Vikerraadios jätkub Eesti vabariigi juubeliaasta sari meie riik. Täna saates Eesti riigi vanemad. Riigivanem Konstantin Päts. Olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti vabariigi ja oma südametunnistuse ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti vabariigi ja eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Riigivanem Jaan Tõnisson. Korral võib eesti rahvas omariikluse tähe all kasvada kultuuriliselt majanduslikult ja üldide vooluteedel vastu minna paremale tulevikule millele on olnud suunatud minevikus paljude inimpõlvede soovid ja igatsused. Riigivanem Jüri Uluots. Palun vastu võtta minu sügavam tänu. Avaldatud lugupidamise ja usalduse kiis. Olen teadlik selles vastutuses, mis minul ja kõigil meil lasub ning püüan seda vastutust koos teiega kanda oma parema arusaamise järgi. Riigivanem Kaarel Eenpalu Et kuulajad, eesti rahvas on uppunud oma Eesti riigivanematest räägib selles saates ajaloolane Küllo Arjakas. Alustagem küsimusest, milliseid ametinimetusi on esimese iseseisvuse ajal kandnud Eesti riigipead. Sellele küsimusele vastamiseks peame tulema tagasi Eesti riikluse sünniaegades peame tagasi tulema Eesti riikluse algusaegadesse. Me teame, et Eesti riikluse kujunemise ajal oli väga suur osa Eesti asutaval kogul, mis tegutses aastatel 1000 919920, mis võttis vastu Eesti riigi põhiseaduse, maaseaduse ja terve hulga teisi ja väga olulisi seaduseid. Ja, ja selleks et vastata sellele küsimusele natukene ehk pikemalt ma peaksingi meenutama, siis nii-öelda Eesti esimese põhiseaduse valmimise eel toimunud sisulisi ja, ja pisut tehka formaalsemaid vaidlusi. Ja kui asutavas kogus alustas tööd, et põhiseaduskomisjon, kelle ülesandeks oli siis noorele riigile põhiseaduse väljatöötamine siis lepiti seal kokku, et meil on olemas rahvaesindus ehk esimene võim. Meil on olemas valitsus ehk täidesaatev pool ja kes oleks siis selle valitsuse esimees. Isegi kui vaadata asutava kogu protokolle, siis käib sealt läbi ka selline pentsik termin kolmas riigivõimu asutis. Ja mingil hetkel mõelda, et ta peaks isegi kollegiaalne olema, aga üsna ruttu sellisest isegi pentsikusi ideest loobutud tee on selge, et valitsuse ees peab olema üksikisik ja mingites protokollides käib läbi teine variant ühe pealine riigivõim siis noh, mis on ka ju tegelikult üsna pentsik termin ja, ja üsna hõlpsalt saidi osutava kogu liikmed ka sellest aru, et sellele niinimetatud ühe pealisele riigivõimu osutada disele tuleb ikkagi sobilik nimi otsida ja kui hakati seda nime otsima, siis käidi välja päris mitu varianti. Üks nendest oli riigivanem. Üks variant oli rahvavanem, see oli, see oli Ado Anterkopp, kes selle välja pakub, kus mitmed pakkusid välja ka presidendi nime. Mõni arvas, et tuleks presidendi asi edasi lükata, näiteks nimekatest asutava kogu liikmetest, Ants Kruus pooldas seda varianti. T noh, nii või teisiti. D lõpuks jääd ikkagi riigivanema juurde. Ühelt poolt toodi võrdlusi 13. 