Head vikerraadio kuulajad. Tervitused Californiast. Minu nimi on Stephen ja te kuulate saatesarja globaalsed eestlased, kus meie eesmärgiks on luua mälupilt silmapaistvatest Eesti inimestest üle maailma, üksteiselt õppida ning tuua meid teineteisele lähemale. Mul on hea meel tervitada meie tänase saatekülalist, kelleks on Eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Meie jutuajamine leidis aset Eesti vabariigi 100. aastapäeval, 24. veebruaril San Francisco lahe piirkonna. Märksa on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis ning Ameerika Ühendriikides 2013. aastal kvaliteet ja Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks olles praegusele noorima akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse nõukogu esimees. Head kuulamist. Tere tulemast saatesse laving ilusat aastapäeva, aitäh kutsumast, Rainer ja samuti sullegi ja kuulajatele head vabariigi aastapäeva. Alustuseks ma tahakski kohe küsida sinu enda loo kohta, kuid, kuid võib-olla oleks paslik arvestades tänast päeva küsida teema kohane küsimus ja mis puudutab siin valdkonda, ehk siis rahvusvaheline õigus on just see distsipliin, mis defineerib, millal üks seik tekib või või kaob ja mis asi on üldse iik. Ja 24. veebruar on meie jaoks Eesti kui iseseisva riigi sünnipäev. Kas rahvusvahelise õiguse seisukohast on see fakt mustvalge? Eks alati, kui riigid sünnivad, siis mõned mõned sellised asjad on ka vaidlusobjektiks, et noh, ütleme kui me räägime õiguse rollist selliste asjade üle otsustamisel siis võib-olla kahte sorti õigust mängib siin rolli ühelt poolt, et võib-olla tõesti rahvusvaheline õigus, aga teiselt poolt ka riigiõiguse konstitutsiooniõigus ja, ja tegelikult 20.-te aastate Eestis vaieldi mingil määral selle üle, et kas õige iseseisvuse väljakuulutamine on siis iseseisvusdeklaratsioon 23 24, veebruar või siis, kui, kui maanõukogu kuulutas ennast kõrgeima võimu kandjaks novembris 1917 ja ja kui, kui vaidlejateks on need inimesed ka siin ise ise seal osalised, siis siis seal seal natukene nagu meie Eestis 91. aasta vaidlused, ülemnõukogu ja Eesti Kongressi salati tuli vaadata ka selle taha ja kes siis need inimesed on, keda mingi seisukoht puudutas ja ja mõni mõni siis kritiseerisid see 24, veebruar oli natukene liiga Pätsilik, et Pätsi sünnipäevale lähedal ja päästekomitee, et kui, kui jällegi see novembrikuupäev oleks mingeid teisi inimesi näiteks ka Jaan Tõnissoni väärtustanud. Aga mis puudutab rahvus, see otsustati, siis ütleme niimoodi loksus aja jooksul paika, et täna täna ütleme nii, kedagi see vaidlus niimoodi ilmselt väga-väga ei köida, et keegi ei hakka enam seda seda kuupäeva ümber tegema, millal me riigi sünnipäeva tähistame, aga noh, poliitiliselt võib-olla huvitavam vaidlus on kindlasti see, et kuigi Venemaa õnnitleb Eestit 24. veebruaril, siis, siis ega nad ju tegelikult noh, päris nii-öelda välispoliitikas nad ei, nad ei tunnusta seda Eesti vabariigi järjepidevust, ehk siis selles mõttes õnnitlemine on natuke selline võib-olla selle koha pealt pumbaga, et, et noh kui, kui keegi tahab mingil päeval oma sünnipäeva tähistada, siis ei saa ära keelata Ta aga, aga, aga noh, nii-öelda vene välispoliitilise doktriini järgi see ei ole nagu justkui ikkagi päris, sest et Venemaa noh, huvi kindlasti tema enda arvates on olnud see, et et need endised liiduvabariigid, nad eralduksid Venemaast 91 ja 91.-st aastast rääkides ongi võib-olla paslik rääkida sinu endale ostad aastaseid ülikooli vahetult peale Eesti taasiseseisvumist ja oleks huvitav teada, et milline oli sinu kogemus neil aastatel siis enne taasiseseisvumist ja kuidas sa sattusid siis õppima õigusteadust. Minu ütleme, valikuid ja kujunemist mõjutas päris palju minu vanavanaisa eeskuju, vanavanaisa nimi oli August Leps, ta oli, ta oli siis kahe riigikogu liige 20.-te aastate lõpus, 30.-te alguses asunike erakonnas ja oli ka jurist, oli siis Tartu Ülikoolis õppinud juurat 1918 kuni 1923. Ja tema suri Stockholmis 1972. Ehk siis teisisõnu, 1944. aastal, kui Nõukogude väed tungisid Eestis peale, siis, siis oli, oli see põgenemine nii massiline, seal vaadati laevu ja nii edasi, aga, aga aga ühesõnaga, tema, tema sattus siis laeva peale, samal ajal kui, kui, kui teised pereliikmed ütleme, jäid, jäid Eestisse, aga ma ise samas kasvasin üles, eks ju. Maa maakohas Abja Abja-Paluojal seal, seal, kus on vähemalt oma talu mõttes pärit meie eelmine president Toomas Hendrik Ilves. Ja selles kohas tegelikult on, on, ütleme vähemalt sel ajal, kui mina üles kasvasin, siis oli, oli võib-olla küll Eestis sellist asja, et öeldi, et noh, et selleks, et ikka päris tubli olla, sa pead olema nad Tallinnas, halvimal juhul Tartust. Aga üllatav on see, et päris päris paljud eestlased tegelikult siiski ongi nii-öelda nendest väikestest kohtadest. No toon sellise näite, et et minul siis, kes ma läksin juurat õppima, on Abjas olnud sama klassijuhataja kui kui esimesel Eestist Euroopa Inimõiguste kohtusse läinud kohtunikul Uno Lõhmusel. Eks see, mis näitab seda, kui noh, väike väike on Eesti väikestes kohtades tulevad meie inimesed ja kui ma tõesti 93. aastal Gümnaasiumi toona nimetati seda veel keskkooliks lõpetasin, siis, siis siis oligi uus Eesti aeg oli tagasi tulnud, aga, aga noh, näiteks seda õiguse õiguse tuumaks paljuski on ju eraõigus, et mis inimesi kõige enam puudutab, aga, aga seda eraõigust alles tehti. Mäletan, praegune advokaat, meie emeriitprofessor Paul Varul oli, oli ühtaegu nii justiitsminister kui Tartu Ülikooli professor ja siis käis rubriigist reedeti meile loengut lugemas, et mis parasjagu seadusloomes toimus, aga, aga tegelikkus oli see, ta õppejõud ise ka alles õppisid seda uue riigi ja, ja muuhulgas siis kapitalistlikum haldussüsteemi õigust, aga, aga teistpidi see kõik oli jällegi ka ka paljude võimaluste maa nagu sa ise. Nagu sa ise teada oma oma ärilises tegevuses, et mis nendest inimestest, kes õppisidki, noh, seda ju mõne mõni nimetab võitjate põlvkonnaks, et nad võisid, nad võisid ka mingis mõttes enda jaoks välja valida seda, et mis suunas nad tahavad minna või mis suunas areneda, et minu, minu nii-öelda lemmiklooks sellest 90.