Keskeprogrammi valik kavas on saade persona. Stuudiokülaline on laskala ballettmeister Tiit Härm ja saadet juhib Marje Lenk. Kuidas te elate, Tiit Härm. Aitäh kenasti. Mul oli eile tore võimalus olla siin kodus ja ja olla ühel väga tähtsal päeval. Mu kallis väike armas ema sai 80 ja see andis mulle sellise hea impulsi edasiseks eluks, kui nii võib öelda. Nii hästi. Ema on hea tervise juures ja tubli. Aitäh seda on tõesti väga tubli ja, ja ta on aktiivne ja vot see ongi vast see garantii ja liikuv, mis, mis annab talle selle jõu ja ma usun, et ta on ka siin koduste jõude elab ju siin ja lähedaste poolt hästi ümbritsetud ja näib, et kõik on kenasti. Kas teie olete rohkem emasse või, või isasse? Arvan, et ma olen jah, ema poeg. Täielikult hõbe vast on rohkem isa isa karakteriga. Kas ema on ka see inimene olnud, kes on täitsa seda balletti tegema utsitanud? Ei, mind ei ole keegi, kunagi jõudsite balleti tegema. Ma olin, kui ma ei eksi, vist viieaastane, kui ma väga selgelt määratles oma suuna. Ja see oli väga selgelt välja öeldud ja sellest ma ei ole viieaastasest alates taganenud ka. Ja ema oli ainult toetav, isa oli vastu, aga ema on olnud mind alati toetav kuni tänase päevani. Ja kas siis sünnipäeval oli nüüd üle hulga aja teil võimalus kogu perega koos olla? Jah, seda küll, kuigi minu emapoolne suguvõsa on kõigi Hiiumaalt pärit ja, ja eks need talvetingimused ja need ja juba mitte kõige esimeses vanuses inimestel oli küllalt raske kohale tulemisega ja ma arvan, niisuguse suurema kokkusaamisel peab ikka suvel korraldama, aga minu viimaste aastate tegevus on nii piiranud. Mu võimalust siin olla ja tavalist ühe nädala piires on see võimalus suvel siia tulla ja selle tõttu on see kogu läbisaamine olnud väga piiratud, aga ma usun, et et tulevikus läheb lahedamaks. Ja kui suve siin käite, siis ikka Hiiumaale ja. Isegi kui viis päeva, siis kolm olen Hiiumaal ja kaks Tallinnas. Ja 1994. aastal ütlesite te tantsijana on mul kõik selja taga. Ballettmeistrina on hea seis, koreograafina on kõik ees. Kas need sõnad peavad ka praegu veel paika või on midagi muutunud? Ei usu selle nelja aastaga ei ole muutunud, kõik läheb nii, nagu ma ütlesin ja ta peab nii minema. Üks minu meelest on väga tähtis, kui sa elusamad sellise nägemuse kindla nägemuse, kindla suuna ja kogu oma, ütleme niisuguse potentsiaali ja vaimsuse suunad sellele. Ja siis ta nii läheb, kus ta pääseb. Mitmendat aastat ja nüüd juba las skaalas töötate. Itaalias olen juba seitsmes hooaeg ja laskason neist viies. Kas maailmakuulsas, las skaalas on praegu head või halvad ajad? Peab ütlema, et väga head viis aastat tagasi algas protsess mis on väga tervendav, see on põlvkondade vahendus ja ta on läinud väga selle viie aasta jooksul väga sujuvalt. Ja praegu võib öelda, et 70 protsendi ulatuses on juba uued tantsijad, uued jõud ja, ja on juhtkonnas aru saadud, et, et peab rikastama repertuaari hästi palju hästi palju erinevaid koreograafia käekirju kasutama ja seda me oleme teinud. Ja see garanteerib selle progressi. Ma lugesin kusagilt, et skaalas on suur remont algamas või on juba alanud. Ja nagu ikka, need remondid on algamas, aga siis jälle tulevad takistused ja neil on juba jah, tõesti kolm aastat planeeritud, aga nüüd pean ütlema, et jaanuarikuust on juba suur kraana teatri kohal püsti. Ma arvan, et ma ei ole küll päris veendunud, aga, aga ma arvan, et 2000-ks aastaks anda korras, eks ta siiski vajab, ta ei vaja niivõrd remontida, ehkki ütleme oma välisilme või fuajeede publiku poolelt, kuivõrd vajab remonti puht tehniliselt isegi mitte remonti, vaid uuendust, tehnilise baasi uuendust, lavatehnika uuendust ja, ja ja ma usun, et nad teevad seal väga kiiresti, et peaaegu et võib-olla suvekuusid kasutades. Jaa, jaa, oma ooperis oli täpselt sama situatsioon, alustati juba samuti ja ma arvan, et see on ikka seotud selle sajandivahetusega ja selleks ajaks on ta kindlasti uues rüüs. Kuidas tundis Eestimaa mees esimesel hooajal end laskala virvarris? Mul ei olnud see nii, nii raske võib olla, raskem oli see üle elada, mis ma siit ära minnes tundsin puht psühholoogiliselt see, see niisugune käitumine, mis toimus siin Estonias minu äraminemisega, aga puhttöö suhtes ma ütlen, et mul lihtsalt olid nii