80.-te aastate keskel oli Eesti raadio kavas keskeprogramm kummitustest ja selle saate autor oli Mart Laar. Kas kummituste teema paelub teid senini? No olen sattunud ka nüüd, et mitmed ka välissaadikud ja ja niisama head sõbrad, kes on kuulnud minu omaaegsest erihobist ja õige kuutseteks muutunud kummitusekskursioonidest, on palunud lihtsalt, et ma neid kordaksin ja viimaseks, kus oli, ma tegin eelmisel aastal Eesti turismifirmade juhtidele Tallinnast et selles suhtes pole see eriala ka veel täiesti kaotsi läinud, aga aga ega ma selle küsimusega nüüd ei ole nüüd tegelenud küll, kui nii ausalt ütelda. Kas te olete isegi kummitusi kuulnud või näinud ka mina ühte kummitust, võib-olla olen, vaadake, nende kummitustega on loomulikult üks üks selline kahtlane asi, et mulle rohkem meeldib neid lugusid rääkida, ega ma neid nii väga tõsiselt nii ise nagu ei võtagi. Aga need erinevatest ajades pärinevad lood annavad minu meelest edasi väga hästi Tallinna linna koloriit ja Tallinna linna ajalugu läbi nende kummituslugude, aga aga ma pean tunnistama, et ükskord ma tõesti midagi väga imelikku olen kuulnud. Ja see toimus kuulsa Schenke keldris, kus teatavasti kõikide ümbruskonna inimeste kinnituste kohaselt muudkui kummitab ja kuulsin sedasama rüütlit, kes seal pidavat siis plekikolinal edasi-tagasi käima. Aga noh, tavaliselt on kummitustega ikka nii lood, et siis kui neid kangesti kuude tahatakse, siis neid kohal ei ole ja vastupidi, vahetevahel nii et siis, kui siis, siis kui jälle need hirmsasti ei oodata, siis võib-olla nendel on kohal, aga, aga vaata, mina suhtun sellesse teatava huumoriga ja minu jaoks on see rohkem üks kaunis ja võib-olla ka romantiline osa vana Tallinna koloriidist. Jah, no materjalide kogumise analüüsimise ja kirjutamise peale on teil annet, seda kinnitab järjekordne raamat, mis kirjastuses seis on valminud pealkirjaga teine Eesti. No mul see suvi on üldse selline hea suvi olnud, mul tuli, see on tegelikult juba teine raamat, mis siis minu osalusel välja tuleb. Esimene raamat on raamat punasest terrorist Eestis aastatel 40 41, mis on siis üsna ainulaadne dokumentide mälestuste ametlike nimekirjade kogumik. Mis siis annab üsna põhjaliku ülevaate sellest, mis Eestisse 40. 41. aastal toimus. Ja teine on siis Yasse Urmas Oti sidend, Mart Laari ühisprojekt, Eesti raamat, mis oma kirjutame seal kogu aeg paisus ja paisus ja tegelikult tuleb sellele raamatule veel järk kaotsakonna kogu materjali mahtunud ühte raamatusse ära. Aga see esimene köide jah, oma 920 leheküljega tuleb üsna üsna kogukas. Ja ma usun, et ta annab küllalt hea ülevaate sellest, mis Eestis 86 kuni 91 toimus. Kindlasti ei ole ta veel uurimus uurimiseks ja lõplike järelduste tegemiseks on kindlasti veel liig varane aeg, aga ma arvan, et tulevase uurimuse koostamiseks annab ta küll väga hea alusmaterjali. Kas teie olete niisugune kirjutaja, kellele kirjastaja peab pidevalt ütlema, et härra Laar, kiirustage, kiirustage, meil on tähtaeg tulemas või olete nii tubli, et ei vaja tagantsundimist. Ei kindlasti olema nii tubli siis kui ma seda raamatut kirjutasime, siis ma kuulsin igalt poolt, et kuidas te, proua enda teadis, et see on viimane raamat, mida ta Laariga kirjutab, et laada üldse näha ei taha. Aga peamine probleem ei ole võib-olla siin tähtajad, vaid ma olen selline ilm, kirjutajad, ma ei kirjuta kunagi ühtegi teksti esimese korraga valmis, nii nagu ma ka ei õpi kunagi näiteks eksamiteks omal ajal õppinud ühtegi piletit niimoodi algusest lõpuni pähe, vaid ma lihtsalt lugesin mitu korda läbi. Ja nii ma kirjutan ka oma teksti küllalt mitu korda läbi, proua Endre ja Urmas Ott on jälle sellised väga punktuaalselt kirjutajad, kui nemad juba kirjutavad, siis on üldiselt kirjutatud. Ja ega meil meil kerge üksteisega ei olnud, tähendab sest, et selline minu stiil oli selgelt noh, on väga raske, teistele, kes peavad siis seda lugema ja mitu korda lugema, on, on üsna tüütav ja harjumatu. Aga teisalt on sellises komplektis sellises meeskonnas, kus on erinevad inimesed koos, nagu me kõik kolmekesi oleme oma väga suur võlu. Ja ma tahaks loota, et see võlu ilmneb ka raamatus, sest et see aitab hoida raamatut tasa, kaalustatuna ükstaspuha hullumeelne projekte alustada eelmise aasta hilissügisel 920 leheküljelise ülevaate koostamist. Mäletame hästi neid aegu, kus igast teisest raamatust või artiklist võis leida tsitaate Lenini teostest tema mõtteid ühe või teise asja kohta. Nüüd on see nimi meie jaoks unustatud. Kas selle mehe elutööst ei ole enam tõesti midagi kasulikku võtta, kui tahaks? Lenini eludest oleneb, kellel kes tahab õppida, kuidas õlitada üles põrandaluht, parteid või kuidas ajada poliitikat äärmiselt ebaeetiliselt. Siis on kindlasti õppida. Lenin oli geniaalne poliitik, ta oli üks esimesi poliitikuid ikkagi maailmas, kes teadlikult, et ta hakkas ajama ebaeetilist poliitikat kes seadis eetika puudumis omaette eesmärgiks. Ja see tegi ta väga tugevaks poliitikuks, kuna toimides sellisesse suhteliselt illusioone täis teiste poliitikute hulgas, oli ta neist lihtsalt tugevam. Ja näitas ka noh, tema poliitiline karjäär õige selgelt. Sest et tõesti sellist poliitikut, kes nii palju oma põhimõtteid seisukohti muutnud, kui Lenin, on üsna raske otsida üldiselt. Ja, ja ta muutis sellesama väidetava poliitiku