Nõukogude Liidu ülemnõukogu lähedast seekord omadiligatsiooni, Liibanoni Vabariiki maale, kellega meil on juba pikemat aega kestnud küllaltki ladusalt diplomaatilised, majanduslikud, kultuurilised suhted, mee Parlamendi esindasid seal külaskäigul ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu alalise. Liidu nõukogu mandaatkomisjoni liige Kangur Tadžiki NSV Est Manfirad. Vabariigist kolhoosi esimees Vladimir Novikov ning nende sõnade kõneleja, kel tuli täita delegatsiooni juhi ülesandeid. Nagu alati, nii toimus ka seekordne külaskäik võõrustajamaa parlamendi kutsel ja talle sobival ajal. Meeldivigatsioon asus Moskvas teele 28. jaanuaril ning viibis Liibanonis kuni viienda veebruarini. See on enam kui kaheksa päeva enne kui rääkida liigatsiooni tööst tema sõitudes. Kohtumistest tahaksin paari detailiga iseloomustavad Liibanoni kui huvitavad ja omanäolist araabia maad Vahemere idakaldal. Tema kindavama vaevalt veerand Eestit elanikke on aga peaaegu kaks korda rohkem kui Eestis. Nende Helja andmeil olevat Liibanonis praegu ümmarguselt kolm miljonit elanikku. 90 protsenti neist on araablased. Ülejäänud 10 protsenti aga moodustavad armeenlased, türklased, kurdid, Turkmeenia, juudid ja teised. Elanike tiheduse poolest Liibanon araabia maade hulgas esikohal. Ühe ruutkilomeetri kohta tuleb neil 260 inimest. Ka rahvastiku loomulik juurdekasv on seal võrdlemisi kõrge, moodustades kaks ja pool protsenti aastas. Elanikkonna suut, tiheduse ja lahendamata majandusprobleemid on tinginud ka selle, et poolteist miljonit libad loomlasse elavad väljaspool riigi territooriumi, hankides endale ülalpidamist teistes araabiamaades Ameerika Ühendriikides, Ladina-Ameerikas. Üheks liibanoni iseärasused on tema rahvastiku jagunemine usutunnistuse järele kristlasteks ja muhameedlaste eks. Need omakorda jagunevad veel paljudeks väiksemateks septideks. Kristlasi on Liibanonis ametlikel andmeil 52 protsenti elanikkonnast muhameedlasi 48, kuid nagu meile räägiti, tegevad muhameedlased raevu hõiked, suurendama usulistest perekondades iivet ning viia need arvud tasakaalu. Võidakse küsida, et milleks see vajalik on. Asi on selles, et kogu nende riigisüsteem on rajatud usutunnistusele seon konfessionaalsele klannismile. Printsiip on selline, et ühel usuplaanil ei oleks kübetki rohkem võimu kui teisel. Praegu jahutakse kohad parlamendis, valitsuses ja riigiasutustes, proportsionaalsed usu settidele. Nii näiteks on praegu Liibanonis presidendiks kristlane Maran nyyd peaministriks muhameedlane sunniit. Ministrite ametikohad saavad endale ka teiste ususektide esindajad ametlikus keedeks Liibanonis araabia keel, kuid ajaloolisse olukordade mõjul on laialt levinud ka inglise ja prantsuse keel. Loodus, nagu me ise me nägime ja tundsime, on Liibanonis väga ilus, sest vahemereline floora on seal esindatud väga paljude liikidega nii madalmaiste kui ka mägitaimedega, mis enamasti on Iyad eriti silmatorkavam Kahar, Liibanoni seeder, mille roheline siluett moodustab ka liivak. Kunagi olevat need hiigelpuud moodustanud tervid mütsi. Praegu esinevad nad veel väikeste salu teda, mis on võetud looduskaitse alla. Samasuguses uhkuseks on õlipuud ja palmid. Võõrale legendi oma maa saamisest ja nii et kui vanajumal