palju kogemusi ja terve oma loomingulise elu. Ma olen ju olnud rohkem kui pool pälvis ja küllalt palju nende töökorraldustega ja nendega juba eelnevalt kokku puutunud, nii et mul ei olnud seda niisugust üllatust või noh, võib-olla algus oli niisugune keel oli võõras, aga, aga kuna balletis ei ole see keel peamine suhtlusvahend, et see ei tekitanud raskusi, kuigi ma pean ütlema keelega mul siiamaale probleem, et ma nüüd kui pean või leian vajalikuks jääda edasi, siis ma ilmselt pean ka itaalia keele päris selgeks. Te olete laskaala esimene ballettmeister. Mis siis teie kohustuste hulka kuulub? Praegu repertuaari valik järgmiseks hooajaks olemasoleva repertuaari teoks tegemine ja, ja tantsijate arendusse iga päev algab mu päev algab kell 10. Treeninguga, mida ma olen läbi viinud, nüüd kõik need seitse aastat. Ja, ja muidugi olen ma assistent nendele lavastustele, mida me võtame. Mõned lavastused on meil tulnud välja. Ilma koreograafid on ainult korreoloogid, kes tulevad, esitavad materjali, ülejäänud töö ja ettevalmistus ja isiksust. Tantsijaisiksuste ettevalmistamine on kõik nagu öelda minu õlul. Ja põhiliselt ma tegelen ainult esitantsijatega, tähendab solistika. Rühmal on teine plekkmeestel. Nii et maailma tipud käivad kõik teie käest läbi. Noh, praegu on La Scala on selles mõttes erand, et las Kallas on praktiliselt igas etenduses on pea partiides maailma Etuaalid vahel ma tähed. Ja selle tõttu iga etenduses on Laval üks vähemalt supertäht ja ka teistes rollides, siis need, need, kes siis tänasel päeval on, on, on tõesti väga kuulsad. Jaa, jaa. Nõutud maailmalavad. No ma kujutan ette, et ega nende tippudega töötamine vist eriti kerge ei ole Tavaliselt tipud on väga-väga professionaalsed ja ikka see professionaalsus, aste määrab selle raskus või mitte raskuse. Ja loomulikult peab olema psühholoog ja tundma nende käitumist ja psühholoogilise, aitama neid. Selleks tihti on nende ajaline limiit väga piiratud ja see dikteerib väga kiire töö tegemise. Ja, ja ütleme, niisugust pikka perioodi on neil küllaltki raske alati endale võimaldada ja selle tõttu on, on selliste nagu loominguliste plaanide määratlemine väga suure tähtsusega ei ole aega kaks kuud, vaid tuleb sellest kahest kuust teha seal 17 päeva ja sinna seitsmeteistkümnest päeva mahutada puhkuse ettevalmistusprotsess. Ja see nõuab võib-olla ütleme teatud mõttes ka head organiseerimist, aga balletitrupis tervikuna trupp on praegu 96, siis kui ma täpselt ei teagi, täpselt, palju arvuliselt on, selleks on ka inimesed, kes on teatud lepinguliselt ja ei ole kõikides etendustes kinni, aga selle aasta näiteks repertuaar on väga rikkalik ja on väga erinevate koreograafi käekirjad. Nõnda erinevad ja nad nõuavad nõnda erinevaid ka füüsilist ettevalmistust ja häälestatud, et noh, see teeb võib olla väga pingeliseks selle töö ja see aasta on võib-olla eriliselt pingeline. Meil on kaheksa esietendust sellel hooajal ja, ja pean nüüd, meil on kõik niivõrd erinevad seks üksi Korograhv ei kordu. Ja, ja see, see võite ise ette kujutada kaheksa erinevat isiksust, nende koreograafia maailmale allutada nüüd kogu seda trupi ja luua see etendus on ikka keeruline küll. Kas need esietenduse päevad on ühed väga hirmsad päevad teie jaoks? Kõige pingelisem on just esimesed lavaproovid kuliseks esietenduseks peab ikka asi olema nagu öelda asi käima ja asi minema ja ei ole vast põhjust enam niisuguseks paanikaks kunagi, aga mis on lihtsalt puht individuaalselt ma olen selline tundlik inimene ja, ja elan üle igale tantsijale ja elan üle tema seisundit ja, ja võib-olla seedib veidikeseks eriliselt. Kas te vahel kurja häält ka teete? Ei ole vajadus olnud, ei ole vaheldust. Loominguline õhkkond on väga hea ja võib-olla mul on selles mõttes kergem, et väga raske füüsiliselt raske on viia suuri proove, kus on, tähendab tegemist ütleme, rühma tantsu, kus praegu näiteks meie alustasime eelmisel nädalal, Rolandi jumalaema kirik Pariisis ja seal on kuskil rühmatantsud, kus on kogu aeg kinni oma 48 tantsijat ja noh, juba see hulgaline arv see, see ja nende inimeste noh, allutamine selle korragraphiloni on füüsiliselt raske ja nõuab lihtsalt väga palju energiat. Aga kuna ma töötan põhiliselt solistidega ainult kokkuviimise proovida