nõrkuse poliitiku tugevuseks, kuna ta sai oma tahtmise läbi. Kuidas Marx ja Engels siga on? No ega seal suurt paremale, kuigi nad olid natukene teistsugused Marx, Engels olid siiski rohkem filosoofid ja mõtlejad kui nüüd mingite organiseerijad, et ja majandusteadlased isegi rohkem kui palju sätted võttes filosoofias või mujal võtta on, on juba väga paljuski maitse küsimus. Mina isiklikult ei ole kuulunud kunagi nende Isa, miks ajaloolasele ja poliitikule Mart Laarile ei meeldi vasakule liikumine, on ju inimene kogu oma teadaolev aja näidanud ainult vasakule nihkumist oli ju Jeesus Kristuski vasakule vaataja nii tegudes kui mõtetes. No ma kõigepealt olen väga kõhkleval arvamusel Jeesus Kristuse nimetamiseks vasakpoolseks. Ma arvan, et Jeesus Kristus, Jeesus Kristus, ei vasak- ega parempoolne. Kuigi noh, kui ma nüüd veel naljaga naljaga vastan, siis ilmselt sellist kapitalismi piiblit nagu on Jeesus Kristuse õpetussõna talentidest meile lahkunud isand annab oma sulastele. Sellist teist annab otsida üldiselt, et mis on puhas tänapäevase turumajanduse piibel, kuni ütelda. Aga ma arvan, et ei õnnestu kristlust surud ei ühele ega teisele poole raami vaid tegemist on footes mingi muu asjaga. Mis aga puutub vasakpoolsusesse, siis no mina arvan, et on väga meeldib, et maailmas on olemas inimesed, kes mõtlevad teistmoodi kui mina. Mina lihtsalt ei, ei pea poolsust inimesele loomu Lohtele selliseks ühiskonnakorralduseks, mis suudab tõesti tagada inimesele tema loomuliku arengu. Magada need vasakule pool suus on tihtipeale väga tugevate illusioonide kütkes ja kui need illusioonid hajuvad, siis hakkab varem või hiljem üks inimese inimese petmine või inimese allasurumine pihta. Mulle meeldivad pigem sellised sellised ikkagi ka politseiteooriat, mis mis peavad inimesest selles mõttes, et nad austavad tema algatust, tema otsustusvõimet ja lubavad tal ka eksida, kui ta eksib. Võtavad ühesõnaga, selles suhtes inimeste inimesena, nii nagu ta läbi aastatuhandete on olnud ja püsinud. Kui Isamaa võimule tuli, lubas platsi puhtaks lüüa. Kas täitsid oma lubaduse või oleks vaja veel puhastada? No kindlasti oleks kuigi noh, ma arvan, et oma 50 60 protsendiliselt, et me oma lubadusega täitsime Eesti siiski peale meie võimulolekut ei ole enam selline Eesti nagu ta oli enne meie võimulolekut täiesti selgelt ja see kaadrimuudatused, mis toimusid, olid ikka küllaltki põhjalik oli kindlasti ministeeriume, mis ei olnud otseselt Isamaa nagu erakonna kontrolli all meie mõne koalitsioonipartneri, mõne võib-olla natukene nõrgema ministri kontrolli all ja seal need puhastus jäi ka pealiskaudsemaks ja sellest on väga kahju. Et kui ma Isamaa valitsus ikkagi peamiseks veaks loeksin siis nii selle kui ka mitmete teiste probleemide veel liig vähest lahendamist. Samas ei näe maa kui Eestis teist võimu, kes oleks võib-olla midagi rohkemat teha, kui me tegime. Ma arvan, et me võtsime sellest hetkest tegelikult maksimum. Millega seletate Isamaa populaarsuse langust? Ma arvan, et seal on väga palju seletusi, seletused on nagu öeldakse, objektiivsed on see ette. Tehes kahe aasta jooksul valusaid reforme, on üsna lootusetu arvata, et sa populaarne oled ja sellega ausalt öeldes mina küll võimule tulles ei arvestanud. Selle taustal oli meie populaarsustel isegi hämmastavat kõrge, kuna Isamaa lahkus võimult vähemalt Isamaa valitsus, sama populaarsena, kui tuli võimule saanud, nii et meie nagu populaarsuses tulles lahkudes nihket polnud toimunud, vahepeal ta tõsi küll, oli tõesti kõrge. Ja selle tappis ära väga lihtne asi, see oli omavahelised vastuolud. See on kõige efektiivsem ühe erakonna populaarsuse toetajaskonna hävitaja. Kui inimesed näevad, et see erakond ei suuda iseendaga hakkama saada. Nad lähevad omavahel kiskuma. See toob kaasa kõige suurema populaarsuse languse, see on täiesti selge. Kui elamispinna erastamise seadust oleks võimalik praegu uuesti teha. Kas muudaksite midagi? Noh, see puudutab nüüd tegelikult ühte kogu paketti, mis puudutab omandi reforme, mis võeti vastu juba 92. aastal enne Isamaa valitsus ülem 91. 92. aastal mitme aasta vältel ülemnõukogus võeti vastu nii-öelda kompromissina kus üritati siis leida tasakaalu erinevate huvigruppide vahel. Takkajärgi vaadates mulle tunduks, et kompromissi ei olnud eriti õnnestunud oleks tulnud minna siis kas ühele või teisele poole kiiremale otsustava lahendusega kas siis täielikult omanikukesksele reformile või täielikult üürnike kesksele reformile. Praegune lahendus on tegelikult ilmselt kõige õiglasem, kuid vaadates tänases Eestis ei ole ta kahjuks osutunud töötavaks, kuna iga valitsus, kes on võimul olnud, saanud, on pidanud vajalikuks hakata midagi muutma. Ja sellega on kõik need reformid pidurdunud, kõik need probleemid ainult juurde kuhjunud. Ja ka need probleemid, mis puudutavad näiteks üürnike õiguste kaitset ja noh, näiteks kas või korteri elamute ehitamist, mis tegelikult peaks olema nii kohaliku omavalitsuse kui ka kui ka riigil mure. Kas nüüd otseselt peavad olema need riiklikud korterid, on iseküsimus, kuid riigi poolt antav noh, krediit või abi kindlasti aitaks neid probleeme lahendada, seda tegelikult pole toimunud ja see on noh, sellest on väga kahju. Nii et ma takkajärgi ei oskagi ütelda, ma olen, Me oleme Provanniga palju vaielnud, ta