Globaalsed eestlased kas ma ei ole enam see abstraktne asi, see on koht nagu Kaug-Ida-Austraalia, eksju tegelikult ma enam stsena kosmose ei kasutas, kuna seal on väga nagu spetsiifilised kohad kuhu me läheme ja mida me, kus plaanis on igasuguseid asju tehakse. Tere, minu nimi on ainest ähvelt ja te kuulate vikerraadio saates globaalsed eestlased, kus, nagu ikka on minu eesmärgiks luua mälupilt silmapaistvatest Eesti inimestele maailma. Minu tänane saatekülaline on kosmoseettevõtja Erika Ilves, kelle ettevõte off World ehitab kaevandusroboteid mis praegu toimetavad maa peal, kuid kelle eesmärk on, et tulevikus saate esialgu kuula seerial aste aia hoididele. Tere tulemast saatesse, Eerika. Et räägi lühidalt, mis on off-world. Arendame Uutra bootilist tööjõudu meie päikesesüsteemi ostmiseks, see oleks kõigel lühendanud, mis, nagu kirjeldada, mida me siin teeme. Ja mõttekäik oli selline, et me tahtsime keskenduda nendele töödele, mida on asustamiseks kohe alguses vaja, nagu kaevandamine, ehitus ja tootmine. Ja kõige loogilisem ja lihtsam koht, kus võib alustada, on meie koduplaneeti. Ja tuli välja, et meie väikset kaevandusrobotit, mida me küll alguses arendasime kuu jaoks saavad teatud olukordades palju odavamalt ja turvalisemalt kaevandada maa peal. Täpsemalt Maal. Seega kunagi jõuame või 50 aasta pärast jõuame kindlasti kuu peale, aga praegu tegelema maapealse kaevandusega ja sealt nagu areneme edasi ehitusse, tootmisroboti. Mind alati huvitab see, kuidas ettevõtete ideedeni jõuti, et saamislugu. Aa, see oli pikk tee, kuna mina erinevalt kõigist teist kõigist minu kaasasutajatest, mina just ei kasvanud üles kosmoseunistusega mis nägi, kui päris aus olla kosmosepeale eriti ei mõelnud üles kasvades ja hakkasin alles selle peale tõsiselt mõtlema, kuigi väga abstraktselt 10 aastat tagasi kui ja hakkasin kirjutama raamatut koos autodega inimkonna tulevikust ja siis tolajal hakkas vaikselt kohale jõudma, et kosmosest tuleb meil päris mitu eksistentsiaalset riski nagu supernoovaplahvatused ja gammakiirgus ja üle 10 kilomeetri asteroidi ja kõik need päikese kronoomässid, Jection Smide mõist eesti keeles kirjutatakse, aga jah, neid on vähemalt need asjad, mida me praegu eriti hästi ei oska ennustada. Siis kui üks neist juhtub, siis riskime nagu kogu tsivilisatsiooni lõppu, see oli minu jaoks väga hirmuäratav mõte ja siis on need riskid, millest me üldse ei ole teadlikud. Praegusel ajal mida rohkem ma raamatu-uurimison nagu neid globaalseid katastroofe vaatasin, siis tundus kohe väga kõvasti ühel planeedil elamine on nagu üpris ja hooletu. Kosmoseasustamine nagu tundus, väga mõistliku elukindlustusega, aga noh, tol ajal ma päris kindlasti ei arvanud, et ma ise kunagi otseselt selline tegelenud, see on nagu pigem sa jõuad arusaamale ja siis liigud edasi. Aga siis, kui raamatu ära lõpetasime siis ühe raamatu eesmärgiks oli teha nagu agenda inimkonna suurimates probleemidest, mis, mis nagu inimkonna ellujäämist, arengut, see oli nagu üsnagi suurejooneline. Kui me raamatu avaldasime, siis ma hakkasin kosmoses nagu hoopis teistmoodi mõtlema, selles mõttes Kosmoseasustamist ei ole võimalik teha ilma selleta, et me nuputame välja, kuidas teha neid bioloogilisi süsteeme, eks ja näiteks maa peal me saame hästi, noh, kõik nii palju asju, hästi-hästi lihtsalt või tasuta, eks ja õhk ja vesi ja nende puhastamine, süsivesinikud ja taime, kas kõik need asjad on nagu üsnagi lihtsad ja seega meil nagu ei ole eriti põhjust välja nuputada, kuidas nagu sa ta oma tsüklit nagu kinni panna, eks ju. Aga kui sa Marsi peal oled, seal ei ole mingit võimalust, sa pead nagu seda probleemi lahendama. Ja siis ma mõtlesin, kui me lahendaks selliseid probleeme, on Marsi või kuu jaoks, siis võiks seda tehnoloogiat tagasi maa peale importida. Ja siis tundus, et mitte ainult me