Head vikerraadio kuulajad. Tervitused Californiast. Minu nimi on Rainer Stephen ja te kuulate saatesaaja, globaalsed eestlased, kus meie eesmärgiks on luua mälupilt silmapaistvatest Eesti inimestele maailma üksteiselt õppida ning tuua meid teineteisele lähemale. Ning mul on hea meel tutvustada meie tänast saatekülalist, kelleks on Eesti geeniteadlane Lili Milani. Ta töötab Tartu Ülikooli Eesti geenivaramus juhtivteadurina ja personaalmeditsiinisuuna juhina. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis geenitehnoloogia erialal. Doktorikraadi kaitses ta Uppsala ülikoolis Rootsis. Lili peamisteks suveni saadakse farmakogeneetika ja epigeneetika. Ta on avaldanud ligi 100 teadusartiklit, mis on ilmunud mainikatest ajakirjades, nagu näiteks Neitcher, Science ja nii edasi ning teda on tsiteeritud üle 10000 korra. 2015. aastal tunnustas Eesti vabariigi president Lili Milani noore teadlase preemiaga. Ja ta on ka üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmetest. Tere tulemast saatesse, Lili, aitäh. Kust maailma nurgast ma sind täna leida võin? Täna olen ma San Diegos, nii et ka Californias ja täiesti samas ajavööndis nagu õhina. Ja ma olen siin olnud nädal aega peaaegu, kuna siin toimus Ameerika inimgeneetika ühingu aastakonverents umbes 600000 osalejaga. See valdkond, mille saad tegutseda niivõrd põnev ja huvitav ja samas nii ajakohane nii Ameerikas kui ka Eestis. Aga kõigepealt ma tahaks alustada sinu enda looga. Tavaliselt on meie saade inimestega, kelle elukarjäär on neid viinud Eestist välja. Ja meie audiosavi on anda väike panus selle Diaspora kokkusidumiseks. Sinu vanemad on pärslased, Sa ise sündisid Rootsis ja sinu puhul saab rääkida sellest, kuidas sinu elu ning hiljem ka ja et sind Eestisse. Kas sa saaksid rääkida sellest teekonnast veidi? Mu pere kolis Eestisse aastal 1994, kui ma olin kolmeteistaastane ja nad panid mind ja mu venda kohe Eesti kooli. Nii et pidime eesti keele ära õppima. Ja kuigi alguses mulle see idee ei meeldinud, aga teismelisena et Rootsist põhimõtteliselt kuskile teisse riiki üldse olid siis tegelikult meil tõesti vastu väga sõbralikult. See kool oli väga vahva ja kohe alguses oli väga huvitav ja tekkis väga palju sõpru. Nii et väga kiiresti hakkas ikkagi see kõik meeldima. Siis aastatega ma tunnengi, et minu arust on saanud täiesti Eesti inimene ja Eesti on kodu, et isegi ma olen paar korda üritanud ära minna neid kõiki doktorantuuri Rootsi ja siis tagasi mis kogu aeg olen nagu igatsesin tagasi tulla. Me oleme palju rääkinud Eestis eestivenelaste lõimumise üle, kuid me ei ole rääkinud sellest, kuidas teised inimesed üritavad integreerida Eestisse, mis oli kõige raskem selle selle kõige juures. No eesti keel on kohutavalt raske ja selle grammatika aga õnneks ma olin piisavalt noor, et seda mingi nagu lapse moodi ära õppida, et oma tšilli tuupinud midagi pähe vaid lihtsalt tuli. Tänu sellele, et panin eestikeelses keskkonnas. Nii et selles ma väga tänulik, et ma just vanuses siis eestlased sain. Et vanemad räägivad siiamaani, noh, raskemini tuleb välja, et eelistavad ikkagi inglise keeles rääkida. Esim siin, ma arvan integreerumisele lõimumisele ongi see, et inimene õpiks keele ära. Sest see annab väga palju juurde. Siin võetakse omaks, siis sul on teised võimalused ja sa oled nagu oma inimene. See on, ma arvan, üks esimesi asju ja mis mis aitab. Sinul oli ka see, et sa nagu sa isegi ütlesid, et sa õppisid seda lapse moodi ära, et kolmeteistaastaselt aju veel nii plastne, et sul on piisavalt palju aastaid enne täiskasvanuks saamist, et sa saad piisavalt palju seda keelt praktiseerida, enne kui aju hakkab teistmoodi tööle. Ja täpselt nii, et selles suhtes vedas, et see tegelikult räägib ka selle