14. sajandiga. Viidati nendele allikatele, et kunagi olid ikkagi Eestis maakonnad ja maakondade ees olid vanemad seeniorid. Nüüd on jällegi eesti riik taastatud, tuleks nagu mingi paralleel tõmmata poolelt ka selles nimes riigivanem, selles oli teatav selline soliidsus ja autoriteet. Tõsi, ka, kui oli otsustatud jääda selle vanema riigivanema nime juurde jätkus neid vaidlustajaid lõpuni. Ma mäletan, et ka Jüri Uluots oli üks, kes, kes sealsamas põhiseaduskomisjonis ikka väga agaralt. Ta oli tugev jurist, vaidlas selle termini riigivanema vastu. Tema üks klausleid oli selles, et noh, see meenutab jälle veneaegset vallavanemat ja, ja võiks ikka midagi midagi muud ikkagi hoopis olla. Aga nii või teisiti, tee nii või teisiti, kui selle põhiseaduse raames töötati välja ka teisi seadusi ka valitsemise korra seadustest, mis alustel siis vabariigi valitsus peaks töötama tama ja kui see töö jõudis lõpule 1920. aasta mais saadeti siis komisjoni poolt asutavale kogule aru kamiseks vabariigivalitsemise seadus. Ja selles eelnõus paragrahv 57 sätestas. Valitsemise võimu teostab Eesti vabariigi valitsus. Ja, ja järgmine paragrahve ehk paragrahv 58 fikseeris. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest, sest või, või kui ma väga täpselt tsiteeriksin seda omaksaegset sõnastust. Valitsus seisab koos peaministrist ja ministritest, sest nii et me näeme, teatav nihe on toimunud komisjonis algul oli nagu riigivanemast jutt, too aga asutaval kogul anti peaminister ja kui me järgnevalt jälgime neid arutlusi, mis olid asutavas kogus ja see on seotud võib-olla pisut pikema jutuga üldse esimesest Eesti põhiseadusest ja valitsemise ülesehitusest riigivõimu jaoks tusest siis me kokkuvõtvalt vast nendime esimese põhiseaduse järgi. Eestil ei olnud president D ja sellest johtuvalt ka ikkagi peaministri ehk valitsusjuhi funktsioonid. Tema roll, tema tähendus oli natukene suurem, kui seda on tavapäraselt ühel valitsuse juhil nagu öeldud, tema roll tema tähendus oli jällegi väiksem kui presidendil Eesti valitsusjuht ikkagi oli seotud parlamendiga. Parlamendi enamusega Eesti riigijuhil ei olnud ülemjuhatus taia funktsioone, mis ju tavaliselt ikkagi ka presidendi juurde kuuluvad. Ja nii või teisiti, igal juhul see esialgne idee jällegi ümber asutava kogu vaidluste ajal siis asutava kogu liige Nikolai Kann, kes, kes esindas sellist alalhoidlikumat tiiba tegi uuesti ettepaneku kõrgeim ameti isin Kuu eriseisundi rõhutamiseks tuleb nimetada ta ikkagi riigivanemaks ja enam-vähem nii ta siis järgnevalt läks. Kui vastu oli võetud ka esimene Eesti põhiseadus 15. mail 1920 siis ka põhiseaduses on sees riigivanem põhiseaduse tonaalsuses, endastmõistetavalt koostati järgnevad seadused, ka riigivalitsemise seaduses tuleb sisse termin riigivanem. Aga nagu öeldud, nagu varem sai märgitud riigivanem, kes oli valitsuse juht tema mõned esindusfunktsioonid andsid talle natukene suurema rolli, kui seda võib-olla oleks olnud traditsioonilistes vabariik kedes. Ja 20.-te algul vaidlused ka selle riigivanema termini üle veel pisut jätkusid, aga ühelt poolelt siiski püüti põhjendada neid paralleele 13. 14. sajandiga ja teiselt poolelt rõhutati ka momenti, et riigivanem on kui seenior. Riigi vanem peab jälgima rahva poolt valitud seeniorite taset, eks ju, läbi parlamendi läbi valitsuse. Nii et teatavate terminoloogilise eksirännak kutega 20. aastal fikseeriti siis riigivanem, mis kinnistus ka Eesti poliitilises traditsioonis päris pikaks ajaks enam kui kümnekonnaks aastaks. Sisuliselt oli tegemist peaministriga, aga nagu öeldud, mõned tee ka muidu presidendile kuuluvate rollidega mõttes selle jutu lühidalt kokku Koaastatel 1920 kuni kuni 30.-te algu pooleni oli termin riigivanem üsna aktsepteeritud, toodud. Ja nüüd uued vaidlused selle termini ja teiselt poolelt ka ütleme tema rolli ümber algasid jällegi 20.