olevat rahvaste vahel maid jaganud, jätnud ta kõige meeldivama maakoha enda tarvis libaMoonlasedaga jäänud vanajumalal seejuures kahe silma vahele ning keegi polevat neid enda juurde võtnud. Hädas hullundad lõpuks jumala juurde pärima, miks nad ilma maata jäänud, kuhu nad peavad minema. Jumala hakanud siis väikesest ja uusimas rahvast Alemeel ning et asja heaks teha Woodunud oma äravalitud maa libamuulastele olevatki liibanoni rahvas saanud kõige ilusama ja rikkama maa nurgaasukad olgu legendile kuidas tahes, kuid see maanurk on mitte ainult ilus, vaid Rigas. Ent seni pole neid rikkusi põhjalikult uuritud, veel vähemaga kasutatud. Nii palju on teada, et Liibanoni territooriumil leidub naftat, raua, tina, vase, mangaanimaaki, pruunsütt ja aspist. Klimaatilised tingimused aga võimaldavad praegu peaaegu aasta läbi viljeleda mitmesuguseid põllukultuure, aed- ja puuvilju ning kasvatada kariloomi. Sellele vaatamata on Liibanoni tööstus ja põllumajandusveel võrdlemisi madalal järjel. Rahvuslikes tööstusharudes on neil vahest kõige rohkem arenenud nafta töötlemine, tsemendi ja ehitusmaterjalide tööstus ning kerge ja toiduainete tööstus. Viimati mainitud hulgas aga etendavad olulist osa käsitööndusliku ettevõtted. Üldse annab tööstus koos käsi tööndusega liibanoni rahva tulus kõigest 13,3 protsenti põllumajandus aga ainult 9,5 protsenti. Mina olen eriti soodustanud riigi majandusgeograafiline asend, eeskätt suured meresadamad Meerudis Tripolis, Jazailas. Läbi Liibanoni kulgevad võimsad naftajuhtmed, mis viivad neist sadamates mitmete araabia maade pruuni kulla laia maailma. Ühtlasi on Liibanoni territooriumile ehitatud ka suured naftatöötlemise tehased. Kuigi need kuuluvad välismaiste naftakontsernide nagu Iraaki, troolu Saudi Araabia pappvann ja teised, saab Liibanon ka nende ettevõtete sissetulekutest oma osa. Siinjuures tahaksin märkida ka seda, et mitmed välismaistele kontsernide kompaniile kuulunud ettevõtted, mille toodang baseerub liibanoni loodusvaradelt on väljaostu teel üle läinud liibanoni vabariigi valdusse ning tööstuses on loodud riiklik sektor. Riigi omandiks on saanud ka raudteed, elektrijaamad ja veevarustuse süsteemid, samuti veeruti sadam ja Beiruti rahvusvaheline lennujaam. Samal ajal on aga põllumajandusjäänud feodaalaja kammitsais enam kui pool Halitavast maas kuulub 300-le suur vahepidajale 25 protsenti külvikutes aga kloostrite lehe kirikutele tegi põlluharija iri lepp pidevas maa puuduses. Ta peab endale kas maad rentima pooled eraldi võtma või mõisniku juures sulasena leiba teenima. Seetõttu on vanajumala poolt äravalitud maa põllumajandus väga väikese kaubatoodanguga ega suuda oma rahvas elatada. Ümmarguselt kaks kolmandikku toidus, mis liibanoni süüakse, veetakse sisse välismaalt. Peamine põllumajanduslik tootmisharu oma aiandusõunte, Apilsi sidrunit, viinamarjade ja banaanide kasvatus, mis annab umbes poole kogu põllumajanduslikust tulust. Kuigi loomakasvatuses on head tingimused, impordib Liibanon suure osa lihasaadustest Süüriast ja Jordaaniast. Majandusliku arengu ühe külgsuses ja aeguses on teatud määral süüdiga liibanoni rahva raske minevik. Kuni teise maailmasõjani oli see maa pidevalt Kolloomiaalses sõltuvuses paljudele