saame nagunii mitu eksistentsiaalset riski nagu leevendada Kosmose asustamisega. Aga võib ka maapealsed arengut ka nagu aidata. Ja siis olin ma nagu, nagu öeldakse, show'd ja siis oli ainult aja küsimus, kuni ma leidsin täpselt nagu minu kaasasutajaid, mida me täpselt tegime. See käik oli üsnagi analüütiline, ütleme nii, mitte kosmonaudid saamise unistustest ei saanud alguse. Sa mainisid, et sa ei mõelnud sellest kosmosest üles kasvades üldse, et võib-olla lähekski päris algusesse tagasi, et räägi, millises keskkonnas kasvasid. Eestis. Kas sa siin kahe kultuuritsooni või kultuuriruumi piiri peal ja mis olid tihtipeale konfliktitsoon, ise on mul eestlane, kes sündis Kaug-Idas ja ema sündis küll Eestis, aga tema oli Poola päritolu ja mind saadeti nagu esimesse klassi vene koolikus oli inglise kallakuga klass ja seal hõlma tegelikult ainuke eestlane. See oli päris huvitav kogemus, ütleme ütleme nii, et lihtne see tegelikult ei olnud ja üheksanda klassi lõpus rääkisin ma ühe klassikaaslase väike projekt, et lähme siis üle eesti kooli. Ja see oli ka väga huvitav, sest ta eestikeelset sõnavara meil nagu ei olnud, kuna kogu õppekava oli muidugi vene keeles ja siis inglise keeles, siis me paigutasime ajalehte kuulutuse otsisime endale nagu kedagi, kes võiks aidata nagu selle Eesti õppekava õppekava omandamisega. Viis inimest helistasid, kolm neist ütlesid meile, et see on täiesti võimatu. Ja kaks neist, Ta sõimasid päris kõvasti. Et me nagu ei tohiks perekoolist eesti kooli ronida nagu väga huvitav kogemus. Aga noh, muidugi see meid ei peatanud ja siis üheksanda klassi lõpus saime ilusti Tallinna seitsmendas keskkoolis vist nüüd. Tallinna Inglise kolledž on midagi sellist. Seega jah, keskkool läks mul siis eesti koolis, aga muidugi kui sa oled Eesti koolis ja sa oled kaheksa või üheksa aastat olnud vene koolis, siis sellega tulevad omaette huvitavad probleemid. Ütleme, et ma elasin tenniseväljakule hoopiski nagu tenniseväljakul neid kultuuri ja keeleprobleeme, nagu eriti ei olnud ainuke asi, mis, kui oluline on see, kuidas sa mängisid. Kuuest kuni keskkooli lõpuni on nagu. Ja siis, kui keskkooli lõpes sisse astusid, minna õppima juurat, Tartusse. Ja 1995. aastal tol ajal oli ainult kaks valdkonda, kuhu inimesed läksid, üks oli juura ja teine oli majandus ja ma astusin mõlemasse ja valisin juures, sest majanduses ma olin esimene, liiga lihtne, siis mõtlesin, et võtame midagi keerulisemat, siis mõtlesin hullessadele muidu armastuseli matemaatika ja füüsika, see juure oli midagi jällegi huvitav kogemus. Aga ma arvan, et tol ajal nagu teisi valikuid oleks nagu raskem teha, kuna need olid need nagu aineid, kuhu inimesed kõik läksid, eks ma tol ajal veel ikkagi koos karjaga läksin. Aga jah, seal õppes kunagi hiljem elus ikka see, et nad olid seal hukas. Kas on mingi selline eriline sündmus või hetk elus, mis viitsinud sellistele uutele radadele nii-öelda juurest eemale? Juurest eemale minek oli väga lihtne. Ma vist ütlesin mingi vähem, kui aasta aega oli, päris. Psühholoogias on üks mõista hügieenifaktor. Kui kõik, kui see asi toimib, siis sa ei pane tähele, kui, kui see asi ei toimi, siis nagu see häirib sind, eks ju. Mina tundsin ennast hügieenifaktorina päris olekut lõhkuma, jurist oli need, kui ma tegin oma tööd hästi, siis keegi ei pane tähele ja siis, kui ei, tantsis nagu ja siis siis asjad läksid kohe viltu ja mina tahtsin midagi ehitada, oled nagu see on alati olnud mingiks eesmärgiks juures nagu asjade ehitamine oli keeruline. Seega ma läksin konsultatsioonifirmasse, sest ma arvasin, et see oli nagu hea üleminek juurest ta nagu ärimaailma. Ja see oli väga huvitav. Kuus aastat oli Kinsisse, õppisin kohutavalt palju, elasin ümber maailma Aafrikas, Austraalias, Singapuris ja selles mõttes on huvitav see aeg. Aga mingil hetkel hakkasid mulle