Dirigentide hulgast levinumaks haiguseks on südamehaigused, samal ajal me teame, et palju näiteid on niisugust dirigendid on ka väga kõrge eani töötanud aga ometi igal õhtul ikka mingi niisugune läbipõlemine toimub kui juhatada. Seda küll, aga samaaegselt ma arvan, et need südamehaigused kaasnevad mitte sellest pingest, ma mõtlen, mida teevad käed. Pigem vastupidi, kui seda võiks isegi mingil moel võrrelda teatud võimlemisega ja võib-olla seetõttu paljud dirigendid ongi elanud nii kõrge eani ja neid näiteid võib tõesti tuua palju. Kuid need südamehaigused tulenevad kõik sellest, kui on palju läbielamisi, mis on seotud selle muusika saamisprotsessiga. Ma mõtlesin kõikvõimalikke neid probleeme, mida dirigent tegelikult lahendama ei peaks, ma mõtlen siin olgu see siis muusikutel, distsipliin, olgu see siis nende heaolu, ma mõtlesin noh igapäevases töös on see seotud nende kasvõi korteriprobleemide või, või kõikvõimalike administratiivset laadi küsimustega, millega kahjuks dirigendid peavad tihti tegelema. Neid küsimusi on terve miljon ja nii-öelda kõik dirigendid teavad, et alati nende ukse peale koputatakse, kui ühe orgestrandil midagi vaevab, nii et muusik loodab abi saada dirigentidelt mitte ainult selles, et seda näitab talle õigeaegse sisseastumise tema partiis vaid ka siis, kui tal on oma eraelu mured. Et kas siis dirigent teda aitab. Aga ometi ka see muusika tunnetamise annab ikka teatud pinge. Muidugi, sest tegemist on ju suure aparaadi suure masina nii-öelda juhtimisega ja eriti teatris, kus on tegemist lava, orkestri, koori, ka valgustuse ja, ja lavastusega kõige sellega pead sa olema kogu aeg kursis, nii et see on niisugune suuraparaat, mis üheaegselt dirigendipuldist on juhitav. Te suvi oli võib-olla kõige pingelisem tähendab puhkusele jäi nii-öelda planeeritud ajast väga vähe järgi. Sest et pärast Estonia teatri võõrus etendusi Moskvas, milliseid lõppesid viiendal augustil ja kõik Estoniast läksid teenitud suvepuhkusele, siis mina sõitsin suure teatri balletitrupiga Kreekasse, Ateenasse, kus suur teater kandis ette vanas Heroodes atlikkuses Akropolise jalamil asuvas amfiteatris. Milline on 2000 aastat enne meie aja arvamist ehitatud mahutab 6000 inimest. Neljal korral ette Slovjanski, balleti Ikarus. See reis kestis 10 päeva, oli ütlemata põnev ja huvitav. Ja muidugi koju puhkusele ma tahtsin küll nii kiiresti kui võimalik lennata ja oma arvates nagu püstitasin ühe suure rekordi. Nimelt kui ma öösel kella 12 talvel käisin ujumas Egeuse meres ja kell kolm istusin lennukisse siis hommikul kell seitse oli Moskvas kell 12 istusin uuesti ainukesed lennata Moskvast Tallinnasse. Kell kaks olin Tallinnas, Genelistasin autosse, et sõita Hiiumaale ja kui ma siis rohukülast praami peal istun sinna kell üheksa olin Heltermaa siis kell 10 olima juba Ristnas ja ujumas ja ujumas, nii et ühele alla 24 tunni kestis reis Egeuse merest meie Soome lahtisi. Kuidas igatahes niimoodi oma sünnimaal vastavaid. Igor võeti väga soojalt vastu ja seal vastu, et see teema ise on nendele väga lähedane ning mis kõige toredam ja põnevam oli, et et see vabaõhulava need vanad varemed, teatri varemed ei vajanud mingisuguseid teisi dekoratsioone enam, sest et kõik see, mis Moskvas nii-öelda on, on papist ja, ja muust asjast ehitatud joonistatud on siin nii-öelda oma originaal kuus, ma mõtlen siin akroopalist