Globaalsed eestlased, tervitused Californiast, minu nimi on oinas defelt ja te kuulate vikerraadio, saatesarja globaalsed eestlased, kus meie eesmärgiks on luua mälupilt 100-st silmapaistvast Eesti inimestele maailma ning üksteiselt õppida. Mul on hea meel teile tutvustada meie tänast saatekülalist, kelleks on Eesti matemaatikaõpetaja Marit Zahkna, kes on õpetanud kooli matemaatikat nii Eestis, Manni saarel, Inglismaal, Hollandis Haagi linnas ning nüüd Hongkongis. Meie vestlus leidis aset aasta tagasi Hongkongis ning mul on hea meel. Täna jõuab see ka vikerraadio kuulajateni. Head kuulamist. Tere tulemast saatesse. Tere. Nüüd maitis ma palju ei tea, aga kui ma kuulsin? Ta alustas arvutiõpetajana kunagi Eestis, siis hakkas matemaatikaõpetajaks, siis saaks Hollandisse, siis Inglismaal ja nüüd täna matemaatikaõpetaja Hongkongis. Et Marit, räägi oma algusest, et kuidas sinust sai arvutiõpetaja, kuidas sinust sai matemaatikaõpetaja? Matemaatikat asusin õppima Tallinna pedagoogikaülikoolis ja meie teine eriala oli siis nii-öelda arvutiõpetaja eriala. Et sealt tulid siis need mõlemad erialad, et saan õpetada matemaatikat, gümnaasiumitasemeni ja arvutit, siis põhikooli tasemel ja sattusin väga toredasse kooli praktikale Kivimäe Põhikool ja siis pakuti ka arvutiõpetaja ja matemaatikaõpetaja kohta. Ja töötasin siis kivimäe põhikoolis kolm aastata arvuti- ja matemaatikaõpetajana. Et jah, niimoodi saatsin oma 100 õpetajalt arvutiõpetus ka mõnda aega. Mis tasemele sa oled peamiselt lõpetanud? Tol ajal seal ikka need aastaid tagasi, sorry siis 15 aastat tagasi, kui ma hakkasin hakkama, sattusin õpetama, et siis põhikooli tasemel ikka õpetasime väga tavalisi asju, et kuidas dokumente vormistada, tol ajal natuke ka mingeid programmeerimisalaseid algeid ja vist isegi sai tutvustatud George sebra, ma ei mäleta, kas j sebrad, tol ajal oli aga midagi niisugust, kus lapsed mõned programmeerimisalaseid teadmisi, see oli üks väga huvitav programm, oli. Pidid päeva ühe kilpkonna liikuma, et natuke sai hõbetatud selliseid asju, aga. Ja matemaatika õppe, sa oled, siis keskendu millisele tasemele. Kuule Eestis õpetasin ainult põhikoolis. Kas tol ajal ei, viies klass kuni üheksas klass, aga ülikoolist sain siis diplomi, lubab õpetada kuni keskkooli lõpuni ja momendile, siis on ainult nii-öelda keskkooli tase eesti mõistes. Nüüd, kuidas juhtus nii, et sa õpetasid Eestis arvutiõpetust matemaatikat ja sisse sattusid Hollandisse, mis neil asjaoludel? Ma saatsin Inglismaale tegelikult alguses, et see on tegelikult hästi huvitav lugu, kuidas ma üldse leidsin sellise võimalused minna välismaale õpetama. Et olingi tööle kivimäe põhikoolis ja mul oli alati mõte, ma pean, või tahad nagu, et välismaale minna tööle, mitte lihtsalt reisidega töötada erinevates maades, tutvuda erinevate kultuuridega inimestega alati nagu tahtmine minna. Ja ükskord mulle vist jäi natuke aega, istusin õpetajate toas, hakkasin lugema Õpetajate lehte, mida ma tavaliselt ei lugenud. Aga tol hetkel ma lihtsalt mõtlesin, et mul ei aega, võtsin lehe ette, hakkasin lugema ja seal oli artikkel ühe eesti õpetajaga, kes oli käinud Inglismaal üheks aastaks ühe programmi raames õpetajana tööl. Ja leidsin infot siis selle programmi kohta ja uurisin ja saatsin oma all siis kõik CVd motivatsioonikirjad see oli läbi briti nõupütist, tõttiscountsus läbis selle nende. Siis see programm nagu töötas ja saatsin neile hõikama, dokumendid kutsuti intervjuule ja ma olin üks nendest õnnelikest, kellele pakuti siis õpetaja assistendi koht üheks aastaks Inglismaal. Ja kuna me ise kooli valida ei saanud, kolid valiside nimekirjast õpetajad, mis oli siis Ida-Euroopa noortele õpetajatele mõeldud programm ja osutusin valituks ja kool asus ühel saarel Manni saare eesti keeles, ütleme Manni saar inglise keeles siis Ailof Männa, mis on väga kaunis koht ja ja hästi kihvt kah, tegelikult algul oli küll, mõtlen, et issand jumal, kuhu mind saadetakse, mingi väikse saare peale. Aga tegelikult oli hästi tore ja kihvt. Kiiresti küsin vaheküsimus, et kas programm või kas see vastuvõtt seal Inglismaal ja programm ise ka, et, et see, et on noortele matemaatikas. Õpetajad erinevad erialad. Heino tegelikult Ida-Euroopast, et nüüd see vastuvõtt kui, kui matemaatikaõpetaja Ida-Euroopast, sest noh, ütleme, et on teada-tuntud, et Ida-Euroopa, Venemaa, kõik see piirkond on matemaatikas tugev ja Inglismaa on tegelikult