mul nendega, siis ma Ma ei tea, et vahel võib-olla tuleb silindsev perfavore vaikust taluks. Ikka ikka kukume vahel mõnda asja kommenteerima, see häirib tööd, aga, aga muud ei ole. Kui te peate ise ka pidevalt trenni tegema Kas neid treeningut, aga kui ma juba hommikused treeningtunnid läbi, nii et ma pean ütlema, et ma olen väga heas vormis ja tihti küsitakse, et miks, miks ma ise lavale ei lähe? Jah, aga noh, nii see aeg on juba möödas. Kui palju sellest aega möödas on? Viimase etenduse ma tantsisin siis, kui tegin siin Jul ja see oli 98 sõnastanud. Ja te ütlesite mitu aastat balletiartistina balletiartistina kooli ma lõpetasin 66 tuleb siis 90 ja 66, see oleks siis palju meil tuleb siis 24 aastat see normaalne? No 20 on normaalne, aga kuna ma alustasin lavalist tegevust juba kooli ajal, siis noh, kuskil 27 aastat olime laval kas pärasnikordantsitel ja, ja ta on väga tihti Milanos, kui ma tean, et minu meelest peaks sellel aastal saama 50, niiet temaga olete kohtunud mõned aastad tagasi, nüüd viimase tunni ajal ma olin ise olin kui tema turnee ajal, ma olin ise Sevillas Hispaanias turneel ja see see aasta me ei kohtunud. Ta on praktiliselt vähemalt üle hooaja käinud ka Milanos ja sel aastal, kui ma olin nüüd just Hispaanias, siis tal oli ka laskalas üks etendus, aga ta tegeleb väikese oma moderntantsutrupiga ja 11 liiget ja siis, kui ma ei eksi või 10 on tal trupis ja Tombikendunud oma lavaelu ja õilsad, leiab vajaduse kõnelda nagu lavalt publikuga. Ja tantsib hästi endiselt. Noh, muidugi see koreograafiline keel on teine, ta kasutab nisust modernsemat vabablastikat ja, ja see on talle täiesti jõukohane, seda momenti ei tule lihtsalt etendused on teise lavastusliku keelega ja muidugi klassikalisi suuri balletti, ta ei oleks muidugi juba mitu aastat enam skutel suuteline tantsima. Kas te oskate öelda, milles seisnes nurjevia, milles seisneb see parusnikumi fenomen? Fenomen no nad ei ole muidugi võrreldavad, noreeb on siiski, ma usun, et figuur, kes, Läheb ajalukku. Ja küsimus oli selles, et Läänes oli sel ajal, kui nureem, see oli 62. aastal läände pas, nagu kombeks öelda, oli meestantsus selline periood, kus oodati teatud muutus teatud revolutsiooni meest Ants ei olnud oma tehniliselt baasilt nii hästi arenenud ja ei olnud sellist isiksust, kes oleks näidanud nagu mingisugust suunda, mingisugust teed ja tema tulek ja Londonisse sattumine ja koostöö Margophandeniga. Vast andiski selle tõuke, miks väga aktiivselt hakkas arenema mees tantsu lääne kompaniides ja hilisem muidugi tema koreograafiline tegevus. Ta asetas lati oma versioonidega nendest vanadest klassikalistest ballettidest, nagu Luikede järve, Mondat pähklipurejat, asetas väga kõrgele ja just selle lati asetuse tõttu. See liikumine hakkaski peale ja, ja, ja peab ütlema, et noh, praegu maailma kõik juhtivad teatrid mängivad tema nurjevi versioone nendest klassikalistest vanadest balletist. Ja muidugi isiksusena oli ta ju väga. Tugev või väga? Tähelepanu väärne ja eks ta populaarsus oli ka ju nii meeletu ja, ja tema töö nii Austraalias kui ütleme las skaalas, kui Rando peras ja Royal balletis Inglismaal. See oli mingisuguseks tähiseks Kannab vilju emale ja palusin, tal on kindlasti tantsija isiksus on väga suur ja väga huvitav, aga tema tegevus piirdus põhiliselt ainult Ameerika balletiteatriga. New Yorgis ja tema koreograafina tegevus piirdub ju ainult mõne üksiku üksiku lavastuse teiega mitte õnnestunud. Nii et ta lihtsalt ilmselt jääb, kui see üks fenomenaalse maid tantsijaid sel sajandil. Ja ma ei oskaks temaga. Pöörlev Maievliseltskaja on üle 70 aasta vana, kuid tantsib siiani. Läänes ei ole ilmselt tähtis see, kui vana sa oled, vaid kes sa oled. Kui sa tõmbad saali publikut, siis võid tantsida nii kaua, kui suudad, kas on nii? Eks see nii vist ei ole, päris, aga maailmas on? Jah, momendil on kolm suurt erandit balletikunstis alis Alonso Kuubal maja Plises, kes elab praegu effnis naist kaks aastat tagasi olin temaga koos, olin kesti ühel perioodil ja siis käisime aktiivselt läbi ja ka nii oleme telefonitsi suhelnud tihti ja Karla Fratši Itaaliasse. Karla Fratsi on 62 ja eelmisel hooajal. Ta tantsis Itaalias viis uut esietendust. Laskaallasta tantsib ainult sel hooajal ühe Rolandi