seesama läänemaailm oli väga skeptiliselt meelestatud, nii et noh, küll me oskame ise ka üht-teist teha. Mis te arvate, kui palju on Eestis välisluureagente? Välisluureagente kindlasti on, aga ma ei dramatiseeriks seda probleemi üle. Küsige mennal kõigepealt, mida on meil siin nii väga siis luurata. Eesti kaitsejõudude potentsiaal pakub kindlasti huvi, ütleme Eesti poliitika, Eesti välispoliitika pakub kindlasti huvi, küllap neid agente ikka on igas saatkonnas on mingi asjamees, kes vastutab luure eest. See on kindlasti olemas. Sa kuuled, käsutuses on juba isegi lasertehnika, kas mõtete vahel kodus ka, et kuskil võib keegi neid pealt kuulata? No eriti ei mõtle sellepärast, et pealtkuulamine on üks tõepoolest on lasertehnika, on igasugust tehnikat, millega saab pealt kuulata, aga tuleb alati arvestada seda, et et seda tehnikat ei saa ju kogu aeg käigus hoida. Tähendab, ei ole võimalik niisugust asja, et minu kodus on kogu aeg tööl mikrofon, eks ole, mis kogu aeg siis jälgib, kui seal midagi rääkima hakatakse, läheb tööle, see on ülikallis aparatuur ja pealegi on alati probleem, et kus on need inimesed, kes lõik ära kuulavad. Mis ma siis rääkisin seal ja kus on see, kes seda analüüsib? Minu arvates see pealtkuulamise probleeme ei ole nii oluline, võidab ikkagi igasuguses ka propagandasõjas, see, kes oskab paremini analüüsida, selleks ei ole vaja kedagi pealt kuulata, paremini infot koguda, info on tegelikult suuremalt jaolt kõik avalik, küsimus on selles, et sa pead oskama kokku panna ja analüüsi teha. No Savisaare afäär tegi teatud mõttes ikkagi ettevaatlikuks. Savisaare afäär tegi ettevaatlikuks ja kahtlemata oli see ikka väga erakordne sündmus. Tähendab, ma ei oleks, tahaks tingimata siin rõhutada, et ärgem vähendage selle toimunu tähtsust, see on ebatavaline demokraatlikus ühiskonnas, see on nõukogude ühiskonna relikt üldse niisugune asi, keegi sinu järel salaja lindistab. Ja tõepoolest, kui nüüd selgub, et on mõned Tallinna restoranid, kus on on lindistatud kõnelus, ilmad seal midagi näha oleks olnud, no siis on see asi ikka päris nagu päris nisugune. Ta võib-olla te liigute iga päev võimukoridorides, kas olete näinud seal meie uut presidenti? Niisugune küsimus. Nojah, minu vastus on sellele üsna selge, ma kujutan ette, et see uus president on vana president, nii et loomulikult olen ma teda näinud. Teid nimetatakse tihtilugu president Meri lemmikuks, millega olete sellise au ära teeninud? Noh, ma ei oska öelda, seda võib president Merilt küsida, ma ise ka ei arva, et me mingisugune mingisugune lemmik olen, aga me saame tõesti päris hästi läbi ja ja meie jutuajamised venivad tavaliselt sellepärast pikaks, et me laskume mingisugustesse ajaloolistes või kirjanduslikes, pigem küll ajaloolistes ekskurssidesse ja räägime sellest, missugust, mis kuskil raamatus kirjas olija ja ju siis on, see on minu jaoks küll väga huvitav olnud, nii et noh, ma ei oska öelda, kuidas need tema jaoks Küsitakse, kellega läheksite luurele? Neid inimesi on päris palju, kellega ma luurele läheks, mul on alati igast igalt töölt töökohast jäänud niisuguseid häid sõpru. Ma ütleksin, et kui vaadata laias plaanis, siis