-te keskpaigas Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas on see, et kui ühel hetkel ootas meid dekanaadi eesruumis mingit umbes kümmet tudengid, isiklik kiri justiitsministeeriumist, mille sõnum oli see, et palun, kas te ei tahaks meile tööle tulla. Et mida, noh, ilmselt Ameerikas, Ameerika Ühendriikides seda lugu on raske raske rääkida. Sa oled hiljuti avaldanud raamatuna enda uurimuste Venemaa arusaamast rahvusvahelisest õigusest, oleks huvitav teada, et et selle raamatut ühe ühe Eesti super võimena on meie asukoha ajaloo tõttu väljaoskust mõista üheaegselt nii Venemaad kui ka lääneriike ja kas, kas sinu töö on selles valguses leidnud Lääne kolleegide seas vastukaja? Ta on leidnud päris head vastukaja, et ma arvan, mingi võib-olla üle 10 raamatuarvustuse erinevates kohtades hiljuti. European Journal of International Law peatoimetaja seda kiitis kas oma mingisuguses postituses, et kuudriits Josep Wyler. Aga samas noh, kindlasti on niimoodi, et see, see on ka mingis mõttes selline nišiküsimuse, tõstatus, sest et igas, ütleme teadusdistsipliinis vähemalt sotsiaalteadustes on ka mingi oma kultuur või, või selline oma ala, mis, mis võib-olla enamust huvitab ja mis õigena tundub ja, ja minu selline põhitees, ehk siis et kultuuriajalugu loevad ka rahvusvahelise õiguse sellest arusaamisele selle selle rakendamisel. Et see on nagu selle rahvusvahelise õiguse distsipliini kultuuri jaoks natukene nii öelda kontra indikatiivne, sest et see, see, selle konkreetse valdkonna kultuur on väga selline universalismi taotlusega kardetakse seda, et kui kui me hakkame ütlema ka seda, et hiinlas hiinlased saavad rahvusvahelisest õigusest ühtemoodi aru eurooplased, teistmoodi ameeriklased kolmanda niimoodi, et see võib ohustada rahvusvahelise õiguse universaalsus ja lõpuks on igaühel oma mingi versioon rahvusvahelisest õigusest, aga ja, ja noh, teine teine asi on see, et Venemaa, mis ta muudab lõngu veelkord ka huvitavaks, on see, et ega siis Venemaa ei ole ju läbi ajaloo olnud kogu aeg üks ja see sama, et seesama nõukogude kord, et et küsimus on selles, et kui palju siis kas või täna siiski Venemaa võtame kas või näiteks Putini persoonis vaadetiski on siis seda Nõukogude pärandit ehk siis kas me võime eristada Venemaa juures seda, mis on tõesti see Venemaa tuum, näiteks näiteks vaidlus selle üle, et kas kas ütleme siin heeliumi ihalus, et kas see on Venemaale nii-öelda ürgselt loomulik või, või siis noh, see nõukogude periood oli selline eriti eriti nii-öelda veider vorm impeeriumist, mille, mille mõneti lainetuses me siiamaani elame, sest need inimesed, kes täna Venemaad juhivad, kujunesid siis et Venemaa ajalugu vaadates viimased, ütleme, ütleme 300 aastat pole ju väga hästi organiseeritud elukorraldust Tavalisel vene inimesel õnnestunud kogeda. Pole ime, noh, tahetakse sellist kõva kätt, eks ole, ja siis meie väike naaber siis me peame siis selle tuules kuidagi ellu jääma, siin kõva käsi on üks ja teine on see, et see, eks impeeriumi on on pakkunud ka selles mõttes kompensatsiooni. Kui kui, kui sa oled selle tiimi liige, kes võidab sõdu siis selles on ka midagi toredat, isegi kui sa oled vaene. Eriti kui see impeerium ütleme, mõtestab Sulle maailma niimoodi, nii nagu tegelikult muuhulgas ka Vene õigeusk on näiteks rõhutanud asketismi ja, ja noh, kas, kas nüüd alati kirikuisad selle järgi elanud on, aga noh, nii-öelda oma jutlustas, et, et see, see noh, nii-öelda et see, võib-olla see Lääne ritta, kus see ongi selline ka natuke patune rikkus ja siis ütleme vähemalt vähemalt mulle vähemalt ju nõukogude nõukogude inimest katsuti ka niimoodi kasvatada, et, et noh, et ega liigselt ka pole mammonat vaja taga ajada. Kas me peaksime enda oskust siis seda Venemaa käitumist nii-öelda tõlkida aktiivsemalt ekspluateerima võib-olla ka isegi võib-olla nagu teistpidi küsida, et kas topiline mõelda, et et kuidagi oleks võimalik jõuda vene inimeseni tavainimeseni selgitamaks, miks Läänes mõningaid asju tehakse, nii nagu nemad aru ei saa? Minu silmis küll ikkagi üks Eesti selliseid noh, ütleme Eesti, kui kui me räägime Eesti ajaloolisest geopoliitikast, siis siis on nagu kulist 102 varianti, et kas idavall või, või noh, siis ka Vene impeeriumi osa, aga ütleme üksteise ühe või ühe või teise kas ida või lääneimpeeriumi nii-öelda selline piir vallina või siis noh, mingit sorti silla püüdlus ja, ja mina, mina usun, et kuigi noh, ilmselt see, et me oleme valinud või ajalugu ise tegi selle otsuse mõnes mõttes meie eest, et et me, me oleme lääne läänemaailma osa juba kasvõi protestantismi tõttu või luterlane tõttu siis tegelikult me peaksime kasvõi näiteks mina seda, et mina sündisin selles aastakäigus, kes õppis koolis vene keelt, et minu lapsepõlves inglise keel oli vene keel. Et seda ma näen täna eelisena ja, ja, ja mul on nagu hea meel, et ma ei ole seda ära kaotanud ja ma leian, et näiteks Eestis ütleme, kui me oma tuleviku majanduslikult ja kultuuriliselt üles ehitame, siis, siis me peaksime, noh, me, me, me ei peaks seda kaotama. Ehk siis minu, minu meelest meie eestlased või eesti keelt rääkivad inimesed. Me võiksime ühena võõrkeeltest püüda rääkida aga vene keelt ja püüda selles mõttes vene inimestega suhelda, nendega aru saada, sest võib-olla see, ütleme sellise riigi puhul nagu Venemaa võtab lihtsalt aega, et nad saaksid meie riiklusega meie iseseisvusega harjuda. Ja siis, kui me oskame nendega rääkida. Isegi kui see on 