suurriikidele, toorja, toiduainete hankimise tagalaks või vallutussõdade tallermaaks. Riikliku iseseisvuse sai Liibanon alles 1000 943. aasta 22. novembril. Esmakordselt moodustati sõltumatu liibanoni vabariigi valitsus. Tuletame meelde, et just uude Niilu resoluutne väljaastumine Liibanoni iseseisvuse kaitseks sundis 1000 958. aastal Ameerika Ühendriike oma väed Liibanonist välja viima, hiljem aga ka Iisraeli eksterimisti oma kallaletungi plaanid Liibanoni suhtes mitmel korral katki jätma. Liibanoni vabariigi valitsus ajab praegu neutraliteedipoliitikat, mistõttu see riik ei ole seotud ühegi sõjalise grupeeringuga ning tema territooriumil ei ole välismaised sõjaväebaase. Pooldab konflikti lahendamist julgeolekunõukogu 1000 967. aasta resolutsiooni kohaselt. Suhted Nõukogude Liiduga on libanonil sõbralikud, milles veendusime ka ise niipea kui tõstsime Beirutis jala tema pinnale Beiruti rahvusvahelises lennuväljal, kus meie tuu 154 maandus õieti Nõukogude paluniiliga tsoon vastu väga aupaklikult orkestri ja vastava auvahtkonna, aga nagu see ametlike külaskäikude puhul kombeks on. Vastuvõtjate eesotsas oli Liibanoni parlamendi ehk saadikutekoja esimees Camille assaad kes meid südamlikult tervitas meekülaskäigule kõige paremat kordaminekuks soovis. Ma pean ütlema, et see soov ka täitus. Esiteks seepärast, et mõlema maa parlamentide vahel on juba ammused sidemed mis loodi 1955. aastal, kui Liibanoni parlamendile soo esmakordselt külastas Nõukogude Liitu. Viimati oli nende immigratsioon meie maal 1000 907 teisel aastal kui selle juhiks oli sama all assaad kes meid vastu võttis. Teiseks seepärast, et nad oma külalislahkusest ja sõbralikkusest tunnetes ei tahtnud milleski maha jääda sellest, mida neile osutati, veemaad ja nagu meile hiljem teatavaks sai, olid nad meediligatsiooni vastuvõtuks moodustanud spetsiaalse aukomisjoni, kes kõigiti hoolitses meie heaolu visiidi programmi täpse täitmise eest. Peale selle tuleks lisada veerud Moskva ja Tripoli. Odessa sõpruslinnad on sellest aspektist vaadates võime öelda, et meie maa, parlamendi esindajad võeti vastu, kui tõelisi sõpru. Lubad neeruti lennuvaksalis toimus meil improviseeritud pressikonverents, kus ajakirjanikud esitasid veel hulga mitmesuguseid visiidi eesmärgiga seotud küsimusi, millele tuli vastata nii-öelda käigu pealt. Seejärel sõitsime Assadi saatel hotelli, mis oli määratud meie residentsiks sealt programmiga. Ning algaski kohe meie töö selles riigis. Õhtul oli esimene kohtumine eelpool mainitud aukomisjoniga eesotsas parlamendi esimehe asetäitja Mihhail Vagulile. Selle komisjoni liikmed, parlamendisaadikud saatsid meile hiljem ka kõigis külaskäikudes ja kohtumistes näitasid meile veerud ja teiste paikade vaatamisväärsusi. Juba saabumise päeval tegime tutvus pealinna peerutiga. Pean tunnistama, tsioon ootamatult hägus euroopalik linn kus on moodsad luksushotellid, suured kaubamajad ja kõrghoonetesse ehitatud elamud. Üldse ehitavad nad palju. Nende endi andmete kohaselt olevat Beirutis elanikke 1,3 miljonit kuid tegelikult vist miljoni piires. Ta neeruti, linnapea, keda me külastasime, ei suutnud täpselt elanike arvu öelda. Belgias on suur sadam, kus nägime reidil seismas palju laevu, sealhulgas ka nõu Niilu laevu. Olgu