lavastuses šeri. Need lavastused on tehtud spetsiaalselt tema ja ta muidugi tantsimine mitte laskaks, vaid oma, tal on oma kompanii ja see on muidugi õige, ta leiab, ta on tõeliselt suur kunstnik ja tema füüsiline vorm võimaldab veel ka küllaltki keerulisi plastilise etendusi teostada. Kas suure teatri ballett on ikka veel maailma number üks? Ei, seda ta vist ei ole, momendil ei ole. Venemaal on tekkinud võrd tugev loominguline koosseis just nimelt Peterburi balletis. Suures teatris on, ma arvan, see, see alles on tulemas, lihtsalt see aja aja keerulisus vajutab oma pitsatiga sellele balletikunstile ja võib öelda, et meil on tantsijad, on eriti moskvatantsijad, on siiski liiga tugevalt praegu kindlustanud omale karjääri välismaal ja praktiliselt ei olegi trupi, kus ei oleks praegu suure teatri tantsijaid. Ja neil läheb väga hästi, nad on väga tugevad ja nii imelik kui ka grandoperas või Royal balletis Londonis on esitantsijad vene tantsijad ja praegu kõik Kallas, Kallas tantsivad, külalistantsijatel on tihti kasutatud kutsutud vene Moskva tantsijaid. Nad on siiski kuidas öelda ilma tegevad praegu täpselt nii nagu vene lauljad selle lumena eriti ohtralt vene lauljaid laskaks ja nad on tõesti võimsad ja võib öelda, et tugevamaid maailmast Itaalias truppides ei ole väga palju välismaa tantsijaid. Seda piirab seadus, kes ei luba välist tööjõudu kasutada. Ja põhiliselt itaallased on prantslasi kõige rohkem vast mõned sakslased. Ja võib-olla on ka teistest rahvuste esindajad, aga ma ei ole, ei tea täpselt. Ja sinna tööle pääseb siis ainult konkursi alusel. See on veidi erinevates trupis tantsijana töötada või, või kui mina olin kutsutud, see on need on seaduse all, lähevad nad täiesti erinevatesse kategooriatesse, kes töötab. Professionaalne kontakt on siis need on, need kutsutakse arendama teatrit, kes leitakse, et nad on vajalikud trupile ja siis ma ei tea, siis konkursi oleks, võib-olla, võib-olla on nad lihtsalt. Aga kui tantsijaid end aja saada, siis korraldatakse konkurss kindlasti ja neid iga-aastaselt ja siin on väga tugev sõna öelda sekka nendel uni on ametiühingutel ja nad eelistavad. Ja selle tõttu need on kohustuslikud, need konkursid, iga aasta toimub trupi uuendamine ja nüüd tuleviku jaoks tahetakse üldse ära kaotada, mis siiski veel on olemas, teatud inimestel on olnud eluaegset lepingut, need tuleb ära kaotatud, see on suurim pidur trupi arengus. Kui ma suvel lahingust mind Roomas läbi viimase konkurssi, mille olid 600 osavõtjat sellele ja võtsime praktiliselt kaks tantsijat pärast veel neli juurde ühe eraldi lavastuse jaoks, aga tantsijaid jätkub. Nii et palett on populaarne. Seda kindlasti tants üldse on populaarne ja kui ma vaatan maailmas nende tantsustuudiote ja koolide arvukust, see, see on lihtsalt lausa meeletus, aga siin muidugi tuleb ka eristada ära kaugeltki need, kes püüdlevad tantsumaailmaga kontakti saada, aga ta ei ole sugugi meelestatud professionaalseks tantsijaks hakkama vaid nende huvi on lihtsalt enesearendus, kokkupuude oma kehaga ja muusikaga ja lihtsalt, et kasutada neid oskusi ära siis tulevikus kõikvõimalikes televisioonis, õudes, kõikvõimalikes eratruppides. Ja nii nad neid võimalusi on väga palju, aga muidugi, kes juba on andekamad ja, ja tahavad ennast professionaalsel teele suunata, need tavaliselt lähevad ikka juba riiklikesse koolidesse või vähemalt suurtesse balleti tsendatesse. Selline küsimus, kui te Estonias balletijuhina töötasite olid eile probleemiks balletitrupitöödistsipliini ja eetika. Kas on tulnud ka Itaalias nende küsimustega tegeleda? Ei töödistsipliiniga ei ole absoluutselt probleeme, tähendab, see on täiesti välistatud. See ma ei tea, mis siis peaks juhtuma, et keegi hommikusse treeningusse ei tule, lihtsalt see, see ei ole võimalik, ta lihtsalt kaotab kontakti järgmiseks hooajaks kindlasti. Eetiliste probleemidega. Ei ole, nad on kindlasti raskustes, sellepärast ma ütlen veel kord, et, et väga erinevad kuretrahvid on väga erinevad stiilid ja nad, nende, see tööperiood või ettevalmistusperiood on küllalt lühike ja eks ta veidi närviliseks, aga, aga sellegipoolest on nad väga tolerantsed ja, ja, ja, ja harjunud võib-olla rohkem sellega. Ja sellist asja, et kleepida küll kohe mulle