poolt, et teise emakeelega lapsed peaksid Eestis saama mingit moodi eestikeelset harit, tõstsaamise võimalust, et näiteks mulle väga meeldivad need uued koolid, näiteks kalamaja avatud kool, kus toimub keelekümblus mõlemas suunas, sest tõesti laste ajud on nii avatud, plastilised võimelist väga kiiresti omanud sama keelt, kui nad on mingis kerile keskkonnas. Ja seda võimalust tuleb ära kasutada. Kui oleks, mainisid oma vanemaid, et ma saan aru, et sinu ema on arhitekt ning isa füüsik milline oli kodune keskkond, kus see kaaslased, et see tundub üsna akadeemiline aga, aga väga lahe oleks teada, et mida sa oma vanematelt enim õppisid? Ja nad üsna akadeemiline selles suhtes, kui me tulime Eestis ja siis ikkagi alguses oli päris raskes, et ei oska keelt ja samas on vaja kõikides kes järgi jõuda, et seitsmendas klassis kõik füüsika, matemaatika, keemia, kõik on ikkagi eesti keele baasil. Ja ilmselt seal ma oleksin võib-olla rohkem hätta jäänud, kui mu vanemad ei oleks osanud olla kõike kodus nagu ära seletada. Ja õpetada. Aga noh, kuni kuni eesti keel hakkas tulema niimoodi, et, et ma sain ise hakkama aga muidu on nad alati toetanud, et tuleb hästi õppida. Ja sellepärast ka sobis eesti kool meile väga hästi, et Rootsis on. Palju rahulikum tempo ja ikka digivaadatakse, et kõik jõuaksid järgi. Ei ole kiiret kuskile õppimisega ja natukene, nii et andekamad lapsed, neil hakkab igav. Aga Eesti, see on, mulle meeldib see, et meil on erinevad koolid erinevate võimetega lastele. Ja kuigi meil alguses hakkas, oli päris raske sel Inglise kolledžist. Aga pärast ma tundsin, et me arenesime niivõrd pargile rohkem. Selles suhtelises. Mulle meeldis. Kuidas avastasid enda jaoks geeniteaduse, et kas juhtus juba nooremas eas kooli ajal või, või oli seal mingisugune juhus? Eks ma kooli ajal mõtlesin arsti Keenia häälduse peale, et kas arstiks saada. Aga siis, kui bioloogias algas geneetika osa, mida me õppisime siis kuidagi see kromosoom ja DNA ja geen, et see õudselt suvi kogu selle valdkonna vastu, et kuidas raku sees on, kuidas meie organism on üles ehitatud, et koosneme rakkudest ja rakkude sees on tuumad, kus on Teeenna pakitud kromosoomid, eks sealt teen naabialt toimu valgukodeerimine kuidagi see kood paelus mind ja, ja kogu see tohutu info, mis seal DNA-s on. Et kuidas see loob midagi nii suurt. Ja, ja kuidas on siis nii, et kõikides meie rakkudes on tegelikult täpselt sama, DNA. Aga kujunevad hästi erinevad rakud ja hästi erineva funktsiooniga koed süda, Vi nahk või? Niisiis on. Et see, see oli minu jaoks nii huvitav, et ma leidsin, et see on midagi, mida ma tahaks lähemalt uurida ja õppida. Eks siis oli ka samal ajal toimus tegelikult kogu selle geenivaramu loomine Eestis. Ja kunagi luges siin professor Andres Metspalu art kirjutatud artiklit sellest, mida on võimalik teha. Kui me kogume kokku Eesti elanik on geenid ühte biopanka geenivaramusse ja kui nüüd tagasi mõelda sellele kõigele, siis see oli tema, noh, ta tegelikult tohutu visionäär. Et ta oskas aastal 99 sulle välja sellise ideega seda läbi suruda. Ja et meil on täna siis nüüd juba 100000 ime seedeeenna geenivaramus ja rahvusvaheliselt tunnustatud biopank ja tegelikult väikese Eesti kohta. Meid kutsutakse igale poole rääkima sellest, mida me oleme nüüd siis aastaid uurinud ja lei ja mida me nüüd Eda, sib ta nime teha. Ma olen selle üle väga õnnelik. Ja sa saastut geeniteadust õppinud alati ülikooli. Sa oled nüüd üliõpilane ja mõni aasta mööda läinud, et oleks väga huvitav teada, mis oli geeniteaduse juures sellist, mis osutus üllatuseks, et sinu ootused enne sisseastumist ja siis pärast paariaastast õpet, mis, mis oli teistmoodi. Eks ülikooliastmes on, ongi tihti võib-olla see üllatuseks, et