märgitud veel, et lähemal ajal kavatsetakse neerudes alustada metroo ehitamist, sest tänavat jäävad liiklusele ilmselt kitsaks. Õhtul, kui koju jõudsime, kogunesid meetrigatsiooni liikmed minu eluruumi, millel oli rõdu, kust avanes suurepärane vaade merele. Siinsesime tumeda öö tähistaevast ning avastasime endi jaoks kummalise nähtuse. Kitsuke kuusirp oli taevas täiesti selili nagu Kaus. Keegi meist polnud kuulda sellist asendit varem näinud. Meie esimene tööpäev, 29. jaanuar algas sellega, et meedilile tsoon pani pärja tundmatu sõduri hauale. Selle Aub salule ülesliidud vahtkond, mängis orkester, millega soni juhil võimaldati jätta oma allkiri haua juures olevasse kuldraamatusse. Peale pärjapanekud toimus programmi kohane visiit parlamenti, kus meid vastu võttis parlamendi esimees kämylal Assad. Kamil al-Assad hindas kõrgelt Nõukogude Liidu abi Araabiamaadele. Nende võitluses vabaduse sõltuvalt oli sees ning Iisraeli poolt okupeeritud araabia alade tagasisaamise eest. Ta rõhutas Nõukogude araabia sõpruse tähtsust, Araabia riikide iseseisvuse tugevdamisele ning avaldas lootust, et see sõprus teene. Belgia. Mina käsitlesin põgusalt nõu niru saavutusi sotsialistliku majanduse kultuuri arendamisel. Puudes suhteid araabia maadega. Rõhutasin nõude liibanoni suhted rajanevad suveräänsuse ja iseseisvuse austamise ankumatelt printsiipidel ning kummalegi poolele kasulikele. Majandus-kaubandus- ja kultuurisidemed. Nõukogude Liit toetab täielikult araabia rahvaste võitlus Iisraeli agressiooni vastu ning kõigi okupeeritud alade täieliku vabastamise Jablissina araabia rahvaseaduslike õiguste jaluleseadmise eest. Nuunid astub resoluutselt välja võõraste territooriumide avastamise poliitika vastu ja peab kõrvale Kaldvamatut võitlust ülemaailmse rahu eest. Lõpuks avaldasin veendumuste parlamentaarsed, sidemed ning poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised suhted Nõukogude Liidu ja Liibanoni vahel arenevad tulevikuski edukalt mõlema maa rahvaste hüvanguks. Meie jutuajamine kulges täieliku siiruse ja üksteisemõistmise atmosfääris. Pärast seda visiiti tegime ringsõidu Beirutis peamiselt dema, moodsas rajada prospektil ning kõrghoonetega uusimas. Eriti torkas silma, et linnas on tohutult palju kaubakontorid pangamaju, poode, restorani, hotelli, seal selle tõu, nende majanduselu orientatsioonile, mis eelistab rohkem kaubitsemist ja turismi kui tööstus ja põllumajandust. Kuid viimati mainitud majandusharude alaareng on tekitanud liibanoni väliskaubanduse bilansis kroonilise defitsiidi ja seda püütakse katta peamiselt välisturismist transiitkaubandusest ja panga valuutaoperatsioonidest saadavate tuludega. Kuid Meerud pole üksnes suur älit tsentrum, vaid ka araabiamaade tunnustatud kultuurikeskuslinnas on neli ülikooli kus õpib üliõpilasi paljudest Araabia Aafrika maadest. Peale seal on linnas 50 kino ning ilmub üle 350 mitmesuguse perioodilise väljaande, sealhulgas umbes poolsada. Räägitakse, et Liibanon on perioodiliste trükiväljaannete poolest ühe elaniku kohta esikohal maailmas, tavaliselt on aga nendeta trükiste tiraažid säärase killustatuose juures võrdlemisi väikest. Kõige suurema päevalehe Allahhaar tiraaž näiteks ei ületa 60000 eksemplari. Ja seal on ka palju