meeldib või ei meeldi, see puudub siiski professionaalse tantsija mingil kõige peab teadma oma kohustusi, tähendab, et ta peab olema valmis kõigeks. Ja, ja ilmselt see, et ta tunnetab seda konkurentsi ka teda mobiliseerib ja hoiab, hoiab nagu öelda, teatud valmiduses kogu aeg. Kas ametühing sekkub teie töösse päris? Ta sekkub jah, Itaalias, eriti seda teistes riikides ma ei ole märganud ja töötades Saksamaal ja Inglismaal ei ole see nii, kui on Itaalias, Itaalias on tõesti väga tugevad, nad esitavad oma nõudmised neil on väga täpselt limiteeritud kõik tööajad ja pausid ja, ja puhkemomendid ja üldse niisugune k nad võtavad osa aktiivselt, mis minu meelest ei ole õige, Nad võtavad kunstilisest juhtimisest osa sellega, et nad kui on valida, ütleme osades, siis nad teevad oma soovituse, keda nad tahaksid, ütleme selles valides välja teatud grupid andsid, kelle, kes sellele või teisele osale pretendeerivad. Siis nad ütleme, kui see on juba vanem kolleeg ja, ja ütleme, tema teened on nagu öelda suuremat, siis, siis nad soovitavad väga aktiivselt, ütleme, kasutada seda või distantsid, muidugi see ei ole lõplik. Ja lõpuks siiski ütleb kunstiline juht, selle aga, aga sekkumine siiski toimub. Kas on juhtunud ka seda, et mõni etendus jääb ära? Oma praktikas venelasi seitsme aasta jooksul kordagi juhtunud ei ole sellist asja ette tulnud, aga ma olen kuulnud, et varem olid tihti, kuna neil on väga tihti korraldavad nad neid Strike streike ja, ja see on tavaliselt ei ole tantsijatega niivõrd seotud rohkem tehnilise personali streigid. Ja siis on küll isegi esietendused on ära jäetud ja minu meelest alles hiljuti oli kurioosne. See oli, ma olin just Roomas oli esietendus Travjaatal ja dirigeeris mutti ja ta mängis esietenduse klaveril. Orkester sõitis täiesti, esietendus läks tema klaveri saatel ja tema istus klaveri taga. Kuidas La Scala teatris tehnikaga lood on? On seal tehnika viimane sõna? No ma arvan, see remont, mis nüüd peaks algama, see viitavad viimase sõna peale, aga praegu ei ole vist takistust ühelgi etendusel olnud, nüüd me just kuu aja pärast on meil Notterda Notredam, Teppari esietendus. Ja seal Roland kasutab väga palju liikuvat pinda ja sellega oli probleem. Ma arvan, et probleem, muidu me ei oleks alustanud, nüüd said viimasele jaanuarikuu sees lahendatud. Aga ei ikka nii valgusaparatuur kui kõik need võimalused lihtsalt hoone on vana ja ta ei võimalda võib-olla kõiki vajalikke stangesid ja kõike neid liikumapanevaid tugesid nagu öelda kasutada ja selle tõttu on võib-olla mingil määral piiratud ja ma olen olnud maailma parimates teatrites ja ja pean ütlema, et noh, las kala on selle selleni jõudmas nüüd peale remonti oma tehnika võimaluste juures. Küsitakse, kas on la skaala balletietendustele on võimalik pileteid saada ka enne etenduse algust või on kõik välja müüdud, tavaliselt. Kui üldse piletit saada, siis on just võimalik enne etenduse algust. Tähendab, küsimus on selles, et praktiliselt ma ei tea. Kaks aastat tagasi oli mõned etendused, mis ei olnud menukad, aga praktiliselt on Soldout välja müüdud. Etendused on kõik välja müüdud. Mis hinnaga need piletid? See summa on muidugi suur, no kuskil alla 100 100 dollari ei ole võimalik piletit osta muidugi rõdudel ja seal on ka spetsiaalselt publikule mõeldud ja on ka seisukohad, mida saad küllaltki seal kuskil. Ma ei oska öelda 100 100 krooniga võimalik või 150 krooniga võimalik seisukoht saada üleval, aga seal ka ei ole see nähtavus ja elamuse saamine nii nii täiuslik. Aga muidugi esietendused on detsembris tavaliselt neil hooaeg traditsiooniliselt algab seitsmendal detsembril. Kuigi etenduselt lendama hooaega nad loevad alguseks seitsmes september ja selleks tavaliselt on ooper Verdi ooper. Ja tema pilet on sellele, on, see on siis. Kas teil on ka omad kohad, mida te võite siis äranägemise järgi oma tuttavatele pakkuda? Hinda Ložis kohtuda, kus ma saan etendust jälgida, kuigi ma eelistan tavaliselt olla esimeses, kolis siis laval ja mul on seal ka oma kohtuseks seal võõrad kolis siis ei tohi olla nii nagu siin Estonias oli praktikaid, kui lihtsalt rahvast täis ja kõik elasid kaasa kulissidest ja sellist asja ei ole seal, kõik on allutatud selle lavalise tegevusele ja kõik personal, kes