esi esimene aastane hästi palju sissejuhatavaid aineid et esimene aasta ma arvan, et meil väga nagu geenijuttu ei olnudki. Kõrgem matemaatika, keemia, biokeemia ja hästi palju muud. Et. Et see võib-olla oli üks üllatus, aga siis teisel kolmandal aastal hakkasid tulema huvitavamad ained ja praktikumid, kus käigi laboris tööd teha ja rakkudega rakke kasvatada, baktereid kasvatada ja neid uurida, et millised on, millistele antibiootikumidele resistentsed kuidas raku sisse viia, erinevaid DNA konstruks. Ja sellised põnevamad katsed ja siis sealt hakkas minu jaoks kõige huvitavam olema just see, kuidas toimub DNA pealt siis need mutatsioonide tuvastamine, et ma alati huvitas mind just inimese DNA kõige rohkem. Et kuidas tekkiv inimestevaheline varieeruvus kuidas tekivad haigused ja just tehnoloogiat, kuidas nad saame seda DNA muutust määrata. Sest see on nii nii väikene. Nii et ka siis, kui ma lõpetasin ülikoolis, siis ma läksin Rootsi Uppsala ülikooli ja seal oli eks naisprofessor, kes oli arendanud välja väikese tehnoloogia, millega me siis ise tegime väikeseid kiipe. Ja noh, nagu katseklaasi peale panime väikesed teena jupid ja siis proovisime nendega määrajat erinevaid mutatsioone ja see oli ka jälle selline huvitav, kuidas katseid teha, kuidas neid optimeerida, kuidas mingeid asju tööle saada, kuidas kaleerida, et ma ei taha ainult ühte mutatsiooni korraga analüüsida vaid 200 ja, ja siis täpselt samal ajal, kui mina oma dokteritegi tuli, siis turule suurfirma illumina kest suutis lihtsalt seda eskaleerida viisil, mida meil kohe kuidagi ei õnnestunud. Et alguses tuli neil 1500 mutatsiooni kor siis see juba 100000 ja rohkem korraga ühe katseklaasi peale ühe inimese kohta. Et et kogu see tehnoloogia areng on, on olnud ja on praegu ka nii kiire, nii põnev ja, ja tänu selle peale, et tehnoloogia areneb nii nii kiiresti ja muutub nii kättesaadavaks oleme praegu jõudnud sellisesse kohta, et et me saame hakata geenitehnoloogiat ja, ja üldse seda DNA analüüsi oluliselt rohkem kasutada kasutanud meditsiinis. Sa oled aastaid juhtinud Eesti geenivaramus DNA analüüsi tuumiklava, et et kui juhtimine ise kõrvale jätta, siis milline on sinu lemmikosa laborites? No minu lemmikusen, alatis Belle jälgimine, et mis on viimane loogia ja seda Eestisse saada, et täiesti näpud külge saada. Et väga raske on kogu teadustöös, isegi nagu teenuse pakkumisel püsida kaardil, kui, kui meil ei ole seda kõige viimast tehnoloogiat. Ja siin tuleb nagu ikka probleemiks. Me oleme väike riik, teadus on alarahastatud ja alati ei ole see võimalik olnud. Nii et kui umbes viis aastat tagasi Euroopa Liidu toetusega oli meil võimalik osta teise põlvkonna ehk siis kõige uuem DNA järjestuse määramise masin mis teeb kogu seda protsessi massiivselt paralleelselt ja on kordades odavam ja kiirem kui kui vana tehnoloogia siis nüüd hakkab see masin juba vanaks jääma ja enam meil pole võimalik näiteks siin teenuse pakkumisel eriti konkurentsis püsida millest on kahju. Aga eks paljud teised riigid liiguvad ka samas suunas, et saadavad siis oma proove suurematesse laboritesse, kus on nüüd kõik kõige kõige uuemad masinad, siis tehnoloogia täiesti areneb kiiresti ja võib-olla leppima selle, et praegu meil ei ole võimalik Eestis seda sellist laborit püsti panna, kus oleks võimalik näiteks 1000 dollariga määrata kogu DNA järjestus. Aga ma ikkagi olen optimistlik ja mõtlen, et lähitulevikus äkki saame Ja samas ma ootan ka seda konkurentsi, et praegu on natukene see, et et turuliider on liiga suure edusammuga teiste ees. Et see suurettevõte ei loomina, mis paikneb, asin San Diegos. Nad on niivõrd suure edusammuga teiste ees, et umbes 90 protsenti eriti DNA analüüsi toimuvad nende masinate peal. Ja