ja selles teatris muidugi eriti hästi mõjus tähelepanu, oli väga suur, kõik need neli õhtul tulid kreeklased nüüd täiesti üle vallutanud selle minuti, aga mitte 6000 või rohkemgi inimesi sellesse Herodes Atticus mahtu sinna teatrisse sisse minemise juures on, on ka sama probleem, et tund aega enne etendust hakatakse rahvast sisse laskmisest ütles, et nad nii aeglaselt lähevad, muidu ei saa seda saalitäis, sest korraga sinna sisse ei saa minna. Sai käidud Ateenas vaadatud kõiki vanu vaatamisväärsus ja neid seal tõesti on samuti ka teisi templeid ja ja, ja kraabitud oma nimi ka ebasündsalt Poseidoni templi seinale, aga kui, kui ma vaatasin, et seal kõrval oli ka teisi nimesi kraabitud ja nende hulgas ei keegi muu, kui Lord Bahir on, siis ma mõtlesin, et no mitte ise ka Agrabis kao. Pärast seda ma juhatasin Kaczetandast Moskvas ja ja siis lendasin Taani kuningriiki, kus siis imelises sellises martsipani linnakeses ootan sees, kust on pärit kuulus mõnes jutukirjanik Hans Christian Andersen ja, ja samuti helilooja Carl Nielsen. Selles linnas on sees, kus kohtasin vägagi kõrgetasemelist orkestrit. Nüüd juhatasin ma siis nende hooaja avakontserti, mille kavas oli Beethoveni avamäng Prometheus, Brahmsi viiulikontsert, Lääne-Saksa viiuldaja Ulf Rescheriga ja Šostakovitši sümfoonia. See linn on läbi ja lõhki seotud selle muinasjutumeistriga ja tema sünnimaja ja samuti see maja, kus ta hiljem elas. Need on muuseumid palju rahvast, sõidab sinna üle terve maailma kokku kui vaadata neid maju ja neid muuseume. Peale selle korraldatakse seal regulaarselt rahvusvahelisi filmifestivale ning millised on pühendatud muinasjutufilmidele lastefilmidele. Mis puudutab vaga Taani kuulsaimat heliloojat Carl Nielseni Sis. Järgneval aastal toimub esimene Karl Nielseni nimeline viiuldajad. Konkurss, millise žüriis muuhulgas on ka nõukogude viiuliprofessor Leonid Kogan. Seal on abonoment süsteem ja on olemas neli abonomenti. Kuid nagu ma ütlen, mind üllatas kõige rohkem selle orkestri tase, sest et mitte suures linnas. Tavaliselt on sellised mitte suured ja mitte võib-olla kõrgetasemelised orkestrit. Kuid juba varem ütles mulle Moskva dirigent Lazarev, kes oli käinud seal juhatamas, ütles, et sa saad kindlasti suure muusikalise elamuse ja seda ma tõesti sain, sest et haruharva võib kohata sellise kõrgetasemelise esinemiskultuuriga puhkpillimängijat, ma mõtlen flööt, oboe, klarnet, samuti vaskpille ning väga kompaktset, mitte suurt. See keelpillide ansamblit, millise heaks juhiks oli Peeter helbed, son Nielseni nimelise kvarteti esimene viiul, Nielseni kvartett, kes Tallinnas möödunud hooajal. See kvartett lindistab ka palju sellisele kuulsale plaadifirmal nagu Deutsche grammofon. Ning see oli tõesti tore muusikaline elamus taanist lendasin Moskvasse ja oli seal ühe päeva ning lendasin sealt edasi jälle Ungarisse kus juhatasin Ungari raadio ja televisiooni sümfooniaorkestri avakontserti. Seal oli kavas Tšaikovski neljas sümfoonia ja rahva ainus Bagniini teemalised klaverivariatsioonid, solistiks rahvusvahelise konkursi laureaat Kristiina kis. Siis ooperi dirigeerimine Prahas. See on vist vähemasti minu elus kõige pingelisem seetõttu, et ma lendasin Prahasse dirigeerima ühte Tšaikovski Jevgeni Oneginit etendust, mida ma varem ei olnud kuskil dirigeerinud ja selleks oli antud aega veel vähem kui tavalise sümfooniakontserdi