on Ta peab olema täiesti kindel, et seal ühtegi võõrast ei ole. See on juba ka kindluse mõttes. Tõmmake nüüd natuke suitsu ka, ma saan aru, et te väga tahate seda teha. Kas te olete kõva suitsumees ka vä? Kolm pakki päevas, kolm pakki päevas ja näete, ma tõmban Itaalia kõige kõige minu meelest kõige ekstralaid MSNi sigaretti. Tõmbasin malbord ja läksin üle juba kahe paki ja, ja see on liig. Asem ekstra kui palju see eks mõjub? Ma ei tea, aga liiga ja ma olen seitsmeteistaastaselt peale, tean, et ma olen seda 40 aastat suitsetanud, 40 kolmi viisasid suitsetada. Nii kui pääsesite nii kohe taha suitsu tõmbama Ah jaa, see on üle tunni, on mul juba piin, kui mõni lavas üks vaatas rohkem kui tund, siis on tõeline piiriva tavaliselt lavasse. Üks vaatus on siiski alla tunni. Kas vahel, kui tunnete, et närv on krussis või midagi niisugust, võtate väikse napsi ka vä? Tehti nii imelik, kui ei ole. Itaalias ma olen kangemat kraami suhteliselt täiesti. Võõrandunud, ainuke muidugi, kui kanna shans lugeda veini, mida ma ennem ei armastanud, nüüd tõesti armastan, ma leian, et see kulub nagu, ütleme söömaajaloo ja tähendab, ta lihtsalt on nii tervislikult, soodustab seedimist ja tunnen ennast väga hästi, aga jah, ma olin suur riskisõber, aga sellel lennud tuleb alati miski lennuk, sellepärast et et lihtsalt ei ole. Ja võib-olla see ei ole ka kombeks, ma ikka ütlen abikaasale, et kuule, et oleks kena mehe purjus inimese kunagi kohtaksite tõesti ei ole seitsme aasta jooksul mina ei ole purjus inimest kohanud. Lihtsalt ei ole kohanud, kuigi selle juures, et nad väga aktiivselt veini joovad ja, ja, ja üldse paarid ja kui niimoodi vaadata, siis on ju kogu aeg täis. Aga ilmselt kiiri pidamine ja see, see tunnetus, kus on see õige. Stopp seal taigas, kas teate, siis on suitsetamine lubatud? Eks ole, üle maailma igal pool probleem, aga nii palju, kui ma olen nii-öelda maailmateatrid käinud ja ikka kõikjal suitsetatakse kõiki. Kas abikaasa suitsetab ka? Teie käest küsitakse, kas selle aja jooksul Milde, las skaalas olete töötanud, on Estonia teater teinud telekasvõi kordki ettepaneku tulla Eestisse midagi lavastama. Ei ole, mul ei ole absoluutselt mitte mingisugust suhet Estonia teatriga, ainult sellel aastal olid läbirääkimised peadirektor Paul Himma ka ja pea kunstilise juhi dirigendi Paulmäega, kes väga tahtsid, et ma tuleksin Estoniasse. Te kandideerisite, kuid teie kandidatuur ei läinud läbi. Jah, ma kandideerisin sellepärast, et kultuuriminister Jaak Allik kirjutas mulle kirja ja huvitus minu tegevusest ja, ja, ja ma sain aru, et ma midagi tähendanud Eestile ja siis ma, kui tekkis see situatsioon, et kuulutati välja konkurss ja ma mõtlesin, et nüüd siis on jõutud nii kaugele, et muuta situatsiooni Estonia balletis tema suundades. Milliseid muudatusi teie programm Estonia balletitrupis ette nägi? Ma ei tea ju, milliseid, milline programm neil on, aga selge, et ma tahaksin eelkõige mulle meediat. Estonia teater on viimased 25 aastat kuue kandnud suunaga, et teha sellest eraldi. Ühe ballettmeistritrupp ja ma olen sellele kategooriliselt vastu ja ma näen üldse balleti arengut ainult selles, kui ta, ma baas on mitmekesiselt Korographilisel käekirjal püsib, kus on erinevad isiksused, nende arendamine, trupi professionaalsusele tuginemine. Jaa, jaa. Ma arvan, et, et need on õiged suunad ja näen. Neid võimalusi, kuidas seda teostavad, muidugi see ei ole kerge, see nõuab kindlasti. Tegelemist trupiga mitte ainult ütleme, tema kunstilise programmi koostamisel, vaid, vaid just nimelt selle kaadrisele tantsijate ettevalmistamisel ja nagu ma ütlesin ka sellel koosolekul et ma tulen siia, et nagu öelda, käised üles käärida ja tööd teha. Aga see ilmselt istunud Istunud muidugi kardetakse Tiit Härm, Marwan. Missugust ikka kaarte? Peadirektor Paul Himma ja Paul Mägi on väga progressiivsete vaadetega ja neil on ettekujutus väga õige professionaalses teatris. Teine asi, et vormiliselt tuleb noh, lihtsalt inimesed tööle panna ja, ja muidugi siis, kui ma lahkusin, kui sel ajal oli ju täielik haavas ja ma usun, et nüüd on lihtsalt ka kõik juba ära läinud, need, kes oleks pidanud tänasel päeval juba taga tugevalt tooni andma. Nii et tantsijal on kõik lahkunud, nüüd tuleb lihtsalt