ajalooliselt ka olnud väga tugev, et kas see oli nagu selline hea selline kokkulangevus, kas seal tekkis nagu hea side? Jah, ei, nad olid üldiselt jah, väga rahul või nad olid õnnelikud, et said kellegi Ida-Euroopast mainiti ka ikka, et teie matemaatika tase on üsna teada-tuntud hea tase. Et aga ma peaks ütlema, et minu meelest Inglismaa matemaatikatase ei ole enam nii hea, kui ta võib-olla kunagi hiljem oli, et kui ma sinna jõudsin ja tutvusin nende selle programmiga, mida nad õpetasid, et ma arvan, tähendab, tol ajal isegi Eestis võib-olla meie lõpetasime natukene kõrgemal tasemel seda, kui ma õpetasin seal samadele vanadele lastele. Aga neile jah, väga meeldis, et Ida-Euroopa ja natuke mainisin mitu korda, et matemaatika on üsna heal tasemel meil seal. Võib-olla jah, Inglismaa illusioon angu, kus Cambridge'i ülikooli ülikooli matemaatika akadeemiline akadeemiline tipp, eks ole, kust tulevad inimesed üle terve maailma aga mis oli teistmoodi Inglismaal, kui sa õpetasid, mis oli teistmoodi kui kui solid Eestis harjunud tegema, mida sa pidid ümber õppima või mida sa, mida sa Saidlase ise õppisid? Algul ka kõik, kõik oli teistsugune, et kuna ma sattusin, sattusin seal, et see on erakool, seal erakolinevad välja niuksed nagu vanades lossides või täpselt selline tunne vaks sattunud Harry Potteri maailma. See nagu esimene asi, et kõik uus ja huvitav ja neil oli ka igal hommikul. Ja igal reede pärastlõunal oli meile kirikus. Muidugi sa ütled eesti keeles, kirikus oli söövisse, et Me käisime kirikus hommikul ja iga reede õhtul kah reede pärastlõunal, et tunniajane selline kirikuteenistuse teenistus. Et see oli esimene üllatus minu jaoks. Programm oli ka ikka teistsugune, et sa veidi ümber õppima ja paljud asjad, et paljusid asju, kuidas nad, õpetajad on ka teistmoodi, kui meie, õpetame. Väga hea näide on, mõni ei pea kõigest. Kõigest seda ma ei mäleta ja me peame ümber õppima, aga esimene asi mitte mitte matemaatikas taga olid muidugi sümboleid, saabusin siis enda ja meie kirjutame ikkama korrutusmärgi punktina, siis nemad on jäskutsuke ristikened. Et, et see oli niisugune väga lihtne asi, aga, aga ikka võttis aega, et kirjutada teiste sümbolitega numbrid teistmoodi, kirjutatud, et kui mina kirjutan meie ühte, siis mu lapsed küsis, et kas see on seitse. Et see on nagu kõige esimene asi, mis tõesti pidi väga sundima ennast, et et ma ikka kirjutasin korralikult, et nad saaks aru, mida ma, mis sümboleid, numbreid ma kirjutan, et aga erialaselt ma enam isegi ei mäleta, sest nii pikka aega olnud, et mida ma seal ümber pen õppima? Kindlasti mõnede asjade. Me kasutame rohkem sulgusid ja kuidagi kuidas sa esitled oma tööd või on olulisem, kui seal Inglismaal oli, et ei olnud nii oluline, et ma päike sulud igale poole panema, et kui nad ei ostnud olulisel kohal ja et ma pean seda esitlema niivõrd täpselt, nagu meil nõuti. Ja üks asi veel, et lasteley selle programmi, mida ma õpetan, tegelikult nüüd rahvuslane, programm aga meie koolis, seal oli ka see International Bakaloriti. Et lastel on valemite kogum, mida nad saavad kasutada, ei sunnita neid pähe. Ei, ma, ma ei tea, mis nüüd tänapäeval seal Eesti koolides, kuidas nad nüüd täpselt õpetavad, aga siis, kui ma ise koolis käisin, ise õpetasin veel siis ikka oli vaja valemeid pähe õppida. Et seda nagu ei nõuta siin ühes, mis mulle meeldib, on see rahvusvahelisel programmil, et ei pea neid valemeid pähe õppima. Sa pead oskama kasutada. Kui kaua sa Inglismaal õlid kokku? Inglismaal, ma olin lõpuks kolm aastat, läksin üheks aastaks ja ütlesin sõpradele, et ma tulen aasta pärast tagasi ja et ainult üks aasta see oli kehastada programm, tegelikult aga kuna koolile kolilema meeldisin, tegin midagi õigesti täitma ka rahule, siis mulle pakuti võimalust edasi jääda veel ja jäin kolmeks aastaks piisavalt pikka aega elada, elada seal saarel ja siis pärast seda mõtlesin, et aitab küll, et oleks aeg edasi liikuda ja maailma avastada. Järgmine peatus oli Holland. Ja järgmine peatus oli Hollanda. Ja kuidas see juhtus, see oli juba rohkem planeeritud. Sellepärast et mul oli nüüd juba nii-öelda natukene nagu rahvusvahelisse kooli kogemust ja kui sa selle kogemusele, et saan, siis on juba palju lihtsam leida uut töökohta ja olin ka inglise keeles juba töötanud, suhelnud kolm aastat selleks ajaks ja sümbolid olid selged ja. Tegelikult olin natuke õppinud selle International Bakalorite