kõik need probleemid, mida me mõtlesin, siis. Lahendasime, nägi suuremas mastaabis mõttetutena. Siis tuli aeg ära tulla, sest nagu on päris raske teha 100 tundi nädalas, kui sa enam juustu, et asjal on mõtet. Siis ma läksin ühe norra börsil olnud tehnoloogiafirma, juhatusse õppisin kohutavalt palju ja üks peaasi oli see, et kui inimesed ütlevad sulle, et mis seal mingi asi on võimatu, siis neid lihtsalt ei nagu rahulikult ignoreerida, sellepärast et noh, meie olime üsnagi Norrast väikefirma videokonverentsimendi alal seal ei mäleta, inimesed naersid peale. Aga siis said neist maailmalitter ja lõpus ostis siis ka selle firma ära. Siis oli jälle nagu uus võimalus teha midagi hoopiski mind. Siis ma otsustasin kolida Dubaisse, sest see oli üks kogu, see lähida oli üks maailma osa, kus ma pole kunagi elanud ega käinud ega nagu kliente pole kunagi seal olnud. Ja tol ajal oli Dubais väga suur huvi pikaajaliste ja suurejooneliste projektide vastu. Ja see meeldis mulle, et kuidas ma alati otsisin nagu suuremaid ja suuremaid probleeme ja, ja see oli nagu väga hea võimalus ennast suurema tasemel, mis tähendab mis puutub probleemi, nagu mastaapi festival, siis seal asutasin. Me konsultatsioonifirmad ja peatööks oli, nagu me teenisime kohalike valitsusi selle Araabia poolsaarel ja enam enam-vähem kogu tööli teemal, kuidas asendada sisse tuleb, kuid nagu õli sissetulekut uute energiatehnoloogiatööstusharudega. See oli väga huvitav ja samal ajal märkasime kirjutama oma raamatu inimkonna tulevikust. Kui nad päevast päeva teed töötmi, kus on 30 50 mõnikord sajaaastased nagu aja pikkused, mida, mille peale sa mõtled siis nagu sealt tuligi, nagu see huvi selle vastu, mis, mis see on nagu üks osa maailmast, aga mis oleks kogu meie, kogu inimkond, meie, kogu tsivilisatsioon. Sealt tulidki need kosmoseteemalised mõtted tulid Dubaist. Nüüd, kui ühendada kaks punkti kokku, et sa ütlesid, et kui sa kasvasid seal väga palju, kosmosepeale ei mõelnud. Ja see lugu, mis, mis sul on, et minu arust ajatult huvitav, et kuidas sa ise kirjeldaksid, kuidas on selline mõtlemine kosmosesse aja jooksul muutunud? Kunagi selle peale ei mõelnud, mis oli see koht, kust tuli suured ohud meie tsivilisatsioonile, siis ma nägin seda suurem võime alustada. Ja nüüd kosmos ei ole enam see abstraktne asi, see on, see on koht nagu Kaug-Ida või Austraalia, eks ju. Et nagu tegelikult ma enam sõna kosmoserit ei kasutas, kuna seal on väga nagu spetsiifiliselt kohad kuhu me läheme ja mida me, kus plaanil plaanis on, igasuguseid asju tehakse. Seega jah, kosmos ei ole enam kasulik, kas sõna, kui päris aus olla nagu kuust ja asteroidi ste Marsilt ja meie orbiidist, mida on kõik kohad, kus erinevaid asju saab teha ja on erinevad keskkonnad. Ma ma tahaks hüpata siis sellesse täpsemalt, mida, mida sa praegu teed, aga võib-olla enne seda kirjelda oma nagu sellist nägemust, et kui suur on kosmosetööstus ja, ja kus see täna on ja, ja kuhu liigub. Praegu on see üsnagi igav, seal umbes 300 miljardit dollarit, üle 300 miljardi dollarit tööstusharu. Ma tea isegi viis aastat tagasi, umbes pool sellest oli nagu valitsuskulud aga õnneks see osaliku jääb väiksemaks ja väiksemaks. Aga kogu haru kasvab, aga enamus on siiamaani ikkagi kommunikatsioonisatelliidid siis kogu see transpordi ja nagu maapealne infrastruktuur, nende, mida on vaja nende toetamiseks. Ja me eriti eriti kuhugi ei lähe, käime ümber maakera ringis, praegu. Mõned meist töötavad ka nagu projektidel, mis, mis viivad meid meie orbiidist edasi. Mina vähemalt loodaks küll, et oma eluajal näha, ma ei tea, kas tuhandeid või vähemalt sadu inimesi Kuu ja Maa vahel ja siis võib-olla tuhandeid Marsi peal nagu majanduslikult on see, mis nägi, kui huvitav selles mõttes, et tegelikult on üsnagi vähe asju peale orbiiti nagu asendid ja ütleme, seal orbiidist