-te lõpus pool ja eriti just 30.-te algupoolel, kus teatavasti toimusid ju mitmed ägedad vaidlused Eesti põhiseaduse muutmise ja selle suuna ümber, kuhu suunda seda põhiseadust muuta tuleks. Ja tookord ka päris mitmed, et juristid ka mitmed riigitegelased hakkasid arvustama just terminit riigivanem. Ühelt poolelt toodi selle vastu ka kõige lihtsamaid keelelisi argumente, me paneme tähele Eesti vabariigi riigivanem kahest sõnast kõrvuti sõna riiki. Teisest poolest toodi sisulisi argumente, seda on üsna keeruline tõlk, keda mitmel pool on tekkinud arusaamatusi, selle termini riigivanem ja selle sisu ka noh, kuni sinnamaani välja, et aeg-ajalt küsitakse, aga miks Eestil on teisiti, et noh, mujal on valitsusjuht ehk peaminister või valitsusesimees, mis ta tiitel parasjagu on. Teil on selline keeruline riigivanema nime tõus ja, ja teises pooles, et ka 30.-te vaidlustega ju presidendi tee presidendi inst intuitsiooni sisseseadmine. Ka see oli üks vaidlust, objekte, mis on presidendi roll ja kuivõrd president oleks suurema rolliga, kui see riigivanem varasematel aegadel kahekümnendatel aastatel. Noh, see hääletus, mis otsustas, oli üsna napp, kolm-neli neli, kolm, nii et esialgu riigivanem, riigivanem jäi veel püsima ja alles kolmanda põhiseaduse muutmisega, mis oli siis 1930.-te keskel juba 1936. 37. aastal alles viimane Eesti vabariigi põhiseadus tõi siis sisse presidendi ja 38. aastal teatavasti sai konstant, teen päts esimeseks Eesti vabariigi presidendiks. Valitsuse juhiks jäi siis peaminister, nii nagu ta enam-vähem kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel oli. Eesti kolmanda põhiseaduse väljatöötamisel ja vastuvõtmisele osalenu sõjaeelne Valga maavanem värti Velner. Pätsu dekreediga saatjateni parteisid laiali. 12 märts kolm, neli vana riigikogus hoiutiga laial riigikogu ei töötanud üldse. Ja siis päts otsustas uue põhiseaduse väljatöötamiseks korraldada rahvuskogu valimised. Rahvas kogub ülesandeks oligi ainuke ülesanne töötada välja uus põhiseadus ja see nii-öelda maksma panna ja pärast seda laiali minna ja pärast sov laiali minna ja mina sattusin ka siis sinna rahvuskokku. Tegelikult oli tema niimoodi riigihoidja, olid päts. Oma esindajaks, oli üks jurist, Leesment oli Leesment, tema oli siis tema esindajaks ja see kleesmed oli üks kõva andekas mees just nende seaduseelnõude väljatöötamise peale. Ja, ja tema poolt oli, töötas muidugi viska siis juba katsenõuannete järele näpuleerite järele, see uus põhiseaduse projekt oli välja töötatud ja siis see projekt anti siis kõigile rahvuskogu liikmetele laiali. Igaüks võis tematut uduleda ja siis moodustasid need komisjonid ja komisjonis hakkas arutamine, siis seal võis parandasin teha ja täiendused ja aluseks jäi ikka see kleesmendi välja töötatud projekt, aga muidugi seal palju parandusi tehti ka. Rahvuskogu töötas umbes üks pool aastat, kui ma ei eksi, nii. Ja siis võeti see põhiseadus vastu. Ja selle põhise järele oli juba ette nähtud vabariigi president, kõige kõrgem preili või. Nii et kui me püüaksime nüüd need riigivanemat, kas siis selle sõna kõige otsesemalt või pisut ehk laiemas tähenduses Ta panna, me võiksime öelda niimoodi, et aastatel 1918 kuni 1920 olid valitsuse ees peaministrid, alates siis Eesti esimesest Eesti esimesest ajutisest valitsusest. Järgnevalt oli peaminister ka samas kogus kinnitatud valitsuste ees ja alates 1920.