kohta, mis on väga populaarne rahvusvahelistes koolides ja üldiselt tahetakse, et sul oleks ikka mingi teadmised sellest programmist, et kui sa seda õpetama asuda. Ja ma hakkasin lihtsalt ringi vaatama ja saatsin diviisid igale poole, isegi Inglismaale. Et seal päris huvitavaid töövestlusi ja, aga ma rohkem tahtsin ikkagi minna kuhugi mujale uuele maale, mitte jääda Inglismaale ja lihtsalt leidsin kuulutuse Õpetajate lehest jälle Inglismaa Õpetajate lehes kordaja kool Hollandis otsis matemaatikaõpetajat ja ja natuke ma hiljem kuulsin mulga natuke vedas jälle, et ma selle koha sain, aga, aga, aga hästi tore, et Saint. Mis linna sa sattusid? Haagis haagis töötasin niisugune väga tore kohta ja väga-väga tore kool oli tegelikult. Nad on väga rahvusvaheline linn. On küll, et. Ailos Läänelt Manni saarelt minna haagis on üsna suur hüpe. Millistesse koolidesse sattusid, mis olid sinu sealsed siis nii-öelda uued õppetunnid või asjad, mida siseõppisid? See oli siis selle kolimine International skulofeiga ja niisugune natuke rahvusvahelisem kool, aga tegelikult ta kuulus ka nii-öelda valitsuse alla või ta oli nii-öelda natuke kohalikult. Et see kool võttis vastu siis õpilasi nii-öelda nonselectiv nari valinud, me ei saanud valida, keda me üldiselt vastu võtame ja pidime alati vastu võtma neid hollandlaste lapsed, kes on töötanud välismaal ja lapsena üles kasvanud välismaal inglise keelses keskkonnas ja nüüd nad tulevad tagasi Hollandisse. Siis nad tulevad meie kooli, nad jätkavad oma haridust inglise keeles. Ja muidugi õpivad ka hollandi keelde, meil oli kohal täitsa suur hollandi keele osakond seal. Ja huvitav on see, et ma ükskõik kõigis oma koolides, kus ma olen töötanud Ailohmanil haagis ja nüüd Hongkongis on mul alati olnud õpilasi. Et igal pool on õpetanud eesti õpilasi üks või kaks, aga on alati olnud neile ja ka haagis oli siis seal ei päris mitu eestlast. Me koolis ma kõiki neid, et nad isiklikult, aga me koolis oli päris mitu tükki selle aja jooksul, mis mina seal veetsin. Ja Hollandis ma siis sain matemaatikaõpetaja koha ja õpetasin ainult matemaatikat. Hiljem koordineerisin meie nii-öelda keskkooli matemaatikat ka natukene, et see oli nagu lisatöö ja samuti treenisin meie võrkpallitüdrukuid, võrkpallitüdrukute võistkonda. Töötasin natuke treenerina kuigi mul ei ole sporditreeneri kvalifikatsiooni ega tausta, aga kuna ma olen ise hästi suur spordisõber ja sportlik, siis olen alati koolides, satun ta spordiga seotud asju tegema. Et siukseid ülesandeid mul haagis Ja ja Hollandisse jäid mitmeks aastaks. Hollandist jõudsime viis aastat televiit, aastat mõtlesin, et hakkasid nii-öelda inglise keelt mõtlema hakanud, jalad sügelevad. Tunned, et on aeg edasi minna kuhugi uude kohta, et tegelikult plaan on, või unistus või sihukene. Mõte on, et tahaks töötada erinevatel kontinentidel ümber maailma, et käia ümber maailma, et Euroopa on tehtud ja nüüd on edasi liikunud Aasiasse. Et Ameerika lõuna põhi kindlasti võiks tehtuda teha Austraalia Austraalia ka jah, selle peale ka mõelnud, sinna mul soovitatakse minna. Päris mitmed tuttavad, õpetaja, ütled jah, Austraalia sobiks sulle suurepäraselt. Et niisugune plaan, jah, väike. Noh, siit ei ole väga kaugele minna Ja see mõte juba natukene liigub peas. Aga siin, Hongkongis istudes vaadates kogu seda elu ja melu, et see on nagu siinse tunne tõesti, nagu seda ida ja lääne, sellist sidet ja silda. Kuidas Hongkong sinu silmade eesotsas, kas järjekordselt Õpetajate leht või oli mingi muu? Natukene natuke teistmoodi seekord kuna ma olin töötanud nii-öelda erakoolis eesti mees nii-öelda erakoolis, Inglismaal rahvusvahelises koolis haagis ja ma tahtsin teha midagi erinevat, natuke teistsugust kooli, otsisin, et ei taha minna järgmisesse rahvusvahelisi koole, et oleks midagi uut ja teistsugust jätma õpiks midagi uut juurde. Et ma mõtlen ikka alati ka, et ma õpin midagi uut ja ja ma olin kuulnud sellest koolist kooligrupis nadid, World kolledž. Neil on nüüd on 17 kooli üle maailma ja üldiselt on see vähemalt õpetajate ringkonnas, oli, on, on ta üldiselt väga prestiižne kool. Kiidetakse seda, seda koolisüsteemi ja hakkasin siis on neid kuulutusi ka vaatama ja ma leidsin mõttega Aasiasse liikuda, et siiapoole tulla kuhugi mujale. Ja see neil lihtsalt juhtusin Hongkongis kool olema, et ei olnud tegelikult oluline, kas ma tulen Hongkongi või lähen kuhugi mujale Aasiasse. Aga see kool lihtsalt