tarvis. Kaks orkestri proovi üks proov lauljatega klaveri juures ja etendus suureks valguskiireks selles etenduses. Minu jaoks oli see, et lendasime Moskvast koos Prahasse suure teatri solisti Igor Morozovi ka, kes laulis oneegini partiid ja laulis lihtsalt suurepäraselt. Ka oli meeldiv. Sealtpoolt tšehhide kreemin, kes väga hästi oma partiid Valdes, teised lauljad oma vokaalse meisterlikkuse mind Austriasse üllatanud, vastupidi, peaksin ütlema, et meil kodus Estonia teatris on see tase palju parem. Väga heas vormis oli orkester, kellega leidsime sooja kontakti ja töö laabus väga hästi. Koori ja balletiga kohtasin alles etendusel, nii et et nendega vestlesin alles pärast etendust. See oli niisugune eksperimentaalnärvesööv, aga siiski muusikalist rahuldustpakkuv elamus. Tempo oli nii kiire, jätkus aega, paar kannu õlut, joovad seda küll ja muidugi rõõmustaks teejuhiks. Mulle oli tšehhi skulptor Stenek nimeliseks, kes teeb praegu skulptuure Moskva ja Tallinna olümpia mängude tarvis. Moskva olümpiastaadion ette tuleb üks tema skulptuur ja Tallinna olümpiakülla samuti Piritale tema skulptuur olümpiapuu, milline on tehtud paljudest ankrotest ja selle puure all on siis viis olümpiarõngast suur metallskulptuur, mille mudel seisab tema ateljee õues. Tema oligi minu teejuhiks süsti moodi tunduval lühikesel Praha matkal. Dirigendid on valdavas enamikus, nagu öeldakse, kahe isanda teenrid sümfooniaorkestriga ja ooperiballetiga teatriga seotud. Kui teatritöö on nagu määratletud repertuaari plaaniga ja sellest lähtuvalt ka külalisesinemised ja dirigeerimist, siis sümfooniakontserdi ettevalmistamine, kui palju nüüd sõltub, ütleme teie repertuaari ja kava koostamisest kui lähte, ütleme külalise orkestrit, keda te saate kodumuusikast kaasa võtta. Põhimõtteks on olnud minul küll alati nii, et kui on võimalik olnud, siis ma olen püüdnud nendes riikides, kus ma varem ei ole käinud, tutvustada ka midagi oma kodumaalt ja nii-öelda, et oleks sellel kohvril, mille ma kaasa toon ka aga nii-öelda kodulinna tempel peal. Ja seetõttu on nüüd viimase aasta jooksul kõlanud Eesti muusikat päris mitmes paigas. Autoritest olen dirigeerinud päris mitmeid Eesti heliloojate teoseid. Kuid mis puudutab nii-öelda seda vahetegemist, ütleme teatri, dirigendi ja kontsert dirigendi vahel, siis tõesti see vahe on olemas lihtsalt puhttöökoormuse mõttes. Paljud dirigendid töötavad ainult teatris ja teised ta selle ainult sümfooniaorkestrit. Ega ma leian, et kui on võimalus dirigeerib nii teatrietendusi kui ka sümfooniakontserte, siis see on minu arvates kõige paremini. Seda teed oleme püüdnud ka käia ja minu arvates ei ole ka mingit vahet. Tihti püütakse vahet teha teatri esinenud, et üks dirigent on see, kes dirigeerib balletti, teine kes dirigeerib oopereid ja kolmas, kes operette dirigeerib. Mina olen dirigeerinud nii operette minust, kelle balletti kui ka oopereid ja sümfooniakontserdid käivad veel oma rada pidi. Nüüd viimasel ajal on küll muidugi kujunenud rohkem, nii et sümfooniakontserti dirigeerinud rohkem külalis. Esinemistel ma mõtlen siin Moskvas, Leningradis mõned kontserdid ka Tallinnas ja siis välismaal. Viimasel ajal on nagu suurema koha saanud Estonia teatri repertuaaris minu jaoks ooperite dirigeerimine. Paletti olen ma nüüd viimasel ajal vähem, paremini dirigeerisid neid rohkem. Kuid selle korvab jällegi