saab igasuguseid asju nagu saata ma peale mitte ainult nagu kommentikatsioonil signaale, eks me võime ka oma päikeseparm. Sa oled nüüd päiksepäiksepaneelide jälle tule nagu tuuleparkidega päikse paigidsid. Jah, me võime ka orbiiti panna, eks ju, et nagu seda saab ka nagu maa peale saata, aga nagu päris füüsilise ressursse nagu laua peal on meil piisavalt siiamaani ja ma arvan, et järgmised paar sajandit, et nagu jätkub isegi need asjad, mis ei ole praegu, mida sa nagu ökonoomselt kaevandada maa peal näiteks, eks ju. Me nuputame neid asju ka välja, eks, et ikkagi on seda lihtsam teha kui ja minna ja tuua midagi kosmosest tagasi. Ega kosmose nagu või nende erinevate kohtade edasiarendamiseks on küll vaja neid nagu kuupealset ja asteroidi ressursse nagu see, mida mina vähemalt loodan, et see tuleviku kosmosemajandus liigub nagu maalt edasi, ütleme niimoodi, eks ta pigem suurendab meie majanduspiirkonda. Nüüd spetsiifiliselt off raud, et alustasite kaevanduses robotite ütleme arendusest maa peale, et mida, mida need kaevandavad maa peal. Metalle ja Taiman. Teemantid kui suured need garans ametid on? 50 kuni 100 giga päris väiksed. Nad peavad väiksed olema, sest me ei saa neid muidu kuu peale ja nii edasi. Saated kaevandus. Masinad, mis maa peal on, need on, võivad olla 450 tonni. Seenena täiesti võimatu, sellise tehnoloogiaga nagu töötada teistes kohtades. Ja kuna maa peal on ka teised tööriistad olemas, et kas te püüate maa peal emuleerida täielikult olukorda nagu nad oleksid asteroidide või kool või püüate nagu koos toimida koos täiesti olemasolevate inimeste ja tööriistadega? Lõpueesmärk on vähemalt Maal olevate inimeste ja masinate aset täielik asendamine. Päris kindlasti ei saa teha üleöö ikka päris mitu aastat, aga idee on selles, et tegelikult 21. sajand on huvitav aeg, kus võib hoopiski teistmoodi asjadest mõelda, eks ju kui me poleks siiamaani kunagi kaevanud ja maa peal ja ja kui meil oleks kõik riistad, mis meil praegu olemas on. Kui ma alustaks algusest peale, kuidas kaevandus kui tööstusharu võiks maa peal toimida, ma arvan, see näeks välja nagu see, mida me nagu, mis, mis meil oli meeles ka kuu jaoks ja mitte nii, nagu ta praegu meil toimib, sest praegu meil noh, see on üsnagi seal väga ohtlik. Me puurime siis nagu kasutame lõhkeaineid ja hästi suuri ja raskeid masinaid on, meil on umbes 20 miljonit inimest ümber maailma praegu nagu selles tööstusharus umbes tool nendest anna suurtes silmades, kes nagu kasutada nagu kaasaegset tehnoloogiat või kaasaegsed eelmise sajandi tehnoloogiad, ütleme niimoodi. Ja nagu inimesed surevad neil nagu inimesed jäävad haigeks, pool pool miljonit inimest jääb haigeks pikka iga, see on noh, mina, mina, kes olles maal käinud, mina sain seal viibida ainult kolm-neli tundi, kuna me lihtsalt enam füüsiliselt ei suutnud, eks ju. Aga noh, see on nagu põrgu maa peal. Seega meil päris kindlasti tahame seda asendada. Käisime plaatina Lõuna-Aafrika maal kaevandustes ja siis see on üsnagi või neid pea sügab olema, aga ta võid olla sügavmaal on hästi pime ja laed on hästi madalad ja puurinas hinnates on mingi meeletu müra. Nagu seal viibid sellises keskkonnas 12 tundi päevas 12 tundi päevas, seal on hästi-hästi palav ja kõik nagu haiseb, nagu oleks uriin seal, kuigi seal lihtsalt Ramooniamooniumi. Jah, mitte lõkkeainetes kasutatakse. Kui päris aus olla välja tulin, ma olin täiesti šokis. Ja mida see oli eelmisel aastal, et 2016. aastal on üldse võimalik, et inimesed sellistes tingimustes töötavad kutse nagu Snegi. Seega, mida kiiremini me nagu asendaks seda praegust protsessi, ma arvan, seda paremini mina vähemalt lennust õnneks meie muidugi asendusel on omaette probleemid. See, et inimesed enam alla ei lähe, me pakume inimestele palju parema töö, kus nad töötavad nagu rohkem sihuke kama endale