-st aastast, nagu öeldud, siis algas riigivanemate aeg riigivanemate ajastu. Ja, ja kui väga täpselt olla, siis peaminister Ants Piip oli mees, kellel oli võimalik nii-öelda kahes rollis olla, ta oli asutava kogu poolt kinnitatud ametisse, kui, kui peaminister ja seoses uue põhiseadusega ametikoht pluss 20. aasta lõpul riigivanemaks. Tõsi, riigivanema ametikohal tookord Ants Piip sai olla üsna lühikest aega üks kuu ja, ja neli-viis päeva. Aga aga nii see 20.-te aastate moment läbi riigivanemate siis edasi läks, kuni, siis 30.-te lõpus pool seoses kolmanda põhiseadusega. Need momendid mängitakse jällegi ümber. Kui palju on Eestis olnud riigivanemaid? Tegemist on ju väga lihtsa küsimusega, aga nagu elus vahetada vahel ikka on, lihtsatele küsimustele on üsna keerukas vastata. Ta pealtnäha ei ole ju midagi lihtsamat, kui panna kõik valitsuse trit. Ta olgu need siis asutava, kogu poolt kinnitatud või kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel parlamendi poolt kinnitatud Tuut lugeda riigivanemat ehk peaministrid üles ja, ja arv on käes. Siin on üks huvitav moment. Me võime vastata, et riigivanemaid on 11 ja seda on võimalik ära tõestada. Ja me võime vastata, et riigivanemaid on 12 ja on võimalik jällegi seda üsna rahuldavalt ära tõestada. Isikutena isikutena jah, kas 11 või 12 riigivanemat persooni täna, aga nagu me näeme, sarv muutub ja, ja oluline on ka see moment, et kohe ju selle ühe arvu muutumisega ka mitmed teised statistilised näidud ju ju muutuvad. Ja siin on nime probleemiks, kuidas läheneda ühele päris huvitavale poliitikule kelle nimeks oli Aado ehk Aadu Birk. Võib-olla üks nendest meestest seda tüüpi meestest, kes üles kerkivad eeskätt pöördeaegadel kui noh, nii-öelda inimeste ees avanevad uued võimalused, uued tee, et nii-öelda uued horisondid, seda on ka Eesti uuemast ajaloost, nahad, pöördajal kerkib üles igasugu tegelasi, aga mitte kõik ei suuda seda koormat lõpuni välja kanda pidanud ühel või teisel etapil enda peale on võtnud. Ja kui 1920. aasta juulikuus tekkis Eestis järjekordne valitsuskriis, kus siis tookord veel peaminister Jaan Tõnisson astus tagasi, kuna, kuna sotsid, sotsiaaldemokraadid olid valitsusest kaks ministrit tagasi kutsunud, noh need ei ole võib-olla ka nii tähtsad, üks oli Hellat siseminister ja ja teine oli Palvadre töö- ja hoolekande minister. Lühidalt situatsioon oli selline. Tõnisson astus tagasi ja tekkis küsimus siis järgmise valitsuse moodust ajas. See oli veel asutava kogu aegadel. Ja asutava kogu esimehel ehk siis August treil oli ju väga suur roll järgnevates läbirääkimistes, tema pidi asutava kogu esimehena vastutab oma. Et järgmine valitsus pandaks kokku kokku ja tema siis alustas kõnelusi uue valitsuse moodustamiseks. Ja 28. juulil 1920 andiski August Rei teada, et järgmise valitsuse moodustab Ado Birk. Noh, kes oli ju samast erakonnast pärit, kus, kust Jaan Tõnisson Ki kes võis ju teoreetiliselt võttes toetuda samale poliitiliste jõudude vahekorrale, mis oli eelneval valitsusel, noh, mis omakorda toetus jällegi asutava kogu poliitiliste jõudude vahekorrale oli rahvaerakonna täpselt nii ja Birk võttis selle rolli siis enda peale pidas kaks kolm päeva kõnelusi ja, ja 30. juulil jõuti asutavas kogus hääletamiseni nii-öelda valitsusel usaldusandmine ja tulemused olid küllaltki huvi lavats