Globaalsed eestlased. Austatud president, head sõbrad, head saate kuulajad, minu nimi on ainest ähvelt ja tere tulemast kuulama järjekordset episoodi saatest globaalsed eestlased, kus meie eesmärgiks on vabariigi 100.-ks aastapäevaks luua mälupilt silmapaistvatest eesti inimestest üle maailma ning tõenäoliselt õppida. Täna on külas Eesti hoidi neljas president Toomas Hendrik Ilves kes siis alates aasta algusest töötab siin Stanfordis, külalisteadurina Siemens publi nimelises rahvusvaheliste suhete instituudis, eestikeelne tõlge vist viimase 20 aasta jooksul on võrdlemisi tundmatust märkamatus väiksest Eestist saanud tuntud ja tunnustatud arvestatav rahvusvaheline partner. Ning üha enam inimesi tunneb neid mehi tehnoloogiks innovatsiooni, avalike teenuste ja digitaalse ühiskonna tõttu ning president ilvesel on selle suur roll mängida, kes on olnud väsimatu vedur erinevate projektide mõtestamisel rakendamisele Eestis kui ka selle nende tutvustamisele üle maailma ja täna räägimegi tema isiklikust loost võib-olla natuke teistsuguse nurga all, mis on lugu uudishimust ning pühendumus, sest Eesti elanik, kuidas juhuse tõttu ta sattus informatsiooni Eestit puudutav informatsiooni keskmesse ja aitas Eesti panna maailmakaardil, et tere tulemast saatesse, president? Esimene küsimus. Ma läheks kohe täitsa täitsa kaugele algusesse tagasi, et loen mõned detailid maha, et ma ei unustaks, et 44. aastal põgenes isa nõukogude võimu eest Rootsi, kus ta siis töötas metsakeskuses ning õppis koodhaas ehk siis Rootsi Kuninglik Tehnikaülikool inseneriks Stockholmis, kohtustad Teie emaga ning nad abi ellased ja kui teie Oleri samuti põgenenud, kes oli samuti põgenenud ja kui te olite kolme aastane, siis kolisite Joiki või kui te mäletate sellest elukeskkonnast Leonias. Ma mäletan hästi Rootsit, mitte mitte nii eriti mälupildid tulevad siis viin kuuendast aastast 57.-st aastast, aga nojah, ma lõikan natuke, mäletan, vanaisa ja vanaema oma ei kolinud sinna, aga see on kõik päris hästi meeles, et ma enne sõda elasin ühes teises linnas. Ja kui selline tore asi juhtus, siis kui vahetada, ma tulin siia, ma sain e-posti kirja häält naiselt, kes praegu on kõrge administraator, siin korraldab kõiki eelarve eelarve küsimusi ja vabandage, kas te olete sedasama Toomas Ilvese Grelvega, ma kõndisin kuue ja seitsmeaastaselt kooli. Tuli välja, et jah, oli küll see, et see oli päris lõbus ja me oleme kaks tibud, seal oli oli, läheb, on teises klassis oli selline võistlused. Et iga kord, kui loed läbi raamatu, siis on niuksed, tuulelohe oli siis seina peale sisse tõusis jälle kaks sentimeetrit ja meil oli kahekesi olime siis üleval laevastun tuulelohede ja ülejäänud seltskond, mis võib-olla iseloomustab inimesi, kellega majandus tollal koolis käisin, selles linnas, mis Leon ja siis kõik teised olid maas. Nii et me kaks inimesed lugesid ja käisin igal nädalavahetusel raamatukogus ja laenas raamatut. Taibust rääkides, et varases kujunemiseast tekkis tal huvi nii muusikamaailma poliitika kui ka arvutite vastu kirjanduse vastu, et ma saan aru, et räägime sellest viimasest, kui, et ma saan Leonias oli see eksperimentaalne nelja aastane matemaatika või arvutiprogramm täpselt cum, no mis oli, seal oli selline eksperimentaalne matemaatika programm, mis siis nagu ei teinud läbi seda tavalist Ameerika süsteemiks aastal algebra, siis on geomeetria siis on trigonomeetria vaid see oli kõik viidud ühte ja siis mis oli niisugune lisa oli seal, et õpetaja, kes seda õpetas ja see oli väiksem klass välja valitud, need, kellel oli natukene natukene matemaatikaoskust. Ja siis ta parajasti tegi oma doktoritööd nagu mahennile maruklambrit, Hitlers kalledes või siis