Tere, mina olen Peeter Helme, eetris on Eesti Rahvusraamatukogu 100.-le sünnipäevale pühendatud saade 100 aastat raamatuid ja minu vestluskaaslane on Eesti Rahvusraamatukogu turundus- ja kommunikatsiooni osakonna vastutav toimetaja Mihkel Volt, kes räägib sellest, kuidas valmis Eesti Rahvusraamatukogu sünnipäevaks koostatud kinkeraamat pärlid. Eesti Rahvusraamatukogu kinkeraamat pärlid sündis õige mitme ja aasta jooksul koostes kallite kolleegidega. Selles raamatukesed oleme püüdnud näidata Rahvusraamatukogu kõige eredamaid ja väljapaistvamaid külgi. Ja mõistagi on nendeks pärliteks nii meie trükised, käsikirjad, kujutav kunst kui ka selle maja arhitektuur, sisearhitektuur ja ma pean ütlema seda, et pärliteks on ka kõik need meie töötajad ja meie kaastöölised, kes selle raamatu tekstid koostasid Nendele küsimustele vastasid ja aitasid valida ja täpsustada, mis on rahvusraamatukogus need kõige olulisemad ja väärtuslikumad osad. Ja Rahvusraamatukogu kinkeraamatus on toni vanadest Piiblitest kui ka doktor Käbini poolt kogutud ja meile siis üle antud liivimaa vanade kaartide kollektsioonist. Rahvusraamatukogu kaardikollektsioon on küllaltki täiuslik, aga kuni siis 90.-te aastate Dani Mil doktor Käbin Rootsist meile selle kogu üle andis, ei olnud meie kaardikollektsioon väga vana vanu kvartali vähem ja see on meile, on nad väga oluline täiendus. Selles raamatus räägime admiral von Krusenstern i atlasest, mis ta on kõige suurem raamat rahvusraamatukogus ja just ka kõige suurem kartograafiline teos Tsaari-Venemaal. Me räägime eesti piibli trükkidest esimesest piiblist Anton Thor Helle tema juhatusel tõlgitud piiblist 1739.-st aastast ja kõikidest nendest järgnevatest trükkidest. Meil too unikaalsest metsiku küla laenukust. See on ainulaadne just selles mõttes, et rahvusliku ärkamise ajal, mil hakati külades loomaraamatukogusid on see ainukene tervikuna säilinud talupoegade kohustatud raamatukogu. See soetati meie raamatukogule 1900 kuuekümnendatel aastatel. Siis võib mainida ka Peeter kipikut tema kahte juugendköites raamatut mis näitas seda, et 20. sajandi alguses olid eestlased, kes töötasid Peterburis jõudnud ka selles köitmis valdkonnas väga kõrgele tasemele. Samuti toome välja 1935. 36. aastaraamatu aastal välja antud, et Kalevipoja trüki ja Eduard Taska köite erinevaid variatsioone samuti Gustav Ernesaksa Mu isamaa on minu arm käsikirja ja selle koorilaulu sünniloo ja Arvo Pärdi esimese oopuse, mis ilmus Riias 50.-te aastate lõpul ja samuti Pöial-Liisi illustratsioonid silmaskopilt. See on siis 50.-te keskelt ja eri kaameri teose põhjapõdrad mille ta on 50.-te lõpul loonud Rootsis. Selles raamatus on võimalik tõepoolest näha väga paljusid meie raamatukogu huvitavaid leide.