me kõik tegelikult ootame, et tuleksite, et konkurendid välja veidi parema tehnoloogiaga, veidi soodsama tehnoloogiat need hinnad veel langeksid. Ja ka masinate hinnad langeksid. Siit sellepärast, et praegu ühe masina investeering on üle miljoni euro ja kui me teame seda, et iga hetk võib turule tulla järgmine ja veel parem siis praegu olemegi natukene ooterežiimil. Ma ei tea, kas see on üheksakümneprotsendine turuosa, mis sa mainisid, aga igal juhul tundub, et tegemist on nagu faktilise monopoliga. Et. Ja põhimõtteliselt on. Räägime natuke ajakohasest projektist ka, et Eesti vabariik peab tänavu siis sajandat juubelit ja Eesti geenivaramu on siis projekt, mille käigus on plaan koguda inimolemusse 100000 inimese andmed. Mittu mittu doonorit praegu koos on. Praegu on nõusoleku vormi allkirjastanud ligi 73000 inimest ja vereproove on laekunud 58000. Nii et tegelikult me oleme eesmärgile üsna lähedal ja aasta lõpuni saavad umbes 30000 inimest veel liituda. Ja need, kes on liitunud, aga ei ole veel vereproovi jõudnud, on ta siis nüüd? Me oleme teinud väga mugavaks selle vereproovi loovutamise sabad osades apteekides saab haiglates saab Synlabis justavasimega Järvamaal. Et tegelikult on nüüd Eesti väga kenasti kaetud ja loodame, et kõik jõuavad need enne aasta lõppu puuga vereproovide rand. Sest inimene saab ikkagi geenidoonoriks alles siis, kui on nii nõusoleku vorm meieni jõudnud. Kui vereproov. Ja kui kuulajad tahavad saada geenidoonoriks, mida nad tegema peaksid? Kõigepealt tuleb minna geenidoonor poee lehele ja seal tutvuda nõusoleku vormiga ja siis seda allkirjastada. Seal on võimalik ID-kaardiga või mobiili-id ega allkirjastamine. Ja siis tuleb minna lehele, kus on verevõtukohad ja sealt leida endale sobiv verevõtukoht. Ja saab jälgida ka meedi, et kus me välja kuulutame, kui tuleb mõni uus verevõtukoht või üritused, kus, kus saab tulla geenidoonoriks. Ja siis, kui need mõlemad on tehtud siis inimene saab geenidoonoriks ja proov jõuab meieni ja teeme kõigile geenikaardid. Ja mis edasi saab, et mitmest mitmest geenidoonorite piisaks et kogu Eesti saada kaardistatud, kas nendest sääst 1000-st tiivseks või või, või näiteks, kui oleks mingisugune võluvitsad, saab 5000 täis kas annaks midagi üldse juurde? Jaa, absoluutselt me ei plaani siin 100000 juures pidama jääda. Et noh, tegelikult on meil juba viis, kümnendat eelmises kogumise faasis see aasta lisandub 100000, et siis on meil 150000 ja valitsus on otsustanud eraldada sellele projektile järgmise nelja aasta jooksul 20 miljonit eurot, et me saaksime seda teed jätkata. Praegu läheb see järgmisel aastal suur osa sellest eelarvest IT-arendust, eks, et neil oleks võimalik kõikidele geeni Donaritele tagasisidet anda või siis geeniinfot kasutusele võtta meditsiinisüsteemis. Et näiteks kui kui arst hakkab mingit ravimit välja kirjutama patsiendile, siis ei toimu ainult ravimite toime kontroll selle ravimite koostoime andmebaasi vastu, vaid toimub ka geenikaardi vastu kontrolle, et tal ei ole nii, et geneetiliselt eelsoodumus näiteks kõrval toimetaks või et ravimeid toimiks. Nii sa oled siis vastaval, et ta lihtsalt lagundab seda ravimit oluliselt aeglasemalt kui keskmine või, või siis kiiremini. Et see info peaks olema olemas seal andmebaasis ja ja noh, need on väga suur arendused, mis on vajalikud mitte ainult siis nende ravimitega poole pealt, vaid ka geneetiliste riskide arvesse võtmine ja ravijuhiistet, mis peavad seda kõik arvestama. Siis, kui arst mõõdab näiteks kolesterooli vererõhku. Ja, ja siis läheb arvesse ka geneetiline eelsoodumus, et kas ta on siis ülikõrge riskiga, näiteks? Südame-veresoonkonnahaigusteks vajaks kindlasti siis ravi, et haigust ära hoida. Ennetavat ravi. Ja kui