pedagoogika instituudis, kui kasutan eestikeelset terminit ja talle ideed Varde, kas lapsed, kes me olime siis tollal 14 aastased, suudad õppida programmeerimist, mida siis ta õppisime ja meil oli siis keel, oli Peissik, mis on niisugune lihtsustatud Fortsani variant. Meil oli siis Deletaibi masin perforiba, siis oli niisugune suur niukene telefoni modem, mis oli ühe hindatud ühe suure, suure nagu Mein friimiga kuskil kaugel-kaugel tollal ei, ei kasutatud arvutid eriti üldse mitte. Aga me õppisime ja siis see jäi külge, see mõju tuli palju hiljem tuli suure jõuga tagasi, hiljem kui ma olin palju vanem, aga ma õppisin ülikoolis, siis ma sest ma emi kuulutused, programmeerimine, siis võib programmeerida assembleri keeles, mis on siis 16 alusel kirjutatud seal siis numbrid ja tähed, käsklused on ainult numbrid ja tähed. Ja programmeerisin tollal arvutid sedapidi nii tegema, sest arvutiminema programmeerisin trali peedeebee kaheksa ja see kaheksal sealsestama täielik mälumaht oli kaheksa kilobaiti, mis on umbes sama palju kui tühi tühi email tänapäeval. Aga igatahes see, ma sain selle kaasa ja ülejäänud, need, kes olid seal enamasti kõik väga edukad. Noh, idee, inimesed, mina, nemad jätkasid pigem selles suunas või ülikoolis õppisid siis arvutiteadust, mina seda ei teinud, aga ma, see jäi mulle külge. Võib-olla teine asi oli noh, pärast seda kunagi eriti kartnud või ei andnud siis idee küsimusi, see ei ole nagu midagi, mis Makar, mida ma kardan, võin pärast sellest rohkem rääkida, sest küsimus, mis tänapäeval juhtub, on need inimesed, kes ajavad poliitikat, mille all ma pean silmas palasi. Kuna eesti keeles on see üks ja sama sõna Palazzy, siis seadusandlust ja regulatsiooni üldiselt ei tea midagi teest. Ja teiselt poolt need, kes teevad ideed eriti palju ei mõtle, ma võin pärast mõned näited tuua sellele, et nad mis on see, mida nad teevad täpselt, kas need rikuvad meie üldiseid arusaamasid privaatsusest ja nii edasi, see lõhe on väga suur. Ja ma võin lihtsalt öelda juba ette praegu, et Eesti edu ei tulene sellest, et me oleme sellised IT geeniused ja seal on noh, kui sa räägid Brüsselis on selline anekdoot juba, et et eestlane läheb sinna ja keegi ütleb, et oo, sa oled eestlane parandada minu arvutit. Nii see ei käi, aga Eesti on olnud väga eeskujulik eesrindlik selles osas, et võimaldada IT rakendamise seadusandluses ja oma poliitikates. Nüüd võib-olla teeme hüppeajast, et sedasi, et 79. aastal, kui te olite 26 aastane, kolisite Vancouverisse Kanadasse kus te sai siis kirjanduskeskusele ederalistolfranud kunsti, instratage direktor? No ma võin ka õppejõud, seal õpe, et ma saan aru, et sel perioodil tekkis teel nagu sügavam huvi eesti kirjanduse vastu. No ma tean, et see veel natuke bohemlik periood minu elus, aga olles alati olla kirjandushuviline siis aga samal ajal ütleme eriti luule, eriti inglisekeelne luule. Vanasti oli võrrelda asju, aga see kaasaegne luule oli suhteliselt igav. Ja samal ajal kui lugeda eesti eesti luulet, ütleme alates 64.-st aastast Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski, seda alates siis seal inimesed läbi luule kirjeldasid palju palju suuremaid probleeme, kui see, et mul on, ma olen, ma olen inglise keeleõppejõud suvalises ülikoolis ja mulle ei meeldi või ma kirjutan, teetassi siin pikalt ja niuksed, eksistentsiaalsed küsimused, mis olid eesti luules kassa rahvust püsib korras, me peame vastunud mõtlemine teemal, et mis meist saab, mis siin juhtub, kas me kaotama kogu oma kultuuri? Ja laser oli Hando Runnel ja no Rummo ja palju teisi ka seal. Ja seal lihtsalt oli palju huvitavam ja siis siis ma tegelesin tõlkimisega, et lihtsalt, et oleks nagu midagi näha, mis