teha uus põlvkond tantsijaid. Kas te olete nendele inimestele andestanud, kes teist omal ajal tahtsid lahti saada? Te ju teate neid inimesi? Ma ei ole mingit viha pidama, ma lihtsalt leian, teatud mõttes oli see rumalusi ja tegelikult ei olnud ka nii inimeste rumalus, kuivõrd selle aja niisugune komme, et mindi kaasa, kui, kui keegi tahtis oma ambitsioone seal väljendada ja Nad kohe seda, mida ta tahtis, siis ta oli valmis kirju kirjutama mingisse instantsidesse ja nii edasi ja ütleme, Kai kõrts seda tegi ja, ja siis ilmselt selle praegu on väga-väga paljud tantsijad, kes sellele alla kirjutasid, on öelnud, et saime ikka väga suure rumalusega hakkama ja eriti on kahetsenud seda noored sel ajal. Ma olen lihtsalt kui suvel siin olen lihtsalt juhuslikult kedagi kohtunud ja siis nagu palunud seda. Andestust. Aga ei, mul isiklikult ei ole midagi. Mulle lihtsalt näib, et noh, eks me kõik ole omal ajal rumalusi teinud. 1971. aastal kirjutas teie kohta Mai Murdmaa. Tiit Härmi on kolm head omadust. Esiteks ta usub tantsu kõik võimsusesse. Teiseks, tal on närvikolmandaks, tema jaoks ei ole proovides ega laval võimatuid olukordi. Diskui tantsijad on pea alati ainult head kirjutatud, kuid selge on see, et igal artistil on tugevate külgede kõrval ka nõrgad küljed. Mis olid teie kui tantsija nõrgad küljed? Oskate öelda? Liigne närveerin, ma arvan, see moment mul oli ja ma närvi siiamaale ka, kõik, mis on mulle näib, et see on nii eriline maailm, see, see moment, kui sa endast annad laval ja kui toimub see see, see kunst ja, ja selles maailmas olemine võib häirida iga väiksemgi detail ja siin selleks esinemiseks oli mul vaja alati niisugust erilist atmosfääri ja kui tihti me puutumiseks olmes või selles vääris kokku detailidega, mis võivad segada, siis tegi veelkord rohkem närviliseks. Mul oli see pinge alati etendusi ja võib-olla see ei tule alati kasuks, aga aga kui ma juba olin lavas ja lavategevuses, siis, siis ilmselt see kõik nagu läks kõrvale ja, ja pühendumine siiski toimus. Täielik. Küsitakse, kuidas on välismaal hinnatud, las skaala ballettmeistri, Tiit Härmi tööd. Kas kriitikud on teie tööd ka puudutanud? No ma arvan, et kui trupp on edukalt toime tulnud etenduse väljatoomisega ja kui etendus on publiku poolt hästi vastu võetud ja kriitikute poolt ja nad saavad sellest võib-olla siis mingi väike osa on ka minu tees selles. Ja ma võin öelda siin seda, et ma olen esimesed kaks aastat, kui ma tulin, esimesed kaks hooaega, ma olin ka ballettmeistri kohalla skaalas ja samal ajal olin ka vaske alla balletikoolis sealsamas majas, nüüd nad said uue hoone sellel aastal. Ja mul on Kaheksa lõpetajat selle olemas ja nendest kolm on praegu juba solistid ja üks on Roberto Polle on ta nimi, kes on praegu välja kujunenud selle viimase nelja aastaga. Ma usun, et maailma üheks juhtivaks tantsijaks ja ta juba seal luual tantsib. Kolm esietendust Londonis. Veeberi roosivaimu ja ta sai väga hea kriitika ja mul on väga hea meel, et, et Itaalia meestantsites on esile kerkinud üldse uus generatsioon ja nad on väga tugevad. Siin on selline küsimus. Kaie Kõrb ütles ühes intervjuus, et kui ta teatrisse tuli, oli ta kõrvuni armunud Tiit härmisse. Kui ta härmiga luikede järves tantsis, siis ta isegi ei teadnud, kuidas ta tantsis. Kas te olete ise ka tundnud seda, et kui partner teile väga meeldib, siis tuleb temaga tants palju paremini välja kui kellegi teisega. No ma arvan, et partneril peab meeldima muidu ei tule midagi välja, ta peab olema väga positiivne vahekord peab olema väga positiivne ja kui on kerge armumine seejuures siis ainult vast plussiks. Kuidas teile tundub, kas see Kaie Kõrb on jäänud truuks Estonia teatrile, on tema õnn või õnnetus? Kindlasti õnnetus, kindlus. Las skaalas võiks kõrb üllatada. Ei tema üllatamised olid 81. aastal, kui me kõik lootsime, et on kujunemas üks suurepärane kunstnik. Aga kahjuks ta valis teise tee. Teie õe Viiu abikaasa Paul-Eerik Rummo on kirjanikutööle selja pööranud. Ta tegeleb suure poliitikaga. Mis peaks olema see, mis teid paneks balletist lahkuma ja hoopis teistsugust tööd tegema. Sellist asja ei ole olemas. Ma arvan, et ma ei ole suuteline sellest loobuma sellest maailmast, sellest kunstimaailmast ja balletimaailmast. Ma ei