inimene on geenidoonoriks saanud ja tal on tehtud geenikaat, et siis kuidas selle tavainimese suhe selle geenikaardiga välja näeb, et kuidas ta seda näeb ja mis ta sellega teha saab? Proovime kindlasti ka teha inimestele sellised sellised portaali, kus nad saavad sisse logida ja vaadata midagi inter tiiselt, et noh, kõik need sagedaste haiguste nagu teist tüüpi diabeet või südame-veresoonkonna haigused, et nende puhul geneetiline risk mõjutab küll seda koguriski haigestuda, aga elustiilifaktorid on seal oluliselt suurema mõjuga. Nii et näiteks, kui on keegi hästi kõrge geneetilise riskiga südame-veresoonkonnahaigusteks, siis tal on võimalik see risk peaaegu nullini ja sellega, et kehamassiindeks on korras, vööümbermõõt on normaalne, ehk siis ülekaalulisust võimalikult vältida või, või kui on näha, et need lisakilod hakkavad tulema, siis kindlasti kiiresti midagi ette võtta. Suitsetamine maha jätta ja kõik need elustiilifaktorid, mis suurendavad riski, nendega on võimalik väga palju mänge mängida. Ja soomlased ongi teinud sellise Väikse portaali, kus, mille nimi on kardiokompassi ja seal saabki täpselt nende samade näitud ega mängida. Et mis siis saab, kui ma langetan kaalu näiteks viis kilogrammi või jätan suitsetamise maha ja siis inimene visuaalselt näe. Risk langes järsku mitmekordselt et me loodame, et selliseid asju aitavad inimest ja motiveerib inimest oma elustiili parandama ja tervist hoida. Kuidas kogutud andmetega, et kui 200000 saadakse tähised, kuidas kogutud andmetega edasi töötatakse? Ja ei mõtlesin just nagu üksikisiku tasandil vaid geeniteadlase edasise arengu seisukohast. Ma ütleks, et kõigi Eesti rahvusvaheliselt teadlaste jaoks on see tohutu väärtus, et meil tekib aastaga juurde 100000 inimest, kelle tee nad me saame nüüd uurida ja kasutada teadustööks. Et see aitabki meil leida uusi seoseid geenivariantide ja haiguste vahel. Et praegu on see, mida meil on võimalik praegu tagasi idena anda, geenid vanuritele ongi tänu esimene selle 50000-le geenidoonor-ile ja teiste riikide andmestikele kellega koostöös me oleme siis teinud väga suuri uuringuid, et leida, millised geenid on seotud, milliste tunnustega. Ega me oleme leidnud piisava arvu, neid neid variante ja, ja neid Alideerinud, kinnitanud ja proovinud. Kui hästi nad ennustavad mingi haiguse teket, siis nüüd meil ongi võimalik nyt kasutajalt tervishoius praegu siin suurel konverentsil San Diegos, kus ma osalesin siis oli väga palju emasid ja isegi terveid sessioonis, mis käsitlesid seda, et kuidas luua mudelit, et mis, mis võimaldaksid selle geeniinfo kasutamist tervishoius. Kuidas seda tagasisidet tuleks anda, kas me teame ka seda saab teha ainult näiteks online'is või peaks toimuma ka eine nõustamine, kus on reaalselt inimene, kes seletab lahti seda kõike, mis seal on? Ja kes peaks olema see nõustaja, et praegu seni on tegelenud koolitatud meditsiinigeneetikud, kes tegelesid geneetilise nõustamisega, aga nende ülesanne on alati olnud tegelikult väga keerulist haigust. Esiteks lahki nuputan nagu väljauurimine, mis geen põhjust seda haruldast, kohutavat sümptomitega haigust, et tihti õnne, et sellist väga tõsised mutatsioon, valku rikuvad mutatsioonid ja, ja need on haruldased, kui need juhtuvad, siis tekivad juba tihti lapsega tõsised haigused või vaimne mahajäämus. Ja selleks õpivadki need meditsiinigeneetik pilkalt tõesti arstiõppes ja alles siis spetsialiseeruvad geneetikale, et nad oskaksid, ei keerulisi juhtumeid lahti mõtestada, lahendada aga praegu, kui me tahame tegelikult kasutada geneetikat selleks, et täpsemalt hinnata kellelegi riski kardiovaskulaar, testipi, teadeid tavalisteks haigusteks, siis ei ole põhjust, et sellega tegeleks meditsiinigeneetik