vabaks saamisest rääkides, et kui Eesti aeg 190 aastaseks, siis oma aastapäeva kõnes ta ütles, et selline lause, et keegi ei võta meilt unistusi, kui me ise neid endale ei võta. Et kui te mõtlete tagasi oma aastatele Vancouveris kuni siis raadio Vaba Euroopa ning viis aastat enne enne Vaba Euroopat, siis kui palju oli sel ajal enda inimesi, kes uskusid, et Eesti võib vabaks saada mitte eriti palju ja ega see Vaba Euroopa juures ka ei olnud. Mul on hästi meeles, et direktor kutsus mind siis, kui ma esimesed neli aastat ma olin siis seal ju analüütikaosakonnas kirjutasin seal artikleid inglise keeles Eesti kohta. Ja siis direktor kutsus mind üks päev sinna enda juurde ja ütles, et kuule, ilvesed. Et meil väga meeldib, kuidas see kirjuta, meil meeldib analüüsivõime, aga saage aru, et ega see Eesti mitte kunagi vabaks ei saa, nii et võib-olla me pakkusime teile välja. Me koolitame teid terrorismi alal. Et see on niisugune sel aastal umbes 86 ja et tema, kes oli väga tark mees ja oli Margaret Thatcheri välispoliitiline nõunik enne olnud ja et et see on nagu seal kasvav kasvav tööstusharu. Teaduslik sa arvad, mine sinna. Aga ma ei köitnud eriti. Ja siis ma jäin selle selle Eesti juurde kindlaks, kuna see oli omaette põnev mulle võib-olla mitte neile, sest nad arvasid, et võiks mind rakendada paremini muudel aladel, aga ma ei loobunud, aga no ütleme nii, et see närv oli küllalt palju sellist. Ütleme, kui ütleme, ametlik seisukoht on, et Nõukogude Liit on igavene siis oli. Küllap oli isegi Vene dissidendid ja targad nagu Ammalric kirjutas raamatu 70-ga, kes Nõukogude Liit püsib aastani 1984. Nad inimesed arvasid, nägid juba ette, et see asi liiga logisev ja ega ta ta variseb kokku väljaspoolt vaadatuna. Lugedes Nõukogude Liidu statistikat, siis ütleme, analüütikud USA-s ja jäi Inglismaal Prantsusmaal, nad kõik arvasid, et see on igavene. Ja veel mõni kuu enne, kui tuli, siis puts Venemaal aastal 91, inimesed veel arvasid, et noh, see asi nüüd see, see ainult läheb paremaks. Unistasin mingist mingist liberaliseerumise liberaliseerumas Nõukogude liidus, mis siis 10 aasta pärast, eks oleks nagu midagi tolleaegse ungari taolist. Enne enne raadiosse tööle minemist õnnestus teil ju esimest korda käivad Eestis 84. aasta kevadel, et mis, millised olid esimesed muljed Eestist võrreldes sellega, mis ta ette kujutasite? No ja mulle öeldi, et käin seal ära, sest muidu sa sind ei lasta enam sisse. Mis siis kehtis, mitu aastat küll, jah. Ja ütleme väga masendav oli vaadata, kuidas sugulased ja inimesed nagu kartsid ja kuidas kui palju seda, kui palju joobunud Vene madrused olid tänaval ja ja no kõige mõtlen, teine asi, ma eeskätt kirjutasin sellest siis 10 aastat hiljem vist Priit Hõbemägi, omistas selle selle tähelepanu endale. Aga ma kirjutasin umbes 97 siis regio Kaardiraamatusse mingi, see, kus ma rääkisin, kuidas minu ettekujutus Eestis koosnes põhiliselt Krimmi vendade grimmi, muinasjuttudest ja Disneylandis, kõrged mäed ja kõik väga niukene, romantiline. Seal ma olen, siis imestasin, kui tasane see maa on, kuigi ma olin lugenud ka Rummo, et sündinud tasasel maal, siin on ju rahu ja tasakaal. Aga ma ei kujuta ette Lähmegi selle raadio Vaba Euroopa juurde oma tööd alustasite seal 84. aasta oktoobris, kõigepealt analüütikuna hiljem siis Eesti toimetuse juhatajana raadios ja te tõite kaasa palju kuuendas endaga, et näiteks tõite aktiivse dialoogi Eestis toimuvaga, kaasasite vabakutselise ajakirjanikke, kasvatasite Soome pool, nõukogude heliplokke televiidi eedes, kuulasite telefonisilla kaudu eesti raadiosaateid ja nii edasi ja nii edasi. Toimetuse suureks, palju inimesi, et võib öelda, et tänu teie sidemetele Eestis