Et ma olen natukene skeptilisemad ja, ja seetõttu teeme, üritame asju teha alguses omal moel ja vahepeal need ei tööta ka ja vahepeal meid tegelikult väga palju aitaks see, kui me õpiksime maailma parimatest praktikatest ja teeksime mingeid asju samamoodi nagu mujal tehakse, aga mõnel teisel juhul jälle aitab see meid nagu väga, kuna tänu sellele me jõuame mingisuguse unikaalse või teistsuguse lahenduseni. Rainer Stephen ja te kuulate vikerraadio saates aeg, globaalsed eestlased, kus meie eesmärk on luua mälupilt silmapaistvatest Eesti inimestest, ei ole maailma üksteiselt õppida ning tuua end teineteisele lähemale. Minu vestluskaaslane selles saates on ettevõtja Rain Rannu keda tuntakse peamiselt tema kaasasutaja ning viimasel ajal ka filmi Ameerika suvi, produtsendid aga jää. USAs raamatumüüjana alustanud Rain oli 2000. aastal asutatud ettevõte Mobi kasutaja millest kasvas välja rahvusvaheline mobiilimaksete platvorm Fortumo. Lisaks Rain tegev ka ingelinvestorina ning tema hobideks on fotograafia, filmindus, hipo ning jooksmine. Räägime Rainiga, kuidas ta sattus 2001. aasta 11. septembril Manhattanile räägime telekomijäägi tulevikust, argumenteeritud reaalsusest ning tehisintellektist. Millised on tema investeerimispõhimõtteid ning juhtide tüüp, tead millised on väljaspool Eestit tegutsevate edukate inimeste iseloomuomadused ning mis on ühisstartup idel ning hiphopi muusikutel. Tere tulemast saatesse, ain räine tegutsevast. Istume Ainiga päikselisel laupäeval Palo Alto California Stanfordi Ülikooli külje all. Nägime Raini erinevatest tegemistest läbi ajaloo. Miinused küsivad, mida sa teed siis, kuidas sa vastad? Ma oskan, et mul on ettevõtja ja see on ikkagi see, kuidas ma ennast nagu kõige-kõige rohkem näen. Et enamik inimesi tunneb mind kõige rohkem läbi ettevõtte Fortumo, mis on siis rahvusvaheline mobiilimaksefirma, et me hetkel tegutseme 95. riigis, meil on umbes 80 inimest, peakontor on Tartus, muud kontoreid on Pekingis. Niudeelis väikesin San Franciscos, politsei Vietnamis ja me aitame niisugused rahvusvahelistel platvormidel nagu, nagu Google, Spotify, Netflix ja paljud-paljud, teised teenida raha arengumaades kasutajatelt, kellel ei ola krediitkaarte, aga kellel kõigil on mobiiltelefonid lisaks Fortum ala, ma olen siis viimasel kolmel aastal olnud laiemalt tegev startup Komionitis ka ingelinvestorina. Et oleme koos kaaslastega investeerinud umbes 10-sse Eestiga seotud tehnoloogiaettevõttesse ja, ja võib-olla kõige laiemalt mulle meeldib nagu defineerida ennast, et ma tegelen asjadega, mis on põnevad, mis võib-olla omavad mingit mõju kuskil ja mida ei oleks olemas siis kui mina teeks. Kuidas tekkis ettevõtluspisik? Ma arvan, et ettevõtluses pisike pöördud tagasi minema tegelikult juba väga varasemasse aega, et veel enne, kui mul tekkis ettevõtluspisik, tekkis mul armastus arvutite dialooge vastu. Ma mäletan, et see katalüsaator oli see, kui ma olin umbes 11 või 12 aastat vana ja mu isa töö juurde. Tartus tekkis järsku personaalarvuti kus oli lisaks tööprogrammidele ka terve hulk mänge tropi riskide peal, nagu siis, nagu tol ajal olid. Ja ma mäletan, et, et, et niisugune muutev kogemus oli, oli see arvutimäng nagu tuum kuskil aastal. 93. Sa Rain arvad ka mänginud ilmselt seda et kui sa nüüd tänapäeval proovid mingisugust virtuaalreaalsuse prille, et siis esimene kogemus, mis seal VR prillidest tuleb, on päris võimas, aga paljudel inimestel on mul oli et see kogemus, mis ma 93. aastal sain sellest ruumist, mis oli siis esimene kolm teie sees kohates mäng, et see oli kordades võimsam kui kui tänapäeval see virtuaalreaalsuse kogemus kolmeteistaastasena. Ja siis ma enamik põhikooli, aga suuresti veetsin Keeni koolivälise aja kui vahel kooliaeg ja arvutimänge mängides, mis lõppes sellega, et keskkooli ajal tuli tuumi järglane quick välja, mis oli sama firma järgmine mäng kus oli juba lihtne ka ise maailma luua, isetasemeid teha. Ja siis oli nagu mäletan, sihuke päris äge tunne, Tartu poiss, istud kuskil korteris arvuti taga ja sa teed mingi toote või mingi asja, mida siis nagu üle maailma inimesed kasutavad. Et, et see oli minu jaoks niisugune väga, väga mõnus muutev kogemus. Räägime korraks sellest ka, mis keskkonda sulle üles kasvades oli, mainisid, sa kasvasid Tartus? Et meil on palju teisigi Tartust tulnud Eesti ettevõtjaid, kes maailmas ilma teevad, et et milline oli see keskkond Tartus ja milline oli see keskkond kodus, mida see sulle andis? Mu isa oli ettevõtja, et trükitööstuses ja raamatute valdkonnas, mis andis kindlasti selle, et meil kodus oli hästi palju raamatuid ja veel enne arvutite ma mäletan. Meil on kaheksa 90 aastane läbi loetud kogu seiklusjutte maalt ja merelt sori suuruse Mirabiile säärest, kõik, mis toona kättesaadav oli. Ja, ja siis kui, kui hiljem need Eesti vabaks sai valik suurenes, ET mälete mammutasin siis seal väga palju raamatuid. Ja isalt tuli, võib olla ka see ettevõtluspisik, majanduslik mõtlemine, ema oli arst. Temalt ma sain juba selle pehme poole, aga