30 40 aasta pärast päriselt siia, siis selle kaudu võivad avaneda mingid sellised võimalused, mida, mida kuskil noh mõnel teisel võib-olla ei ole. Ehk siis seda ei maksa ära kaotada, ehk teisisõnu, et võib-olla ei ole ka õige Venemaast kogu aeg rääkida, nii et see on ainult maailma kõige mõttetum paik, eks ju, sest et Vene Vene Vene režiim tõesti on, on läbi aja olnud, ütleme problemaatiline tan, kaldunud autoritaarsuse, seda on, ta on vallutanud naaberrahvaid ja, ja mingil määral või noh, piiranud oma rahva vabadust. Aga, aga noh, põhimõtteliselt vene inimene on huvitav. Ja vene kultuur on huvitav ja Venemaal on omad omades valdkondades ka mingeid mingeid saavutusi, samuti. Ma ütlesin enne, et me oleme lääne kultuuri osa tänu luterlusele, aga, aga noh, mõnedes asjades paratamatult me oleme ka Venemaast olnud mõjutatud. Me oleme nii kaua tegelikult olemas olnud. Et meil on niivõrd rikkalik ajalugu, on meie võimalus, me oleme niivõrd niivõrd uues ajajärgus ja, ja ma arvan, et kas seesama saatesari on mingis mõttes märk sellest, et me püüame mõtestada seda üleilmsed nii-öelda suure Eestit. Aga see võimalus on praegu eksisteerinud 25 27 aastat. Mõni jällegi ütleme väikeriigikriitik Eesti ajaloost võiks sellele vastu öelda, et noh, et kui Eesti oleks piisavalt tark, et ta ei tahaks nagu sellist kest üksust endas moodustada, siis ta võiks saada mingi sellise suurema osaks, mille nii-öelda pealinnas olemine juba iseenesest, et sul ei ole nii-öelda sealt ei ole enam vaja kuskile liikuda. Et see, see, see ei oleks nii-öelda see teistsugune mõtlemine, et see on nii-öelda see hind, mis kaasneb keriga, et et kuidas olla, ma ei tea, mis iganes, intellektuaalne elu Tallinnas. Et see ei saa kunagi olema, tänase päeva seisuga on nii-öelda maailma keskpunkt ja, ja sellepärast sellepärast peab liikuma ja siis siis veeriumi meelne ma tea, venelane näiteks Moskvast või Peterburist võiks öelda, et ise olete süüdi, et isa oli ise ise tegite selle valiku, noh aga, aga, aga samas ma tean Eesti või tähendab eesti ja vene ajaloost ka seda, et ega siis need eestlased, kes, kes ütleme, näiteks Vene impeeriumit tahtsid ja pooldasid ja seal kõrgeid kohti omasid, ega nemad seal saanud Peterburis ka lõpuni rahul ei olnud, nemad pidid ka ringi liikuma, et ega isegi üks üksus, kõik kui suur ka see Venemaa ei oleks olnud ajaloos. Siis siis ka need inimesed selleks, et päriselt olla maailma osa pidid nii-öelda noh, midagi rahvusvaheliselt tegema. See tung, iha, midagi ära teha ja et Eestimaailmakaardile panna niivõrd suur, et ma arvan, et seetõttu mingis mõttes seetõttu, et me saamegi olla siin San Francisco lahe 50. rääkida seda ja ütles, et selle väljaskäimise kohta tõesti seda, et Eesti paljudes valdkondades pidi ju 91 ka teaduses kindlasti alustama. Noh, ma ei tea, kas päris nullist, aga ütleme, et meil osades teadusvaldkondades oli traditsioon ka nõukogude ajale, kuna näiteks võtame konkreetselt selle rahvusvahelise õiguse siis siis ega ega Nõukogude Liidu seda nii väga ei ei arendatud, et nüüd nii-öelda staff või kohtade peal või nendes liiduvabariik kuidagiviisi peaks väga oluliselt sellega sellega tegelema ja mis, mis tähendas ka seda, et kui me 91 riikluse taastasime, siis me tegelikult olime kõigist nendest võrgustikest väljas. Ja, ja noh, maailm küll mäletas veel, ma ei tea seda, et oli kunagi Mart tendents ja ja tõesti, meil oli moskvataustaga tuli veel ka professor Müllerson läks läände õpetama rahvusvahelist õigust. Aga, aga noh, tegelikult ütleme, kui sa seal see Ameerika eri ja Eesti üks erinevusi, et Ameerika on loomulikult olnud juhtivatel kohtadel nendes võrgustikes kõik need aastakümned ja mõnes mõttes, kuidas siis Eesti Eesti ekspertide, noh, tuleb see noh, mingites asjades kõik seda järgi võtta ja võib-olla ühe inimese elu eaga ei jõuagi päriselt järgi võtta. Kui me räägime siis ütleme, meediakanalite kasutamisest rahvusvahelises poliitika teostamisel, siis see on tekitanud sellise mulje nagu propagandajõulisest pealetungist muidu mulje on võib-olla isegi liiga kergekäeliselt nagu on fakt ja, ja edukas, et erinevad objektiivsed eesmärgid on erinevatel gruppidel ja millega on siin siis sinu arvates tegemist rahvusvahelise õiguse vaatenurgast? Ma ei ole isegi kindel, kas kas rahvusvaheline õigus tänase päeva seisuga endal noh, päriselt teadvustab seda selles mõttes probleemina, sest ütleme, rahvuslane, õigus klassikaliselt lähtub ju suveräänsusest, igal suveräänse riigil on jurisdiktsioon oma oma valdkonnas oma territooriumil ja niimoodi aga, aga kaasaeg ühelt poolt üle ilmastumine, kui sina eesti kodanikuna oled räniorus ja samas kus, kus tegelikult väga palju meie tegevusest, nii nagu see boot käestki on kuskil immatriaalses kohas, siis, siis siis teljele sellele nagu see peaaegu nagu eitaks seda, seda sedasama inimkonna minevikku, mis oli peamiselt territoriaalne, et kas oligi nii, et sa liikusid noh, Venemaalt Saksamaale ja siis siis oli selge, et kus see, kus on keiser ja kus on saare, eks ju. Aga noh, ta et kui ma, kui nüüd rääkida sellest mõjutustegevusest, mis käib sotsiaalmeedia kaudu ja mis siin öeldakse, et Ameerika ühendriikides eelmisi presidendivalimisi väljastpoolt mõjutati ja siis siis see nähtusena propaganda ja mõjutustegevus on ju väga vanad, tõenäoliselt tuhandeid aastaid vanad, aga lihtsalt see, see uued tehnoloogiad loovad sellega uusi uusi võimalusi täiesti, et annavad sellele nagu teistsuguse, teistsuguse kvaliteedi internetis on võimalik. Eks ole, sellist assümmeetria luua oluliselt kergemini kui, kui füüsilises maailmas vähemalt praegu ja see internet on jätkuvalt ikkagi väga noor, kui me vaatame kogu ühiskonna ajalugu ja arengut, kui me mõtleme Ukraina viimase kümnendi sündmuste peale ja hübriidsõja peale tervikuna, et siis sõja mõiste