sattusin Hongkongis olema ja tegelikult mul paari kolleegi Haagi koolist olid ka juba siia Hongkongi kolinud, küll teistesse koolidesse, aga, ja rääkisid ka üsna häid lugusid või kiitsin seda Hongkongi, et ja siis jah, et mõtlesin, et miks mitte. Ma kunagi varem Aasias käinud, reisinud ka mitte, esimene kord sattusin, oli siis mu esimene päev pidin siia tööle jõudma. Et, et see oli väga-väga huvitav olla. Aga jah, et see kool, just see kool oli see seekord, mille järgi ma valisin selle koha. Kui sa siia jõudsid, kas, kas see oli väga teistmoodi, kui sa seni olid harjunud? Sa mõtle, kool või Hongkong? No see koht on muidugi, oli väga teistsugune eriti kui pole kunagi Aasias käinud, et siis satud järsku siia pilvelõhkujate vahele ja ja kui palju rahvas siin on, et kuidagi hästi, teistsugune ikkagi võrreldes sellest, kui tuled haagista ja võimanni saarelt võimanni saarelt ja et need on nagu tühjade kool, väga teistsugune ei olegi, et ta nüüd küll internaatkool, aga ka Mani saarel olin ma internaatkoolis. Et kool on ikka samasugune ja ütleme, et õpilased on ka samasugused üldised, igal pool, et aga mida me seal koolis teeme nüüd või kuidas koolisüsteem siin töötab, on, on küll teistsugune, mis ta oli eelmistes koolides. Et see nüüd oled siin on see põhimõte, et me õpilased tulevad üle maailma ja meil on erinevad rahvused tulevad kokku ja et siis neid et harida neid ja õpetaja neid 11 austama üks üksteise kombeid ja rahvuseid austama, et ei oleks, et tulevikus nad läheksid tagasi oma maale ja nad oleksid nagu juhida inglise, ütleme leaders, leaders, tulevikujuhid, et kes siis, et, et oleks sõdasid, et ei oleks neid vaenu. Ja et harida niimoodi, näitab inimesi, kes lähevad tagasi oma maale, harivad siis ka teisi inimesi või, või, või siis on mingid projektide juhid, mis aitavad arendada elu nendes maades ja just, et me saaksime sõbralikult omavahel läbi. Ja siin koolis me siis nüüd, kuidas me siis teeme, siis on meil väga-väga suurrõhkkonna mitte just õpetamisel muidugi, aga ka nendel asjadel, mida me teeme väljaspool klassiruumi. Ja meil on igasuguseid erinevaid pärast tunde, ringe ma arvan ringideks, et mille sa saad osaleda. Näiteks mina olen natuke seotud, ma küll seal ringi läbi viia, aga meil on ka siuksed üks nädal aastas, kus me võtame kõik oma õpilased ja viime nad nii-öelda reisile, aga see on selline reis, kus me teeme vabatahtlikku tööd, võime, harime neide mingil teemal ja mina olen seotud siis selle inimkaubandusega. Ja et see on nagu üks näide sellest, mis, mille, mida me, mis me siis teeme peale tunde. Aga see väga palju teisi teisi erinevaid, selliseid ringe või kus nad saavad, siis räägivad väga palju nagu jah, rahu teemadel ja aktuaalsetel teemadel, meil on ka korda nüüd vist natuke harvemini ma täpselt ja kui tihti, aga meil ka selline terve kool tuleb kokku ja siis vesteldakse ja arutatakse, kõik saavad sõna, kõik saavad öelda arvamust, et aktuaalsetele probleemidele, eks, et et väga suur rõhk on sellistel üritustel ja vabatahtlikku tööd tehakse üsna palju, et peale tunde käiakse näiteks vanadekodus siin üks, üks on, ma ei tea, kus minnakse vanadekodusse, tegeletakse ka puudega lastega ka mitte ainult inimesed, vaid loomadega koerte varjupaigas meil käidi, et väga erinevaid asju. Et see on nagu väga erinev võrreldes eelmiste koolidega. Ja kuidas sa kommenteeriksid siinset, siis sellist matemaatikaõpet? No õpetaja ikka seda rahvusvaheliselt programmi, mis tähendab seda, ma õpetan täpselt samat asja, mida ma õpetasin haagisa, et praam on sama. Aga kuna meie koolis on valitsusega kokkuleppele tehtud siin, et 40 kuskil 45 protsenti õpilastest peavad olema kohalikud kuna meil on ka seal olema nii-öelda jällegi valitsuse valitsus on meil või isegi Hongkongi valitsus meile andnud maad, kus me saime kooli endale ehitada ja siis on mingi kokkulepe tehtud, et me peame nii palju kohalikke õpilasi. Ja, ja kuna see programm, mida ma õpetan, seal on kolm erinevat taset matemaatikat kolmele tasemele ära jagatud, kõrgem matemaatika, mõtleks eesti keeles siis keskmine ja siis kõige madalam matemaatika. Ja Neid kõiki erinevaid tasemeid õpetad ikka erinevate ja õpilase-kesksusele klassides satuvad väga erinevad et kõrgemas tasemes enamus õpilasi on kohalikud ja siis selles nõrgemal tasemel enamik õpilasi on rahvusvahelise ja väga rahvusvaheline keskkond ja siis seal keskmisel tasemel on niimoodi pooleks