kontrollkeskustes maa peal mis on hästi turvaline, nagu keegi haigeks ei jää, sure, aga probleem on selles, et meil ei ole tööd kõigile anda. Et umbes 80 protsenti inimestest siis jääb ilma töökohata, vähemalt mitte mitte kaevanduses ja probleeme veelgi hullem kaevanduses kui linnades, kuna millegi maalgi kerad kehad on tavaliselt maal, kus on terved külad ja väiksed linnud, mis sõltuvad kaevandusest, seega nagu me lahendame ühe probleemi, aga siis tuleb nagu uue probleemi lahendada see, kuidas, kuidas koolitada ja Kund inimesed võivad siis kolida, peavad kolima ja nii edasi, et noh, see on nagu üsnagi suur inimkonna. Et nad loogiline üleminek on alati natuke valus inimestele ja ma arvan, see, mis meil praegu hakkab toimuma, on. Ma kardan, et osutab oluliselt valulisemaks, kui meil enne oli nagu kogemusest, aga jah, näeme, et see on meie probleem, mida peame lahendama. Ja kas mõte on siis kubjas midagi tagasi tuua maa peale? Maa peale mitte, aga maal lähedus küll. Ja see esimene asi, mida me tagasi toome, on persi. Sest vesi on, seda saab raketikütusena kasutada. Ja noh, sellega ma võin ma kohe päris radikaalselt madaldada. Kosmosetranspordi. Ja noh, arvestades seda, et kui kallis on minna kuulaja, siis kas või tagasi maa orbiidile mingi 350 500 kilomeetri peale seda nagu seal hoida, et need asjad, mida kaevandad, peaks olema nagu väärtuslikud, et mis, mis peale v veel on huvitavat kuubel. Kuu peal on meil olemas, tegelikult me võime, näiteks, kui me varem rääkisime need päikesepaneelidest ta, meil on kõik olemas, kuupäev, millega saab neid paneele teha ja kuubejaid on neid oluliselt odavam vedada isegi madalal orbiiti, sest kui ise nagu nagu väiksem ja gravitatsioonikaev on, ei ole nii sügav, kui meil siin maa peal, seega seal seal natuke ütleme tavalised inimesed, kes kosmosepäev iga iga päev ei mõtle, sa natuke võib-olla ei ole nagu intuitiivsel, nagu õige, aga on odaval kuubia tagasi tulla maa lähedusse, et kui minna 400 kilomeetreid maa pealt. Ma madal orbiiti füüsikaseadused. Kui kaugel sa arvad, et täie ja inimkond üldse on, et sellest saab reaalsus? Ma olen viimase viie aasta jooksul on igasugustel konverentsidel hästi palju kontole talle käinud ja ma olen näinud hästi palju neid inimesi, kes on nüüd 70.-te kaheksakümnendates aastates, kes on kõik üles kasvanud tol ajal kõik arvasid, et nende eluajal nagu me elame, marsi peal ja nii edasi ja nii edasi, eksju et nagu ma olen näinud, kui kibestunud need kõik on, isegi seal vaatame selle kõik loodavad, eks ju. Et nagu ma kardan nagu hästi julgelt nagu nemad tegid hästi julgelt ennustusi sellest, kuidas nagu me meil on toidu nii nagu nagu ikka sõita ei saa. Ja nii edasi, see kõik on, kõik, need asjad on olemas, eks ju. Aga samas ma arvan küll, et näen, ma ütlen tagasihoidlikult, eks, et ma ei luba, aga ma vähemalt loodan ma põhjust loota, et tõenäosus ei ole null, et meie eluajal näeme inimesi ka Marsi peal ja mitte ainult selle sellepärast, et tal on mask, ütleb, et me sinna lähme, aga noh, kuna vaatan ümberringi ja palju inimesi ka väga noori inimesi meie ümber on, kes kõik töötavad mingi selle kogu lahenduse mingi väikse osa peal. Ja nüüd me oleme teinud paremini ja me teeme kogu paremini kui enne ja ma arvan nutta. Meie tõenäosus nüüd on oluliselt kõrgem ja ei sõltu enam. Valitsus otsustas niipalju kui minevikus, ma arvan, et viimase 40 aasta jooksul on alati olnud nagu see printsiip, pea printsiip oli see, nagu võiks teha uut Apollo taga, nüüd Marsile elaseks inimesi vaatasite, lootsid pigem nagu suur valitsusprogrammide peale. Aga Ma arvan, nüüd meil on teine allikas akusta. Tõsiseid arenguid võib Lotak vaadata. Tahaks tegelikult puudutada kohex asteroide et kui kuu peal on mõte esimesena minna kuu peale maad, siis järgmine oleks asteroidid. Et kui paljusid asteroidide praegu ise