on üks huvitav, huvitav teemad, mille kohta ma tahaks ka küsida, et see mõiste on, on mingis mõttes sajandeid vana tähendab eelkõige relvastatud konflikti. Et mida arvab rahvusvaheline õigus sellest, kui leiame end ühel päeval olukorrast, kus, kus, kus üks riik on inforünnaku tagajärjel kutsunud ellu liigoya vahetamise teises riigis, mida rahvusvaheline õigus arvab, on eelkõige see siis mida riigid, kes räägivad rahvusvahelise õiguse arvavad ja ja nad on, nad on natukene selles mõttes segaduses, et nad arvavad erinevaid asju, et kui me räägime jällegi konkreetsetest näidet, sest siis siis ütleme, tänapäeva läänes on noh, valitsev ju see diskursus, mille järgi noh, pahad on, ütleme Venemaa mingil määral Hiina, kes teevad seda. Aga jällegi, kui sa, kui sa nii-öelda vaatad seda, et mida mõtle noh, Venemaa juhtkond, kellel on siis endine endine Nõukogude Liidu FSB, KGB see, see taust siis nende jaoks ütleme, Nõukogude Liidu lagunemine oli superedukas lääne infooperatsioon osaliselt, et nad ei, nad ilmselt on valmis tunnustama seda, et mis oli Nõukogude liidus valesti muuhulgas majanduslikult süsteemi olnud jätkusuutlik, aga nad on kindlalt veendunud, et lääs noh, nii nagu ma ei tea, dokumentaalfilmis disko ja tuumasõda räägitakse, eks ju, Soome TV rollist eestlaste meelsuse kujunemisel kaheksakümnendad, et keskpaigas ja teises pooles. Et noh, ütleme ja muuseas on väga huvitav fakt, mida, mida paljud ei tea, et kui räägitakse sellest hübriidsõjast, siis seda seostatakse, eks ju, vene kindralstaabijuhi Gerassimovi ka, aga ma ei tea, kas sina teadsid seda, et Gerassimovi tegelikult oli, oli väeosa juht Tallinnas 80.-te, teisel poolel eksis, tema pidi oma silmaga nägema seda Nõukogude Liidu lagunemist eesti rahvusluse esilekerkimist ja, ja noh, me võime kindlad olla, et ta, et see, see, see on talle põhjustanud nii-öelda järelemõtlemist pikaks, pikaks ajaks, aga, aga kuna noh, nii-öelda Venemaa juhtkond on, on, on ajalooliselt tugevalt selliste impeer impriaalselt traditsioonidega, siis siis tema, nemad seda konstrueerivad niimoodi, et noh, nii-öelda üks impeerium tuli, tuli ja varastas nii-öelda teiselt impeeriumil muide, inimesi, nende ajusid. Seda territooriumi, et. Ma mäletan, ise küsisid. Sa vastasid sellele väga hästi, ma küsisin selle kohta, et kui, kui traditsiooniliselt on sõda, relvastatud konfliktid, kuidas rahvusvaheline õigus vaatab sellele, et olukorrale, kus mingi nii-öelda infosõja kontekstis mõnes teises riigis tänud. Aga teine vastu samas ka see, et ütleme, juristid on alati noh, võib-olla rahvusvahelisi õigusi, juristid vähem kui need juristid, kes su lepinguid teevad, aga nad peavad olema mingis suhtes konservatiivsed mõistetega, et nad ei saa suhtuda juurasse kui mänglevasse kirjandusse ja, ja, ja üks asi, mida juristid alati kavad, on see, et kui mingid mõisted, mis juristide jaoks on juriidilised mõisted, noh näiteks kas või sõda ajalooliselt, et kus on relvastatud rünnak, et, et tegelikult ühiskond tahab kasutada ja poliitikud ja, ja teiste elualade inimesed mõnikord tahavad kasutada mingeid mõisteid metafoori täna et sõda kui metafoor, sõda, sõda narkootikumide vastu, sõda terrori vastu, mis alati ei pruugi tähendada noh, ütleme rahvusvahelise õiguse tähenduses sõda, et ma mäletan ühte ühte ajakirja kroonika pealkirja kunagi, kus üks keegi keegel Estonia teatrist lahti lastud ja siis kroonika pealkiri oli see, mis toimub Estonia teatris, on genotsiid. Kui maailm on nii suures muutumises ega siis ei saagi mingitele väga kindlatele reeglitele alati toetuma jääda ja siis kui on tegemist vähem demokraatlike või siis autoritaarsete režiimide nemad kasutavad seda objektiivselt objektiivsete huvide teostamisel, mis võib olla väga ohtlik selles mõttes, et kui noh, reegleid ei ole, kui ei ole täpselt teada laias laastus, et mida sa võid ja mida sa ei või siis siis ütleme, ühelt poolt ongi oht nendele suurriikidele nagu USA, kes on harjunud muidu ju domineerima ja nii-öelda üheks ühele kakluses uus saju võidaks peaaegu igal pool vist aga, aga ongi see, et, et need väiksed, kui nad võivad või noh, need, mitte isegi väiksed, aga, aga kui on võimalus nii-öelda lüüa allapoole vööd siis peab arvestama muidugi seda, et seegi allapoole vööd lüüakse, kui tal on näiteks tuumarelvadega võimekus ja nii edasi, et ta võib ka selle peale väga närvi minna, kui on eriti noh, ütleme niimoodi ebatraditsiooniline president ebatraditsioonilise mõtlemisega siis selline noh, Vastusena, sellisele, mis iganes info rünnakule. Kuigi konkreetselt USA president on praegu just vastupidine näide, kus teda süüdistatakse selles, et ta mingis mõttes on võimule saanud tänu võõrriigi nii-öelda toele, aga, aga kui rääkida noh, üldprintsiipides samas kui näiteks tuleks mingisugune rünnak Põhja-Koreal, mis oleks siis selline inforünnak või küberrünnak ja mis nad tuvastasid, et see on sealt pärit, siis, siis siis on alati oht, et suurriigi vastus on mingis mõttes ka selline üle reageerima, et me jõuame nii-öelda lihtsasti ütleme, kübersõjas kuuma sõjani. Kas kas praegu oleks siis küps aeg kübersõjategevuse defineerimiseks rahvusvahelises õiguses seal huvitav asi, et tegelikult Eesti on selles osas näidanud teatud initsiatiivi, et kui traditsiooniline narratiiv on see, et esimene riik, kes koges küberrünnakuid, oli Eesti kevadel 2007 seoses pronkssõduri aprillisündmustega siis üks, üks eks ole initsiatiiv, mida Eesti valitsus üles näitas NATO liikmena olise NATO küberkaitse keskuse rajamine ja ütleme, rahvusvahelise õiguse kontekstis NATO küberkaitset keskuse toetatuna üheks suureks ja oluliseks initsiatiiviga nimetatud Tallinn või Tallinna käsiraamat, eks ju, mis mis ütleme, selle valdkonna rahvusvahelise lepingu puudumisel, see on siis olnud grupp rahvusvahelise õiguse