näida. Ja millest see tuleb? Hongkongi matemaatika tase on ikka palju tugevam kui, kui üldiselt Lääne-Euroopas kipub olema nii-öelda, ma ei oska öelda messi kohta, aga aga nende matemaatika tase on ikka ikka palju palju parem, kui, kui meil seal läheb õpilased, kes on Lääne-Euroopast meil. Kui sa võrdled seda taset sellega, mis mida sa mäletad siis ütleme Eesti kohta või sa oled jälginud, võib-olla ka ma ei oska. Ma väga palju enam ei ole jälginud, aga natuke olen kursis, mon, mõned kursakaaslased on matemaatikaga õpetamisega seotud, on. Aga Eesti, ma arvan, et nad mis on erinev, on see, et Hongkongi õpilastel on väga head algebra eestikeelsena algebra oskused väga, natuke sellist nagu mõtlema natukene. Kui küsida küsimus kus sa pead natuke mõtlema ja natuke olema loovloov ja. Ja küsida, vabandust, jah, et ei, mul ei tule inglise keeles, seda tuleb kohe meelde, et eesti keeles läheb natukene aega, aga jah, kui sul on vaja rohkem loovust, et siis Hongkongi õpilastel on nendega probleeme, nad on treenitud nagu lahendama ülesandeid ja kasutama valemeid väga head selles osas. Ja ka lääne lääne Euroopast üldiselt, kes tulevad meil ja ka Aafrikast, et neljad nagu selliste nad nad ei oska, nad jääb puudu sellest mõne mõne mõningatest endistest oskustest, mida sul on kindlasti vaja, et isegi ka neil loovamaid ülesanne lahendada, et nad võib-olla isegi nuputavad välja, mõned tulevad, väga huvitav. Nad üritavad ja väga kihvtilt üritavad ja nad on väga toredad niuksed oma oma meetodi, leiavad. Nad ei jälgi seda täpselt seda, mida võib-olla õpetaja rääkinud ja, aga samas nali ei jõua õige vastuseni, sest neil jääb puudu sellistest tavalistest oskustes tavaline, mingi võrrand lahendada. Et see nagu erinevad nad väga erinevad õpilased. Kas Hongkongi lapsed ma mõtlen kohalike, kas nad julgevad eksida või on nad nui neljaks, peavad õigesti tegema? No ei, nad ikka julgevad eksida, et see ei ole väga hull, et nad saavad aru, et nad võivad eksida. Et see nii hull ei ole, need, kes meie kooli satuvad, neil ikka on nii hull ei ole, et nad ikka, eks see klassi see on täitsa, võib olla ka sellepärast, et mina ütlen, kui õpetaja ma mõtlen, et see on. Et see ei ole hullu, et kui peaasi, et nagu asjast aru saad ja et ikka eksid aeg-ajalt. Aga Hongkongi õpilased on ka selles mõttes teistsugused. Natuke räägi eriti. Minu jaoks õpetamine ei ole see, et mina klassi ees lihtsalt räägin, et minu jaoks on see nagu kahekõne või intervjuu minu või minu ja selle õpilaste vahel, et et kui mina räägin, siis ka nemad räägivad, et et minu jaoks ei ole matemaatika, tundsin, et ainult seletan asju tahvli peal. Ma alati küsin, küsin, kas teil on küsimusi? Nagu me arutleme, aga see väga väga raske Hongkongi õpilastega, sest et nendele nende kohalik õpetamisstiil mulle tundub, ma küll ei ole klassides käinud, aga on see, et õpetaja seletab ja nemad lihtsalt kuulavad. Ja see on ikka, see võtab mitu kuud aega, enne kui mul õnnestub neid rääkima panna. Et see on, see on kuidagi väga raske, ma ei ole siia maisega ära harjunud ja kuidagi nii raske asjatundja anda. Kas mina sellele see on? Ma küsin, et kas on abi vaja, kas sa said aru ja ei tule mingit tagasisidet, et, et see on raske, et, et mulle väga meeldivad need rahvusvahelised õpilased, nemad räägivad väga palju, mõnikord liiga palju. Aga tulevad küsimused ja et nendega kuidagi kohe palju, palju lihtsam, et see on ja seda pole ma varem kogenud kui me. Kui me ainult ma siia sattusin. Hongkongi õpilasi õpetama. Nüüd. Sa oled iga iga kord, kui sa oled liikunud ühest kohast teise, sa oled maininud, et sa tahtsid ise midagi õppida, sa oled pidanud midagi õppima, sul on tõenäoliselt mingit huvitavat perspektiivid, nii et ütleme, pedagoogika õppimisele, sa mainisid siin loovust muid tegevusi, nii-öelda ringe ja nii edasi, et, et kui palju sa ise oled pedagoogika peale mõelnud, nüüd kõikide Nende erinevate kogemuste ütleme ma ei oska öelda kõrvalt, vaid vaid paralleelselt. Kusjuures ma olen üsna palju mõelnud, ma olen tegelikult tagasi mõelnud oma ajale ülikoolis, et kuidas meid õpetati ja nüüd ma olen mõelnud, et mida tegelikult oleks pidanud nad õpetama, et mida meile tol ajal aretatud ja et et mis on tegelikult vajalike. Kui sa tahad olla hea õpetaja, et mõtlen küll, mõtlen päris tihti, et ikka kuidas olla parem õpetaja, kuidas olla ikka väga hea õpetaja, et ma arvan, et mul on veel palju õppida. Ma küsin, ma