ajaloolise kultuuri mälestusmärki, kirikuid ja mošeesid. Neil me võisime silmitseda vaid mööda sõites. Järgmisel päeval külastasime üht tekstiilivabrikut. See ei olnud just suur valik, kuid mis meile seal eriti silma torkas, oli suur uni meie nõukogude tegelikkuse Nõukogude inimeste elu vastu. Kui käisime vabrikut tsehhides, kuid tõeliselt mee juurde, püüdsid üksteise võidu suruda meie kätt ning palusid edasi anda tervitusi nõukogude inimestele. See oli väga liigutav ja eestlased rahupoliitika, mida praegu viib ellu Nõukogude Liit on leidnud suurt poole võidu liibanoni laiades hulkades. Kui rääkida tööstusettevõtete külastamisest, siis rutanud mõnevõrra, et mõni päev hiljem käisime Tripolis, mis on Põhja-Liibanoni pealinn suuruselt teine vabariigis ning samuti väga ilus lill. Kell sinna astusime läbi ühest tsemenditehasest, mis jättis meile hea mulje. Tehas on hästi mehhaniseeritud ning võimsuse poolest umbes samal tasemel nagu meil Punane Kunda, ainult et punases Kunnas töötab praegu kolm ahju, neil seal vaid kaks. Asukoht on tehasel suurepärane tooraine on samas külje all ja lähed transportööri abil otseteed ahju. Ta on siinkohal märkida, et tehases. Jutuajamisest tehase juhtkonnaga selgus, et need insenerid, kes olid õppinud Nõukogude kõrgemates õppeasutustes oma teadmiste poolest märgatavalt rohkem kvalifitseeritud laiema tehnilise silmaringiga kui need, kes on omandanud eriala Ameerika Ühendriikides, Inglismaal või Prantsusmaal. Seda kinnitasid Meid saatvad isikud, kes väitsid, et noortetuur Nõukogude Liitu õppima minna on neil väga suur. Teise päeva õhtul andis meediliga soni Ausin e-saadikutekoja esimees assaad, millest võttis osa ka Liibanoni peaminister täkil in Soll. Ma võib-olla liiga rõhutan neil Dyneesi ja lõunasööke, kuid need olid ka ainsad kohad, kus me laiemalt kokku puutusime. Mõtteid vahetasime liibanoni poliitikategelastega ja avalikkuse esindajatele. Sageli võtsid neist ametlikes lõunadesse osa mitme kümned ja sajad inimesed kelledest. Paljud olid parlamendisaadikud. Esinesin ka selline eelkõnega, milles avaldasin Tiligatsiooni muljeid ja mõtteid kõigi meie tähelepanekute üle, mis võeti vastu heaks kiilue. Järgmisel päeval käsime Iisraeli piiri ääres ning nägime kohti, kus asuvad Palestiina põgenikud. Nad elavad võrdlemisi viletsalt teatud reserve tsoonis ning madalates baraki tüüpi majades. Tundus isegi, et nende liikumisvabadus on piiratud. See kinnitab veel kord kujukalt, kui vajalik on õnnetutele põgenikele nende kodu tagastamine. Seal ringsõidul külastasime ka Lõuna-Liibanoni linnu Saidakedyyri kus meid võttis vastu ja saatis selle piirkonna Kuberner Henri Labuudu. Nende linnade iseärasus seisab selles, et seal on säilinud palju ajaloolisi vaatamisväärsusi, millede iga ulatub paljudesse aastatuhandetesse. Üheks selliseks on Vana-Rooma impeeriumi ajal ehitatud staadioni varemed, mille tribüün meenutab Colosseumi Roomas. Kuigi ta ehituse mastaapidelt on veidi väiksem kui staion oma suuruse poolest seniajani maailmas ületamatu tema pindala võrdub umbes praeguse aja neljale jalgpalliväljakule Kulkovostiumis võitlesid omal ajal peamiselt gladiaatorid, siis seal staadionil peeti igasuguseid sportlikke jõukatsumise, kaasa arvatud ka ratsavõistlused