võrdlemisi suur etenduste arv. Moskva suures teatris, kus dirigeeris siis vastupidiselt ainult ballett. Aga kui nüüd sümfooniakontserdiga tegu, kuidas te kava ütleme, koostate kontrastiprintsiibil või mingi ajastust lähtuvat stiilist või meeleoludest see oleneb jällegi kohast või orkestrist, kellega või millega on tegu. Siin kodus on meil võimalus kooskõlastada seda orkestri, juhtkonna, samuti filharmoonia ka ja ja nii-öelda pakkuda välja oma ideid. Tihti jaga külalisesinemistel tuleb korrigeerida neid kavu, mida pakub sealt poolne organisatsioon. Ja nii-öelda tihti saab sõidetud Castrol esinemistele ja dirigeeritud selliseid teoseid, mida varem ei ole mina näiteks dirigeerinud. Nii näiteks võiksin öelda, et sekkovskisümfoonetest ma ei ole juhatanud Tallinnas ühtegi, aga mujal on neid päris rohkesti. Lood tuleb endale väga tõsiselt ennem selgeks teha ja olla valmis kõigeks võimalikuks, sest et meie töös on ju aeg vägagi piiratud. Nagu Parkinsoni seadus ütleb, et iga töö jaoks läheb nii palju aega, kui palju teda antakse. Neil on tavaline selline graafikat. Ühe sümfooniakontserdi ettevalmistamiseks antakse kolm kuni neli päeva ja selle aja jooksul peab siis orkester omandama selle repertuaari sele tihti uue teose esitamise, kusjuures dirigendile peab see olema muidugi varem selge, kuid mitte. Ta ei pea hakkama seda teost koos orkestriga koos õppima, siis selle peale läks siis väga kaua aega. Samuti on ju nende improviseeritud kõik need kohtumised solistidega, sest et minnes reisile, sa ei tea kunagi, kes on selle con, sümfooniakontserdi solist ja mida ta esitab seetõttu. Ka need teadmised peavad olema sul varem pagasis olemas. Saata tuleb vägagi erinevaid instrumentalist sellistel viiuldajaid, mis viimasel ajal on tulnud ette, et ma olen saatnud selliseid harvaesinevat instrumente, nagu on altviiul ja kontrabass kontrabassi isegi sel hooajal kaks korda üheks minu arust väga huvitavaks. Instrumentalistlikuks oli üheks maailma parimaks konterbašistiks loetavat Viini riigiooperi kontrabassikontsertmeistrit ja Viini kõrgkooli professorid. Ludiks draiverid kes tõesti väga virtuoosliku esitas Vanhali kontrabassikontserdi, mida ma temaga koos esitasin kevadel Helsingis Finlandia talus samuti Turu linnas. Sel hooajal saatsin ma alt riided lõike Kosovost, kes mängis hindemiti. Soonendri aldi kontserdi siis meie oma muusikas. Siin oli möödunud veebruaris tarvis saata noort kontrabassisolisti kuulbergi, kelle vend Mati Kuulber koli komponeerinud kontrabassikontserdi. Kõik need on niisugused, nagu ma ütlesin, harvaesinevaid instrumendid. Trompetikontserdid ja ja ka järgneval hooajal on mul selliseid trompetisoliste Taanis näiteks kaks trompetikontserti, millest ma veel ei tea suurt midagi peale autorite nimede. Üheks näiteks on Eerik Nortmi ja ma võin temast lugeda entsüklopeediast, kuid tutvuda selle muusikaga saan alles kohapeal. Kuid kaasa tahan viia taani Jaan Räätsa kolmanda sümfoonia sellega nagu tutvustega Taani kuulad meie muusikaga. Nii et see dirigendi repertuaari, kuidas öelda pagas, võib-olla varem ettevalmistatud, võib õnne olla, et need teosed, mida sa lähed juhatama kuskile on varem juba sul nii-öelda dirigeeritud korra ja õnn on, kui need on kodus, kord või kuskil mujal kord oma lihvi saanud, kui muidugi raskemaks kujuneb see siis, kui on tegemist suurteostega ja lähed neid