samas ka selle kindlustunde, et et arst saab ju kõigi probleemidega hakkama, ükskõik mis sul viga on, mis valutab. Et ema alati aitab, arst, alati aitab. Ja, ja see oli ennast väga, väga sihuke mõnus. Ma sain turvalise kodutunde keskkonna. Rääkides maailma muutumisest, et siis, kui sa said juba suuremaks siis sinu kogemus Ameerika Ühendriikidega algades, raamatu müügist, oliseni. Tegelikult mul on üks veel varasem kogemus, tähendab, esimest korda olin Ameerikas just 2000 1001. aastal. Ma olin ühe mittetulundusühingu raames ÜRO konverentsil New Yorgis oli neli päeva konverentsile konverentse läbi, pidin hakkama tagasi lendama, üks päev oli veel vaba ja mõtlesin minna linna peale vaatama, et mis New Yorgis ägedalt on, siis tegin hommikul teleka lahti ja vaatasin, et tallinnas minust 50 tänavat allpool oli ultratsentritorni lennanud lennuk. Ja alguses inimesed ei suutnud nagu midagi aru saada, et mis seal siis täpselt toimub, et arvati, et õnnetus ja kõike muud. Ja maga turistina tormasin kohe alllinna, et vaadata lähemalt, enne kui ära kustutatakse. Ja siis jõudsin metroost välja sinna umbes City hooli juurde, umbes 500 meetrit tsentrist. Ja siis oli lennuk lennanud ka juba vahepeal teise torni. Inimesed vaatasid siukse huviga, tegid pilte ja keegi ka tegelikult midagi väga ei kartnud. Ja siis umbes kaks minutit hiljem kukkus esimene torn kokku ja alles siis jõudis inimestele kohale, et juhtunud on midagi erakordset või või ootamatut. Ja siis me mõtlesime kõik mingisuguse tolmu sisse, mis sealt tornidest tuli, kõik täielik paanika, kõik jooksid erinevates suundades. Ja, ja see oli niisugune nagu väga, väga, väga tohutud raputav kogemus. Ja pärast seda siis olime New Yorgis nädal aega kui ükski lennuk lennanud, nägin seda täiesti surnud New Yorki ja täiesti sellist nagu nagu erakordselt olukorda see ala. Ja see mõjutas nagu väga tugevalt ka minul sellist nagu tunnet Ameerikasse, et ma olin Ameerikas just sellisel hetkel, mis nii Ameerika kui maailma ajaloo seisukohast oli, oli väga nagu oluline. Ja võib-olla see mõjutas siis ka hiljem osaliselt siia nagu pidevalt tagasi tulema, sealhulgas grammidega. Mis võib-olla oli selline sügavam tunne või sisemine veendumus või õppetund, mida sa said sellest 11. septembri katastroofist? Ma arvan, et see õppetund või mis siis hakkas nagu kohale jõudma, oli ka see, et kuna see oli mu esimene üle ookeani reisima ei olnud eriti kuskil varem käinud. Et hakkas see kohale jõudma, kui, kui seotud maailm on omavahel need erinevad maailmaosad. Et, et see, mis on. On toimunud need protsessid, mis on toimunud Lähis-Idas, see, mis on toimunud nagu aastaid varem, et need mõjutavad globaalselt. Seda, mis toimus tol hetkel Ameerikas ja mis siis omakorda mõjutas tegelikult mõjutab meie maailmas siiamaani. Et selles suhtes mulle oli ta võib-olla too hetk ei mõelnud sellele nii tugevalt, aga tegelikult see oli nagu kindlasti väga-väga vapustav kogemus. Ja siis teist korda tulles tagasi Ameerikasse, et kas see oli siis see hetk, kui sa tulid raamatuid müüma või oli veel vahepeal midagi? Ja ja teist korda ma tulin tagasi raamatuid müüma. Räägi natuke sellest, kuidas sa selleni jõudsid. Selleni raamatumüüginime jõudsin siis niimoodi, et tegelikult juba enne me olime teinud oma omaette võtta. Ja meil oli seal programmeerimas üks, üks väga-väga terane tark kutt nimega Andres, märg Tinn, kes kirjutas väga head PHP koodi. Ja siis mingi hetk kadus suveks ära Ameerikasse ja sügisel on tagasi tulnud nagu meie firmasse tööle. Järgmine suvi läks jälle Ameerikasse, siis jälle Ameerikasse, siis mõni aasta hiljem tekkis mul huvi, et mida ta seal täpselt teeb, et uuriks natukene lähemalt. Ja, ja siis ma leidsin, et et see raamatumüük on nagu päris huvitav ja arendav asi, et tol hetkel oli Eestis võib-olla käinud seal inimesi ühe käe sõrmedel, et tänaseks on käinud seal üle 3000 inimese ja, ja siis mul tekkis nagu väga sügav huvi, kuna seal õppeaspekti vastu, mida sealt võiks potentsiaalsed õppida. Ja siis ma ütlesin Andresele, et kuule, et kas ma saan ka tulla. Ja, ja nii ma ennast leidsingi Washingtoni osariigist. Maapiirkondadest 18 tundi päevas ukselt uksele, Ameerika pereemadele hariduslikke raamatuid müümast. Sellest South bastioni kogemus, et mida ta sulle nagu andis, et kindlasti nagu müügikogemused ja nii edasi, aga mida sa, mida sa isiklikult võib-olla kõige tähtsam? Jah, ta andis paljuski müügikogemust ja seda, et näha, kuidas müük toimub nii-öelda erakliendile ja peredele ja siis seda oli hääle kõrvutada selle ärikliendile müügiga, mida me samal ajal Eestis tegime. Aga võib-olla kõige enam ta andis tunnetust Pähe taktikaid selle kohta, et kuidas nagu inimene töötab ja kuidas ma ise töötama ja kuidas ennast motiveerida, kuidas hoolitseda selle eest, et kui sul on tõesti olulised hetked, et kuidas olla tippvormis, kuidas tehase kõige, kõige tipptasemel parem sooritus, mida me nagu suudame teha. Et mingi hetk muutus võrreldavaks tippspordiga. Et tippraamatumüüja müüb vähemalt 50 korda