eksperte, kes on, kes on siis omavahel analüüsinud ja üles kirjutanud selle, et kuidas olemasolev rahvusvaheline õigus, selle põhimõtted ja normid kohalduvad sellele samale kübersõjale. Ja, ja see põhiidee on see, et see kübe, ruum ja küberkonfliktide ruum, et ta ei ole nagu noh, õigus, vaba ruum, ta ei ole nagu mingid Kariibi mere piraadid, et kus teed, mis tahad ja tugevama õigus. Aga noh, nüüd küsimus on alati selles, et sellistes riikides näiteks nagu Venemaa ja Hiina on väga tugev suveräänsuse keskne mõtlemine, rahvusvaheliste õiguste emad ütlevad rahvale õigus on eelkõige see ikkagi, mis on lepinguliselt kirjas. Et see, kui mingi punt Lääne eksperte tuleb kokku ja midagi aruta, paneb kirja, et see ei ole veel Raphani. Nad võivad väita, et see on rahvusvaheline õigus, ehk siis lõppastmes nii-öelda Hiina ja Venemaa suhtes saab väita, et see on rahvusvaheline õigus alles siis, kui nad ikkagi oma käe alla pannud ja nüüd nüüd see suur küsimus, mida täna tänapäeval mingil määral siis ÜRO-s hakatakse arutama, on see, et kas on mingit perspektiivi sellise mingi rahvusvahelise õiguslikku raamistikku täpsustamiseks sõlmimiseks mingi uus leping näiteks, et millal olekski sõjategevus proportsionaalne vastumeede autoritaarse riigi tõsiste tagajärgedega küberrünnaku vastu ja kas üldse on see, ma arvan, et siis eelkõige kui küberrünnak põhjustab sedasorti kahjusid, mis on nagu võrreldavad sõjalise kahjuga kui üks näide tuua siis 11. september 2001 on selles mõttes oluline näide ka rahvusvahelises õiguses. Tegelikult see rünnak ju ei pandud üldse toime, sellel oli, eks ole, mitmeid tuhandeid ohvreid väga suur, materiaalne kahju, väga suur, nii-öelda märgiline sümboolne kahju. Aga seda rünnakut ei pannudki toime riik traditsioonilist, eks rahvusvahelise õiguse subjektiks on riigid, see oli nii-öelda organisatsioon, mitte riiklik moodustis. Ja ometi selle tagajärjel tegelikult riigid tunnustasid ka seda, et USA-l kui kahju kannatanud riigil tekib õigus noh, ütleme nii teatud karistusoperatsioonideks kohas, kus need mitteriiklikud moodustised on nii-öelda pesitsevad eelkõige siis tolles hetkes Afganistan. Vaatamata sellele, mida siis noh, et kas see konkreetne valitsus seal, mis selleks hetkeks oli Taliban. Et kas nemad seda nagu toetavad või, või mitte, et ehk siis ja ma arvan, et sama, sama asi on nagu selle küberrünnakutega, et vaadatakse seda kahju, mis ta, mis ta tekitab ja kui on nagu noh võimalik näha, näidata, et see ei olnud ikkagi mingisugune üksikhäkker kuskil keldris läptopiga, vaid vaid seal oli nagu tõsisem noh, riiklikult suunatud rünnak taga, siis, siis seda võidakse käsitleda nagu sõjategevus on, aga kui jällegi see on fakti küsimus, aga ma arvan, et seal peavad olema inimohvrid. Et me saaks seda rääkida. Ma ei, ma ei tea, ma mulle tundub, et praeguse seisuga rahvuslane, kogukond ei ole valmis seda aktsepteerima, et kui võetakse näiteks küberrünnakuga maha mingi infrastruktuuri objekt, mis lihtsalt inimeste jaoks on väga ebameeldiv muide, tekitab ummikuid, ei saa isa, isa tööle sellised probleemid ise infot kätte, siis seda seda veel nii-öelda päris selliseks labasus Belliks ei loata. Üks üks asi on energiarahvuslik, julgeolek on energiast väga-väga-väga kantud ja samas näiteks ütleme eestisuguses kohas see temperatuur, mis praegu on, kui kui ikkagi kütet elektrit peale ei tule, siis inimesed hakkaksid ära surema. Just nüüd räägiks korraks ka rahvusriigi väljavaadetele 21. sajandil. No Eesti on Euroopa Liidu liige ja Euroopa liidus kindlasti suveräänsust selles mõttes ükskõik kuidas temast täpselt juriidilise terminina mõelda, aga ta loomulikult ei ole absoluutne, ta on jagatud jagatud suveräänsus ja eks see on suur küsimus Euroopa Liidu ka tuleviku jaoks, et kui palju Euroopa rahvad erinevad Euroopa rahvad tahavad seda võimu selles mõttes jagada ja kui palju nad kuidas öelda pigem eelistaksid suhtuda sellesse Euroopa liitu ka nii-öelda rehepaplikult, et noh, jagada siis kui see on endale kasulik, aga, aga, aga, aga noh, siis juba vähem kui see noh, nii kasulik ei ole ja ja, ja see on selles mõttes noh, väga tõsine probleem, aga, aga ma arvan, et, et et noh, see reaalsus, millest me täna ikkagi räägime, on see, et Eesti ka majanduslik edu kahtlemata või need tulevikuväljavaated ütleme et me ei räägiks täna sellistest asjadest nagu Rail Baltic või, või, või Helsingi Tallinna tunnel, kui Eesti ei oleks noh, ühel või teisel moel integreerunud mingisuguse suur ruumi ja selleks ruumiks on Euroopa Liit, et ma, ma arvan, et võib julgelt väita, et kui seda noh, meie Euroopa Liidu liikmesust ei oleks, siis siis ka meie elatustase oleks täna rohkem selline noh, 90.-te aastate keskpaiga oma ja me peame selles suhtes noh, oleme ausad ja ütlema, et, et meie meie tänane päev ja tõenäoliselt ka meie tulevik on see, et me katsume kogu aeg kombineerida seda, seda riiki, rahvusriiki. Aga noh, õnneks Euroopa Liidu Nõukogude Liidu tore erinevus on see, et Euroopa liidus keegi ei torgi seda ja keegi ei võta seda ära, et muidugi keegi, ma tea, Ekrest võiks öelda, et et kui see läheb üle nii-öelda, kui rahvuslus läheb üle teatud Euroopa Liidu maitse piiri, et siis juba Euroopa Liit hakkab seda näitama vaenlasena, võib-olla Viktor Orban Ungaris seda ütleks või Poola Poola valitsejad praegu kui me räägime e-residentsusest, siis mingi osa sellest on, on nagu vastu läks sellele, et, et kui me peaks oma füüsilise territooriumi kaotame, siis me saame seda saame jätkata, kuna meil on ka nii-öelda programm nimega andmesaatkonnad tõid umbes siis inglise keeles ja siis teiselt poolt jagada oma mõttelaadi ja kultuuri ja ütleme siis sellise asjade korraldust kõikide teiste sama mõttelaadiga inimestega üle maailma, olenemata nende rahvusest milline on sinu vaade e-residentsuse üle