tahaks lahkuda. Küsitakse, mitu korda olete abielus olnud? Kolm mitmendast abielust teilt poega, tütar. Esimesest. Poeg on esimest ja tütar on teises omalen oma abikaasaga nüüd koos 15 aastat. Ja ma arvan, et see on ka viimane. Millega teie abikaasa praegu ilanus tegeleb? Ta õpetab, kuna kõik see siit Estonia lahkumine oli küllaltki keeruline, võib-olla isegi traagiline meie perele üldsuseks. Mu poeg lahkus teatrist, abikaasa lahkus teatrist ja poeg jättis üldse tantsimise maha. Ja abikaasa on praegu olnud kõik need seitse aastat minuga Itaalias. Ja ta praegu töötab. Seal skolla dance, italian Italia pale, balleti professionaalne kuul ja annab Tal on oma kursusi ja ta viib seda läbi ja ta siiski Carla Fratsi trupis on tantsinud kaasa etendusi, siis osavus mõnedest kaladest ja ta hoiab ennast tantsijanna vormis, kuigi pidevale töökohale ei ole ta saanud siin minna juba ainuüksi sellepärast, et siis peaksime jälle lahus olema. See ei oleks minu töö ja tingi juures lihtsalt võimalik, nii et ta on sunnitud olema nagu öelda, kõrval. Kui paljudel ütlesite teineteise jaoks aega? On no kui ma nüüd laskala elu võtan, nüüd mul siiski algab see hommikul kell 10 ja kui ei ole etendust, siis ma olen muidugi õhtu seitsmeks kodus, aga aga päevad on ikka tõesti väga pingelisi teeks ikka õhtutunnid, jäävad meil teineteise jaoks mitte muudkui etendus, siis etendused Algurlaskaavski kaheksa ja tihti ikka enne poolt ühte koju ei tule. Siit tähendas, on esmaspäev on teatris puhkepäev. Aga need esmaspäevad on ka tavaliselt seotud mingisuguste ettevõtmistega. Kas turneedega või ettevalmistusega ja siis ma olen ka need kinni, nii et puhkepäev ei ole puhkust ei ole olnud, kui ma hakkasin, mis ma siin olen Eestis olla saan, suvel on kuskil 10 päeva piires, nii et nüüd peab hakkama mõtlema, et endale neid pausi võtma. Kas teil on Itaalias selliseid tuttavaid, kellega käite ka perekondlikud läbi? Ja mõned aga, aga minu see hõivatuse aste nii suur, et ta ei luba lihtsalt regulaarselt nagu endale endale selliseid meeldivaid momente lubada. Aga abikaasa on palju ja ta ringleb väga palju. Tal on sõbrannad, kes on, kuna ta hakkas õppima itaalia keelt kirikus, siis endal seal väljakujunenud päris palju kirikuringkondades inimesi ja ta on väga õnnelik, et tal on toredad ja head inimesed lähedal. Selline küsimus, kui te võidaksite õnnemängus miljon krooni, mida te selle rahaga teeksite? Maja kurb ja ja kindlustaks tuleviku veidikene. Jah, eks see on, ongi probleem just teie siin küsisite puhkusest ja aja ajavõimalus nii piiratud seepärast, et. Ma olen sunnitud ju nii nagu kõik, kes meie. Ja elada ära siin Eestis 700 krooniga ei vist ei ole võimalik, tähendab, sa pead kindlustama ennast ka tuleviku jaoks pensioni heaks. Ja selle tõttu oled sunnitud võtma ka lepingud pidevad, aga ma arvan, et tulevikus siiski tahaks pühendada ainult lavastamisele, kuigi need on mul ka nüüd see selle käigus ees. Juba septembris alustan ma kramp teatrite bordoos Rumi Juulia lavastamist. Ja suvel peaks olema ka jaapanis kaheks kolmeks nädalaks ühe väikse lavastuse tegema. Nii et aga see on kõik selle põhitöö kõrvalt aga tahaks üle minna nagu ainult korra krahvi tööle. Kas unistate ikka veel Estonia balletikompanii loomisest? Kindlasti unistan seda, see on mul olnud eluaegse unistused, et Estonias balletti arendada ja anda oma panus selleks. Aga mulle näib, et see asi Estonias siiski mitte niivõrd Estonias kuivõrd ma ütlesin, et Uueus, direktsioon ja nendel on minu meelest väga õiged nägemused, aga, aga kõik see ümberringi ei ole vist veel jõudnud sellele arusaamisele ja mõtestamise tasemele. Milline peaks olema üks rahvusooper? Suur tänu teile, Tiit Härm, selle jutuajamise eest, öelge, milline küsimus teile kõige rohkem meeldib, selle esitaja saab siis väikese auhinna. Võib-olla see, et tunti huvi Kaie Kõrbi loomingust Et kas tema siiajäämine on õnn või õnnetus ja suur tänu teile, Tiit Härm, meil on teile ka väike kingitus, selle on välja pannud meie sponsor, Eesti nahkehistöö ja ma loodan, et teie tuttavate numbrid mahuvad siia ära. Persona saate külaline oli laskala ballettmeister Tiit Härm. Persona saate auhinna võitis Malle Karet Viljandist. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.