rohkem, kui, kui alga, raamat müüa ja selleks, et sinna jõuda, see on selline pidev samm-sammuline enesearendamine juurde õppimine ja kogu aeg nende, nagu selles selles valdkonnas kitsas valdkonnas paremaks muutumine. Et kuidas seda teha, et, et see oli nagu selline hästi hästi põnev, põnev kogemus. See on teema, mis mind väga huvitab, see natuke metateema ehk siis õppida, kuidas kiiremini õppida. Kas sa seal raamatumüügi ajal õppisid ka midagi sellist, et mida sa hilisemas elus siiamaani näiteks kasutad? Võib-olla kõige olulisem puudutabki seda ajajuhtimist ja ja nagu tasakaalu. Et kui hästi palju räägitakse sellest kuueklast balansis või töö ja eraelu tasakaalustada, siis enamikel juhtudel näeb välja selline, et sa oled kaheksa tundi tööl ja kaheksa tundi magad ja 800 nende muude asjadega sul peaks ikka asjad olema tasakaalus. Mida raamatumüük õpeta. Tegelikult see, et see tasakaal ei pea aset leidma ühe päeva jooksul ühe nädala jooksul vaid võib-olla isegi parem, kui see tasakaal leiab aset mingisuguse pikema perioodi jooksul. Et inimene on, suudab tipptasemel sooritus siis, kui ta on absoluutselt täiesti mingisuguse teema sees. Raamatumüük, kus sa töötad, tavalise 40 tunni asemel nädalas töötada ja 80 tundi või rohkem nädalas. See tähendab, et sul on fookus ainult konkreetselt sellel ühel asjal. Ja su tulemused ei ole mitte kaks korda paremad kui neljakümnetunnise töönädala puhul, vaid need on kolm, viis või 10 või 20 korda paremad just selle tõttu, et sul ei ole mitte mingeid muid segajaid ja sa oled täielikult keskendunud sellele ühele asjale. Aga loomulikult selline intensiivsus ei ole hoitav mingi pikema perioodi jooksul. Ehk siis, et sellele peavad järgnema ka väga selliselt, nagu madalama intensiivsusega perioodid Jäniku raamatuminet aastat vaadata, siis enamik aastat nagu tunduks ka, et nad ei teeks eriti midagi. Need reisivad ring eksootilistes kohtades. Lihtsalt puhkavad ja ei teegi väga, mitte midagi. Ja see on tervelt nagu õpetajatega. Et elu on mõnes mõttes nagu natukene sarnane, et mingitel perioodidel sa töötled väga intensiivselt, 18 tundi päevas rohkem, et saavutada mingit eesmärki. Ja siis, kui sa suudad oma elu tasakaalu viia, et siis mingitel teistel perioodidel sa saad pikemalt reisida või olla perega või teha nagu, nagu rahulik, kui muid asju. Et, et see on üsna, ei ole midagi uut, vaid see on tegelikult midagi, mis on toimunud aastasadu vormerit muude puhul, et kui sul on lõikushooaeg, et siis sa töötad 18 tundisid, miski muu ei huvita. Ja kui sul on hea lõikus, siis sa suudad talvel rahulikumalt selle pinnalt elada ja aasta vastu pidada. Et võib-olla nagu raamatumüügi mõttes on, on see üks peamisi õppetunde, mis ma sealt olen saanud. Sa oled läbi käinud huvitava raja erinevates valdkondades, aga peamiselt oled sa tegelenud mobiilimaksetega või mingil moel mobiiliäris, ütleme siis nii ja ja siin enne saadet natuke rääkisime ka, et aastal 2004, kui ma olin veel tudeng. Meil paluti innovatsioonipoliitikas teha üks uurimustöö või lihtsalt ettekanne mingisugusest Eesti ettevõttest, mis, mida te arvate, et on hea ette võtta ja mina tegin Mobist. Ja ma eile leidsin selle faili täiesti kogemata tuli see meelde ja leidsin selle üles, et ma saan seda päästusele sellele näidata. Aga, et, et Moby Te lõite juba 2000. aastal ja meheks tulid 2001 esimest korda, et keerame korraks tagasi ja räägi sellest, kuidas Moby sündis. Et Moby on tegelikult mõnes mõttes üsna ebatavalise sünnilooga, et Moby meeskond sattus kokku juhuslikult ühe Tartu ülikoolikursuse raames. Ja see oli selline erakordne kursus tolle aja kohta aastal 2000, mille eesmärk ei olnud lihtsalt midagi teoreetiliselt õppida, vaid eesmärk oli kohe praktiliselt mingisugune toode või teenus valmis ehitada ja seda turule pakkuda. Ja kuna mobiilid olid tol hetkel kuum tärkav teema, et siis me valisime projekti, see oli seotud mobiilidega, tegime mobiilireklaami ja selliseks huvitaval üsna häirival moel toimiv mobiilireklaam. Et sulle helistati, mobiil helises, sa võtsid vastu ja sulle mängiti ette Robo kõnelaadal reklaamiklipp niisuguse toote või teenuse kohta. Ja siis pärast seda sa pead vastama kolmele küsimusele sellesama toote või teenuse kohta. Ja kui sa vastasid õigesti, siis oli seal võimalus võita see teenus, mis asi, mida seal pakuti, kas sõlmige, Ericssoni, telefon või mingi kosmeetikateenus või mingi raamat või mida iganes. Ja kui sa vastasid küsimusele, siis suliste terve uuesti ja uuesti ja uuesti. Ja kõik see leidis aset, et jõulude ja uusaasta vahelisel ajal niisugune vaikne, rahulik aeg, kus inimesed tahtsid kodus olla. Ja see projekt ise oli väga edukas tulemuste mõttes. Aga kui ma ise maha istusime, pärast seda hakkasin mõtlema, et kas see on see, mida me teha tahame, et siis me leidsime, et ei. Aga samas me olime veendunud, et et see meeskond, kes meil oli selle projekti raames kokku tulnud, et see meeskond on väga äge ja me tahaks kindlasti midagi koos teha. Ja siis just oli selline teine tärkav