Tere, mina olen Peeter Helme, eetris on Eesti Rahvusraamatukogu 100.-le aastapäevale pühendatud saatesari 100 aastat raamatuid. Täna on stuudios Rahvusraamatukogu noodikogutöötaja Heidi Heinmaa, kes räägib Rahvusraamatukogu noodikogust. Eestis ilmunud noodiväljaandeid on komplekteeritud raamatukogus sundeksemplari seaduse alusel alates 1935.-st aastast, kui riigiraamatukogus loodi eesti trükiste arhiivkogu. Varasemaid noodiväljaandeid on hangitud tagantjärele ja tänaseks on kujunenud suhteliselt täielik eesti nootide kogu. Vanimad Eestis ilmunud noodid pärinevad 1800 kümnendaist aastaist. Need on kahe Tartus tegutsenud baltisaksa helilooja teosed. August Heinrich von Vairahhi menuetide vihik klaverile, Johan Friedrich bonne vallatroobi klaverisaatega, soololaulude vihik välja antud Tartus 1818. ja 1819. aastal. Eraldi noodikogu loodi rahvusraamatukogus ehk tolleaegses Eesti NSV riiklikus raamatukogus 1945. aastal, kui üleliidulise sundeksemplari na hakkas raamatukokku laekuma ka noodiväljaandeid. Tänu sellele on kujunenud terviklik Nõukogude noodikollektsioon, mis sisaldab tol perioodil ilmunud vokaal ja instrumentaalfilmi ning teatrimuusikat. Aastal 1959 loodi rahvusraamatukogus muusikaosakond, mille juhatajaks sai muusikateadlane Heino Markus. Nii et järgmisel 2019. aastal saame tähistada Rahvusraamatukogu muusikaosakonna kuuekümnendat juubelit. Praeguseks on Rahvusraamatukogu noodikogus ligi 136000 noodiväljaannet, mida hoitakse põhiarhiiv ja harulduste kogus. Digitaalarhiivist. Igar aga leidub tänase seisuga üle 900 noodi ja see number on pidevas kasvamises. Suurema osa füüsilisest noodikogust moodustab lääne klassikalise muusikaliteratuuri. Läbi sajandite. Komplekteeritakse agaaga džässi ja roki ja palju muud huvitavat muusikat. Näiteks klassika kõrval täiendatakse noodikogu järjepanu kaasaegse muusikaga nii eesti heliloojate kui ka välisheliloojate teostega. Ühe väiksema, aga väga väärtuslikku osa. Noodikogus moodustavad kogutud teoste sarjad, mille hulgas on esindatud näiteks Eduard Tubin aga ka Jean Sibeliuse, Edward kriig, Nils kaade, Arnold söönberg, Frederick Schopen, Johannes Brahms, Pjotr Tšaikovski ja teised tuntud heliloojad. Rahvusraamatukogu nootide hulgas leidub ka vanu haruldusi. Vanimad välismaised nooditrükised on 18. sajandi saksa heliloojate Anton Schwaid sari Johan Christoph Friedrich Bachi teoste väljaanded mis on ilmunud Leipzigis 1774. aastal ja Riias 1776. aastal. Haruldaste nootide hulgas väärib märkimist ka üks noodikäsikiri. Nimelt Georg Friedrich Händeli ooperi Rinaldo avamängu ja aariate käsikiri aastast 1711, mis on kirjutatud Londonis Händeli kopisti poolt.