haigeid. Ameerikas näiteks koolitatakse selleks geeninõustajad. Või siis on see tegelik, kui selline asi, mida saaks ikka tagasisidena anda, kas perearstid või töötervishoiuarstid. Ja tegelikult Peaksime jõudma sinna, et kõik arstid oleksid võimelised geeniandmete põhjal nii seda arvesse võtma patsiendi ravimisel. Kui üldisel, nagu pott sinikäsitlusel. Üks natuke ka geeniteaduse tulevikust et geni teaduse arvutiteaduse arenedes on võimalik tulevikus nii-öelda parandada inimese geneetilist koodi. Et, et vältida näiteks pärilike haiguste avaldumist ja edasikandumist ja muud säärast kui palju toimub geenivaramus geeniteaduse eetika ning, ning näiteks andmekaitsealast tööd kuna see võib olla üks selliseid kohti, mis, kus asjad võivad valesti minna. Ja Eestis on väga hästi läinud üldse geenivaramule, sellepärast et enne, kui hakati proove koguma geenivaramut looma siis võeti vastu inimgeeniuuringud seadus. Ja see on rahvusvaheliselt jällegi väga tunnustatud. Nii seadus, et, et kui me mõtleme tagasi ta aastal 1999 kirjutati see seadus võeti aasta õppust Riigikogus vastu siis see seadus on tänase päevani olnud nagu ideaalne seadus, mis kaitseb geenidoonoreid. Aga samas võimaldab teadlastel väga hea teadust teha. Ja mõelda edasi, noh, teised riigid, näiteks mõni on pidanud oma biopanga kinni panema, neil pole olnud vastavat regulatsiooni. Ja Taani näiteks kirjutab alles praegu võttis alles nüüd see aasta vastu oma geeniteadust ja biopangandust reguleerivat seadust. Noh, see on hästi oluline komponent kogu selles proovide kogumises ja andmekaitse ja geenidoonori kaitsta, kellele andmed kuuluvad, milleks neid kasutada tohib? Et alati, kui me räägime andmete analüüsist ja kogu teadustöö, siis tuleb Me tuletatud, et me tegeleme ainult ananemiseeritud andmetega ja nüüd siis õiglasena on tseerunemiseeritud, et isikuandmeid meie lauale mitte kunagi tulen. Ja, ja sellepärast on ongi võimalik neid andmeid nii põhjalikult analüüsida laiali. Et geenivaramu on ysna üsna avatud biopank, et kui inimestel, kui teadlasel on eetikakomitee luba olemas antud uuringuks siis toimub andmete väljastamine spetsiifiliseks uuringuteks häälda sellel Teeenna editeerimisele või järjestuse parandamisele, siis see on, see on veel tulevikuteema. Millal, mida saab teha, et esimesed, kliinilised uuringud toimuvad küll juba praegu väga spetsiifiliste? Sellise geeniteraapia puhul näiteks noh, kui on Siis toimub mingisugune geenigeeniteraapia katse just selle, et noh, mis seal silmasel hullemaks saaks minna ja et ma arvan, et sellepärast on see lubatud ja sellist heakskiitu saanud, selline uuring. Aga üldiselt ja laiemalt ma julgeks küll praegu rääkida geeniteraapiast sellest perspektiivist, et hakatakse nüüd Krister tehnoloogiaga, eks kõik ravima, probleem on alati selles, et meil on vaja tüviraku tasemel seda ravi teha sest meil on kõikides keharakkudes sammadena ja kui simulatsioon on olemas, siis ta on igal pool, et kuidas jõuda kõikide rakkude, nii et siis ongi ainus, mis läbi Diviracure. Ja on ka küsimusi, et kui täpne see tehnoloogia tegelikult on, et ka seda nüüd parandab seda ühte viga või tekitab sama töö käigus juurtega 100 teist viga või või on küsimusi kasele efektiivsuses, et selleks, et ühte rakku ravida proovid saada katsed, siis nendest meid üks, üks kuni kolm õnnestub. Nii et ta on väga hea tehnoloogia tuleviku jaoks ja ka teadustöö jaoks praegu näiteks kui me tahame uurita mingisuguse geeni funktsiooni ja me teame, et selles geenis olevat kolmutatsiooni mis tulevad väga tõsist haigust. Aga me tahame teada, kas, mis sellest, mis juhtub, kui on mingid teised mutatsioonid selles geenis? Võimalik sellises rakukultuuris sisse viia need mutatsioonid ja uurida, mis juhtub. Selle