on on, võiks kindlasti öelda, et Eesti pank on see, kellega luurele läheks peaaegu kogu selle meeskonnaga, kes seal on. Kas olete kellelegi võlgu oma karjääri eest või olete selle ise teinud? Ei ole küll teada niisugust, kellele oleks peaks olema piiritult tänulik või kuidagiviisi võlgu suuremalt jaolt on? Ei jah, v sellist mingisugust metseeni mul ei ole olnud. Jah, kui see oleks ise rooni, see oleks niisugune piinav tunne, mis saadaks kogu aeg, et ma olen kellelegi võlgu. No ma arvan ka, et, et sissekarjäär väga edukas ei saa olla, kui sa oled sõltuvuses keelest, kägu, selle kellegagi midagi pahasti läheb, mis siis saab? Nii järgmine küsimus. Kuidas hindate praegu oma kunagist tegevust organisatsioonis, laba Eesti. Kunagi ei vaata, vaata selles mõttes tagasi, et et hinnata mõningaid asju valesti või või, või hinnata, et leida, et nüüd ollakse, et sain tohutult valesti talitatud vaba Eesti loomise idee oli mingil moel tollel hetkel pluralismi sissetoomine. Kui ühiskond läks väga sõjakaks ja sedasama ütleme noh, ütleme siis otse välja, Edgar Savisaare poolt juhitud liin oli väga-väga tugevasti peal ja seega ütleme oli, oli väga agressiivne paljude nende suhtes, kes, kes tegelikult olid kõik selles protsessis mingil moel osalised olnud, need vastukaaluks sellele liinile, see vaba Eestiga sai tekitatud ja ja ta osales valimistel kus mina ei osalenud nendel valimistel mingisugune vastukaalu ja mingisuguse rühmitused parlamentide õiges, kes tõenäoliselt demokraatia arengule mitte sugugi halba ei teinud. Olete väitnud, et teil olid omal ajal dramaatilised suhted NLKP kahkusteid taheti välja visata, mille pärast? No mind, kes on, mäletab niisugust organisatsiooni nagu NLKP, siis see teab, mis asi on personaalküsimuse arutamine ja see on nagu omamoodi selline parteiline parteiline karistamine. Minu personaalküsimust arutati täpselt 20 korda selles parteis. Ja see oli nagu omamoodi parteilise kohtuprotsess, kes on selle ise läbi teinud, teab kui vastik see on, kus ei ole, kus sa ühesõnaga 80 korda erinevates instantsides tuli vastata, tõestada, et sa ei ole kaamel või nii edasi, nüüd mis seest välja taheti visata? Noh, ikkagi suupruukimise eest. Kaks nagu tõsisemat konflikti oli, neli korda ma sain karistada. Neli korda sain karistada. Kaks korda nendest olid nagu tõsisemad, üks oli kohe ülikoolis, kui ülikoolis keelati ära üliõpilaspäevad. Mina olin viimaste päevade niisuguse work toimkonna juht ja siis, kui nad ära keelati, siis arutas ülikooli streigikomitee seda ja ütles, et noh, kes siis ühesõnaga seal. Et kas keegi on selle vastu, et niimoodi lõpetada, siis kargasin mina kohe püsti ja tegin, pidasin pika sütitava kõne ja see oli siis kvalifitseeriti kui parteivastane väljaastumine, et kuna seal saalis viibis veel ka parteitud inimesi ja siis oli noh, mul oli siis nagu niukene väga, mind ei võetud siis aspirantuuri, nii et ma kõlkusin maa ja taeva vahel. Ma olin kiitusega ülikooli lõpetanud, ma pidin minema, olin suunatud ülikooli juurde, aga tegin eksamid kõik ära, aga sellega seoses ühesõnaga oli, oli see õhus, nii et aspirantuuri osakonna juhataja ütles. Noh, te olete nüüd vastu