ja problemaatilised, aga mis ka näitavad, et selliseid poliitilisi mänge, mida praegust sõda tegelikult harrastada niisama edukalt kui isegi mõneti edukamalt juba 1919. või 1920. aastal siis nimelt selgus, selline huvitav tulemused asutavas kogus, asutavas kogus oli 120 liiget. Birk sai ainult 18 poolthäält ja kolm vastuhäält, mis näitab seda, et asutava kogu üldine enamus ei võtnud oma seisukohta. Oma seisukoha mittevõtmisega avaldades aga väga selget seisukohta. Ja nüüd oli Ado Birk sattunud noh, tõeliselt keerukas olukorda või maakeeli öeldes oli sattunud plindris, mida teha, samal ajal tema oponendid ikkagi ründavad, üsna tõsiselt tuleb ju nüüd tööle hakata, valitsus on saanud hääled kätte, tuleb tööle hakata, tapirk pareerib vastu. Tulemused näitavad, et sellel valitsuse koosseisul asutava kogu usaldust ei ole. Tööle ei saa hakata fotostrandmann ka hilisem riigivanem ju tegelikult ise ja ka varem peaministrina töötanud mees muidugi ründas Pirkki valitsus on kinnitatud ametisse kehtiva korra järgi ta on kohustatud tööle kama ja noh, lugedes nüüd stenogrammidest Birgi repliik, ehkki selline tähelepanu, väärne lause, eks ju mees on saanud valitsuse juhiks asutava kogu ees, peab nentima. Teerin Ado Birk, kes 1920. aasta 30.-st juulist seni oli Eestis sunnitööseadusmaks ainult metsatöö alal. Nüüd hakkab see seadus maksma ka vabariigi valitsuse alal. Et kas siis nüüd on sunnitöö, et ma pean olema valitsuse juht. Ja järgnevalt siis kerk veel korra palus arvestada ikkagi sellega, et toetuse puudumise tõttu ta valitsema ei saa hakata? Ta järgnevalt muidugi veel pikki vaidlusi, kuni lõpuks siis Jaan Tõnisson, kas jällegi uut kabinetti formeerima see küsimus kas 11 või, või 12 sellest tulebki, et noh, kuidas me Pirkki hindame, nüüd me võime öelda, et ta pidas kõnelusi valitsuse moodustamiseks ja, ja valitsusega kui ka sai ja hääletusel formaalse toetada doose. Teiselt poolest on selge, et ega see valitsus ühtegi tõsist koosolekut maha ei pidanud. Ühtegi eelnõu asutaval kogul ei esitanud ühtegi tõsist, ei siseeiväliseid majanduspoliitilist otsust vastu ei võtnud. Kas me paneme ta nüüd Eesti riigivanemate ritta või mitte? Ehk täpsustame, kui kaua või mitu tundi oli Ado Birk eestri. Jah, mul on ka sellele võrdlemisi lihtsale küsimusele üsna raske vastata, ma võin öelda võib-olla niimoodi, et pessimistid ütlevad, kaks päeva ja optimistid annavad mõned tunnid juurde siin on rohkem kui võib-olla selliseid juriidilisi momente, et ühe või teise otsuse kellaajad ja kõik muu. Aga noh, võib-olla see on omaette teema, mõnele juristile, rohkem ajaloolase vaatevinklist ma manendiksin, et see kurioosum, tegemist on kurioosum, ega, ja noh, juba sellega tegemist on tõesti kurioosum, ikka küsimus on ka Birgi järgnevas saatusestama järgnevas tegevuses. Noh, tõepoolest nagu ma ennem ütlesin, Pirkmist kuulus nende meeste hulka, kes, olles tõsi küll, Jaan Tõnissoni üks lähemaid kaastöötajaid ja talle kuulus ikkagi Jaan Tõnissoni usaldus oli ikkagi pöördaja mees ta tõepoolest kui 19. aastal 20. aastal etendas täitsa märkimisväärset osa ka Tartu rahukõneluste ettevalmistamisele ja nii edasi ja nii edasi. Kuigi asutavas kogus olid algul kahtlemata mõõtuandvate saadikute seas kuigi mitmetes mälestustes on tema suhtes päris suurt irooniat ja kriitikat, ma mäletan, et olevat ühele nii-öelda fraki vastuvõtule tulnud triibulise ülikonnaga, mis andis muidugi ainet jällegi karika turistidele ja nii edasi ja nii edasi. Aga nagu öeldud, peale seda 20. aasta vahepala Eesti riigivanema rollis, hiljem ta läheb jällegi välispoliitilisele tööle, kus ta ka ennem seda oli olnud ja 20.