tehnoloogia, mis, mis tõusma, kas see oli SMS, mis algselt oli mõeldud olemast osa GSM standardist, mis on mõeldud mastide omavaheliseks kommunikatsiooniks, siis natuke aega hiljem hakkasid inimesed üksteisele SMSe saatma, veel hiljem tekkisid igasugu SMS teenused. Ja meie olime siis just selles hetkes, kui nüüd SMS teenused hakkasid tekkima. Ja siis me eesti turul ehitasime neid mingi aeg. Kunime, leidsime, et mõistlikum on teenust ehitamise asemel teha platvorm, mis võimaldaks igaühel neid teenuseid ehitada. Et kui kullapalavik, et siis pakku, pigem neid vahendeid, millega kulda kaevandada, kui jätmine ise kaevama. Ja siis platvorm sai väga edukaks Eestis siis Me laiendasime Lätti, Leetu ja siis mingil hetkel, viis aastat hiljem tekkis tunne, et seda võiks ka laiemalt pakkuda. Ja siis niimoodi nagu Mobist, mis meil algas aastal 2000, kasvas aastaks 2007 välja kortuma, mis siis on see praegune ette võtta, millega me kõige rohkem nagu tegelema? Nüüd liigume seitse aastat edasi, nagu sa mainisid, täägime Fortumast siis võib-olla üle käia mingisugused hetkeseisund, numbrid, mis Fortumo ka on, et mitmes riigis Fortumo täna opereerib ja nii edasi. Portuma tänaseks 95. riigis, kus on meie teenus avatud. Et ärme katame peaaegu peaaegu peaaegu kõiki kõiki arvestatavaid arenenud ja arengumaid aga kõige mõistlikumal Fortumo teenuseid kasutada. Mägi kiiremini kasvav piirkond. Üks on Kagu-Aasias, kuna seal on väga vähestel inimestel krediit kaardid, pangakontod aga kõigile mobiilid. Et meie teenus on just just nendes kohtades kõige kasulikum. Mis on kõige suurem riik või piirkond, kuhu ta ei ole veel sisenenud, aga kuhu tahaks minna? Kas meil on niisugune huvitav suhe Hiinaga, kuhu me oleme tegelikult korduvalt sisenenud ja kus meil on ka seitsmeinimeseline kontor Hiina turule? Meil ei ole senimaani õnnestunud veel raha hiinlaselt. Me töötame koos suurte Hiina firmadega nagu Denzel Baidu Alibaba ja aitame neil raha saada klientidelt oma teenustes klientidelt teistes riikides. Aga meil ei ole õnnestunud saada raha Hiina turult, kuna Hiinas on väga-väga keeruline välisettevõtetel. Nagu tegelikult jõuda sellise selliste ärivaldkondade juurde, mida kohalikud tahavad Kaise pakkuda. Siin on väga lihtne raha sisse panna, väga raske raha välja võtta. Räägime korreksi telekomiäri tulevikust ka. Et sa oled seda nüüd lähemalt näinud. Päris pikka aega. Kuhu liigub Telekom? Kui me vaatame maailma globaalselt, et, et ma olin hiljuti Keenias, et kui sa võtad mingisuguse sellise Aafrika riigi või gaase riigi ja sa lähed natuke suurlinnadest välja ja sa leiad ennast mingisuguses külas, kus võib-olla ei ole elektrit siis igas külas on vähemalt iga kohaliku mobiilioperaatori putka mis müüb selle mobiiliteenust, telefone ühtlasi ka pakub mobiilimakseid ja kui sul elektrit ei ole samas putkas võimalik oma telefoni laadida. Ja samas nagu lähim pank on seal võib-olla 300 kilomeetri kaugusel, lähim suurim pood on seal võib-olla 100 meetri kaugusel, niisugune gruusia Sõrkuse kõike saad osta, ehk siis, et see võrka levitus, võrk ja see subjeli operaatorid on välja ehitanud globaalselt. Ta on nagu tohutu. See tähendab, et mobiilioperaatoritel on väga hea positsioon pakkuda selle pinnalt ka igasugu muid teenuseid klientidele. Kuna nad on jõududega kliendini igas piirkonnas on tekkinud klientide seas, usaldas Alt konkreetsemalt Fortuma piilimaks äri koha pealt. Mobiilikasutajate arv kasvab endiselt oluliselt kiiremini kui nende inimeste arv, kellel on pangakaart või mingi muu maksmise vahend. Et ka meie jaoks turg on kogu aeg suureneb. Maailmas on praegu seitse miljardit inimest. Kasvab kogu aeg. Mis hetkel saab olema olukord, kus 90-l protsendil inimestel on telefon. Raske öelda, aga me ei ole sellest olukorrast üldse kaugel arvestades, et et arengumaadesse saate osta Smart Fowni targa telefoni androidi platvormile umbes 20 dollari eest. Ja inimestel enam ei ole kodudest tingimata televiisorit, et ega ega mingeid muid kanaletab viil, mobiil on muutunud nende ainsaks peamiseks platvormiks, mille kaudu nad kogu oma infot kogu meelelahutust, kommunikatsiooni ja kõike nagu saavad. Tähed enamikes riikides juba see aeg, mis me veedame mobiiltelefoni kasutades, on ületanud seda aega, mis me kiidame televiisori ees ja seda aega, mis me veedame arvuti ees. Ja, ja see ainult ainult selles suunas liigub. Aga noh, loomulikult mobiil ei ole kindlasti nagu viimane platvorm. Et siin Ameerikas. Ma ei tea, kas sa kasutada on juba nagu Amazon Echo ja mingid kõnepõhised häälepõhised, platvormid, mis kuulavad meid kogu aeg peal, aitäh. Ja selle pinnal täidavad Meiga käsku. Et, et kindlasti varsti lähiaastatel me liigume ka siit edasi. Et mobiil võib meil küll taskus olla, aga võib-olla ma ei võta teda meie peade ta enam nii tihti sealt taskust välja võtma, vaid me saame temaga suhelda ka vabalt oma keeles kõne teel. Ja ta teeb meile neid asju, mida me tahame, ta teeks. Jah, mobiiltelefonist sõna telefon on juba lihtsalt marginaliseerida tegemist seadmega, millel