ja selle mõjule, siis ütleme, rahvusvahelise õiguse kontekstis. Ma tänase päeva seisuga saan öelda seda, et see oleks fantastiline magistri- ja doktoritöö teema järgmisele järgmisele tudengile, et ma seda asja peaks hakkama lähemalt vaatama, neid on võib-olla tõesti noh, ka küsimused, mida ei ole isegi piisavalt piisavalt teadvustatud, sest et praeguseks hetkeks ju noh, ilmselt nendega õigusvaidluste või kus tekivad mingid konfliktid selles residentsuse valgusest, nende nende hulk võib-olla on olnud piiratud või on neid suudetud edukalt ära lahendada või ei ole nad jõudnud nii-öelda meedia huviorbiiti, aga, aga et selles mõttes see, see teema iseenesest, et kuidas ka rahvusvaheline õigus sellele suhtub, see, see, see ilmselt muutub inimestele lähedasemaks, siis kui tekivad ka sellised esimesed konfliktseid juhtumeid, kus midagi või minna potentsiaalselt valesti, kus näiteks keegi tuleb ja ütleb, et tagasi on Eesti e-resident, ta tegi seda ja seda võib-olla Eesti peaks ka kuidagi see, et see oleks justkui nagu mingit sorti leebem kaugem kodakondsuse vorm või E-kodakondsus-. Ja jaa, jaa. Et selles mõttes ma ei ole ka kindel seda, et kas meie me ilmselt oleme seda kõike riiklikul tasemel tahtnud ja soodustanud sellise innovatiivse lahendusena muuseas nende põhjuste juures, nii nagu ma kõrvalseisjana aru saan, et siin siin siiski on ilmselt kuskil ka mingi väike raha teenimise soov kunagi tulevikus vähemalt, et noh, et kui me juba nii head lahendused oleme välja mõelnud, siis, siis noh, miks mitte seda enda kasuks tööle panna, mis on ka üldinimlik ja nii edasi, et aga aga ma ei ole kindel jah, et me üldse kõigile nendele rahvusvahelise õiguse kontekstis võimalikult nagu tõusetavatele probleemidele, et meil täna üldse nagu vastased on, aga õnneks vist noh, mingit väga suurt skandaali ja katastroofi ei ole, ei ole ju ka seni olnud. Nii, et kuulajate seas on huvilisi, siis kirjutage meile kes magistri doktoritööd kirjutada, sel teemal, et siis võib-olla see on tõesti huvitav teema. Tagasi ma ütlensiividesse kaheks mainisite seda, et Eestil on siis rahvusvahelise õiguse ajaloos tähendab Martin esile oluline roll ja nõukogude okupatsioon ei võimaldanud meil teemaga maailmatasemel tegeleda ja nüüd oled siis sina üle aastakümnete esimene rahvusvahelise õiguse professor Tartu Ülikoolis, et kas, kas Eesti on tagasi rahvusvahelise õiguse maailmakaardil? Meil oli nõukogude aja lõpu aastakümnetel oli Tartu riiklikus ülikoolis, oli ka rahvusvahelise õiguse professor, kes oli just ekspert rahvusvahelises mereõiguses, aga temani, mille Aarne Roostal, aga nõukogude liit oli noh, niivõrd eraldatult ilmselt et sellest läänemaailmast, et need kohalikud eksperdid, nad ei pääsenud ka kindlasti piisavalt läänemaailmaga suhtlema, selleks pidi olema noh, Moskvas ja, ja siis siis võib-olla sai. Ja temal jällegi uus Tanelil oli välisEestis Rootsis oli vastane ja teine oli Artur Taska, kes siis kes siis kirjuta, kas noh ütleme, Ustal pidi kirjutama niimoodi, nagu Eesti oleks Nõukogude liidu osa, Taska jällegi loomulikult ründas seda ja, ja, ja olnud selle seisukohaga rahul, aga Eestis on pigem see maailmakaardile jõudmine, küsimus on lihtsalt selles, et see on üks selles mõttes spetsiifiline õiguse ja teadmiste valdkond, et kus õiguse tegemine on seotud paratamatult võimuga. Ja see võim on kontsentreerunud, ütleme teatud kohtadesse tangot, kontsentreerunud Läänemaailmas, Washingtoni ja New Yorki ja, ja Genfi ja haagi ja mingil määral siis intellektuaalse kultuurina sellistesse pealinnadesse nagu London ja Berliin ja võib-olla see takistus, mis Eesti Eesti-taolises kohas on, on lihtsalt see, et, et noh, meil on nagu mingite objektiivsete asjade asjaolude järgi keeruline selliste kohtadega jutumärkides võistelda küll, aga mida need väiksed kohad saavad teha, on, on tõesti arendada mingisugune oma kultuur, oma vaatenurk rahvusvahelisele õigusele, mis võtaks arvesse seda, missugune on olnud Eesti ajalugu või missugune, mis seal üldse on Eesti. Et näiteks selles mõttes meile suureks eeskujuks heaks näiteks saabki olla jälle taaskord põhjanaaber Soome, kus, kus Helsingi ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Martti koskeniemi, muuseas, kelle vanaisa on selle Finlandia laulu sõnade autor Veiko Andra koos kinni, nii et, et see näitab ka või seal selles ajaloolise traditsiooni oli, oli siis omal ajal Turu Ülikooli rektor see vanaisa, et, et kui, kui oluline väikeriikide jaoks on, on olnud rahvusvaheline õigus justkui just selle, selles maailma kultuuris osalemisel, et mõnes mõttes nagu ees eneseriigina kehtestamisel tuletan ka meelde, et kahe-kolmekümnendatel aastatel, et Ants Piip oli ühtaegu mitmekordne välisminister ka paar korda peaminister ja ja ühtlasi Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, et tänapäeval muidugi selline selliseid sümbioosi ei ole enam võimalikud, need ei oleks professionaalsed. Korraks kasutatakse võimalust selle Martensi nime üle, aga sa algatasid rahvusvahelise õiguse suvekooli. Ma ütlen siin nimelise, et kuidas noored leiavad selle kohta infot, see info nagu ikka tänapäeval on, eksju Facebookid ja, ja niimoodi võib isegi öelda isiklik turundus, et sa pead ise ise info info liikuma panema, aga, aga noh, noored on selle üles selles mõttes leidnud, et erinevatest riikidest, et meil on seal ütleme 2018. aasta juuli viimasel nädalal, siis see toimub juba seitsmendat korda Pärnus ja, ja ja tavaliselt on meil siin nii umbes 25 kuni 30 tudengit selle nädala jooksul ja nad tulevad üsna üsna erinevatest kohtadest, noh, paljud on Eestist, päris mitmed on Venemaalt, aga, aga aga tuleb ka inimesi, ma ei tea Mehhikost ja Lõuna-Koreast ja sellistest kohtadest, kes nagu leiavad Eesti üles, et noh, ilmselt see ilmselt see nišš on natukene ka