monitoorida, jäägid jälgite, et mis pakuvad üldse huvi, et üritatakse aru saada lihtsalt sellest skaalast, mis on nagu jälgimise all. Praegu asteroidi kaeve nii-öelda kaevandusfirmad on tegelikult pigem asteroidide prospektil firmad, eks ju. Neid on neid praegu 203, võib öelda, ja siis on meil ka mitu valitsusprogrammi nii Euroopas kui USAs kui Jaapanist, kui Hiinas, kes kõik vaatavad nagu isegi võib-olla võimalusi, et ei võime maa läheduses näha piisavalt, et juba minna mitte proovi võtmiseks, vaid nagu ma võin ma päris suure kindlusega öelda, mis see koostis on. See tehnoloogia on alles, praegu sai NASA granti, et nad siis arendavad, praegu me ise aktiivselt nagu selle vaatamisega ei tegele, eks meie oleme keskendunud pigem no selle kaevanduse nagu endale, eks ju, et kuu oli sellepärast valitud, et me enam-vähem teame, mis meil kuu peal on ja kus näiteks jäävesi on täpselt ka ja ta on lähedal ja kommunikatsiooni siis on meil väga paar sekundit nagu minutit või isegi tunnid sega nagu seal on oluliselt lihtsam opereerida. Aga meie eesmärk on nagu kaevandamine ise. Aga jah, kui me valmis oleme. Kes need kakskolm, prospekt ning ettevõtteid on täna? Mis sa arvad ütleme, multiPlamentaasiast elust, meie päikesesüsteemis selle ära teha? Väga hea lühike vastus. Aga ma tuleks korraks tagasi Eestisse ja, ja nii-öelda räägime korraks Eestist ka, et et sa oled nüüd üle maailma reisinud ja töötanud ja kokku puutunud inimestega. Et kui keegi küsib, kus on Eesti ja võib-olla veel enam, milline on Eesti, siis kuidas sa vastad? Viimase viie aasta jooksul eriti enam ei küsita. 15 aastat tagasi, kui ma olin välja, siis seda küsimust kuulsin ma väga tihti, aga viimase viie aasta jooksul kuidagi Eesti on nagu rohkem tuntud, seega enam ei küsita, kus ta on ikka, noh, milline ta on, võib-olla, ehk mõnikord küsitakse külla, aga noh, inimesed kipuvad midagi, nad ikka teavad, kes, et kas keegi teab selle nägu. Me õpetame programmeerimist hästi varakult, nagu see on üks asi, mida inimesed nagu hästi palju teavad, või siis Kairys teavad või siis nagu sa türa idee nagu inimesed teavad, et nagu sa ei ole enam täiesti tundmatu riik kuskil Põhja-Euroopas. Kui küsitakse, siis ma alati väike kartmatu. Mõned on üsna hea vastus rääkideski sellisest sellistest voorust, sest et mis sa arvad, mis on meie sellised tugevused, mis aitavad meil rahvusvaheliselt hakkama saada? Et jällegi, kuna ma ei ole ühegi eestlasega töötanud viimase viie aasta jooksul, seega nagu päris üldistada ma kardaks nakake, aga Ma tean, enda põhjal võin küll öelda, et üks asi, mida mis tavalised inimesed inimesi natuke üllatab, esins osutub tihtipeale positiivseks, on otsejoonelisus. Kui sa oled ebatavaliselt otsejooneline, siis inimesed kipuvad sind usaldama kiiremini. Alati kuivõrd arvestada sellega, et sa ütled nii nagu asju näed, nagu see on olnud väga kasulik. Ja millised oleks võib-olla need omadused, mida me võiksime parandada oma kas oskustes või kui käitumises, et meil läheks veel paremini. Võiks inimestega vahest rääkida. Väikse riigikompleks on mõnikord takistuseks. Ma tean, valjem ja enesekindlam, võiks olla küll. See võib olla, äkki tuleb vajaga teda natuke rohkem kogemusi ja natuke rohkem, Lawrence. Aga Eesti vabariik saab vastad ajast 100 aastaseks just täna on meil 27. veebruar 2017, nii et alles tähistasime 90 üheksandat aastapäeva. Et milline oleks sinu soov Eesti 100.