siiski leiab, et meie lahendus, millest ma ka siis Isamaavalitsejal kinni hoidsime mitte muuta senist poliitikat, nii järsud, mis on olnud, oli õige, et me seda no mul on endal vahetevahel natukene kahtlased selles suhtes, et oleks võib-olla pidanud, kas siis vastavalt, kuidas poliitiline olukord, milline poliitiline erakond võimul oli, kas ühte või teise poole siis otsustavamalt selle reformi läbi viima, siis oleks ta vähemalt praeguseks hetkeks mööda. Praegusel hetkel on hädas mõlemad omanikud, kes on saanud tagasi oma omandi, mis on 50 aasta jooksul täiesti ära lagunenud kui ka üürnikud, kes on lihtsalt hirmul ja ei tea, mida nad tegema peavad hakkama. Ja ma ütlengi, et siin peab nii omavalitsus kui riik ikkagi midagi tegema, minu jaoks on lahendus ikkagi sellesama eluasemefondi minevate summade märgatav suurendamine selleks, et esiteks, et omanikud saaksid need majad korda. Mina näiteks, kes marasin pikka aega nõmmel ei jõudnudki ära oodata. Ta seda omaniku saabumist, kuna kogu maja ootas ja ootab teda siiamaani kui hingeõnnistust, kuna see majalised ära lagunenud. Ja see, ma tulen selle omanikule tõsiselt kaasa, kes selle majataks tagasi saama ja seal küll üürnikel seda hirmu nagu ei ole, et need välja hakatakse tõstma, aga. Aga see probleem, et riik peab tunduvalt aktiivsemalt sekkuma ja tõesti üürnikele seda madaltihedat korterasustust aitama luua kasvõi inimestele soodsat krediiti pakkudes pikema aja peale, et ta saaks endale oma kodu, sest et mis seal parata, oma kodu on üks väga kallis ja väga armas asi igale inimesele ja ja iga inimene üldiselt Eesti inimene nagu tundub, eriti talle ei meeldi nii väga see üürnik olla ta ikka teatud vähemalt elu etapil juba tahab ikka päris oma kodu saada. Te olete õige mitmel korral süüdistanud Tiit Vähit oskamatuses riiki juhtida. Kas endisel peaministril, kes sugugi vigadeta ei töötanud, oneetilise tõid oma järglast süüdistada oskamatusest? Kui ma süüdistan oma eelkäijaid oskamatusest, siis on eetikaga võib-olla midagi noh, probleeme, sest et veeretada oma tegematajätmisi teiste kaela, kes sinu ees on käinud seal probleem, samal ajal ütlevad oma järglasele, et ta ei saa tööga hakkama ühel või teisel alal. Ma siin küll eetilist probleemi ausalt öeldes ei näe. Ma näen pigem siin soovi aidata. Sest et Tiit Vähi kindlasti püüab ajada sama poliitikat, mida ajas minu valitsus. Aga mitmel alal tundub, et ei saada päris täpselt aru, mis poliitikas ikkagi oli või mida siis täpselt ikkagi testi ja selle tõttu mitmed meieaegsed saavutused. Kahjuks ma pole midagi teha, on teinud vähikäiku ja, ja see on kurb ja ma ei arva, et siin on tegemist kuidagiviisi paha tahtega või isegi oskamatusega, vaid mulle tundub, et Eesti poliitikas ikkagi ei ole õpitud 11 kuulama ega kasutama ka seda asjalikku nõuannet, mida sõltumata sellest, kas keegi on koalitsioonis opositsioonis, ollakse valmis pakkuma. Sest et kokkuvõttes on väga palju küsimusi, mis on ikkagi riikliku tähendusega. Ja nii on mul hea meel, et mul õnnestus Tiit Vähit aidata nii merepiirilepingu sõlmimisel, mis küll natukene. Ma nagu natukene probleem, kuidas see täpselt härra Vähil välja kukkus, aga see selleks, aga mis eriti oluline siis Baltimaade põllumajandussaaduste vabakaubanduslepingu sõlmimisel. Ja see minu abi oli täiesti siiras, need plusspunktid lähevad Tiit Vähi arvele kindlasti, kahtlematult ja ja samal ajal on peamine võitja sellest mitte üks või teine poliitik, Mudisti riik. Kas tahaksite uuesti peaministriks saada või meelitab teid tulevikus rohkem presidendi? See on umbes sedalaadi küsimus, et kas ma olen oma hommikuse konjakijoomise juba maa ja tähendab ma siis vastan niimoodi, et mind ausalt öeldes ei huvita ei üks ega teine. Ma ei oska ütelda, ma ei olnud ausalt öeldes eriti pürginud ka peaministri roll eelmisel korral, kui ma nüüd olen siiamaani nagu küsiva rekordina Eesti kõigi aegade kaua võimul püsinud peaminister. Aga ma üldse kindel, kas isegi, kui see võimalus avaneks, ma üldse kohe tahaks. Esiteks see peaministri oleku aeg oli väga raske, võib olla ikka mitte mulle, vaid peamiselt perekonnale selles suhtes. Inimene, kes on olnud või kes on peaminister Eesti vabariigis, kannab seda kõige suuremat vastutust. Kindlasti väärib selle vastutusekoorma kandmisest alati austust. Ja eriti väärib austust tema perekond, kuna see kannatab tavaliselt kõige rohkem. Teine asi on see, et noh, teadis näiteks seda, ma ei ole sugugi mitte nii vaimustatud, et ma seda kohta kangesti tagasi ihaldanud, samal ajal on ta töö nagu iga teinegi töö, kui. Hetkel tundub poliitilistele jõududele, et just sina oled see, kes peab seda vedama, noh, ega siin ja kui mul ükskord pääsu ei olnud siis teinekord ka ei ole, aga, aga noh, minu jaoks ma kardan, et ei ole see enam nii huvitav. Sest et noh, ikkagi kaks aastat oli ikka üks üks suur torm. Ja mis loopis seda riigilaevukest ikkagi noh ikka kord alla, kord ülesse ja iga hetk oli tunne, et nüüd võib kohe põhi alt ära kaduda. Ta oli ka väga huvitav aeg, väga raske aeg, aga vaadates Eesti riiki, mis on praegu muutunud selliseks riigiks nagu me tahtsime, et ta muutuks natukene igavamaks ja rahulikumaks ja ja vaiksemaks igatepidi, kõik asjad hakkavad nagu, nagu vaikselt rööpasse minema ja stabiliseeruma noh siis võib-olla minule natukene, kes ma nende tormidega üsna ära harjusin, tundub ta isegi natukene igavavõitu. Nii et mulle vähemalt praegusel hetkel meeldib tegeleda ajalooga. Ega ma poliitikast lahti ei saa, see on mu amet, ma olen nagu sattunud ise ka, avastasin Eesti kõige kogenumate poliitikute hulka, neid on vist viis kuus inimest praegusest parlamendist, kellel juba kolmas parlamendi koosseis jookseb. Nii et, et ega ma tast nüüd kõrvale ei pääse, aga ma küll ei, ei pürgiks, noh, nii suurteks olete kohtade peale, sest et ausalt öeldes see suvi oli nüüd vist esimene alates kuskil 91.