küsin niipidi, et üks standardne küsimus, mida ma tavaliselt küsin saatekülaliste käest on sellises võtmes, et, et noh, et mida peaks tegema selleks, et meile rahvusvahelisel kongressil saaks paremini, kui mõtleme selle läbi matemaatika või esmaja õpilaste, ET. Et mida me peaksime tegema, et matemaatika tase oleks jätkuvalt tugev või isegi veel tugevam. Ja mida, kuidas saaks seda parandada läbi sinu, selle sinu perspektiivi, mis seisavad õppinud? Oi, see on keeruline küsimus. Ma, ma üldiselt arvan, alustasid sellega ja ma alustasin, jah, aga ma arvan, et Eestis on matemaatikas üsna hea, et et ma ei, ma ei oska öelda, mida sa peaks paremaks tegema. Et ma jällegi ma pean ütlema, et ma ei ole nüüd kursis viimase aja matemaatika õpetamisel, ma tean, et seal on paljud asjad on muutunud, vähemalt ma tean, et kuidas need riigieksamid on muutunud ja matemaatikat õpetatakse, aga ma eeldan, et nad siiski õpetajast matemaatika, nii nagu õpetati mulle ja kuidas õpetasin alguses oma karjääri alguses Eestis. Et ma ei, ma ei oskagi ma ausalt öelda ei oska öelda, mida peaks kindlasti teistmoodi tegema nüüd, et, et edukamaks teha, aga. Aga ärme räägi Eestist, Eesti kontekstis räägime, siis räägime sellest kontekstist, et kuhu maailm liigub ja mida mida me tahame nagu noorele põlvkonnale üldse õpetada, et et üks minu selliseid lemmiklauseid on, et et laps õpib mängides mitte vastupidi. Et kas see kehtib sinu arvates matemaatika kohta ka? Kehtib kehtib küll, mida, mida ma olen õppinud? Mulle tundub, et matemaatika ei ole väga populaarne ja paljude lapsed leiad, oi, mulle ei meeldib matemaatika, et see nii raske ja see nii paha ja et ei saa hakkama ja aga mida ma ise avastasin just õpetades, eelmises koolis õpetasin nooremaid lapsi ka. Et kuid nüüd ma pean ainult keskkooli osa, siis ma õpetasin neid nooremaid nii-öelda 11 12 aastaseid. Ja ma ükskord sattusin üks, kaks aastat oli mul üks klass, kes oli siis nii-öelda meie pandina tasemete järgi ja nad ei, kõige kõige nõrgemad matemaatik, rikas. Ja minu meelest minu minu meelest tuleks neid nooremaid õpetada, et meil on vaja, meil on vaja inimesi, kes õpiks matemaatikat, meil on vaja tulevikus mitte võib-olla puhas matemaatika, matemaatika seotud erialasid, siis ma leian, et tegelikult on see kõik meie tulevikke kõike infotehnoloogia ja sul ikkagi matemaatikat vaja. Et jaa, ja minu meelest algab see juba noores eas, et kuidas paljud lihtsalt ei taha matemaatikat õppida, sest see tundus nii raske ja keeruline. Ja mina leidsin, et neid nooremaid lapsi, mina õpetasin ka läbi mängu just seda klassi, kes ei saanud, kellel oli väga nõrk matemaatikas ja esimene asi, esimene reegel, mis mul oli ette, oli see, et ma teen tunni toredaks lõbusaks. Aga me õpime ka matemaatikat. Ja neil oligi lõbuse, ma leidsin igasuguseid huvitavaid matemaatikamänge, meil olid nii toredad need tahvlid, puutetundlikud tahvlid ja me tegime võistlusi omavahel seal gruppides ja igasugused huvitavaid asju, mis vähegi mul õnnestus leida, aga kõik olid matemaatika taustaga, nad õppisid ka matemaatikat ja neile väga meeldis ja mis tagasiside ma sain ka lapsevanematele, et nende lemmiktund oli matemaatika. Isegi nende kõige see oli juba kõige nõrgem hinne, mis nad sealt said, aga nende lemmiktund oli matemaatika. Ja minu meelest on see, kui sulle meeldib seda õppida, sa naudid õppimist, siis sa õpidki seda hea meelega, siis õpid ka juba rohkem ja ja võib-olla paari aasta pärast oled sa väga. Oled sa palju tugevam juba matemaatikas. Et see on nagu üks asi. Kas matemaatiline mõtlemine nagu eluliste asjade, nende loogika, matemaatiline mõtlemine, sa mainisid ka 90.-te kest muid tegevusi ka, eks ole, kui kui palju, nagu sa ise oma elus nagu tunned, et matemaatiline mõtlemine on sind aidanud muudes valdkondades. Et kui sa oskad nagu elementaarseid elementaarselt Pealt peast arvutada, sketena, siis arvutada oskad, et hinnata nagu olukordi ja püüda võrrelda erinevaid nagu eeskätt kui painu, noh, et, et see on nagu rohkem sellised nagu saate kuulajatele võib-olla kes on õpetajad ja võib-olla kes üldse mõtlevad hariduse arengu peale, et kui palju on matemaatiline mõtlemine sinu arvates nagu mõjutanud sinu enda nagu elu. Ma ei tea, kas matemaatiline mõtlemine, aga ma tahaksin öelda seda, et minu meelest, mis on minu vaated, et miks me õpetame matemaatikat, ei ole ainult see, et me õpetame, kuidas peast arvutada, vaid minu