koha pealt on ka väga võimaste naloogi. Kuna me hetkel on mõlemad Ameerikas, siis Ameerika uudised on sellised sensatsioonimaigulised, eks ole, et nii kui nii kui tuleb juttu sellisest DNA analüüsist tulevikust, siis kohe tõmmatakse käima lugu nimega disainer beibis. Kas sul on ka oma oma vaade sellele? Kui, kui kaugel, kui üldse me oleme sellest, et sellised asjad üldse reaalsuseks saanud? See on hästi suur eetiline küsimus, et kuhu seda piiri tõmmata, et ka praegu toimub näiteks abort, et. Millistel juhtudel see on okei, millistel juhtudel mitte et noh, paljudes kohtades on üsna nagu loomulik või norm, et kui on Downi sündroomiga loode, siis siis neid lõpetada pigem seda rasedust. Aga on ka need, kes otsustavad, et nad ei taha seda rasedust katkestada ja sama on siis selle ka DNA-analüüsi tehnoloogia arenguga, et praegu toimub põhiliselt et siis kolme kromosoomi risoom ja analüüs ja antakse, et seda nagu tagasi Sitena vanematele. Et nad saavad otsustada, kas nad tahavad rasedust katkestada või mitte. Aga mis saab, kui nad tegelikult oleks praegu ka võim valik vanematele teada anda, kas nende lapsel on rinnavähi mutatsioon või või mingid muud suured muutused, mis noh, päris sellist tohutut vaimset mahajäämust ei põhjusta, teisegi lapseeas avaldavat haigust ei põhjusta. Aga kuhu me tõmbame selle piiri? Et milliseid rasedusi katkestada või mitte ja kas siis tulevikus oleks võimalik mitte kaotada see vajadus rasedust katkestada, vaid siis võimalus just parandada mingeid väikseid vigu. Ja jälle, kuhu me tõmbame selle piiri, et no rinnavähimodulatsiooni võib-olla võib parandada, aga siniseid silmi ja kõrget i i kiud määravadki näiteks? Neid pilte puuduta. Nii et jah, mida, mida edasi. Inimkond sammub tehnoloogilises arengus nii tehisintellekt geeniteadlase, muudes valdkondades, et seda enam tekib eetikal suurem roll. Rakenduslik filosoofia samamoodi. Kuidas teha otsuseid, mis on õige, mis ei ole. Ja täiesti ja ma arvan, et eetikutel on hästi oluline roll kogu selles protsessis et kaasa mõelda ja ette mõelda. Ei no loomulikult, nad ei saa tehnoloogias ette mõelda, et kui tuleb uus tehnoloogia, siis siis jälle saavad nad seda kaaluma, katted, kus, kuhu need piiri siis tõmmata. See ongi natuke hirmus, et riigiti see ju erineb, et kui natukene Hiina poole vaadata, siis seal on hoopis teised reeglid, et seal toimuvadki juba need Krispri kliinilised katsed ja suuremal skaalal. Lähme siis Eesti hoide, kui keegi küsib, ja praegu on eriti hea võimalus, kuna sa oled San Diegos, kui keegi küsib, milline on Eesti, kuidas sa vastad? Ma vastan, et Eesti on väga lahe, mulle kohutavalt meeldib seal elada, sellepärast et see on väike riik ja me oleme kõik omavahel nii hästi ühendatud. Et kui mul on vaja midagi rääkida kellegagi, kes valdab ITd või turvalisust või ükskõik millist teemat, siis inimene on nagu kohe kõrvalt võtta. Ja kui kohe kõrvalt võtta, siis mõnel sõbral tuttaval ikka on keegi väga tark inimene sooritada ja selle käigus on võimalik tekitada endale väga hea selline võrgustik ja kellega arutada asju tõesti mõelda suurelt laialt. Ja ma ei jää kuidagi kinni enda väiksesse geenitehnoloogiasse ja DNA analüüsi, vaid mul on nagu ümber hästi paljud targad inimesed, kellega ma saan põrgatada igasuguseid ideid ja nad aitavad minul nähe asju palju suuremalt ja laiemalt, kui ma muidu näeksin. Nii et see on see, mis mulle kohutavalt meeldib ja kas see, et meil on väga tulevikku vaatav Jesini innovaatiline riik. Et kui me ütleme, et kuulge, teeme sellise personaalmeditsiini projekti, kus me hakkame kõigile pakkuma geenikaardid, sest me ei taha, et ei oleks ainult mingid rikaste privileeg meid, kõigil võiks olla kättesaadav väga põhjalik DNA analüüs mis