-st aastast, mis ma sain mitut täielikult tänu sellele samale raamatule, mida me kirjutasime, aga ikka suhteliselt puhata. Ja see oli üsna hea, kus te puhkasite? Ma olin peamiselt Saaremaal, kus me kestaureerisime või korrastasime, kuidas seda ütelda, ühte sihukest eelmise sajandi lõpust pärinevat pisikest pisikest majakest mis on minu abikaasa, vanaema maja ja siis nüüd mitmeid-mitmeid aastaid tühjalt ja nüüd me siis vaikselt arenema, seda endale selliseks vaikseks suvekoduks. Nüüd on selline küsimus möödunud presidendivalimistel oli Lennart Meri Isamaa kandidaat. Kas härra Meri õigustas tee lootusi? No üldiselt kindlasti õigustas härra Meri. Noh, kui me mõtleme sellele valikule, mis oli Arnold Rüütel, Lennart Meri, oli meie otsus Lennart Meri presidendiks viia ainuõige ja Eestile kasulik ja vajalik kohe kindlasti probleeme, võib-olla tekkis sellega, et koera Meriga paani käigus rõhutas väga tugevat toetust ja austust Eesti parlamentaarse põhiseaduse vastu siis oma tegelikult tegevuses tihtipeale noh, ta siiamaani üritab proovida oma oma nii-öelda võimupiire või kui kaugele tähele palun, põhiseaduse tõlgendamisel võib minna. Kusjuures ma kardan, ta teeb endale sellega pigem kahju kui kasu kasvõi noh, praeguseni. Konflikt suursaadikute nimetamise pärast, noh, ma kardan, et see president merele nüüd valimisvoorus saatuslikuks saada. Selline küsimus. Mida teie arvate, kas praegune Eesti vabariigi taastamine on Eesti rahva ja riigi eest muretsevad tõeliste isamaalastega Te võtmine raha, demoraalitute kaukameeste afäär, mis lõpeb paljaks riisutud ja maha müüdud Eesti maa ja rahva hävinguga või võõrriiklike jõudude juhtimisel ja kontrolli all toimuv poliitiline mäng ja manööver. No mina loomulikult ma ei saagi muud vastata, muidu ma poleks poliitikas kahas, kui me arvaks, et see esimene variant õige on samal ajal, eks iga taastama Eesti riigi loomise või taastumisega on kaasas kellegi kauka huvid on kaasas ka suurriiklikud poliitika. Noh, sellised soovid ja surigi poliitika. Vaatame laske tagasi 20.-te aastate alguses Eesti riigi loomises ja seal oli suur hulk inimesi, kes heitsid seda riiki selliseks, nagu nad üritasid seda tahta. Tihtipeale keegi kunagi ei saa seda riiki ilmselt ehitada selliseks, nagu ta ise tahab ja alati tulevad mingid tagasilöögid, ebaõnnestumised. Aga olid inimesi, kes riigi ehitamisel hirmsasti raha kokku ajasid, rikastusid oli ka mängus suured suurriiklikud huvid, kõik see käib tegelikult asja juurde. Ja küsimus on ikka selles, kas see, mis toimub, toimub selleks, et Eestimaa ja Eesti rahvas püsiks ja ma julgen küll kinnitada, et Eesti riik on taastatud ja on üles ehitatud ikka väga tugevalt selles suunas, et Eestimaa ja eesti rahvas eks püsima. Me oleme ikkagi iseseisvalt, mitte enam ilusates sõnades. Unistustest, me oleme ikkagi üsna reaalselt iseseisvad. Meil ei ole vaja tunda hirmu selle eest, et keegi keerab ühel hetkel gaasi või millegi muu kinni, erinevalt praktiliselt kõikidest isegi lähimatest naabritest. Me oleme saavutanud väga raskete või ka tegelikult ohvrite hinnaga. Saavutavad rohkem, võib-olla mida mina, näiteks isiklikult tänav või nendel päevadel viis aastat tagasi oleksin julgenud loota? Üles korrespondent Balti riikides, kes viie aastaga on jõudnud Eesti risti-rästi läbi käia ütles seitsmeteistkümnenda augusti Sõnumilehes, et talle ei meeldi see, et väikemaa tahab käituda nagu suurriik. Tema ei ole esimene välismaalane, kes meile seda ette heidab. Kas teile ei tundu härra Laar, et me pingutame nii mõnigi kord üle? Siin oleneb, millises mõttes ma arvan, pingutame üle nende kurvas hirmsate Mersudega. Pingutame üle oma. Oma noh, ütleme ametiasutustel luksust, sisseseadetega, pingutame üle oma presidendile, kuluvate rahasummadega, pingutame üle peaministri, viis miljonit krooni maksva lisaruumide remondiga ja nii edasi, nii edasi nendega ma arvan, et me tõesti pingutame üle, vähemalt praegusel hetkel meil selle jaoks tegelikult raha ei ole. Aga on paljusid alasid ja ma nüüd ohtades ei sattunud lugema seda proua Mäetoneni usutlust, et täpselt teada, mille kohta ta seda silmas pidas, on paljusid alasid, kus meie naabrid võib-olla ütlevad, et me käitume natukene nagu liiga Fi kirglikult kui liiga suurriigina ja me kiirustame väga seda ütles ja, aga loomulikult küsimus, vaadake kiirustama, me peame siis me ei pääse üle ega mööda. Sest meie jaoks on valik väga lihtne. Kas me pääseme sellest praegu praokil olevast Euroopa uksest, kuni ütelda, kus meil jalg ukse vahel natukene natukene on sisse, enne kui need karu selle käpaga kinni põrutab. Küsimus on väga lihtne, küsimus on puhtalt ajas. Selles suhtes kahjuks kas meile meeldib või ei meeldi, Me peame kiirustama, kiirustama ja v kord kiirustama