ümber staadioni aga oli ehitatud publiku jaoks tribüünid, võistlejatele, harjutusruumid ja hobuste tallid. Kui juba Liibanoni ajaloolistest vaatamisväärsusest juttu teha, siis ei saa mööda minna Maal plekist, mis on kõigi turistide meka. Valmik on 18 1000 elanikuga väike linnake ida liibanoni mägialad. Linna nime mainitakse juba 14. sajandil enne meie aja arvamist. Linnas on säilinud kunagise kindluse ja paljude templite varemed. Üks suurem Jupiteri tempel olevat ehitatud umbes 300 aastat enne meie aja arvamist ning sellest on säilinud restaureeritud sammastik ja seinad. Templit kasutatakse suurte muusikapidustuste korraldamiseks, kuna akustika varemete vahel olevat võrreldamatu estraad mis ainsana on katuse all, sammuvad mõnes tükis meie laululaval. Tänu meeldivale ümbrusele on templi lähedal asutatud hulgaliselt lõbustuskohti hotell-restorani muusikahalle, näitusesaale. Seetõttu on maalri kujuneb nagu kultuurikoldeks, kus jää, millega esinetakse ja meelsasti kontserte kuulataks, ladestub. 63. aastal korraldati Balbikes näiteks Vene ja Nõukogude Kunstnike reproduktsioonide näitus. 1000 967. aastal näitus teemal liini kujutavas kunstis ja liin oktoobril tsooni päevil. Maal piki eriti tõmbab seon templi unikaalsed sambad, tamiili imetlesime neid, nad on umbes 20 meetrit kõrged ning meile öeldi, et üks hammas kaalub 850 tonni. Iga sammas on massiivne kaljust välja raiutud. Monoliidsena. Selliseid kaljusid aga kohapeal ei ole. Tähendab, nad on kuskilt toodud. Raske on ette kujutada, kuidas neid tol ajal kohale toodi ja hiljem püstiaed ka kohalikviidi osanud meile seda seletada. Oletatakse, et näitusseti mullaga, see tähendab kaabiti otsalt mulda ära, kuni sammas kaldu kiskus ja lisati teise otsa alla juurde. Seda tehti seni, kuni sammas võis tõmmata täiesti looni. Võimalik, et see nii oli. Igatahes mingeid tõendeid selle kohta säilinud ei ole. Sambaid ümbritseb saladus ja see on kohalike ärimeestele kasulik. Iga võõras turism tahab neid imesid aga oma silmaga näha ja nende ülesupitamise oma aruga ära arvata. Neljandal viisil päeval võttis meid hommikul kell 10 vastu vabariigi president suli man fran. Meie vestlus kestis ligi poolteist tundi, samal päeval. Samal päeval tegime visiidiga parlamendi väliskomisjoni esimehele algaktsiisile vestluste kohta presidendi ja peaministriga, ütleksin nii palju, et need olid asjalikud, konstruktiivsed, puutusid meie maade ja rahvasse suhete arenemist ja käsitlesid peamiselt meie poliitikad. Seoses Lähis-Ida kriisi likvideerimisega kiitasime neile veel kord Nõukogude Liidu seisukohta, et Nõukogude Liit astub välja selle ees, et kindlustada rahu selles piirkonnas, sest vastasel korral oostakse ülemaailmset rahu. Ütlesin, et meie rahvaste sümpaation araabia rahvaste poolelt, kes võitlevad oma iseseisvuse eest Iisraeli agressiooni vastu. Me nõuame järjekindlalt, et kõik 1000 967. aasta ebaseaduslik okupeeritud alad oleks tagasi antud araabia rahvastele ning oleks taastanud Palestiina rahva seaduslikud õigused. Need seisukohad leidsid poolehoidu ja arusaamist nii presidendi kui ka teiste riigitegelaste poolt. Crash hindas positiivselt Nõukogude Liibanoni suhete seisu ja avaldas lootust, et need arenevad tulevikuski edukalt mõlema maa