-te talgupoolel töötab ta Moskvas Eesti vabariigi saatkonnas ja kusagil 24. 25. aastal kavad parlamendi välis- ja riigikaitse komisjoni tulema, teata, et et Birgi tema töötas, nagu öeldud, siis Eesti vabariigi saatkonnas Moskvas ja ühe teise eesti mehega Moskvas oli Eesti sõjaväe esindaja kolonel Kurski vahel on mitmed tõsised tülit tekkinud väliskomisjoni tulevat kaebused Birgi poolt, sest tema nagu oli eksju saatkonna töö poole peal. Ja kolonel kaebab jälle riigikaitsekomisjonile, sest riigikaitsekomisjon endastmõistetavalt tegelasjällegi kaitseväe ja sõjaväänduslike küsimustega. Mis valitsus selles olukorras valitsus käitub. Ka valitsus on huvitatud, et selline tüli avalikus Te ei tõuse, et nii-öelda opositsiooni saaks uut konti endale, mille kallal oma hambaid teritada dada. Näete, kaks eesti meest Moskvas omavahel tülitsevad väga nende tülide põhjuseni tagant järelisega raske öelda, noh, kindlasti oli seal üht-teist ja kolmandat seoses sellega, et üks nagu töötas diplomaatilises sfääris ja teine jälle rohkem sõjaväe atašee edega, eks ikkagi erinevate ametkondade vahel on alatine rivaliteet. See on praegu, see oli ka kahekümnendatel aastatel noh, nii või teisiti, 26. aasta suvel üsna ootamatult, Ado Birk lahkus Eesti saatkonnast. Tekkis mulje, et oma hakkab järgnevalt elama nõukogude liidus ja tema allkirjaga ilmusid Nõukogude liidus mitmed kirjutised, mis tegelikult jah, suunatud Eesti Eesti riigi vastu. Ja veel hiljem 27. aastal, Pirk kui noh, kuidas nüüd öelda, saabub tagasi Eestisse, mõistagi anti kohtu alla ka juba tema kadumise järel ka nende artiklite põhjal ju noh, mis nüüd tegemist on, Eesti riigi esindaja on ära pannud, kirjutab nüüd meie vastu, tegemist on ju sisuliselt riigireeturiga tollel ajal väga karmide paragrahvide ja väga karmide otsustega kohtuotsustega ju ainult tee riigireeturitele ja 27. aastal Birgi kohtuasi kas siis kolmekuuse vanglakaristuse ka kõik see, mis seal kohtus toimus, tegemist oli kinnise istungiga. Sõda ei tahetud kommenteerida, kui ta, ehkki noh, oli päris selge, et kolm kuud on ka vähe, see on väikene karistus sellise tegevuse eest, mida Birk oli siis 26. aastal endale lubanud. Noh, kokkuvõtvalt üks selline väga ebameeldiv lugu eesti poliitikale ja heidab varju paratamatult ka Birgile kui riigivanemale. Aga ajalugu on ajalugu ja ka sellistest seikadest tuleb täiesti rahulikult ja täiesti avameelselt kõneleda. Praeguseks on enam-vähem selge ikkagi Pirksat tus nõukogude julgeoleku organite võrk kokku ja, ja tema oli üks ja täiesti nii öelda tri või kruvi rollis selles väga suures mängus mis, millest on ka praeguseks ju väga palju kirjutatud, see oli operatsioon koodnimega trossist mille järgi siis eksisteeris Nõukogude liidus väga ulatuslik valget emigratsiooni põrandaalune võrk kes siis oma informatsiooni saamiseks oli kasutanud ka lääneriikide diplomaate ja, ja lääneriikide sõjavägede atašee seid, kes Moskvas resideerusid. Ja nagu noh, tegelikult ju teada on kogu trusti seltskond oli täielikult NKVD kontrolli all. See infiltreerumine sinna organisatsiooni nõukogude julgeoleku organite poolt oli väga