jooksma mitte sama kiiresti, kui me praegu jooksevad jooksma aina kiiremini. See ongi võib-olla see, mispärast ma olen praegust valitsust kritiseerinud, et noh, me jookseme umbes sama kiiresti nagu me jooksime minu ajal. Me peaksime krahh jooksma tegelikult palju kiiremini selleks et sinna välja jõuda, kuhu me tahaksime jõuda. Ja on mitmed riiklikud sammud, mis on näiteks Iisraeli relvaost mis tegelikult on Eesti loonud äärmiselt vajalikud ja möödapääsmatult, mis on meid maailmas juhtriigina teadvustatud, sest kui me tahame, et keegi meist huvituks, kui me tahame, et keegi meie iseseisvust ka kaitseks või me iseseisvust toetaks, siis meie ainukene võimalus käit riigina nii paistvamaid, näitum oblastina niipea kaotab maailma vastu huvi ja õieti teeb Mida kõike küll ei tehta valimiskampaania ajal? Mihhail Gorbatšov lasi koos abikaasa Raissa ka välja heliplaadi kus on peal nende omavaheline dialoog muusika saatel. Žirinovski lasi end nappides aluspükstes pildistada prestiižikas ajakirja esikaane jaoks. Miljonär printsalov ronis pildi tegemiseks ülikallis ülikonnas, luksuslik kui vanni ja nii edasi ja nii edasi. Kas teie oleksite nõus valimiste nimel tegema midagi sellist mida te kunagi varem teinud ei ole ja mis ka võib-olla hästi välja kukuks? No teate, valimiskampaania valimiskampaania, ma arvan, et neid asju, mida siin asja loeti, ma nagu ilmselt tegema ei hakkaks. Ei ole nagu minu stiil. Külli üldisema natuke kahtemaasikene, hirmus konservatiivne, mõnevõrra nagu minu tuttavad ütlevad vahetaval lausa igavad konservatiivne inimene, kellelt šveitsi suuri lennukeid lollusi on raske oodata, kuigi ega ma nendega olen elus hakkama saanud, nii et, et selles suhtes ei nooremale põlvele. Kui minu vanuses nii tohib tagasi mõtelda, siis siis on ikka igasuguseid tempe saadud. Tehtud, aga. Aga mine sa tea, vaadake poliitika imelik asi, aga ma kindlasti ei hakka valimiskampaania nimel valetama ega tegema midagi sellist, millega ma petaksin inimesi ja hapetakse nende lootusi. Vot vot seda ma teha ei oska ja seda ma teada. Millega te eelmine kord välja tulite eelmistel valimistel. Millega tegite reklaami? Ei, ma tegin täiesti tavalised reklaame vaja sõbrad nagu Ivo Linna ja need käisid laulmas siin-seal ja selliseid üritusi. Ma ei teinud, noh, mingisugust siukest erilist kirjutasin, üritasin rohkem nagu nagu selgitada, mida ma tahan ja mida ma kavatsesin ka selle piirkonna huvides, kus ma kandideerin riigikogus teha, milline minu meelest üldse peaks Eesti areng olema. Ja kindlasti läks meie valimiskampaaniasse mööda, kuna ma tõesti midagi lubanud erinevad koonderakonnas, kes lubas noh, väga palju asju ja hiljem teatas, et ilusad lubadused küll, aga aga nüüd tuleb jätkata sedasama poliitikaks, mis tõsi ja mis nad täpselt üritanud tehagi oma oskamiste ja võimaluste piires. Kas teise viisi peate ja ta ei, ei, ei. See on üks kohe kindel asi, kus mul oli vanaema, oli küll muusikaõpetaja, ta nägi minuga hirmsat vaeva ka lõpuks ka tema oli sunnitud loobuma, öeldes, et mul ei olnud mitte üks elevant, vaid kohe mitu tükki kõrva peale astunud, aga nagu minu hea kadunud nüüd juba sõber Alo Mattiisen tavatses ütelda, on Laariga väga hea koos laulda. Sellepärast et Austraalias moodustasimegi sellise segakoori linna Mattiisen ja Laar, kus linna ja Mattiisen laulsite la segas, nii et nagu sulle Lauri vastu ütleb, et ma olen väga hea kolmanda hääle laulja, eriti setu laule. Nii et see tulevad tõesti välja, inimesed arvavadki, et ma, ma nagu tahangi umbes niimoodi laulda, nagu see mul välja. Aga nali naljaks, valimised on varsti ukse ees ja tuleb hakata ikka mõtlema. Ei, ma arvan, et sellist äärmisel juhul vaadates Tallinna kohalikke valimisi, kuhu mu erakond mind ikkagi nagu, nagu tihti lega on, talle pannakse ka meil niisama parlamendifraktsioon kohustuse peale kandideerida ja ma pean kindlasti minema oma valimispiirkonda, nüüd natukene inimestega nõu pidama oma valijatega ja neilt ka saama loa üldiselt Tallinna kohalikel valimistel kandideerida, kuna ma Riigikogus neid just ikkagi neid esindajad. Aga, aga noh, maksimum, mida minut võib oodata, on Tallinna vanalinnas kummitusekskursioonil. Või midagi selles? Ega seegi paha pole. Küsitakse, millist kunstialade õpiksite, kui võimalik oleks. Jah, ma olen 11 aastat tegelenud kunsti õppinud keskkooli ajal, nii et oli noh, omal ajal isegi võitnud ülemaailmset joonistuskonkursse, aga raske ütelda, ilmselt mulle meeldiks maal ikkagi kõige rohkem. Kas teil kodus on oma maaliga seinal? Ei tea ette, ma kardan, et ma ei hinda oma maalimistaset nii heaks, et ma teen mu ema küll jah, tähendab hoiab oma kalli pojaks. Pilt Te üleval, aga see on rohkem ikkagi sihukene emaarmastus, kui, kui kunsti veel. Ma ise küll need end välja ausalt öeldes ei paneks, ma kahjuks ei saa ennast lugeda nüüd nii tugevaks külla on aga mul kodus tõesti nii palju pilte, et ma parajasti tegelengi selle mõtlema, kuidas ma nüüd küll kõik seintele ära pääsema, autama. Härra Laar kas ei tuleks kehtestada seadust, mis keelaks endistel EKP, juhtivorganite, keskkomitee, linnakomiteede ja rajoonikomiteede liikmetel, eriti aga sekretäridele kandideerida riigikogusse või presidendi ametikohale töötada peaministri või ministrina? Umbes sellelaadilist seadust üritasime 92. aastal riigikogust läbi