on palju sisendeid ja palju väljendeid. Et mis. Mingi globaalse võrguga absoluutselt, ja siit, kui nüüd edasi mõelda, et meil on ees prillid, mis praegu on umbes nagu telefonid 25 aastat tagasi, millega sai ainult rääkida, et meil on prillid ainult selleks, mis teevad. Me nägemist paremaks kui esimesed katsetused nagu Google, klaas on siin nagu eri põhjustel ebaõnnestunud. Ma ei kujuta ette, et prillid, mida me kanname viie või 10 aasta pärast, et need oleks endiselt sellised rumalad prillid, nagu me praegu kanname. Ja nüüd kombineerituna selle hääl sisendiga visuaalse väljundiga, mis meil on prillide näen kogu aeg ees. Et ma näen, et see on palju võimsam platvorm kui, kui see telefon, et kui mul on vaja telefoni midagi sisestada, sealt infot kätte saada. Mul kulub vähemalt kümme-viisteist sekundit seda teha. Et hääl kombineerituna prillidega võimaldab sedasama teha reaalajas. Seal on, millised on sinu selliseid investeerimispõhimõtted, et kas sa vaatad valdkondadesse, mida sa tunned või vaatad sa mõttemalle, mis sarnanevad sinu mõttemallile. Ma mõtlen investeerimisest et see raha, mis sa paned startup investeeringutesse, et kõige lihtsam on mõelda sellest kui rahast, mida sa tõenäoliselt enam mitte kunagi ei näe. Aga et kui väga hästi läheb, et, et siis tuleb sellest osa tagasi või kõik tagasi või isegi rohkem kui kõik tagasi. Ja miks me seda teeme ja miks ma seda teen, on, on see, et, et mulle meeldib see valdkond ja mulle meeldivad need firmad. Abi investeerimispõhimõtetest on veel kaks tükki veel kõige olulisemad, mida me ise järgi järgima. Ja üks on see, et, et me tegelikult kõige rohkem ikkagi investeerime Founderisse või kaunding tiimi nendesse mõlemad teame, kui keeruline on ehitada ühte rahvusvaheliselt edukat firmat. Ta muutub väärtuslikuks investorile potentsiaalselt viis või 10 korda investeeritud summa tagasi toob tohutult raske ja aastatepikkune, väga keeruline töö. Ja, ja see on väga ebaloomulik. See on väga ebaharilik või midagi sellist juhtub ehk siis, et otsime paundereid, kelle puhul meil on usk, et nad suudavad selles nende valitud valdkonnas rahvusvaheliselt eduka skaleeruva väärtuslikku ettevõtte üles ehitada. Ja teine pool on, on seal see, et me investeerime pigem firmadesse, mille puhul me tunneme, et me saame kuidagi abiks olla. Et me võime küll näha, et firmal on väga suur potentsiaal, aga kui me tunneme, et me ei saa kuidagi aidata Ta millegi muuga kui ainult selle rahaga investeeringuga et siis pigem ma ei tee seda investeeringut. Kuidas sa tunned ise, et millised on sellise tüüpilised kohad, kus nii kogenud kui ka algajad juhid aega raiskavad? Kindlasti nagu väga erinev ja palju kohti, aga üks on kindlasti see, mis ma ise olen tabanud, et et sa sageli teed väga efektiivselt, aga sa teed valesid asju. Et võib-olla nagu tähtsam on teha õigeid asju ja natuke vähem efektiivselt valesid asju perfektse efektiivsusega. Et tähtis on võib-olla astuda samm tagasi ja mõelda natukene rohkem. Ja tänu sellele, kui sa mõtled natuke rohkem, on võimalik tegemise peale kuluvat aega kokku hoida. Üks väga oluline põhimõte, mille me oleme saanud raamatumüügiga seotud inimestelt, on see, et kui meil on alati õpetatud seda, et kui on mingisugune asi teede ära esimesel võimalusel teede ära pigem nagu varem kui hiljem et siis tegelikult sageli on palju kasulikum lükata edasi asju viimase hetkeni. Just sel põhjusel, et paljud asjad võib-olla mis praegu tunduvad hästi olulised, aga sa näed, et sul tegelikult on see vaja teha härra kolme kuu pärast ja kahe poole kuu pärast sul võib-olla selgub, et seda asja tegelikult ei olegi vaja teha või sa oled vahepeal õppinud midagi juurde, kuidas seda asja teha efektiivsemalt sul kuluks siis poole vähem aega selle tegemiseks, kui praegu. Ja lõppkokkuvõttes nagu edasilükkamises ei ole mitte midagi paha, kui sa täitsa teadlikult. Sa tegid filmi hiljuti tulid välja filmiga nimega Ameerika suvi, mis siis põhineb, ütleme, sinu ja ka teiste kogemustele raamatumüügiga, kust huvi filmi tegemise vastu ja siis ikkagi, miks film? Ma arvan huvi filmi tegemise vastu, mis sa enda jaoks põhjendasin, seda umbes selliselt, nagu nagu Mark Zuckerberg Facebooki asutaja teeb. Lisaks oma põhitööle ka sellised hobiprojekte, et üks aasta õppis selgeks hiina keele, teine aasta luges iga nädal ühe raamatu ja nüüd praegu ehitab mitte siit väga kaugele endale tarka kodu ise, et aga see on niisugune midagi, mis on põhides täiesti erinev, aga samas nagu põnev, huvitav A3, teine sügavam põhjuslik läheb tagasi sinna Algkooli keskkool, aga ma mäletan, et ma esimeses ja teises klassis vahetundidel lavastasin näidendeid, kus siis klassikaaslased mängisid ja, ja see keskkoolis arvutimängu kuigi levelite tegemine, et sellesamamoodi selline nagu loovtöö. Ja, ja mul on vist alati meeldinud luua mingisuguseid uusi maailmu, uusi keskkondi, luua midagi uut. Ta võib-olla selle asemel, et mängida mingit mingit olulist rolli kellegi teise loodud maailmas. See film oli mõnes mõttes selle