Tervist raadiokulle Valtri Valdo ja kõnele tsipake võrokesi tegemist. Eile peeti Tartus Eesti Rahva Muuseumis Võromaa söögi päive. Seal näidati vaheliselt söögiraamatut ja süve pakuti. Sa ikka sõira, mille jaoks küsis võrokesed ja seto euroliidu käest omakandimärki kuistu küsiminele dementsuse, söögi, ettevõtmise viil. Plaanin oma kõnele seisumbommi Külli Võro instituudist. Me kõik teame, mis on sõir, aga nüüd me oleme Euroopa Liiduga siis küsimon oma tootjarühmaga siin vanad Võromaal, et ja setomaalt sõirale Euroopa geograafilise tähise märki ja too eelmine küsimine, kus me tahtsime siis vana Võromaa sõira ja setomaa sõira nimme, kes too päris hästi läbi ei lähe, Läänsaid sõiru müügil ei ole ja kui me nüüd siis kained, mis meil siis müügil õmbleb ja onu siis ongi tud asja nimatu, sõi raske käigi ja eristada said tootja nimega ega, ega talusest oma sõira ettevõtjatega oma sõira ja siis säänse küsimisega lähmegi, lähemegi, semi sõirale, geograafilise tähise märki ja ega tootja saatis oma sõirale oma tootja nime manu, panda võrama sõira ja setomaa sõira märgikesemise vapra kuni kuu lõpuni kõigile avalikult kaija maaeluministeeriumi kodulehe pääl ja septembri lõpul läks siis taotlus jällegi Euroopa Liidu poole vastast teele. Teil on ka üts raamat, uudis tõtesteela ERMi üritusel sai välja näidatus ka võrokesi, köögi ja söögiraamat, mis võib olla paljude võrokestele omniva tutva, aga nüüd on raamat välja antu siis võro ja inglise keelend kuin öelda võro ja eesti keele siis nüüd saaretsete lugeda ka inglise keelel ja piinab juba kiitvaid sõnu tulnud väga hästi pantu inglise keelde ja esimene inglise keele moment and just nii hinda söögitegijatele ka sõnavara kätte, millega seletada, mis sööki vallale välljamaalasele, et saa siis seletada vallatutest, küla Liisile, inglise keeli, et mida siia laua peale pantom, milles ta pettunum, kuis vana Võromaa söögiaastak, lännu on vana Võromaa söögiaastat vastu Panso lainelise tähele suvel Laatu pääl häste laialt vallakiteta mitmelaada peal suurelt valan söögi pakkia siis vastes jää ka tähele pannud tuua Karoliina Päivi haigu arvata maailma kõige suurem sõir, mis siis veel rahvale ka maitsmiseks Vana-Võromaa söögi, aastaclejatedesi, sügise, vastse hooga juba tuleva nätaldule kandle majan, võron Lõuna-Eesti söögikonverents. Kee päämiselt kõneldas Vana-Võromaa söögist ja söögiasjast ja Rehe kuu kolmandal nädala lill 14 kuni katse oktoobri on jällegi tulem, on Uma meki kohvikute ja restoranide nädal, kus on siis ütlesite, söögi kotust on, saatsin Võromaa oma mekiga sööki ja Märdi kuu peale ja siis jällegi juba üle Eesti tuntu Uma meki laat, mis tina vastam 10. ja Thomses novembril võral jälle äkki spordi hoonen. Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia saadi Mahava artiklikogumik päälkirjaga. Kõik, mis oli, on suurem ja suurem. Raamatu autor on Hollo Maarja Jaan 10 aastake uur Võrumaalt peri kire, mehe Kangro Bernardi loomingut, mille Hollo Maarja raamat preemiat väärt on, seletas, ütles žürii liige Võrumaa keskraamatukogu Directriculjusse. Hinga. Raamat on väärt juba sellepärast, et on pühendatu ja uuritu Bernard Kangro elu ja loomingut. Bernard Kangro siin Võrumaal sündinud nüansszlan, järgmine aasta tähistame, tema 100 kümnendad, sünniaastapäev ja au ja kummardus Maarja Hollo ole, et daam süvenenud väliseesti kirjandusse ja tänu Maarja Hollole omm nüüd tervenenud lõigukene väliseesti kirjanduse maastikust, et ta on pühendanud oma elust 10 aastat Bernard Kangro loomingule ja ka tema doktoritöö Bernard Kangro loomingust ja nüüd on ta võtnud Vaivas kokku Kirotada artiklite kogumiku. Kõik, mis oli, on suurem ja suurem kõik komisjoni liikme, kes teda tunnustiva just selle suure töö ja pühendumise pärast ja mis on tõesti Bernard Kangrot väärt Kunimata üldse asi, nii on, raamat on põnev, mille Hollo Maarja kokku seal võis olla, ma pea rohkem tähtsamas luulet, et Kangro esivein, noh, tähendab kes ka Eesti peale seda, kui ta 44 ära lets, et ta vei kõik selle Võrumaa ja kõige selle lootuse ja luule sinna Rootsi üten luule kaudu thanniku elas eestimaad meile, too meile tagasi ja Võrumaad eriti mul on nagu südamel, kergem bet veidikene tänu Maarjale sai Bernard Kangro siin Eestimaal jällegi pildile toodud kõneled Sipakesega Hollo Maarjast, kus on tema võro ja võramaaga köidet või tema väga kõvasti köidet kõvem köita ei saa, sest ta on sündinud Võrumaal ja siis terve oma lapsepõlve ja suve veetne, mis on, ja minu mäletamist mööda võrul kooling Ülikooli nokknuia, nüüd vaheaja ja nädalalõpu kõik Võrumaale. Ja ongi see, oskas kõik saate saatuse kokku. Harju Ülle lugi valt pri, Valdo vahtisime võrokeelne saade tulejal nädali pärast tuleva neljapäeva kell puulsaitse õdagu.