viia. See puudutas konkreetselt korterite erastamist, aga ilmselt kui oleks läbi läinud, oleks olnud aluseks samasuguse seaduse läbiviimisele. Selleks riigikogust tollel ajal läbi, kuid paraku president Meri keeldus seda alla kirjutamast ja kuna selle seaduse väljakuulutamata jätmise hakkan niikuinii takerdus pooleks aastaks omandireform siis me ei söandanud isegi minna Austrias kohtulahendit otsima. Kaptenil oli õigus ja sest et see hind oleks läinud Eestil ilmselt liiga kalliks ja selle presidendi veto taha tegelikult lõppeski kõik katsed seda teha. Mina isiklikult oleksin pidanud teda õigeks. Ma ei arva, et inimesed, kes oleksid kuulunud kommunistlikusse parteisse niisama oleks milleski süüdi, kuid nüüd tuleks kuidagi pika pilguga vaadata või, või neid kuidagi karistada. Igal inimesel omad motiivid, mis nad siin astujaid ja nii edasi ja nii edasi. Kuid karjääri tegemine kommunistlikus parteis on juba ise küsimus, seda tegi iga inimene teadlikult, sest oligi iga inimene mitte sunnitud, vaid juba oma vabal tahtel. Ja vot see on üks asi, mis minu meelest juba tõesti käiks. Eesti suuremates töökollektiivides leidub tihtilugu selliseid inimesi, kellel on probleeme alkoholiga, kes ei võta oma töökohustusi tõsiselt või kes iga väiksema tervisehäire korral puuduvad töölt. Kui riigikogu liikmetele makstakse palka töösse, suhtumise ja töötulemuste järgi, kui palju oleks siis Riigikogus madalapalgalisi? Neid ikka oleks? Siin on üks tõsine probleem, loomulikult on väga raske mõõta riigikogu liikme tööpanust sest mõni riigikogu liige tõesti istub täiesti kõik oma aja seal ära, tuleb kohale, vajutab nuppu, nii nagu kõrvalt sõber ütleb või fraktsioon käsib. Istub kõik need istungid ära ja läheb jälle ära ja arvab, et see on riigikogu töö. Tegelikult riigikogu töö on rohkem töö komisjonides, tööd fraktsioonides, töö seaduseelnõude kallal, nende parandamisel, nende välja töötab nende isik. See on tegelikult asi, mille järgi rohkem tuleks hinnata riigikogu liikme töö panustamist, tavaliselt kahjuks avalikkusele väga vähe silma paistab. Kuid sellele vaatamata ma siiski teatava omal ajal me tegime ka ettepaneku juht Illar Hallaste ka kahekesi minna sellele süsteemile, mis oli Eesti vabariigis riigikogus omal ajal. Tegelikult noh, ma ütled ideaalselt mõistvalt, tuleks ideaalset süsteemi, kuid mingil määral siiski seda tööpanust reguleeris kasvõi sellesama kohalkäimise järgi. Sest me teame riigikogu liikmed, kes teatavasti kuude viisi riigikohus ei ilmunud ega ka praegu ilmu mis on minu meelest ebaloomulik. Ja sellisel juhul peaks nende palk siiski olema sõltuvuses nendest kohakäimist arvust ja, ja kui on, siis noh mõjuv põhjus, siis, siis ma arvan, et on saanud riigikogu juhatus otsustada, kas lugeda mõnda pujust mõjuvaks või mitte. Kuid ma olen seda toetanud ja toetan siiamaani, aga samal ajal ma ütlen ausalt, vaadates kõiki katseid, kas või minu meelest likvideerida täiesti ebanormaalne riigikogu palga süsteem, mida erinevad kõikidest teistest palkadest arvestatakse, mitte Eesti miinimum palgavad keskmise palga järgi, siis pidevalt tõuseb riigikogu pensionisüsteem, mis on veel ebanormaalsem, mis kaks aastat Riigikogusse sattumise eest tagab inimesele väga kõrge pensioni. Need mõlemad on minu meelest ebanormaalsed, kuid vaadates ausalt öeldes ma omal ajal, kui kehtestati nendele vastu kuid vaadates seda täiesti läbikukkunud katset need eelmise riigikogu koosseisu lõpus tühistada olen ma ausalt öeldes üsna pessimistlik. Ma ei usu, et, et kahjuks, et riigikogu muudab ja ma arvan, et riigikogu teeb sellega oma autoriteedile pidevat kahju. Nii nagu noh, need saadikud nagu juhatusele Antoniga, kes kaebavad oma madala palga üle, mis ei võimalda neil lastele banaani osta ja nii edasi. See tegelikult diskrediteerib rahva silmis väga tugevat riigikogu kõiki riigikogu saadikut, ka neid, kes siis kes otsus ja ma väga vabandan suust välja ei aja. Aga, aga noh, probleem, probleem on olemas ja mine sa tea, võib-olla enne järgmisi valimisi nüüd riigikogu praegune koosseis jõuab nii kaugele, et ta natukenegi seda süsteemi parandab, kuigi tagasiulatuvat jõudu sellele ei saa anda ja selle tõttu, mis on ikkagi täiesti kummaline saavad seda kõrgelt pensioniga kõik need, kes 25 venekeelsed saadikud, kes ihu ja hingega oma asja ülemnõukogus Eesti iseseisvuse vastu võitlesid, see on ikka minu meelest täiesti absurdne. Keegi küsib, kui palju on teie kehakaal tõusnud pärast seda, kui teid Riigikogusse valiti? Üldiselt riigikogu see valimine minu kehakaalu ei tõstnud, küll aga tõstis minu kehaga märkimisväärselt peaministriks olemine, see tundub, et on tõstnud kõikide Eesti peaministrite stressiga seotud jah, see endiselt, ostes sellest, et kui seal ikka 24 tundi pideva närvipinge all siis mõikab, ma ei ütle, et ma ja noh, paratamatult sa ei liigu nii palju autost välja, autosse sisse. See ikka vahepeal mõjus tervisele üsna rängalt, ausalt öeldes. Ja, ja noh, see sellelt tagasi riigikogu ajal ma stuudiole võtnud, need tööstus on saavutanud mitte küll meeldiv, aga teatav stabiilne tase. Millal sa viimati arsti juures käisid? Ei mäleta viimane kord, kui mind mingil määral mõõdet oli, siis kui oli riigikogusse südameinfarkti kontroll, nagu et hinnata, milline on minu haigestumise riske. Siis hinnati mind üsna