järjekordne väljund. Mis oli kõige raskem, mida sa ei osanud oodata filmi tegemisel? Kui filmi tegema hakkasime, kuna meil on väga palju aega, kuna sai, meil ei olnud meie põhitöö kellegi jaoks, et siis seadsime endale üsna range piirangud. Et meil oli eesmärk võtta kogu film üles 20 päeva jooksul Kümneliikmelise meeskonnaga, Ameerika Ühendriikides ja selliselt, et kui me siia saabusime, meil ei olnud mitte ühtegi kokkulepet, mitte kellelegiga. Et me maandusime, bukesime b abil kohad ja siis me hakkasime nagu järjest filmima ja ühtlasi ka samal ajal koha pealt näitlejaid otsima, uusi võttepaiku otsima. Me tegime kõike nii nagu jooksvalt, start tegelikult ülameetodil. Ja meil olid siis selle tulemusena kuueteisttunnised, tööpäevad, raamatud müügil või mingi uue ettevõtte käivitamise varajases faasis. Ja kõik oli hästi-hästi noatera peal, et me sageli ei teadnud paari tunni pärast, mida me kohe järgmisel päeval filmima hakkama kahe tunni pärast tiimi hakkama. Ja selle tulemusena tegelikult me oleme väga positiivselt üllatunud, et meil kogu see asi siiski nagu üles filmitud, kui sai, et, et ma arvan, et see oli nagu kui selline ootamatu kogemus, aga et et need olid need piirangud, mille me olime endale ise sättinud. Olen alati jälginud sinu pilte, millel on väga äratuntav stiil, et sa võid öelda, et näed, see naine on Photo. Miks? Paragrahv need on minu puhul tegelikult see nagu hobi, mis mul on olnud viimased umbes viis aastat ja see tekkis tegelikult eelkõige sellest, et mulle hullult meeldib loodus, mulle meeldib looduses matkata, ringi käia ja eriti ilus hetk looduses alati on, on see nii-öelda mägi, kauer, fotograafia, keelefotograafide keeles, ehk siis kas päikesetõus ja hetk enne seda ja peale seda päikseloojang enne ja peale seda. Ja mul tekkis soov seda enda jaoks jäädvustada neid hetki, mis on minu jaoks alati maagilised, kui sa oled kuskil kas mere ääres või mingi mäetipu lähedal ja järsku see värvide mäng, mis taevas igal pool nagu toimub. Ja siis kas need pildid, mis nagu alguses välja tulid, need nagu ei suutnud kuidagi seda jäädvustada sellisel kujul, nagu mina seda nägin siis tekkis natukene huvi juurde õppida, et kuidas ka pildi peal saavutada, umbes selline tulemus nagu nagu päriselt. Ta päriselt seal oli, siis nutsin mõned kursused ja õppisin ise ja ja siis alati, kui ma kuskil ilusas kohas olen, on mul ka kaamera või mitu kaasas. Et see ka jäädvustada. Sest paraku meil tehnoloogia veel ei ole sellel tasemel, et ta suudaks selle niimoodi lihtsalt nagu ühe klõpsuga ise jäädvustada. Kuigi samas mul on kindel veendumus, et viie või 10 aasta pärast me me oleme seal Millest sinule algas huvi hipopi vastu? Ma arvan, et see oli empty viimis kunagi sealt satelliidi kaudu nagu tuli ja siis kõik need muusikažanrid. Aga hiphopi vastu konkreetselt ma ei teagi, kuidas seda nagunii täpselt algas. Aga kui praegu tagasi vaadata, üheksakümnendad siiamaani hiphopi selline kuldaega, et kõike Sipopi fännavad kõige rohkem igatsevad just 100 üheksakümnendaid mingil põhjusel, kui see hiphop veel ei olnud niivõrd mainstream, nagu ta praegu on ja samas nagu nagu siis tekkisid just need kõige legendaarsemaid autentse omad artistid nagu, nagu toores püüahhinaas ja minu jaoks võib-olla kõige rohkem vutanud klann. Ja mis mind selle juures nagu köidab on, toona köitis, oli aga võib-olla minimalism, mis, mis toona hipoppis oli. Et näiteks mu lemmik kipub produtsent riza, kes tegi neid vutang planni põhju. Et ta kaevas 70.-te plaadikuhjas, leidis sealt mingisuguseid imeilusad souli lood. Sämplis neist mingisugust kahe sekundist viiesekundiste 10 sekundis kõige imelisemat lõiku. Ja pani selle 100 korda luupima, tekkis sinna taha väga toore toored trummid ja passi ja, ja, ja pani sinna oma sõbrad New Yorgist hättenaylandi linnajaost räppima väga karme riime. Aga et mind Moriimidest ei saanud aru sõnadest ei saanud aru. 14 15, aga mis mind köitis, oli just see produktsiooniase biitise muusik, aga mis oli niivõrd erinev niivõrd toores, niivõrd ehe ja niivõrd minimalistlik. Ja pärast ma sain aru, et pärast põhjus, miks ta sellisena mõjus oli, oli, oli see, et Triza ei teadnud muusikast mitte midagi. Enam ei kipub produtsent mingisugust muusikalist põhja. Nad lihtsalt vaatasid selle järgi, mis nad südames tundsid, et kõlab ägedalt ehedalt ja see läks rahvale peale. Ja riza puhul hiljem konkreetselt tundis ennast natukene süüdi ja ta õppis siis nagu klaverit mängimas Harry mängima ja ka päris muusika põhimõtet teda ära. Ja paraku pärast seda ta ei suutnud enam teha midagi, mis oleks nii palju rahvale korda läinud, kui need 90.