-ks sünnipäevaks? Ämmale kingituseks luua erinevaid missioone selles, kas Eesti võiks 100 aasta pärast olla ja mis asja sõna Eesti üldse võiks aastal 2018 tähendada. Ma ise olen tihtipeale mõelnud, et pikemas perspektiivis on vist huvitav asi, on see nagu kuinikaalne või omapärane kellelegi inimeste mõtlemisviis maailmavaade on, sest vähemalt minu kogemuse põhjal seeennustad seda, kes sust saab ja mida sa edust saavutad ja kuhu sa jõuad ja nii edasi, et võib-olla minu kogemus on natuke aegunud, aga noh, ma mäletan väga hästi, kui ma Eestis ise üles kasvasin, siis vahepeal oli väga selge, kes ma olen, kes Nakukesestot olid, sest oli väga selge, kellele nagu tuli vastu seista ja kui me iseseisvaid saime, siis ma mäletan küll, et ma noh, see, see oli vähemalt mina suureks küsimusele, kes me siis oleme, kui me ei ole enam piletit päevas vastupanu ilma selleta nagu ilma meie ajaloolise kogemuseta, eks nagu kes siis eestlased on ja mis on huvitav nagu meie mõtlemisviisis venelasi. Seega nagu pigem positiivne identiteet, oli see, vähemalt sel ajal, kui ma Eestis lahkusin, oli minu jaoks nagu suureks küsimuseks, siis nagu see ei olnud enam nii niivõrd aktuaalne, kuna ma olin nagu igal pool maailmas ja see ei olnud enam küsimuseks, aga kui sa niimoodi küsid, siis mina tahaks küll mõelda selle peale, mis aastal 2118, mis asi, see, mis asja sa võiksid tähendada, et ma olen eestlane? On aga väga huvitav. See on väga huvitavat seda mainid, sellepärast et oma esimese võib-olla ma ei mäleta täpselt viie-kuue saate jooksul ma küsisin, mul oli see küsimus, et milline võiks olla Eesti 100 aasta pärast. Ja ma tajusin, kuigi ma jääksin tõesti meie parimate peadega, siis tegelikult ta, see on niivõrd suur küsimus, esiteks inimesed ei ole mõelnud selle peale ja, ja siis niimoodi Kiievi küsimuse käigus kuskil podcastis võib-olla ei jõuagi nagu väga hea vastuse, nii et nõval natuke rohkem süvenemist. Ja ma arvan, et see on ääretult oluline küsimus, sest et maailm muutub nii palju, eks ole. Et ilmselgelt on üsna raske ennustada, et kui sa võtad täna 100 aastat tagasi ja siis üritaksid panna ennast nende inimeste nagu olu, koetajate ennustajaid, mis 100 aasta pärast juhtub, siis nad üsna-üsna suure tõenäosusega mitte arvanud, mis praegu toimub aastal 1917. Inimestel teistsugused mured ja, ja aga selle, see ei tähenda seda, et me võiks mõelda, mis võiks olla. Võib-olla see välistaks mingisuguseid suuremaid konflikte, kui kogu maailm niimoodi mõtleks. Mina seda ennustamise eesmärgil siin ei ole, nagu sa saad vastase õige, võidakse mitte, see on minu arust ei ole üldse oluline, eks ju. Oluline on endale nagu olen natuke unistada ja mõelda nagu pikem perspektiiv tavaliselt sunnib sind hoopiski teistmoodi nagu mõtlema, eks. Seepärast mul alati nagu 100. Ma tahtsin küll nagu sajaajalist ajavahemik, siis lõpetasin nagu kogu universumi eluajaga, aga ütleme, et kui me jääme 100 aasta juurde üks asemist, mis vähemalt viimasel ajal mõtlen, kuna kuna ma ise töötan nagu kukkusele, mis siin on seal on siis valdkonnas need mõtlemis mustreid, eks, ja, ja see, kuidas me õpetame meie algoritm nagu mõtlema seal päris mõtlemine, aga ütleme vähemalt igasuguseid noh, väga-väga palju oluline selles, mis algoritmidega sa alustad, kuidas neid nagu aitas, teid ei laseks. Ja siis nagu inimeste puhul ei ole see tegelikult eriti teistsugune ka selles mõttes, et see, kus sa kasvad, sa meil on, ma ei tea, 40 50000 päeva, eks siin maa peal kause eladeks, aga kogu selle aja jooksul me saame informatsiooni, eksju. Ja siis me teeme sellega midagi, eks, ja siis õpime ja me näeme igasuguseid mustreid ja nii edasi see mete koht või noh, mis minu jaoks ongi see nagu mõtlemisviis või mõttemaa eelmine asi, see asi minu arust on see nagu fundamentaalne näkku tase mis laseb meil küll nagu mõelda sajangutes, eks ju. Sest kui, kui me unustaks ära, kukkus nagu müra, eks ju, et nagu, mis tehnoloogiat me kasutasime või läbiaegadeks siis nagu vaatest, kuidas inimnagu inimesed Eestis nägid ennast ja maailmas ja nii edasi, eks ju see on hoopis teistsugune ajalugu, minu arvates ei ole teistsugune, aga ta on, sunnib meid minema kuskile põhjaliku tasemele ja see, et näiteks podcast on üldse olemas, on sihuke nagu mõttenägu