positiivsele poolele, nii et tähendab, et isegi nagu, nagu ei ole. Aga ma ei ole üldiselt, et haige olnud, kui andma sellised väiksemad haigused, siis ma olen kiirelt kodus naise hoolitseva käe all ära põdenud ja pikemat nagu selliseid haiglas ma ausalt öeldes polegi välja arvatud siis sündimise ajal, aga rohkem mina pole haiglas viibinud oma elust. Kuidas nõmmel elasite, kas tegite siis metsajooksuga vä? Ei teinud, vaadake ja mulle ei meeldi selline mina selline üksikmetsas sörk ja ma võin mängida igasugu pallimänge, jalgpall. Korvpallivõistlust puha, mida moodus? Guasse, mida ma ikka olen noh, niimoodi mängimas käinud, üritan sellel aastal jälle hakata mängimas käia. Ja nii et kus on nagu mingi tegevus, on mingi eesmärk. Ma ei kuskil jõusaalis kangi tõsta või metsast sörkida, üksinda. Ma ei tea. See mulle kuidagi ei lähe. Keegi kirjutab, pääsuke ja rukkilill on Eesti sümbolit. Pärast Isamaa võimuletulekut hakkasid pääsukese ja rukkilille elu tingimuse testima kahanema. Kui nii edasi läheb, tuleb mõne aasta pärast mõlemad punasesse raamatusse kanda. Mida teha, et nii ei juhtuks? No ma ei oska ütelda, ausalt öeldes, millele see väide tugineb, mina olen nii pääsukesi kui rukkilill piisavalt näinud, võib-olla need rukkilille nendel mahajäetud põllud tihtipeale tihtipeale liiga paljugi näha. Ma ei oska ütelda, on neid vähemaks jäänud või mitte, aga ju kirjutaja teab paremini. Ja, ja samal ajal ma ikkagi ütlen, et et see Eesti, mida me praegu hetkel üldse ehitama ja mille suhtes noh, kõik me oleme rahulolematute, ta ei ole selline, nagu me tahame. Siis see mudel, mida me peame enda silme ees pidama, ilmselt ei ole mitte see Eesti, mida mäletavad veel vanem põlvkond kolmandate aastate lõpust vaid Eesti, nii nagu teda hakati looma kahekümnendatel aastate alguses. Me asume oma arenguga seal ja seal on need kohad, kus me peame ennast võrdlema, vaatama, millega saavad paremini hakkama, millega halvemini. Kas mees ja naine on Eesti vabariigis võrdõiguslik? Ja väga keeruline küsimus. Siin on ilmselt väga erinevaid inimesi ja väga erinevaid suhtumisi, väga erinevaid hoiakuid oli minu jaoks pole see nagu probleem olnud, ma olen vist Te võite muidugi kontrollisin järgi, lausa olengi peaminister, kes on moodustanud kõige suurema naiste arvuga protsendiga valitsus Eesti ajaloos ka ütles. Aga minu jaoks ei kujutanud probleemi, kuna see polnud ka omaette eesmärk, et ma nüüd ilmtingimata pean naisi vaid tooma, kuna minu arust on nad kõik antud hetkel vajalikud valitsuses ja ja noh, mõjusid ka valitsusele, ma pean, ütleme väga hästi, nii et kui ma teist korda peaksin sama asja tegema, siis ma üritaksin naisi valitsusse tuua. Samal ajal on naiste osakaal Eesti avalikus elus, ma ütleks, et neid kuidagi tõrjutakse, kui neile makstakse madalamat palka või niimoodi, nagu mulle seda pidin, need asjad ei tundu, kuid ühel või teisel põhjusel on naiste osakaal küll selgelt väiksem, kui ta võiks olla eriti poliitikas. See on noh, ikkagi tunduvalt väiksem, kui see näiteks on meie põhjanaabrite osas ja ma olen väga paljude asjade oma suhtumiste poolest ikka üsna põhjamaine rahvas. Ja selle järgi üks asi, mida me Eesti poliitikas küll julgen ennustada, väga väheseid asju on naiste osakaal kiirtõus. Ja need erakonnad, kes suudavad endale naispoliitikuid terve plejaad üles kasvatada, nendele andmast edu. Isiklikku laadi küsimus, mitmest teeb ruut, teie abikaasaks sai. Varrega pruudi mõiste on väga väga keeruline. Kuidagi imelik ütelda, tähendab inimesed ei usu seda, kui ma ütlen, et kohe päris esimene esimene armastus, noh, jah, niimoodi võiksid ütelda küll. Ja siis need armumisi ja neid, neid, neid on väga raske isegi fikseerida, oli see nüüd armumine või mitte või mis see nüüd oli, aga armastusest rääkida siis küll, kui vanasti abiellusid. Mina abiellusin siis, kui mina olin 22. Abikaasa oli 21. Leidsite teineteist koolis või ülikoolis, ülikoolis ja õnneliku abielu ja keskpärase abielu. Vahe seisneb tihtilugu selles, et päeva jooksul jäetakse paar-kolm sõna ütlemata. Kas teie suudate end tagasi hoida ka siis, kui teate, et naised ei ole absoluutselt õigus? Karaske ütelda Emee ega meie abielu nüüd nii väga rahulik pole olnud, kuna me oleme mõlemas suhteliselt otsese ütlemisega. Ega, ega ma ikka norin üksteise kallal küll ega seda ei saa nüüd ütelda ja, ja üldiselt öeldakse pigem kõik asjad välja, kui jäetakse nagu enda hoida, aga siis tundus abieluga 14 aastat aastat kestnud ja ja noh nagu ma ütlesin. Ma olen olnud mitte nüüd halb mees, selles mõttes, et ma käin kuskil ringi, laaberdab on, aga ma ei ole olnud hea meel selles mõttes, et mind on olnud liiga vähe kodus. Keegi küsib, kuidas te lapsi karistate, kui nad millegi suurema asjaga on hakkama saanud. Kolki, nad ei saa, aga endiselt lülitatakse asjad ikkagi selgeks rääkida ja noh, kas ta saab ikka ise aru, et mida ta on teinud, noh millestki tavaliselt jääb ka ilma peale seda, aga peaasi on see, et, et ta saaks ise aru, mida ta valesti tegi või mida mitte. Üldiselt nagu nagu lahenevad need asjad rääkimisega ja lapsed on küll üsna head, ma peaksin ütlema, nad, nad teevad rohkem Fixi lapselikke vempusid, kui, kui suuri ja teadlikke pahandusi. Kui palju ta lastele taskuraha annate? No, eks ma ütlen ausalt ära, ma olen kuulnud küll, et ma olen igavene