-te keskpaiga klassikalised plaadid, mida ta tegi kahete dipock mulle võib-olla meeldibki teised artistid ka just selle minimalistliku sääsele nagu kurduvusesele, nagu sihukse pakett. Emotsiooni pärast, mis võib-olla on ka jällegi nagu tulles tagasi natuke tehnoloogia startup'e juurde. Startup on oma olemuselt ka selline minimalistlik ette võtta. Et sa valid välja mingisugused väga konkreetsed detailid ja elemendid ja üritada neid teha niivõrd ägedakse heaks, kui sa nagu vähegi suudad. Ja see, see ülesanne on elimineerida kõik üleliigne, mida glasuur firma teeks ja mida mida startup idee? Tuleme tagasi ettevõtja elu, mis läheb ajas kergemaks ja mis läheb ajas raskemaks. Tulles tagasi sissejuhatuse juurde ja et ma arvan siiamaani, et kõige parem investeering, mis ma elus olen teinud, on need esimesed neli tasuta töötatud aastate ülikooli ajal varajastel kahe tuhandete mille Mobit arendasin ilma sellest mingit tasu saamata, kuna tänu sellele, et me seda tegime ja meie läinud tööle on meil avanud lõpp hiljem kõik need ülejäänud muud võimalused ja tegelikult nagu kogu maailm ehk siis, et see ettevõtja panus, mis alguses sisse paned, et, et see on nagu äärmiselt-äärmiselt oluline ja seda on parem teha, kui sa oled mõnes mõttes nagu noor. Et, et sul on see draiv siin tingimata ei motiveeri ja sul ei ole võib-olla mingi tingimata mingeid kohustusi finantsiliselt ja sa saad seda võib-olla nagu, nagu, nagu paremini teha. Kui sa vanemaks saad, sul võib-olla tekib nagu rohkem kogemust ja sul on rohkem mingisuguseid arvamusi ja juba nagu nagu teadmist, et mis ei tööta ja see on mõnes mõttes hea, et see võib-olla ei tõmble nagu siia-sinna teed mingitesse rutama ka mõnes mõttes ka halb, sest tänu sellele sa jätad kasutamata mõned võimalused, mis, mida sa noorena kasutaksid, kuna sa ei tea, et, et, et see tegelikult ei tööta. Et Fortumo puhul näiteks ma arvan, et kui me oleks 10 aastat tagasi küsinud mõnelt finantssektori tegijalt, et et mis sa arvad, et, et kas SMS on hea viis, kuidas makset teha. Et siis ma arvan, et iga finantssektori inimene oleks öelnud, et hullud, et see on täiesti täiesti võimatu, täiesti mõttetu. Aga kuna me ei teadnud seda, kuna me ei küsinud kelleltki, lihtsalt tegime. Et siis üllatuslikult kõigile meile endale ka see nagu töötas, et et, et ma arvan, et noorena sa oled valmis tegema rohkemaid asju lihtsalt proovima, kuna sa ei tea, et asjad ei tööta või tõenäoliselt ei tööta ja tänu sellele mõned asjad õnnestuvad. Kui keegi küsib ja sa reisid palju mööda maailma ringi, kes küsib, kus on Eesti ja milline on Eesti, siis? Kuidas sinu vastu, kus on eesti, vastan tavaliselt itsin ookeanieuropklustu, pinnandan Sweden, Trash. Milline on Eesti tehnoloogiaringkondades? Tegelikult? Meil on juba väga hea reputatsioon kujunenud tänu meie tehnoloogiafirmadele ja tänu tänu mitmetele ka e-riigi algatustele just viimase aasta jooksul ma olen väga palju kohanud, näiteks meile käisin tripperi ülikoolis startup Ta juhendamas. Ja seal olid inimesed Peruust, Brasiiliast, Sudaanist, Liibanonist, Pakistanist ja peaaegu kõik olid kuulnud Eesti e-residentsusest ja kaks inimest olid eresidendid ja ühel neist oli Eestis ettevõtte, kuigi ta oli füüsiliselt Eestis käinud ainult ühe korra. Et, et ma arvan, e-residentsus konkreetselt näiteks on, on väga unikaalne, hea algatus, mis on eesti pannud paljude ettevõtjate tehnoloogia inimeste seas väga tugevalt maailmakaardile. Ma lendasin viimane kord San Franciscost Frankfurti ja mu kõrval istus üks Ukraina tarkvaraarendaja, kes töötas Silicon Valley ettevõtte jaoks ja anda oma tasu sai läbi Eestis registreeritud firma, mis oli tal võimalik läbi e-residentsuse. Et mulle tundub, et, et meie nišš järjest rohkem ja milline on Eesti selles ringkonnas, kus mina liigun, on just selliste nutikate, väga unikaalsete ja terved. Riik ühendavad tehnoloogialahenduste tegijana. Millised on meie voorused tugevused ja miks on nii, et mis aitavad meie rahvusvahelises konkurentsis võita? Ma arvan, et me oleme päris töökad. Võib-olla teine asi, et me oleme natukene allumatus, mis on osalt tuleme minevikust ja see allumatus on just nagu selles mõttes hea, et et see paneb sind tegema asju teistmoodi, omamoodi kombineerituna töökusenased, nagu võib-olla panebki sind tegema selliseid natukene huvitavamaid, teistsuguseid lahendusi. Kas sa tunned, et see on selline see võldis pidients, ehk siis tsiviilne allumatus või sa arvad, et see on pigem nagu meie tõeotsing? Ma ei arva, et see on pigem anarhia ilming, et seda me nagunii tihti näeme pigem mingites hoopis teistes, võib-olla lõunapoolsemates Euroopa riikides, kus kus allumatus väljendub selles, et sa keerad autosid teist tagurpidi. Et meil ta pigem väljendus selles, et et mul on küll natukene skeptilisemad ja seetõttu teeme, üritame asju teha alguses omal moel ja vahepeal need ei tööta ka ja vahepeal meid tegelikult väga palju aitaks see, kui me õpiksime maailma parimatest praktikatest, teeksime mingeid asju samamoodi, mujal tehakse, aga mõnel teisel juhul jälle aitab see meid nagu väga, kuna tänu sellele me jõuame mingisuguse unikaalse või teistsuguse lahenduseni. Millal võib ka maailmas olla selles oma konkreetses nišis mingisugune väga tugev väljund. Okei, et nagu eestlaslik kombel ikkagi kauem ikka ennast kiidan, räägime asjadest, mis ei tööta. Mida sinu arvates saaksid eestlased parandada oma oskustes ja käitumises rahvusvahelises