meelest õpetame matemaatikat selleks, et me õpetame, kuidas lahendada probleeme ja kuidas anda, sulle antakse siis ülesanne ja vaatad algul peale, et oi, et mais, aga ma ma ei oska seda, ma ei tea üldse, kuidas seda ülesannet lahendada, aga siis hakkad, peaksid hakkama. Kuidas sa nüüd sellele lähened, et sa lõpuks probleemi lahendatud saad? Et minu meelest on see, mida õpetaja matemaatikas ja täpselt sama on ka elusa probleemide ahenemine? Elu koosneb väga paljudest probleemide lahendamisest. Kuidas on nüüd selle, kuidas sa reageerid nendele probleemidele elusa, et oled silmitsi mingi tõsise probleemiga ja on inimesed, kes läheb paanikasse ja kes ei tea, mida teha ja annavad alla. Aga minu meelest see, et kui sa oled matemaatilise mõtlemisega, siis sa oled harjunud probleeme lahendama ja sa võid jagada mingiteks osadeks. Ma alustan, sellest ma alustan. Ja järgmiseks ma teen selle osa ja ma ütleks, et see on mingi, mis on nagu õpetanud, mida mina olen oma elus kasutanud et see peast arvutamine või, või nende tõenäosust arutame, kuidas seda arvutada. Ma ei teagi, kuidas ma seda igapäevaelus kindlasti peab aeg-ajalt ette, aga põhiline ikkagi minu minu jaoks on see, et sa õpetad probleeme lahendama ja seda kasutad igapäevases elus. Super siin ka, seda ma tahtsingi kuulda on, et see oli praegu väga-väga 10-sse. Et on sul mõni huvitav, Matu soovitus, mida sa tahaksid inimestele soovitada? Et mida nad nagu luge lugedes võib-olla õpiksid või lihtsalt oleks põnev lugemine. Ja mulle endale meeldis siis üks raamat, mida ma lugesin juba aastaid tagasi, küll aga seal on ka matemaatikat sees. Et kõik su raamatut loete, siis kindlasti teie panete tähele, aga hästi kihvt oli seal. Inglise keeles on siis ta Kiievis intsident, offetoog internetita sain? Ma kardan. Aga ma ei tea, kas eesti keeles on välja antud. Ma tõesti ei tea seda, et see on hästi-hästi tore, tore raamat ja just et seal on natuke matemaatikaga seotud, ma isegi vista. Kui ma seda lugesin, ma isegi kasutasin, või olen sihukese tunnis kasutanud Endel õpilastele midagi. Lastele sobiv lugemine. Jah, see peaks lastele täitsa sobiv, sest et see on tegelikult on ta kirjutatud ühe lapse silmade läbi ka õigesti ma ei, ma ei tea, kas ta oli natukene autistlike inglise keeles, et, et kuidas ta siis mingi nii-öelda koera mõrvalugu lahendused. See oli väga-väga-väga-väga kihvtilt kirjutatud ja kuna ta oli autistlik, siis ta kasutas väga palju matemaatikat, seal oli väga hea just matemaatikas. Et ma lugesin seda väga ammu, nii et ma täpselt ei mäleta, aga mulle väga, aga see mulle meelde jäänud, et see on üks raamat, mida ma kindlasti ma mäletan siiamaani, et mulle väga meeldis. Ja võib-olla räägime natukene Eestist ka. Lõpetuseks, et sa oled nüüd erinevates kohtades käinud ja sa küll mainisid, et alati on olnud üks või kaks eesti õpilast. Ja ka aga, aga ma kujutan ette, et sinult on ikka küsitud, et noh, tõenäoliselt on küsitlust hästi palju, et, et kus on Eesti, eks ole, sõltub, kus sa oled olnud, aga aga kui keegi küsib, et, et milline on Eesti, räägi Eestist. Kuidas vastad? Nüüd ma vastan teisiti, kui ma vastasin siis, kui ma kolisin Eestist ära. Mulle meeldib rääkida niimoodi Eestist, et, et meil ei ole kõige kõrgemaid mägesid, et meid ei ole kõige pikemaid jõgesid. Meil ei ole mingeid tuntuid, võib olla maailmakuulsaid ehitisi, aga meil on väga palju metsa ja meil on väga vaikne ja neil on palju ruumi, eriti siin Gmaid Hongkongis olen, et kui seletad inimestele, et ma sõidan autoga tee peal ja seal pole ühtegi teist autot, et nad ei suuda seda uskuda, et ma seletan selliselt ja ma seletan neile, et et ma võin kodus minna oma maja taha metsa ja mustikad korjata ja omale koogi peale panna, et sa midagi, milles nemad siin nagu võiks vaid unistada, et nad ei kujuta ette, kuidas see käib. Et ma räägin neile, et sa tuled mulle külla. Me lähme metsa, maasikale maasikaid ja teeme enda oma moosi. Ma lähen oma peenra peale, korjame porgandeid, kurke ja saan süüa, et Nüga siin olles ma tutvustan Eestit selliselt. Aga näiteks manni saarel? Siis ei osanud ma jah, sellise sellise nurga alt seda tutvustada. Manny, sa oled siis, räägid ikka oma sellest et meil on palju metsamannisaares metsa ei olnud, et seal oli väga palju, mets oli istutatud, sa läksid metsapuud, olid sirged rivisse. Et just räägitakse loodusest ikkagi, mis meil on siin, et on natuke küll teisi mägesid, jõle, aga