rahvaste hüvanguks. Veerudes asub Liibanoni nõukogude sõpru, sülg selle ühingu hoones, mida nimetatakse sõprusmajaks toomas samal õhtul kohtuminatiivile. See möödu sõjas sõbralikus õhkkonnas. Meel võeti väga hästi vastu. Seal jutustasime veel kord oma elust ja tegevusest. Pean ütlema, et etendus oli kunstiliselt väga kõrgel tasemel, lavastus särav, muusika meeldib, tundub, et libad loonlased on selles suhtes võrdlemisi nõudlikud. Mul oli väga meeldiv teada saada, et nad tunnevad nõukogude kunsti vastu suurt huvi ning et kunstialased sidemed Nõukogude Liidu ja Liibanoni vahel Ladieenevad. Njaa Liibanonis esinenud mõiseerid ansambel, kes on tuntud mitte ainult nõukogude liidus vaid kogu maailmas valitses trupid Leningradi, Kirovi-nimelises, teatris ja Moskva suures teatris ning. On esinenud rahvusliku tantsuansamblid Valgevenest, Armeeniast, Moldaaviast ja Usbekistanist. Ei oska, on käinud seal isegi kahel korral. Kuue kilomeetri pikkuses ja umbes 20 30 meetri kõrguses protist tüki maad ning vaatasime ilmekaid, stalaktiidid, stalakmiidid, moodustisi, mida valgustasid varjatud prožektorid, andes rotile huvitava värvingu. Koobas asub kõrge mäe sees ja sinna pääseb ainult spetsiaalselt kaevatud tunneli kaudu. Milles huvitavaks vaatamisväärsuseks on ka phonygja aegsete templite, kirikute ja muude hoonete varemed, hauasambad ja nõnda edasi, mis annavad ettekujutuse kõrgesse ehituskultuurist ja kunstist umbes 3000 aastat tagasi. Kuuendal visiidipäeval. See oli laupäev. Sel nädalapäeval ma tööd ei tee. 70 Põhja-Liibanoni suurimasse linna Tripolisse, kus tegime kõigepealt viisakusvisiidi piirkonna kubernerile paisi Imadule. Siis vaatasime linna ennast ja selle iidsed Assyrie kindlust. Lipp oli 100000 elanikuga, linn on Liibanoni tähtsam sadam, Iraagi naftajuhtme lõpp-punkt, Linnison praetult, hoid liitlaste poolt enne meie aja arvamist ning ajaloo vältel on paljud võõramaised, vallutajad, makedoonlased, pärslased, roomlased, türklased ja teised jätnud linna oma valitsemisajaehitusi ja kunstimälestis. Siin neis sõnades ülevaadet anda pole võimalik. Tripolis olles külastasin ka oma tuttavat tuntud rahuvõitlejad ja ühiskonnategelast garameed. Viimasel ülemaailmsel rahupooldajate kongressil Moskvas esindas ta Liibanoni rahvast ning külastas pärast kongressi ka Tallinnas, kus ma ta vastu võtsin. Ta on endine Liibanoni peaminister, elab praegu Tripoli külje all oma villas. Ta oli väga üllatunud ja rõõmus, kui meie ta üles leidsime. Meie vahel tekkis otsekohe vaba lustakas jutuajamine, mille kestel ta suure hardumusega meenutas Moskva ja Tallinna. Eriti oli talle meelde jäänud, et Tallinna toom kaks jalga pikel viik. Ühtlasi meenutas ta meie kohtumisest lõbusat seika, millest mina ise ei teadnudki. Asi oli selles, et kui ma tahtsin talle Eestis mälestus osana kaasa anda, oma raamatuid, kirjutada sinna väikese pühenduse, polnud mul käepärast sulepead. Temaga ulatas mulle kiiresti oma pastapliiats. Ma kirjutasin, tema vaatas, vaatas ning enam pliiatsid minu tagasi võtnud. Üllatuse põhjuse ära ta olevat mulle pliiatsi ulatades unustanud, et see tööta. Ometi ta nägi, see kirjutas minu käes täiesti laitmatult. Ta lisas, et see tühine detail on talle meelde jäänud nagu sümboolne