juhatama nii-öelda ainult kuseda oma kodus. Õpituga. Kaasaegne muusika olnud olnud uuenduslike partituuri rest uute märkide hea ja kirjapaneku viiside näol, kas on mõni partorg esimesel pilgul tundunud karistusena mõistetud? Tõtt-öelda on kõikidel nendel pardituuridel tavaliselt peale pealkirjad järgmisel lehel ka nii-öelda tarvitamisõpetus. Nagu kõikidel uutel tehnilistel vahenditel tuleb sellega kõigepealt tutvuda ennem kui vool sisse lülitada. Ja kuidagi nagu teada, selle voolu ütlemisega võib tekkida kõigepealt kõige suuremad pahandused, kas see on 220 või 110. Sama on ka muusikas kõigepealt, enne kui hakata juhatama ennem tuleb läbi, vaatab, kuidas mida ja mismoodi mängima peab üldse, sest tõesti võtteid on juurd palju juurde tulnud kõik võimalik mänguvõtteid, instrumentidele ja muusika on läinud palju keerulisemaks, on läinud välja tavalisest nii-öelda kaks, kolm või neli neljandikku taktimõõdust. Kui vanasti loeti viis neljandikuga seitse neljandikku mingisuguseks juba keeruliseks taktimõõduks, siis nüüd on tegemist juba mitte neljandik kaheksandik igavaid ajaga ajapikkustega ma mõtlen sekunditega. Ja dirigendid nõuab see teatud mõttes sellist Tekvilibilistike. Vähemasti mälust pead sa umbes teadma, kui palju mingisugune periood kestab. Muidugi, siin on dirigendile vabad käed ka, aga, aga no võite ise arvata, kui näiteks ühe käega pead sa hoidma mingit pillirühma seitsme sekundi raames ja samaaegselt mingit teist rühma dirigeerima kas siis teise käega või, või, või andma talle märgusilmade või, või peaga, tähendab, peab olema hea koordinatsioon, et kõike seda jälgida, kõike seda oma käes hoida. Seda muusikaaparaat ja see on tihti seotud ka sellega, nüüdismuusikas on, on vägagi keeruliseks läinud koosseisud vägagi suured koosseisud on orkestri koosseisud ja aparatuur võrdlemisi keeruline. Palju on ka elektriinstrumente sees ja partituurid muidugi läinud palju, palju keerulisemaks, kuid pean ütlema, et kõige keerulisem on siiski minule dirigeerida ühte tõsist ja nii öeldud lihtsat muusikat. Raskem kui dirigeerib Beethoveni sümfooniaid, Brahmsi sümfooniat või Mozarti sümfooniaid. Minu arvates raskemat ülesannet mul veel siiski pole olnud ja need on ja jäävad kõige tõsisemaks ja kõigi autoriteetsemateks teosteks mida üks dirigent oma repertuaaris peab omama. Ja sellise kokkuvõtliku aasta ülevaate lõpetuseks, milliseid pardid tulenema järgmiseks aastaks hakatud tutvuma. Järgmine aasta on mitte vähem pingeline. Seisavad ees. Etendused kõigepealt oma koduteatris, valmistame esimeseks nii-öelda aastavahetuse kontserdiks oleks minul traditsiooniline aastalõpukava, selleks on see aasta Lood Viini metsades. Sellele järgneb minu juhatada Boriss kodunofi esmalavastus. Meie teadis. Ma mõtlen selles mõttes esmalavastust, et tahaksime lavale tuua. Musherski originaalvariandi tähendab tema kõige esimese visandi ooperist puriskedonov koos Aarne Mikuga ning seejärel ootab järge sümfooniakontsert Tallinnas aprillikuus, kus on suurvormiks Mahleri teise sümfoonia ettekanne. Suures teatris. Juhatan järgneval hooajal uut balleti. Selleks on Kirill mozzjanovi uus ballett, pliidi märkmed ja muidugi kammerorkestri kontserdid ning koostöös rammiga olümpiamängude ajal Pirita kloostri varemetes kontsert, kus ettekandele tuleb Stravinski Oidipus Rex ja Šostakovitši Stepan Raashini hukkamine. Heid närv. Tänan.