võetud. Ei ole ja ei olnudki, Sist lükkus tükk aega edasi, no see oli pikk klient. Ja siis teinekord oli hoiukassade päevil, kui, kui oli koostate niisugune väga pahatahtlik, selline õiend. Minu tegevuse kohta ja, ja kusjuures see oli just sel hetkel, kui asjad olid tegelikult pöördunud paremuse poole ja noh, me olime ikka päris kõvasti vaeva näinud, et sellel asjal hakkaks mingi inimlik dimensioon tekkima selle ujuvasta süsteemil ja siis äkki partei Tallinna linnakomitee niisugused pahatahtlikud instruktorid kirjutasid kokku tõelise laimu, no näiteks et seal oli sees, et noh, mina olen süüdi selles, et seal kuskil miilits on saanud neid häire väljakutseid ülearu, mispärast, mis selgus nagu seal tehnilised probleemid kaablites põrgus ühesõnaga, kuhjatud kokku kõiksugused faktid ja mina tegin sellest järeldused, noh, tegemist on juba ette ära otsustatud minu mahavõtmisega ja mõtlesin, et no ma siis ka ei jää vastust võlgu ja sellel partei linnakomitee büroo istungil ma siis ütlesin, mis ma neist arvan. Ja see oli üks kõvemat sorti sõnavahetus ja siis oli partei linnakomitee esimene sekretär siis nagu pärast ütles, et aga me ei kavatsenud üldse teid karistada, et see oli ainult aruteluks mõeldud, mõtlesin, kas mina teadsin, kui teil on niisugune noh, mina tegin sellest järelduse, et mina nagu lahingut alla ei anna ja, ja noh, siis oligi siis läks nagu oli igavene igavene sekeldamine jälle. Kas ametiühinguid ootab dinosauruste saatus, mida arvab sellest küsimusest endine ametiühingute tippjuht? Minu ettekujutus on niisugune tasakaalustatud, ühiskonnas peab olema ametiühing ja see ette kutsume kogu aeg olnud, nii et ma ei saa kuidagi öelda, et ma oleks praeguseks oma vaateid muutnud. Jah, ma olen, ütleme eri erialalt kutsumuselt finantsistid ja sellel see on, on põhimõtteliselt, et tõepoolest on ametiühingute vastaspool, aga ma üldse ei leia seda vastaspoolt olema, ei peaks. Nüüd iseküsimus, on see, missugune ja missuguses ulatuses ta peaks toimima. Ta ei peaks toimima kahtlemata antagonistlikud, no Eestis tai toime antagonistlikud tähendab ei ole mingisugust sellist nähtust, et ametiühingud hakkaks kogu ühiskonda terroriseerima, mida mitmes riigis on juhtunud ja juhtub ka praegu. Kui see nii juhtub, siis muidugi võib ametiühingutest saada tõsine oht majandusarengule, aga see, et tal on olemas ja väljendab palgasaajate huvisid, üks organisatsioon, seda tuleb igal juhul pidada normaalseks ühiskonnas. Nii et ametiühing on ja jääb ainult, et on veel, kuhu minna on veel, kuhu minna. Nüüd üks niisugune huvitav küsimus, kui oleksite suure heliplaaditehase šeff kellega Eesti ja välismaa lauljatest tingimata lepingu sõlmiksite. Kellega Eesti ja välismaa lauljatest, mina olen nüüd muidugi natukene võhik sellel teemal, ma võiksin öelda niiviisi, et et loomulikult autoraadio mängib kogu aeg kodus kodus maja nagu rohkem kuulan klassikalist muusikat. Ja ütleme kindlasti on Eestil väga väärt, et väärtmuusika näiteks see, mida mida teeb Kaljuste ja tema koor, kelle austaja ma ka olen. Noh, ma, ma pigem võib-olla sõlmiks lepingu mõnede sümfooniliste teoste ettekandeks. Eestil on väga palju ilusaid asju, sellised