näide, et kui nõukogude liidus inimesed midagi kätte võtavad, sisse korda läheb. Tänasin komplimendi eest ja lubasin tema pliiatsiga kirjutada ainult seda, mis teenib rahu. Minagi Safess meiliga sooni aus lõuna, millest võttis osa üle 400 inimese. Kui kõneleja ette luges need sõnad KUS Esmi Brežnev ütles, et Nõukogude Liit astub ka edaspidi järjekindlalt välja araabia rahvaste poolt nende jõupingutustes säilitada rahu ja julgeolek selles maailma osas siis kahes saalis. Tormilised kiiduavaldused. Siinkohal ma tahaksin Tointad veel kahte momenti, milles selgesse peegeldub Nõukogude Liidu rahupoliitika populaarsus. Nagu ma mainisin, antakse Liibanonis välja umbes kolm ja poolsada ajaleht, ajakiri ja paljud neist lülitakse isegi teiste araabia maade kulu ja kirjadega. Ja pole saladus, et teatav osa neist on Parempoolse kallakuga reaktsioonilise sisuga, kuid ükski neist ei kaotanud suud, et öelda mõnda halvustavat sõna meedil katsioonil külaskäigu kohta, samuti mõtteavalduste suhtes, mida me oma kohtumistel diplomaatide ja töörahvaesindajatega tegime. Kõike, millest me rääkisime. Ma isiklikult hindan seda vastutulekud väga kõrgelt, sest raadio televisiooni kaudu me saime kontakti astuda laiade rahvahulkadega muide ega Liibanonis inimesel ajalehti, mis on tulvil reklaami, eriti palju ei loe. Raadio ja televisiooni, aga kuuluvad, vaatavad meelsasti oma televisioonikõnes, andsin kuulajale-vaatajale kõigepealt edasi nõukogude rahva palava tervituse. Seejärel rääkisin segregatsiooni muljetest, mida Liibanoni maa ja rahvas mees oli jätnud. Jutustasin Nõukogude inimeste tõest ja Töösaavutustest nende püüdlustest säilitada maailmas püsiv ja kindel rahu, mis vastab kõigi arenguteele asunud rahvaste huvidele. Rääkisin jõupingutustest, mida meie partei ja valitsus ning isiklikult seltsimees Brežnev teevad selleks, et likvideerida konflikt Lähis-Idas viia välja Iisraeli väed okupeeritud araabia maade aladelt ning aidata jalule palestiina rahva õigused enesemääramisele ja riiklikule iseseisvusele. Lõpuks avaldasin Liibanoni rahvale ja tema juhtidele tänu külalislahkuse eest, mida nad osutasid Nõukogude parlamenditsoonile Ko visiidi jooksul. Ja praegu vestlete siin oma kodumaa raadios ana tänasega need palavad tervitused ja õnnesoovid, mida Liibanoni rahvas ja tema esindajad palusid üle anda eesti rahvale. Lisaksin veel nii palju, et enne meie ärasõitu see on eelneva päeva õhtul, andis Nõukogude Liidu saadik Liibanonis meeleliga, soiousin Eeemm kohal viibis saadikutekoja esimees, saad peaminister, viis ministrit, kogu diplomaatiline korpus ning ühiskonna ja poliitikategelasi. See oli üritus, mis kroonis meie läbirääkimisi ja millega meiega lõpetasime. Järgmise päeva hommikul olime juba lennuki pardal ja lõuna paiku tagasi Moskvas. Kui nüüd tagasi vaadates hinnata visiidi tulemusi, siis võib veendunult ütelda, et meie ülemnõukogu delegatsiooni visiit liibanoni vabariik oli edukas. See tähelepanu ja külalislahkus, mida meie sealset poliitika ja ühiskonnategelased osutasid, näitab selgesti Liibanoni ja Nõukogude liidu sõpruse sügavust ja tugevust. Pole kahtlust, et visiit andis teatud panuse nende maade vaheliste sõprussuhete edasisse arengusse ja aitas tugevdada rahu püüdu rahvaste vahel.