näiteks USAs on võimalik tellida, aga selleks peaks maksma umbes 150 dollarit. Nii et teeme selle ära, paneme e-tervisesse ja hakkame seda infot kasutama inimeste ravimisel. Siis siis noh, veidi on vaja rääkida, veenda materjali esitada, et kuidas me seda teeksime. Mis kasu inimesed sellest võiksid saada ja, ja nii edasi, aga siis ongi võimalik selline asi ära teha, et paljude teiste riikide personaalmeditsiini projekti, mis praegu käivituvad, nad on hästi sarnased üksteisega, et nad keskenduvadki ainult haruldastele haigustele. Mida, noh, Eestis juba ammu kati DNA sekveneerimistehnoloogia tööl selleks, et lahendada keerulisi haigusi aastal 2014 juba oli see haigekassa hinnakirjas. Ja enne seda me kostikes Tartu Ülikooli kliinikumi ka disti üritasime selle tehnoloogia ja panime käiku. Nii et see on meie, Jaccipa noh, niisugune loomulik asi, mida tehakse ja teine pool, mis on teiste riikide personaalmeditsiini pritsides, on vähiravi. Et seal me peame veel tegelikult arenema ja, ja jõudma natukene järgi. Sellepärast et probleeme on seal les ühelt poolt selles, et need Need, kallid vähiravimid, mille puhul DNA analüüs oleks oluline ja põhjendatud need ei ole lihtsalt haigekassa poolt hüvitatud, noh, nad ei ole haigekassa hinnanguil. On küll vähiravifond, mis veidi tegeleb selle poolega, mida haigekassa siis ei kata. Ja nad rääkisime nendega koosseis rääkima, et seal peaks toimuma siis teene analised kogu see ressurss oleks võimalikult efektiivselt kasutusel. Aga teine pool on muidugi ka see, et väga paljud viimasel ajal turule jõudnud vähiravimit tegelikult ei pikenda eluiga olulisel määral, mis jälle tekitabki sinus, et kui palju me tahaksime selle suunaga tegeleda. Ja Ta on kohutavalt kallis ettevõtmine, esiteks nii vähi, selle kasvaja, DNA järjestuse määramine kui kõrval oleva terve koe DNA järjestuse määramine mis on ka väga kallid, aga võivad tõesti päästa elusid. Nii et sellepärast võiksime hoopis teise suuna. Pakume kõigile sellist üsnagi odavat Ateena analüüsi, mis aitaks meil ära hoida või edasi lükata. Sellised sagedased haigused ja on kahjuks endiselt arenenud riikide seas väga ma ei tea, need enam loodetavasti mitte esikohal, aga seal päris toppis just südame-veresoonkonna haigustega, mis võiks juba praeguseks teisiti olla, aga proovime seda nüüd parandada ka Eesti teada, et kui me suudame need haigused edasi lükata vähemalt mõned aastad, siis sellega on juba tervishoiusüsteemil suur kokkuhoid. Ja, ja üldiselt nagu mõtleme välja uue süsteemi, kuidas rahvatervise suunal töötada. Et võib-olla enam ei piisa kampaaniatest, et inimesed sööksid rohkem juurikaid, et proovime seda kõike personaliseerida ja, ja rääkida inimestele Krisonaalsemalt, mis neid ohustab. Ja kuidas oma riski võimalikult vähendada. Võib-olla viimane küsimus, mida mulle meeldis küsida kõikidelt saatekülalistelt, eriti Eesti 100. juubeliaasta valguses, milline oleks sinu soov Eestile järgnevaks 100-ks aastaks? Minu soov on, et me oleksime üksteise vastu lahked ka välismaalaste vastu. Et Ma olen ise väga-väga tänulik selle eest, et meid on nii sõbralikult siin vastu võetud ja tõesti Eesti minu jaoks nagu kodu. Ja ma loodan, et kõiki siia kunagi elama tulevad võiksid seda tunda. Ja siis töötame koos suurte eesmärkide nimel, et toetame üksteise ideid, kui tuleb keegi uue, täiesti teistsuguse ideega sisse, võiksime koos mõelda, et kuidas seda nüüd läbi ja et inimene tunneks ka oma kodumaal, et on, on tegija ja. Ja mitte ainult välismaal. Ma arvan, et sa teed täiesti hindamatut, väärtuslikku tööd Eesti heaks, et aitäh ja edu sulle kõiges tulevikus ja aitäh, et sa võtsid aega minuga rääkida. Ja ma usun, et kõikidel kuulajatel on ka väga huvitav aitäh ja aitäh kutsumast.