suur. Noh, ma olen kohanud arvet 400-st liikmest üle 70, olid ikkagi julgeolek kui töötajad. Pool trusti juhatuse liikmetest olid NKVD omad ja ilmselt ka nemad ju teineteist ei tundnud. Tegelikult nad võisid aimata, et mina olen, võib-olla veel keegi on, teades, kui ulatuslikult selle seltskonnaga tegeletakse, aga pool on, võib-olla oleks isegi neile täielik üllatus olnud ja noh, nii või teisiti Nõukogude Liidu huvi oli ikkagi üsna selge, see oli Disgradi D-rida, lääneriikide diplomaate ja Birgi kõrval ka üks Austria saatkonna töötaja tusse alla samma afääri ohvriks. Kuidas ta Eestisse tagasi jõudis? Kui need tülid üsna suureks olid juba kasvanud, kutsuti Pirk Tallinnasse tagasi. Järgnevalt, nagu öeldud, ta keeldus tulemast, lahkus saatkonnast ja ilmus välja nii-öelda Venemaal. Elas seal järgneva versiooni järgi, kes seda täpselt teab, kuidas soli olevat põgenenud ja ta ilmus 27. aasta siis Norra saatkonda üsna ootamatult, kus ta oli siis peavarju palunud, Norra saatkond siis niimoodi sõbralik saatkondade vahelise koostööna andis ka jällegi Eesti esindajatele teada piltlikult öeldes teie kadunud poeg on jällegi välja ilmunud, see on päris pikk jutt. Kuidas ta siia Eestisse tuli ja noh, nii või teisiti ta lõpuks ikkagi jõudis Tallinnasse, nagu öeldud, anti kohtu alla, tegemist oli ikkagi demokraatliku riigiga ja tõepoolest võib arvata. Ta oli ikka kange tahtmine Birgile üks null ära teha, kõige selle eest, aga, aga ka Birgel oli oma advokaat olemas ja näitaks vaidlustati mitmed artiklite käsikirjad, mis olid siis trükitud kujul ilmunud Nõukogude Liidu ajalehtedes. Need ant tihti sõltumatus grafoloogilisse ekspertiisi. Ekspertiis kinnitas ja hiljem ka vande all, et Pirkon kirjutanud osa tekstist, aga teise osa tekstist ja eriti just eesti halvustavad lõigud on kirjutanud keegi kolmas käsi. Võib-olla see Birgi enda roll ka selle kurioosse loo juures sedavõrd suurel olnud, aga kindlalt oli ta teiste jõudude töö reist, ta oli ikkagi vahele võeti toote ja eks ta siis läks 100 kannatuste rada mööda edasi. Hiljem Pirkjalas mõnda aega Lätis, sest noh, tõepoolest Eestis nagu polnud enam poliitilist jalgealust kuidagi tuli tagasi, töötas advokatuuri erialal, järgnevalt jätkas tööd ka usu alal apostliku õigeusuvaldkonnas ja muidugi poliitikaga tähendab üldse ju ei tegelenud kolmekümnendatel aastatel, aga see päästnud teda sellest saatusest, mis, mis tabas ka teisi nii-öelda tõsiseid eesti riigivanemaid. 1941 14. Juuni. Esimese massilise küüditamise ööl tuldi ka talle järele. Ja ja Ado Birk suri teisel veebruaril 1942 ehk siis Tartu rahu 22. aastapäeval just Tartu rahu aastapäeval, mille läbirääkimistega ju Percy saali teataval perioodil-ga seotud tuntud kui väga täpne olla, siis ta oli mõistetud surma aga enne kohtuotsuse täide viitmist Ado Birk suri siis Venemaal Sosva vangilaagris. Nii et võtad selle jutu ehk lühidalt kokku, me võime rääkida 11-st Eesti vabariigi riigivanemast ja võime rääkida 12-st, nagu öeldud, oluline ongi just mitmed statistiliste näitajate toomisega, kui me ütleme, et noh, valitsuse tööiga on, ütleme aasta ja 10 kuud, aga kui me paneme seal õnnetut kaks-kolm päeva juurde, siis valitsus keskmine tööiga langeb väga drastiliselt ja mõnedki teised sellised statistilised momendid, mis kohe muutuvad, kui me Birgi sisse toome või kui me Birgi välja jätame, siis on muidugi näitajad teised. Isiklikult