selles, et ikkagi tuua seda rahvusvahelise õiguse mingit sellist inglisekeelset kõrgtaset ja sellesse meie natukene sellise Kirde-Euroopa ruumi. Ka mingil määral siis see idaruum, et ega tänapäeval neid Lääne-ekspert, et noh, nii naljalt niimoodi nädalaks kuskile sinna Moskvasse või Peterburgi rääkima ei viida, nii et selles mõttes ka sealt pärit inimestel on, on huvitav tulla tulla meile ja see on, see on võib-olla minu viis välja elada sedasama ideed, et Eesti kui sild, et ja, ja selles mõttes ka võimalus, et, et miks mitte ja seda enam, kui see kon, sellised sümbolid, võimalikud sama Martens seal Pärnus sündis ja ja kuni üheksanda eluaastani elas 19. sajandi keskel, siis, siis siis noh, see on ilus sümbol seda sellisena ära ära kasutada ja, ja pealegi see see noh, miks ma seda veel, miks ma seda teen, sest mõnikord on see minu jaoks ka. Ma küsin seda iseendalt, et kas ma, kas ma üldse tahan suvel ikkagi paratamatult töötada, kuigi Pärnus suvel töötada on meeldiv. Aga see üks põhjus on ka see, et, et kui jällegi mul on võib-olla idealism, et kui me kui me suhtleme erinevate naabritega just selles normatiivses keeles räägime rahvusvahelisest õigusest, siis, siis me ka mingis mõttes respekteerima neid ja kui nemad tulevad meile külla, siis nemad respekteerivad ka meid. Ja, ja siis võib olla see, et, et meiega midagi midagi halvasti juhtub on, on jällegi kraamikese võrra ebatõenäolisem. Iga okas loeb siin. Vahetame võib-olla teemasid ja mõned mõned küsimused veel, et räägime korraks raamatutest, et me mainime sinu raamatuid seal saate märkmetes kui ta oleks huvitav teada, et millised oleksid need kaks-kolm raamatut, mis on sinu mõtlemist mõjutanud ja mida sa soovitaksid teistele lugeda. Esiteks ma ütlen veel taustana seda, et minu minu vanaema oli saksa filoloog Tartu riiklikus ülikoolis ja minu ema on eesti keele kirjanduse õpetaja selle osaliselt selle selle tausta pärast noh, meie perekonnale laadi palju raamatuid ja neid neid nagu väärtustega. Aga kui konkreetsemaks minna, siis siis nõukogude perioodi ütleme, lõpu aastakümnel, meie perekond veetis suviti koos aega sellise kirjanikupaariga nagu Silvia rannamaa ja Haarald, Suislepa. Ja, ja selles mõttes omal ajal Nõukogude Eestis Silvia rannamaa raamatud, kasuema ja Kadri olid, olid nagu olulised mingi mingi põlvkonna inimestele ja ja ma ei tea tegelikult, mis tunne on nii-öelda tänapäeva noore inimesega neid raamatuid uuesti vaadata. Ta aga, aga ma tahan just sellepärast neid raamatuid esile tuua, et, et need, see inimene ja on, on olnud nii-öelda meie Meie perekonna jaoks tähtis ja, ja, ja kui ma samas mõtlen oma vanaema peale, et mida, mida tema sellele küsimusele vastates ütleksin ka tema on mind palju mõjutanud, siis, siis, siis ma arvan, et tema jaoks ikkagi üle kõige oleks Tammsaare ja tõde ja õigus, et ma arvan, et see on, see on ikkagi üks paratamatult, see oli üks selliseid eesti rahva kujunemisloo piibleid, et ma ise küll loodan, et mul ühel hetkel tekib jälle uuesti aega selle raamatu juurde tagasi tulla, et et kuidas ma seda, mis silma tegema, seda raamatut nüüd nii-öelda keskealisena loen, kui loomulikult kõik me kunagi koolis lugesime neid köiteid ja võib-olla mingil hetkel ei viitsinud isegi lugeda, aga aga tegelikult päris endale ma arvan, et kirjanikest on mind kõige rohkem mõjutanud vast Jaan Kross. Ja noh, seesama Martensi romaan, professor Martensi ärasõit, mis räägib siis rahvusvahelise õiguse juristist, et ta tal küll noh, nüüd ma täna ise rahvusvahelise õiguse eksperdina tean, et ta mõnedes mõnedes tavalistes tõsiasjadesse eksib, et tegelikult Martensi suvekodu ei olnud Pärnus, vaid oli, oli Põhja-Lätis Valmiera lähedal ja selles mõttes sellist viimase viimase rongisõitu Pärnust Pärnust, Valka, kus ta siis seal saab südamerabanduse ja sureb, et ei olnud, et see rongisõit oli tegelikult Valmieras valk ka? See on mõnes mõttes detail, aga, aga ka ütleme raamatut, mis mis tulid välja seal Eesti riigi taastamise ajal, kui ma ise olin veel seal õrnas eas dissiis Wikmani poisid ja, ja Mesmeri ring võib-olla eriti mis, mis ütleb seda, et missugune on siis Jaan Krossi ja teiste Tartu juuratudengite elu 30.-te aastate lõpus ja saksa okupatsiooni alguses, et nii-öelda eesti Taani varast, ma arvan, jälle üksikule saarele, ma võtaksin ilmselt kaasa midagi Jaan Krossilt, et kui keegi küsib, milline on Eesti, siis kuidas sa vastad? No minu jaoks, Eesti on, Eesti on omane selles mõttes, et ta on. Ta on ainus koht maailmas, mille mille osas ma tunnen, et et kõik, mis seal selles mõttes toimub või mis tast saab, et see selles mõttes puudutab mind selles mõttes kõige lähemalt läheb, läheb mulle kõige rohkem korda, noh, et kui ma, kui ma siin ükskõik kui suur ei ole minu respekt näiteks Ameerika Ühendriikide vastu, kui ma siin näen, et mingi asi on imelik, ei ole korras, siis mul ei teki, mul ei ole samas seda tunnet, et et, et noh, ma oleksin kuidagi selle üle selles mõttes vastutav või kaasvastutav, et see on ka meie. Ma ei tea koda kui, et, et mulle tundub, et see nii-öelda kodakondsuse mõttes on jälle teiste inimeste otsus, kuidas on, neid asju peavad korraldama, kui mingi asi on Eestis Eestis mingil põhjusel valesti näiteks või ei ole piisavalt korras, siis, siis ma tunnen, et see puudutab mind isikliku Humana, aga teine lihtsalt selles mõttes minu jaoks sellised kohad nagu noh, Tallinn, Tartu, et need on, see on lihtsalt kodu, see on need, need, see, mis tuleb meelde lapsepõlvest. Ma ei tea, kuidas ma Sakuvus, vanaema ja vanaisa juures Soome televisiooni vaatasin või või, või Eesti saared või seesama minu enda kodukoht Abja-Paluojal, kus ma elasin 18. eluaastani, üks nendest paljudest Eesti väikelinnadest, et mis on noh, mõnes mõttes kõik natuke ühtemoodi, aga tegelikult kui sa, kui sa