sümfoonilised, ma olen nagu rohkem selle poole selle poole austaja, aga mulle meeldivad ka üldiselt Eesti. Nüüd kui rääkida jällegi niisugusest levimuusikast või sellisest kergemast muusikast, siis mulle meeldivad eesti naislauljad, nende nende kuidagi. Millegipärast see maneer on kuidagi väga paslik, meeslauljad meeldivad vähem. Selge, millist kaupa või teenust oleksite nõus reklaamima? Ei ole kunagi selle peale mõelnud, et noh, võib-olla, Võib-olla igasuguseid niisuguseid teenused, mis on seotud mingisuguse spordiharrastusega, näiteks. Paljude ajakirjade hulgas, mis maailmas ilmuvad, on ka pleing. Ühel 1994. aasta ajakirja kaanel on alasti USA president ja asepresident ja seese Margaret Thatcheri foto. Tegemist on loomulikult fototrikiga kui ajakirjas ilmuks teist sedalaadi kunstiteos. Kuidas teie sellesse suhtuksid? No kindlasti väga vastumeelselt Kaebuksite ajakirja kohtusse. Ajakirja kohtusse kaebamine on omaette küsimus, see on nüüd jällegi niisugune asi, mis tavaliselt toob tulu ainult ajakirjale, mitte sellele kaebajale, nii et selle üle tasuks nagu mõelda, aga aga niisugune tegu on kahtlemata nõel. Ega poliitik ja avaliku elu tegelane on ju tegelikult täiesti kaitsetu ja, ja tähendab minnes närvi, hakates süüdlasi otsima ja kohtusse kaebama, teed ainult ennast rumalaks. Nii et, et see, et avaliku elu tegelase esitatakse solvavaid küsimusi nagu ja sa pead kogu aeg vastama, eks ole, ja sa ei saa kellelegi vastata pahasti või samasuguse solvanguga seal nagu kuulub asja juurde, on kahtlemata kõige kõige niisugune pehmem pool selles asjas, aga see juba niisugused lood on, on kahtlemata väga-väga võikad ja ja lihtsalt, et noh, ma soovitaksin kõigil lihtsalt panna ennast sellesse olukorda, tegelikult ma arvan, et Ameerika Ühendriikide president ei saa praktiliselt midagi teha selle vastu ja, ja see on nüüd see omahind, mis demokraatias nagu on ja, ja mida kõike avaliku elu tegelased ühel või teisel määral on läbi elanud, noh kõigi meie kohta on tulnud nii kollasest kirjandusest üht ja teist ja kolmandat ja oled ise tegusid teinud. Ei ole asi nii hull, aga on ka väljamõeldisi noh, midagi teha. Nimetage kolm asja, mida tahaksite veel õppida. Prantsuse keelt, saksa keelt siis mäesuusatamist. Aha, mis värvi on teie naise silmad, mis värvi riideid ta armastab kanda ja kui palju ta kaalub? Kaalu suhtes ei oska ma kindlasti vastata, kuna, kuna seda küsimust meil ei ole selgitatud Leenu on ta kleenuke ja kaunis sale on nii, et silmad on tal siis sinakashallid. Mis seal veel oli, mis värvi riided, seal on neid igasuguseid. Millega tegeleb abikaasa, abikaasa on arst? Ja siin ma küsin kohe juurde, kuidas Siim Kallase tervis on? Ta on päris hea. Ei olegi nagu põhjust praegu millegi. Kuidas on, kui on mingi häda, siis naine aitab või ikka vaatate väljaspoolsed abi. Iga naine jah, on esimene, kelle poole nagu pöördub, väga tihti on, muidugi see on niisugune filosoofiline küsimus arstide ja nende perekondade puhul, et reeglina öeldakse, et oma inimest ei tohi nagu arst perekonna liige ravida peab, ikka teine olemale on noh kui on, kuidas ma nüüd ütlen, kui mul mingisugused tõsisemaid probleeme