meil on soode, meil on toredad matka rajada, meil on väiksed saareda ja ka Tallinna vanalinn, muidugi tuleb jutuks, et see on ka midagi niisugust, mida mis inimestel meeldib ja midagi, kes, kes on käinud Eestis, nad alati mainivad seda, et ma üritan ka sellest rääkida. Ja samuti räägin, räägin ka meie tantsu ja laulupidudest. Sest et Hollandis elades ma võtsin tegelikult oma sõbrad kaasa viimasele laulu ja tantsupeole, tulid külla mulle. Ja nad ütlesid jah, et vaatasid tantsupeod ja ütlesin, et see on küll momente, kus ma tahaks eestlane olla. Et et jah, et nendest sellistest asjadest räägime, tutvustan samuti ka natukene, kui mõned aastad tagasi oli see Skype, oli suurem suur asi ja siis eks seal mainitud aga väga paljud ka ise tuled ütlema, et et aa, see on ju see Skype'i maa, et et see, et see on ka üks asi, mida mida neile räägida. Väga väga meeldiv, mina ütles, kirjeldas, mis siin Hongkongist pakkujaid inimestel on aga adekvaatne kontrast ja, ja inimestes side loodusega siin, eks see ole see tunne, et see on troopika, seal on selline, või noh, alamtroofikat selline hoopis teine õhk on ja nii edasi, aga, aga, aga see on kõik tehisnagu üks suur sipelgapesa. Ja, ja selles mõttes Eesti on ikkagi nii. Me oleme nii loodusega seotud, et me isegi ei taju seda eriti, kui sa tuled siia sisse, saad arvele. Eesti saab Eesti vabariik saab veebruaris 100 aastaseks ja milline oleks sinu sünnipäeva soov Eestile? Sünnipäeva soov Eestile, sest ma pole veel jõudnud mõeldagi veel et sa tahaksid, et ma loodan, et ma loodan, et ma tõesti loodan, et Eesti jääb püsima ja kestma, et eestlased jäävad sel aastal teksti aastateks alles ja ma loodan, et ta ei muutu väga palju. Loomulikult peame minema kaasa kõigi uuendustega, aga samas ma loodan, et ta ikka jääb üsna samaks, et nagu ma mainisin, loodus jääb alles. Ja et jääb selliseks armsaks väikseks maaks kes ei muutu väga-väga nende Lääne-Euroopa või teiste riikide sarnaseks, jääks omapära püsima. Ma loodan, et esineb niisugune omapära püsima, et ma saaksin inimestele tutvustada Eestit ikka samamoodi, nagu ma olen siiamaani teinud. Et öelda, et meil on need kõiksugu ilusad metsad ja et sa võid minna ja korjata oma marju et tahaks ja soovid Eestile, et ta jääks ikkagi selliseks, nagu ta on olnud. Lähme uuendustega küll kaasa, aga, aga eestlase omapära meie mis teeb meid, eestlasi, eestlaseks, et see jääks alles. Et kõige vähem hästi väike maa ja paljud inimesed ei, ei ole elu sees kuulnud Eestist ega tea, kes me olema mulle ka väga uhke tunne öelda, et ma olen Eestist ja mulle tegelikult meeldib öelda, et ma olen Eestist ja mulle meeldib, et nad ei ole inglased, prantslased ja me teame, et on väga kihvt öelda, et ma olen Eestist ja kõik ei tea, kus ma olen, et see on niisugune väga uhke tunne. Pisikesel maalt ma olen jõudnud siia Hongkongi, et kus enamus ei tea midagi minu aasta, et jah, et ma sooviks. Et jääks alles väike Eesti, et ma olen alati uhkustada uhke, olla eestlane, öelda, et ma olen Eestist. Et ma ei peaks piinlikkust tundma, et ma olen Eestist seda, et inimesed kuulevad ja teavad häid asju Eesti kohta. Ma pean ütlema, praegu ma olen kohanud inimesi, kes tegelikult ütlevad väga häid asju Eesti kohta. Ja residentsusega tuli mul meelde, et kas oli prantslane siinsamas Hongkongis, ma ütlesin, ma olen Eestist a, ma olen Prantsusmaad, aga ma olen Eesti e-residente. Teil on nii vahva, väike tore maa ja väga organiseeritud, et palju parem, kui meil seal Prantsusmaal, mina otsesem hakkan presidendiks Eestis. Siis see oli küll väga mõnus ja kihvt tunne, et kui keegi sulle midagi sellist ütleb, et. Aga lahe me just tegime saate Edward Lucasega kes on siis Eesti esimene e-resident ja on väga hea meel näha e-residente üle terve maailma rohkem ja rohkem. Aga maid suured tänud sulle, et sa võtsid aega nii lühikese etteteatamisega ja ma peaks tänama tegelikult sa Veskimäe, kes meid üldse tuttavaks, kes on üks sinu õpilastest siin kangis Eesti õpilane. Ja ma soovin sulle edu, sinu järgnevat hotell, ütleme välja kutsetel. Jaa, ja ma loodan, et, et sinu side Eestiga siis samamoodi katke aitäh, aitäh kutsumast ja saate kuuleb. Sellega on meie tänane saade läbi külas oli maid, Tsahkna, tõeliselt globaalne eestlane matemaatikaõpetaja tänases Hongkongis. Ja kui teil on soovitusi, kommentaare, kellega ma veel võiksin rääkida, siis kirjutage mulle globaalsed eestlased Gmail pom kuulmiseni.