lähemalt hakkad vaatama, kõik üsna üsna erinevad. Jaa, jaa. Aga kui sa küsid ka niimoodi, et noh, et mis siis on, mis võib-olla väljakutset selle Eesti ees seisavad, et kuidas ma seda eestit näen, siis ma ma arvan, et, et see suurim võib olla väljakutse, ongi selles, et kuidas ühelt poolt hoida seda eestlust ja, ja, ja, ja hoida seda parimat, mis on Eesti teinud selliseks, mis, millisena me teda oma kodumaale väärtustame. Aga samas ka seda, et siis noh, tuua juurde uut ja avatud selles mõttes mujal maailmast, mis saaks Eestit veelgi paremaks teha, et näiteks näiteks ma ei ole küll majandusteadlane, aga ma niimoodi primitiivselt kujutan ette seda, et Eesti majandus, ütleme Eesti ees, võib seista üks selliseid dilemmasid kui sõda, migratsioon versus. Majanduslik stagneerume, et ja samas samas eestlased suhtuvad ju paljud sellisesse võib-olla kontrollimas immigratsiooni juba nõukogude aja lõpust, eks ju, ikkagi vastumeelsusega, et kuidas ma arvan, et Eesti tuleviku tuleviku seisukohast selline nii-öelda targalt läbi viidud migratsioon ja sellega kaasnev lõimumine on üks võtmetähendusega asju, seda ma ütlen inimesena, kelle abikaasa on, on rumeenlanna. Et mis sa arvad, mida, mida saaks eestlased targemini teha, et rahvusvahelises konkurentsis paremini läbi lüüa? Ma ei oska niimoodi öelda, ma arvan, et selle kui sa võtad seda, et Eesti rahvaarv on nagu Hamburg, München siis. Ma arvan tegelikult, et meil ei ole mingit põhjust ei kurtmiseks ega enesehaletsus, eks, et et lihtsalt noh, näiteks ma selles valdkonnas, kus mina tegutsen, eks ju, teadlased laevad kokku ja võrdlevad, et kuidas, missugune on teadus erinevates riikides ja need andmed, mis sealt näiteks Jüri Allikult teadlastest välja tulevad, on ikkagi see, et nii-öelda inimese, inimese või teadlase kohta, et Eesti on ikkagi noh, maailmas üsna üsna silmatorkav, kui niimoodi vaadata. Jah, me peaksime nüüd veel ilmselt lootma seda, et lähiaastakümnetel näiteks ma ei tea keegi teadlastest, võib-olla Ülo Niinemets saab kuskil mingi Nobeli teaduspreemia ja siis oleks nagu veelgi seda vinti juures, aga minu enda isiklik uskumus on see tegelik ainus, mis meil selliste saavutuste saamiseks noh, puudu on jäänud, ongi see rahu ja õitsengu aeg, mis, mis nagu praegu on, et nii-öelda sõda ei tuleks meie õuele. Et ei tahetaks meist jälle üle sõita mingi konflikti käigus ja kui me saame, noh, ma ei tea, kolm 40 järgmisel aastal taas nende jätkata sellel rahuajalainel, siis, siis ma olen üsna üsna kindel, et, et noh, ühel hetkel tulevad need ka need kõrgeimad kõrgeimad tunnustused, aga, aga noh, see väljakutse Eesti jaoks, ma arvan, on ka see, et see, see et me oleme natukene siiski nende maailma keskpunktide jaoks võib-olla täna pisut perifeerne, need lennuühendused ja, ja noh, see, et selles mõttes mina suhtun küll nendesse. No päriselt ei mõista seda, seda, seda argumenti, et ütleme, loodushoiu tõttu noh, peaks igasugune raudteejaama ehitamata, näiteks ma tegelikult näen seda, et hästi palju väga olulisi eestlasi ju kirjutas sellele kirjale alla, et näiteks Rail Balticu vastu, aga noh, mina, mida mina, võib-olla see Rail Baltic ongi selles mõttes selle võrdkuju, et kuidas kuidas saada nagu ühte asja, mis viib arenguni ühendada sellega, et me samal ajal ei sulgi ära oma noh, loodus ei riku mingeid muid asju ära ja minu minu lootus on selles, et meil on igas valdkonnas ikkagi piisavalt tarku südamega inimesi, kes suudavad tagada, et need, et need kaks asja kuidagiviisi leiavad nagu mingi kompromissi. Sest et noh, ma ei tahaks ka lõpuks ma usuga sellesse kardan seda, et kui Eesti jää mingiks päris loodusreservaadi iks, kus, kus nagu üldse ei tohi kuhu on majja raske ligi pääseda ja kuhu tuleb alla kolme lennukiga alati lennata, siis, siis siis selle üheks tagajärjeks võib-olla see, et me hakkame teatud tüüpi inimesi kaotama, kes, kes tahavad, ma ei tea mingisuguste olla nii-öelda nendele maailma, kes punktidele lähemal. Võib-olla kõige lõpetuseks ma küsiks, milline oleks sinu soov Eesti järgnevaks 100-ks aastaks konkreetsetest asjadest rääkida, siis siis see soov on ühelt poolt see, et Eesti iseseisvus selles mõttes säiliks, et seda keegi keegi ei tuleks nii-öelda mõttele, et see selle vastu midagi teha. Ja kui, kui keegi sellisele mõttele tuleks ja, ja, ja veelgi hullem teeks siis, et see ei õnnestuks, et seal selles mõttes selle nagu eksistentsiaalne soov, aga aga kindlasti ma soovin ka seda, et noh, 100 aasta pärast see Eesti, millest me räägime, et ta oleks ikkagi vähemast vähemasti mingis olulises ulatuses jätkuvalt ka eesti keele, et see, et ta ei muutuks ainult mingiks selliseks ajalooliseks mõisteks, et me minevikus kunagi oli selline keel, aga tänapäeval ikkagi Me paratamatult lähtuvalt teeme kõiki asju, ma tea, inglise võib-olla hiina keeles, mida ma, mida ma ise loodaksin sellelt tulevikult, on see, et selle ühte selleks nii-öelda maanurka ja riiki defineerima jäävaks selliseks eripäraks, mis tegelikult teeb ka mingis mõttes Eestist Eesti ongi seesama Eesti Eesti keel ja kultuur, sest tegelikult ju noh ütleme minevikus, võtame kasvõi keskajal, kui Vana-Liivimaa, siis oli ka mingit sorti Vana-Liivimaa tänase Eesti Läti ala autonoomia, aga vähemalt riikluse mõttes noh, nii-öelda eestikeelne kultuur, see oli pigem teistes teistes keeltes ja nüüd, kui eesti keel ja kultuur on jõudnud siis nii-öelda nendesse kultuurrahvaste perre, siis, siis ma jään hoidma pöialt sellele, et ta sealt ei kaoks. Head kuulajad, mina olen saatejuht, Raines Treufeldt ja te kuulasite vikerraadio saatesarja globaalsed eestlased. Meil oli külas Eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Kui teil on mõtteid, ettepanekuid, kommentaare, siis kirjutage palun aadressil globaalsed eestlased saatke email punkt com. Kuulmiseni.