on, siis ma muidugi olen käinud nagu jaoskonnaarstiga. Kolme erineva arsti käest tuleb küsida. Kas difteeriavastast süsti on tehtud? Ei ole. Tegid seal küll kõik teised tõepoolest kasulik meenutada. Ja tuleb teha, mis tunne on kanda äiapapa tiitlit. Normaalne. Normaalne kuidagi nagu ühesõnaga on üks täiesti taastumatu ressurss on aeg ja asjade kulu vastu ajas on nagu väga raske ühesõnaga kuidagi ennast häälestada, sellega peab olema alati rahul ja kui kõik toimub normaalselt, siis on, on ju ainult põhjust rõõmu tunda. Kas olete selline õiendaja ja õpetaja Tügaa või lasete noortel rahulikult elada? Ma arvan, ma olen äärmuslikult selle teise variandi poolt, mina ei sekku oma laste ellu ega igaüks on oma õnne sepp. Millal olite ilma vuntsideta viimati? Kuskil vist umbes 80. Aastal, 80. aastal. Kas sa arvad, et vuntsidega parem? Sealt ajast on mul olnud ja ja ma olen ikka aeg-ajalt ähvardanud, et ajan maha, siis on abikaasa öelnud. Tei vuntse ei tohi ära maha ajada, siis siis ma lähen. Ma kasvatan habemes. Habet ei tohi mingil juhul kasvatada. Öeldakse, et inimene teeb elu esimesel poolel omale nime ja teisel poolel elab sellest, olete sellega nõus? Neid ütlemisi on igasuguseid. Kui nüüd võtta enda seisukohalt, siis see kindlasti ei ole päris tõsi, sest et ütleme, minu põhilised saavutused on nagu siiski selle nüüd niimoodi viimase otsa peal siin elus, nii et, et kui, kui seda 40 seitset aastat nüüd pooleks jagada, siis selle esimese poole peal mõistagi olime siis igati aktiivne ja askeldasin palju ja ja, ja torkasin silma, aga noh, põhiliselt saavutused on siiski jäänud nagu siia teise otsa peale. Millist sõimusõna kasutate kõige sagedamini. Kas kurat on sõimusõna? On on siis kurat, pagan võtaks, tuleb öelda. See kõlab paremini. Üks võimalus pika jutuajamise lõpetamiseks on öelda midagi kohatut. Kas teie olete seda moodust praktiseerinud? No ma ei oska vastata, mis, mis just see. Kohatu. Ah et siis nagu ei, ei tea, ei usu, ma arvan, et tähendab, see on küll probleem, et ma olen üldiselt palju tulnud jutuajamise lõpetada, kui lihtsalt aeg surub peale, siis ma lihtsalt lõpetan nad viisakalt ilma. Kohatate märkused. No minul ei ole ka sellist võimalust olnud, aga ma püüan praegu seda teha. Mulle tundub, härra Kallas, et teil on raadios esinemiseks liiga ilus lips. Ellipsudest, ma pean lugu põhimõtteliselt ja ma arvan, et mul on kõik ilusad lipsud. Nii ja nüüd tuleb meil välja valida parim küsimus. Ma arvan, et võiks olla see küsimus kus küsiti, et need küsiti kolme asja, mida ma tahaksin veel õppida. Võib-olla siis see küsimus on seda väärt, väga tore olla. Väga tore. Mul on Siim Kallasele väike kingitus ka ja ma pean ütlema, et see on täiesti soe asi. See tuli täna helikasseti tehasest välja ja see on keskeprogrammid, naljatund siin on anekdoodid Jüri Krjukov esituses, aitäh. Persona saate külaline oli Siim Kallas. Persona saate auhinna aktsiaseltsis ars ehisnahka valmistatud rahakassa võitis Peep Taer Tallinnast. Palju õnne. Novembrikuu persona saates esineb südamekirurg Toomas Sulling. Talle võite küsimusi esitada 10. novembrini. Persona Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.