globaalsed eestlased üldse olemas on. See on minu arust väga huvitav. Võib-olla kunagi 100 aasta pärast see ei olegi nagu eestlased ei olegi enam seotud konkreetse kohaga, eks ju. Kuigi me võime kõik oma juuri nagu siin Eestis nagu neid jälgida, eks ju, kust kust nad alguse said. Aga see ongi koptisti nagu väiksest pimedast kohast, aga natuke kartmatu ja kes said ellujäänud noh, vaata, meie ajalugu on väga huvitav, eks ju, et nagunii saame küll 100 aastaseks, aga me oleme seal maatüki peal, on päris tükk aega, eks ju. Ja see, et me rahvusena üldse ellu jäime. On jällegi minu jaoks kohutavalt huvitavad, mis, mis meie iseloomu see meie kultuuris enne ja mõtlemisviisis on midagi sellist, mis võimaldas meil nägu, mitte soovendi. Näsnaudis Sa võid kasulik olla. Ma küll ei ole nagu konkreetselt nagu eesti mõtlemisviisi peale nagu hästi kõvasti mõelnud, mina olen nagu ka ja inimkonna mõttemustrite peale nagu ka mõelnud, et nagu natuke teisel tasemel, aga väga huvitav küsimus. Väga hea vastus. Eesti on üldiselt selline, ongi selline suurfusioon. Et imestasid, kuidas eestlased pole kuidagi teiste rahvaste sekka ära kadunud või assimileerimine, aga, aga samas kõik, kes on Eestis võimul olnud, on mingil määral segunenud. Vaata, eks ole, eestlased on ikkagi segunenud ja midagi sellel maal meil on, mis on selline fusioon, mis muudab kõik, kes siin käivad kuidagi sarnasemaks? See loodus ja see mõttelaad, et seesama pimedus, mis sa ütlesid. Ja meid on ju praegu, jah, me mõtlesime, et meil on nii vähe, eks ole, tegelikult neid on olnud ikka õige vähe, pärast Põhjasõda, võib-olla 50 kuni 100000 ei alles, nii et üsna üsna kange rahvas. Kuidagi kangugust võiks nagu mina olen, nagu inimkonnal tervikuna on nagu suurem võimalus ellu jääda pikemas ajaperspektiivis, kui on rohkem seda kangust sai vana. Ma näen küll kasulikke asju, mida eest kokku on. No tahaks loota, et, et see mõtteviis ütleme, levib et praegu on objektiivselt erinevad huvid, ütleme erinevatel osapooltel ja inimesed ei vaata nagunii kaugele, võib-olla võib-olla mõnede eranditega, ma küsiks mõned viimase küsimust veel, et kui sa kohtuksid oma 20 aastase ninaga, siis mida sa soovitaksid või ütleksid endale? 20 aastasena niisiis lõpetasin Tartu, astusin, elasin magistratuuri edasi juurat. Ma ei tea, võib-olla ühelt poolt oleks ainult, miks nagu vahetan kohe ära ja mine tagasi füüsikasse. Aga teiselt poolt on nagu on see veel eriti pajas on ka olemas, et selles mõttes, et ma tean, mis juhtus siis, kui ma jätkasin edasijuurele ja see viis päris huvitava Elonisega. Noh, ma ei tea, kas ma soovitaks endale oma valikuid muuta, tegelikult ainukesel võib-olla kahetsed, võiks alustada, mitte jälgida teiste inimeste radu elus. Varem mul ei olnud seda julgust 20 aastasena sa ikka petis v paar aastat enne seda, kui ma julgesin Kas sa oskad nimetada mõned raamatud, mida oled kas elus enim kinkinud või mis on sind kõige enam mõjutanud? Need on nii palju, aga kõige lihtsam võib-olla öelda, mida ma olen kinkinud viimase kolme aasta või viie aasta jooksul kõige rohkem. Viimase 12 kuu jooksul Ans olnud Hiina ulmekirjaniku triloogia kriibori prob on. Seda ma soovitan absoluutselt kõigele. Mingil moel on seesama teemale, kas ei ole nagu jah, sa ei ole ilukirjandus, pigem nagu keismiks. Miks me oleme tegelikult päris? Kui ei ole julgust teha asju, nende tähtsad inimesed, arvavad, on võimatud, siis ma arvan, see vann on ka päris efektiivne viis seda julgust kogeda ja mõelda hoopiski enda moodi, mitte teiste inimeste moodi. Erika, ma tahan sind väga tänada, sa võtsid selle aja siia saatesse tulla. Väga tore oli vestelda, head saatekülalised. Sellega on meie tänane saade läbi, kui tal on mõtteid, kommentaare või soovitusi, kellega ma võiks veel rääkida, saatke palun mulle email globaalsed eestlased, adki emaili punkt.