Tere eetris on Eesti Rahvusraamatukogu 100.-le sünnipäevale pühendatud saade. 100 aastat raamatuid. Mina olen Peeter Helme ja täna minuga stuudios Eesti Rahvusraamatukogu kunstide Teabekeskuse juhataja Katre Riisalu, kes räägib sellest, et rahvusraamatukogus ei ole sugugi mitte ainult raamatuid. Töötan Rahvusraamatukogu kaheksandal ehk kõige kõrgemal korrusel, kuhu on koondatud nõndanimetatud kaunid kunstid ja tõenäoliselt ei ole see väga üldteada fakt, et raamatukogu ei kogu ainult raamatuid, vaid et siin võib ka kuulda ja kuulata muusikat. Rahvusraamatukogu helisalvestiste kogule pandi alus juba 60 aastat tagasi ja kogutud on just eelkõige eesti muusikaga heliplaate. Nii võib öelda, et rahvusraamatukogus on maailmas üks kõige täielikum kogu eesti muusikaga ilmunud salvestistest. Rohkem kui 12000 vinüülplaati. Peetseedid helikasseti. Kui minna ajaloos tagasi, siis esimene eestikeelne heliplaat salvestati juba 1901. aastal. Sellest on säilinud ka üks eksemplar, mis tõsi, asub teatri- ja muusikamuuseumis. Aga Rahvusraamatukogu vanimad plaadid jäävad esimese maailmasõjaeelsesse aega ja kõlavad seal Paul pinnagu pleed või on salvestatud tolleaegsete ooperisolisti Benno Hansenit. Enne teist maailmasõda oli kõige populaarsem solist Artur Rinne kes müüs oma plaate nii, et nende tiraažid ulatusid kuni 10000-ni. Rekord, millele tänaselgi päeval raske seda järgi teha. Nõukogude perioodil oli üleliidulise firma meloodia heliplaadistuudio, mis andis välja eesti muusikat. Ilmus üle 1000 vinüülplaadi sealhulgas ka mitmed sarjad, näiteks eesti orelit seitsmekümnendatel aastatel. Hugo Lepnurme eestvedamisel hakati salvestama eesti orelitest kogumikku, et salvestada seda muusikat jäädvustada oreleid, mis tõi kaasa ka orelite restaureerimisel. Meie eeskujul hakati sama tegema ka Lätis. Esimene helikassetitehas Nõukogude liidus avati just Tallinnas 1971. aastal jaga helikassetid nii eesti muusikaga kui ka rahvusvaheliselt on kogutud Meie kogusse, kõik on tallel peale teist maailmasõda, suur hulk eestlasi lahkus ja raamatute kõrval hakati välja andma ka heliplaate. Ka neid on suures osas nüüd tagantjärgi hangitud meie kogusse ehk et võime öelda, et ka väliseesti helisalvestistes kõige täielikum kogu asub rahvusraamatukogus siin, kui mainida võib-olla kõige kuulsamad ooperisolisti naan, põld või poplauljat Hille Ostratit 60.-test aastatest Rootsist. Et ligi 90 protsenti nendest salvestatud plaatidest on jõudnud ka Eestisse tagasi. Ja tänasel päeval peaks laekuma kõikidest uutest salvestatud CD-idest üks eksemplar rahvusraamatukokku, nii et kõik on siin tallel ja huvilistele kättesaadavad.