ma olen muidugi seda meelt, et Ado Birk, keegi ei saa pidada eesti riigivanemaks Eesti riigivanema traditsioonilises mõttes tegemist oli rohkem nii-öelda poliitiliste mängude ja ka valitsus ikkagi tööle ei asunud. Ka olulisi ja tähtsaid otsuseid vastu ei võetud. Mina jätaksin, Ado Birk ikkagi Eesti riigivanema auväärsest reast välja. Võib-olla peaks tõepoolest siin siis need riigivanemad ka ettekorra lugema, ma loeks nad siis kätt tähestiku järjekorras ei teenetejärjekorras, mida on tunduvalt raskem ritta panna, ega ka mitte selles järjekorras, kes, kui kaua oli riigivanem, kes mitu korda või, või need valitsuse juhtimise kuu. Need on ka maru saadavadki teeriumid, aga, aga võib olla ka mitte kõige tähtsamad praeguse vestluse juures. Ja tõepoolest, Eesti vabariigi riigivanemate ma sellel perioodil tegutsesid Friedrich Karl, kel teiseks Kaarel Eenpalu, kolmandaks Jüri Jaakson. Neljandaks Juhan Kukk. Viiendaks, Ants Piip. Kuuendaks Konstantin Päts, seitsmendaks, August Rei kaheksandaks Otto August Strand man üheksandaks Jaan Teemantkümnendaks Jaan Tõnisson ja 11 10.-ks ehk selle rea lõppema tähendab siis Jüri Uluots. Kui me räägime sellest 11-st mehest, kui me analüüsiksime neid natukene niimoodi kõrvaltvaataja positsioonilt kes, ütleme ka väga täpselt ei teagi seda Eesti poliitilist maastikku ega, ega neid mehi ega nende haridusteed, mida ta paneks tähele. Ma arvan, et selline poliitiline analüütik paneks tähele, see riigivanemate rida näit tähendab, et tegemist oli täiesti normaalse poliitilise arenguga ühes riigis ühes väikeses riigis. Ta näeb nende riigivanemate reas selgelt Parempoolse mõttesuuna esindajaid olgu nendeks siis Konstantin Päts, Jaan Teemant või Friedrich hakkel. Ta näeb, et mitmed riigivanemad olid poliitiliselt seotud tsentrum jõududega. Olgu nendena nimetatud vast Jüri Jaakson, Ants Piip, Ottost Randmann ja ta paneb tähele, et ka poliitilise skaala vasakpoolsest osast ehk sotsiaaldemokraatide poole pealt on tulnud üks riigivanem ehk siis August Trei. Ta paneb tähele, et riigi ja vanemad tutt parlamendivalimistega aastatel 1920 kuni 32 toimus ju kuue parlamendi koosseisu valimised. Ja, ja erinevate valimiste järel formeeruvad erinevad koalitsioonid, mille ees ongi siis riigivanem. Ta kindlasti paneb tähele. Koalitsioonivalitsuste seas erineb mõnevõrra Jüri Jaaksoni poolt juhitud valitsus, mida juba toona juba tookord nimetati D seinast seina. Valitsus ja Jüri Jaaksoni asumine riigivanema ametikohale oli ju seotud 1924. aasta k 24. aasta esimese detsembri riigipöördekatsega, mis ebaõnnestus. Mis aga tas, et vaevaga tuhandete ja tuhandete ohvrite hinnaga tatud omariiklus võib ju üleöö sattuda ohtu. Järgnevalt lõppesid poliitilised vaidlused, lõpes poliitiline heitlus, üsna kiiresti lepiti kokku kokku uues valitsuskabinetis ehk nii-öelda seinast seina valitsuses. Ja, ja kui detsembri keskel Friedrich, kel esitas lahkumisavalduse, oli uus valitsus juba kokku pandud. Mingit valitsuskriisi Pikaga lühemat kauplemist ei olnud ja selle eripära, selle valitsuse eripära oli see, et praktiliselt kõik parlamendis esindatud jõud olid ju selles valitsuses seinast seina valitsuses esinenud. Kuuldud saates meie riik, rääkis Eesti riigivanematest ajaloolane Küllo Arjakas. Riigivanematele on pühendatud ka järgmine saade Meie riik, tuleva kuu teisel laupäeval, üheksandal mail kell 16, null viis.