mitte oma lastelt oma tuttavatel, minu käest saad 10 krooni nädalas. Ja noh, mina arvan seda, et, et kuna ma olen ise suhteliselt vaesest perest ja abikaasa ka, siis lapsed teavad, et ega peres ei ole, noh, tähendab nüüd mingisugust tohutut rahalist küllust pole kunagi olnud, no me elasime, kui me abiellusime, ikka kujutad ikka väga ainekene ainukene sissetulek oli minu õpetaja palk ka aega. Ja oleme harjunud suhteliselt vähesega läbi ajama. Ja ma arvan, et see on tegelikult väga kasulik, et lapsed õpivad raha lugema, kuna seda raha liiga palju käes on, siis siis tegelikult kaob see kaob see oskus ära ja ma arvan, et et mul on küll kasulik, et minu vanemad õpetasid mind omal ajal suhteliselt raha lugema. Kui vanad lapsed on, lapsed on 12 ja 10. Millal kehtestatakse Eestis tulumaksuvaba miinimum iga lapsega? Vot see on väga hea küsimus, see on nüüd minu nagu selline lemmikteema või motiiv, mille ma olen üritanud erinevates Sis kõigist kolmest parlamendi koosseisus seda tõstetada siiamaani ebaõnnestunud, kusjuures ma ei suudagi siiamaani aru saada, miks sest et seesama väga lihtne samm mis paneb inimese, kui ta täidab oma rahanduslikud mõttes aasta olulisemat dokumenti, seal tulumaksu deklaratsiooni aru saama, et tal on kasulikum majanduslikud lapsi omada, kui need mitte omada. Mis kõige tugevamad tegelikult väärtustaks perekonda ja last väärtustaks ka sellist just perekonda, kus tehakse tööd. See seadus tegelikult ei aita neid, kes midagi ei tee. See seadus mõikab kõige paremini kõige tõhusamad inimestele, kus tehakse tööd, kus tehakse tööd, et seda peret üleval hoida, siis ta tõesti annab, võib anda tegelikult tulumaksuvabastuse kuskil juba viie lapse pead. Ja miks riigikogu seda ahtrist teha ei taha? Absoluutselt arusaamatu Reformierakond räägib midagi maksuseaduse puhtusest, no ma olen ise neid maksuseaduse kehtestanud. Ei ole olemas nüüd absoluutselt puhtaid maksuseadused kuskile, ka meie maksuseadused ei ole absoluutselt puhtad. Samal ajal ei ole need summad, mis muuseas sellele läheksid sugugi mitte niivõrd suured. See ei ole enam selline, mis läheks riigikassale mingit koletuid hästi kõrgeid summasid maksma. Samal ajal see suhteliselt väikene raha tegelikult väärtustab näiteks uskuda ametit ka lapsi ja perekonda väärtustama ja minu meelest selleks, et me saaksime Eesti peredesse rohkem lapsi, ergist, sellistesse peredesse, mis on täisväärtuslikud, pered, rohkem lapsi selleks ongi tarvis ikkagi eeskätt väärtustamist. Mina ei arva, et rahaga õnnestub näiteks lapse tegemist mõjutades makstes lapse sünni pealt suuri summasid pihku või niimoodi, et see nüüd mõjutaks noh, näiteks mõnda korralikku perekonda, võib-olla tõesti, ma vabandan, väga, mõni joodik ema, kellel nüüd juba kuus tükki ees juhtub olema, noh peale seda sünnitab seitsmenda kaheksanda kaera, kuna selle rahaga saab ta pidu panna kohe tükk aega. Aga miks ei taheta väärtustada just korralik peresid ja nende sündimas laps, noh see on minule sügavalt arusaamatu ja vot see on, see on minu meelest väga ohtlik poliitika, mis Eesti vabariik on ajanud. Ja kui me räägime ilusaid sõnu rahvusliku kasvatuse kongressil, siis tuleb seesama parlament kokku, jäletab tuimalt maha kõik need ettepanekud, mida võidakse esitada täpselt sellest samast rahvuslikus kasvatuse kongressil, kus needsamad inimesed on käinud ja rääkinud õudselt ilusaid sõnu. Vaat siis läheb minul ikka väga närv must nagu hirmsasti, närv mustaks. Nagu näha on praegu ka saates, vot see on üks asi, millega ma kohe suhteliselt endast välja. Ja kui oleks võimalik. Kaja ratast tagasi pöörata, millise aja ja kohade elamiseks valiksite? Mina ei oska ütelda, et mina tahaks kuskil mujal elada. Näiteks ma arvan, et inimene on läbi aegade olnud samasugune nagu praegu. Ma ei arva, et inimene oleks väga palju muutunud. Selles suhtes on need inimestevahelised suhted ja need on kõik minu meelest vähemalt samad, põhimõtteliselt läbi erinevate aegade väiksed kultuurilised, muud erinevused, loomulikult sealjuures minu jaoks elu, mida mina olen ja nad on olnud väga huvitav elu. Ja ma olen väga uhke selle üle, et mul õnnestus joosta oma maad ja rahvast teenida ühele kõrgemale kõige raskemal ametikohal. Just kõige raskematel aastatel on tõesti uhke saatusele jumalale väga tänulik selle eest. Suur tänu kuulajate küsimustele vastamise eest. Öelge, milline küsimustele kõige rohkem meeldis, kellele anname auhinna? Kuigi neid küsimusi on väga mitmekesiseid, häid küsimusi seal mitmeid, ma teeksin, nagu öeldakse, poliitilise valiku, kui ma tohiksin ja ja valiksin välja selle küsimuse, kes küsis minule võib-olla kõige hinge lähedasema poliitilise teema, see on see laste arvu sidumine tulumaksuvaba miinimumiga ja annaksin parima küsimus auhinna sinna. 22. augusti Persona saate külaline oli Mart Laar. Persona saate auhinda vääriks seekord koguni kolm inimest. Aga kuna kaks on anonüümsed küsijad, siis saab auhinna Teetrullet Tallinnast. Oma nõusoleku järgmistes persona saadetes esinemiseks on andnud Toomas Uba ja Tarmo Pihlap. Neile võite küsimusi esitada 16. septembrini. Küsimused saatke aadressil Tallinn, Gonsiori 21 või lugege need automaatvastajale neli, kolm, neli, kaks, kaheksa, seitse, neli, kolm, neli, kaks kaheksa, seitse. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.