konkurentsis paremini hakkama saada kui suitsu? Kui globaalselt, nagu vaadata, et siis rahvusvaheliselt ja väljaspool oma riiki ükski ei ole Eestiga spetsiifiline asi pärast oma riiki löövad tavaliselt läbi rohkem inimesed, kes on kogu oma mõttelaadilt avatumad, tolerantsemad, sallivamad kõigi vähemuste kõige erineva suhtes. Ja Eesti puhul samamoodi, et võib-olla me ettevõtjate keskkonnas isegi peas, sellele nagu väga palju mõtlema, aga samas hästi sageli tuleb see meile nagu näiteks konkreetse Fortumo puhul, et meil on töötajaid 10. riigis Hiinas, Indias ja väga-väga paljudest teistest riikidest. Et ilmselt Tartus tänaval kõnnivad. Et siis mul on nagu tundub, väga sageli. Et neile tundub väga sageli, et see ei ole kõige turvalisem keskkond, see, nad ei tunne seal ennast nagu väga mugavalt. Et nad ei tunne ennast samaväärselt näiteks võrreldes kõnniks San Francisco tänavatel või mingitel suurlinnade tänavatel. Et meil eestlastena kindlasti nagu laiemalt on, on vaja natuke rohkem tööd teha erinevate inimeste ja tolerantsi ja sallivuse koha pealt. Et, et kuna see on kõige sellise tehnoloogia arengu ja, ja ka välismaal läbilöömise alus Ja kui sa vaatad seda nagu ettevõtja pilgu läbi, et me rääkisime siin vaesemalt tehingute tegemises suurettevõtetega ja kui sa mõtet nagu eestlaste peale, kes üritavad rahvusvahelises konkurentsis mingeid tehinguid teha suurettevõtetega või riikidega ja sa mõtled mingi inimesi, keda sa oled palganud väljastpoolt Eestit mis on need asjad, mida näiteks kuulajad kuulavad praegu, et mis võiks olla need asjad, millele võiksid tähelepanu pöörata. Et kuidas paremini tehinguid teha, kas paremaid tooteid, luua, võrgustiku, ehitada? Tuleb rääkida klientidega ja kui klient on ideaal, Clinton kuskil teises riigis ja teises maailma otsas, et siis tuleb leida võimalus minna selle lindi juurde ja rääkida temaga, et, et ma arvan, et et see on, see on kõige olulisem. Millisena näeksid sina Eestit 100 aasta pärast? Väga raske öelda, arvestades, et, et me praegu elame nii kiirete tehnoloogiliste muutuste ajajärgule, et et me tegelikult ei tea, missugune maailm on 10 20 või 30 aasta pärast seda. Et kas, kas me endiselt kontrollime ise maailma või kontrollib meid tehisintellekt või, või kuidas see välja näeb. Aga kui mõelda Eesti peale, et ma ikkagi näen, et, et Eesti on pigem nagu kindlasti osa sellest skulptuurid, läänelikus kultuuriruumist, kus kehtivad demokraatlikud väärtused ja samas me oleme alati. Me oleme mingis aspektis unikaalsed ja teistmoodi. Et me kasutama väiksust ära selleks, et, et teha midagi, mille väiksed riigid ainult saavad teha nagu eri erinevalt. Et me oleme alati alati millegi poolest maailmas unikaalsed. Kas sul on mõni selline huvitav tegevus või kiiks, mis on sinu harjumuste rutiini osa, mida võib-olla teiste instide Ja mulle meeldib, mulle meeldib tihti igal pool, ükskõik kus ma olen jooksmas käia ja mõned võtavad jooksmist ainult puhtalt trenni osana, et ma olen seda kogu aeg vaadanud ka tegelikult töö ja efektiivse tööpäeva osana. Sest kui sa jooksed, siis su rütmiline tegevus ja pea on erakordselt värske ja kui sul on just parasjagu lahendamisel mingisugune natukene keerulisem mõtlemist vajav probleem, et siis väga hea teha jooksu ajal, et sa hakkad jooksu alguses sellele mõtlema ja peaaegu alati jooksu, lõpuks on sul see lahendus mingil kujul olemas. Ja alles hiljuti ma lugesin, et jooksmine kahe õppimise seisukohalt, kuna ta avab ajus mingisugused uued seosed, mis sul võimaldavad pärast palju paremini õpitut omandada. Ja seda ma varem ei teadnud, aga, aga ka see veel kinnistamata. Ja et jooks on kasulik. Ja samas see on niisugune spordiala, mida saab teha peaaegu õiguslikku trend, mida saab teha peaaegu igal pool kuna see vaja mingisugust erinevaid planeerimiste väga palju aega, kõik, mis sul vaja on, on tund aega jooksutossud ja võib-olla võimalus pärast pesta. Ja, ja see on kõik, et, et sa saad teha reisil olles ja peaaegu iga ilmaga. Kui sa nüüd mõtled enda algusaastate peale, et kahekümneaastase Raina Rannu peale, et kui sa kohtuksid temaga mida sa ütleksid või soovitaksid endale Üks asi, mis ma ütleks või soovitakse, on kindlasti see, et ära kunagi lõpeta õppimist isegi ajutiselt, et vahepeal elus nagu tekib tunne, ütleme, sa oled nii mattunud tegevustesse tegemisse, et, et see võib-olla ei tegele selle kõrvalt enam mingi hetk linase arendamisega. Et ma ütleksin, et õppimine on tegelikult täpselt samasugune igapäevane asi nagu on trenn või isegi nagu hambapesu. Et kui sa ei pese tükk aega hambaid, et siis väga tõenäoliselt mõne aja pärast lõpetada hambaarsti juures suurte valudega õppimise puhul on samamoodi. Rain ma olen väga tänulik, et tulid, sa võitsid selle ajas ja tulla ja mul oli küll väga-väga huvitav, aitäh sulle arenebki ära. Et kuulajad, sellega on meie tänane saade läbi. Kui teil on mingeid mõtte, kellega ma võiks järgmisena rääkida, siis saatke mulle jäi globaalsed eestlased, saatke email from kuulmiseni. Globaalsed eestlased.