jõudsid teie tehtud raportid rahvusvahelisse meediasse ja vahel ka esikaanele, nagu näiteks Eesti meeste Tšernobõli saatmise lugu. Ja sellega sai üle üle pika aja eest jälle maailmakaardile. Kas võib öelda, et terve, e siis raadio Vaba Euroopa näol oli tegemist ühe põnevama töödega? Absoluutselt, no ma, mind tõsteti ajutiselt toimetuse etteotsa, kuna seal oli, seal oli väike niisugune sisemine nagin ja sinna oli vaja uut juhti, et sellest üle saada ja siis pandi sinna juunis 88. Ja siis läks kõik lahti. Noh, selles mõttes on. Ja siis oli juba möödunud, see oli 88, oli siis, kui võeti maha Karl Vaino ja ja siis noh, olid rahvakogunemised ja nii edasi ma ütlesin, see on liiga põnev. Et seda kirjeldada, on noh, kindlasti põnev, aga pigem aktiivselt osaleda ja siis siis ma mõtlesin, et okei, no suurendama saata mahtunud me ei võta uusi inimesi otseselt pikaajaliselt tööle koha peale, vaid siis võtame, mõtlesin, et ma nii-öelda privatiseerisin vaid täkjoriseerisin ühe töökoha, et siis see raha läheks vabakutselistele üle üle Euroopa põhiliselt. Ja siis, ja siis oli see õnn, et me saime kuskilt ookeani raadio, mida siis toimetasin siis Soome ja siis seal oli Orcoli mingi ülemnõuistungiks mõni sõber seal, kes pani siis telefoni sinna raadio juurde, siis me maksime loomulikult väga suuri, see oli enne Skype'i, oli väga kallis, et meeletud telefoniarved olid toimetusele, aga kui robusis juhtkond nägi, et lasen ploki väga suured arved, aga samal ajal me saame reaalajas kätte, mis seal toimub, ei pea ootama. Sest see loob, oli lugu, oli natuke varem, tuli noorte hääl tuli, umbes noh, umbes 10 kuni 15 päeva hiljem ja kui seal ilmunud jõudis siis sinna ja ja siis ma lugesin seal, see Tõnis Aavik üks on, oli kirjutanud sarja selles, kuidas korjati inimesi tänavalt ja siis saadeti Tšernobõlis, sest ma kirjutasin sellest inglise keeles, niisugune asi juhtub. See oli üks nendest kordadest, kus siis juhtkond keeldus uskumast, et see tõesti on nii, kahtlesid kahtlaselt väga vahepeal, nii paranoilised arvasid, et spetsiaalselt onsenud saadeta provokatsioonina mulle selline asi, et kirjutada, aga tegelesid New York Times korjas selle üles ja see oli siis esimene kord, kui Eesti pärast teist maailmasõda vist oli New York Timesi veel tolajal hero'd tšempioni esikaanel, et ja see toimus just siis, kui pärast Tšernobõlit, kui siis venelased andsid, oli nõukogude liit, andis aru Viinis Tomi energia agentuuri ees ja siis äkki seal oli seal isegi kuiv, igav olnud ja siis keegi siis võite seda vaatamise sõber räägib, et te küüditati eestlasi, siin. Teil üldse toimus üle Nõukogude Liidu, aga keegi teine sellesse ei kirjutanud, niuksed, väiksed olid. Mis oli kõige põnevam, oli natuke hull tollal praeguses et Vesiloo glasnost perestroika, et läheks Eestisse, kuule, köik pasundati glasnost ja perestroika email Vabarop passis olnud neli aastat ja siis ja siis ma kirjutasin Arnold treenile nii-öelda ENSV. Välisminister, kes oli seal asunud umbes 40 aastat ENSV välisminister ja ütlesin, et no nüüd on glasnost ja perestroika uus aeg, et võib-olla äkki lasete mind, ma olin siis Vaba Euroopa eesti toimetuse pealik vastata mul tulla. Ja siis võttis umbes kolm kuudkonna, kuni ma sain vastuse, et võib tulla nüüd 88. aastal siiski toimus Eesti-visiit ja selle visiidi käigus käisid Eesti Televisioonis ja siis oli Katrin Saks kutsus mind sinna koos toomas haugi, kes oli loomingu vist asepeatoimetaja Katrin Saksa või siis uudistesaadete juhataja. Ma mäletan õieti siis Toomas Haug intervjueeris mind pikalt. Ja siis noh, see leebem osa läks sisse ja siis pärast seda tuli nii 20 minutit vaikust. Selle käigus ma saan, aga küsiti, et milline on Eesti 10 aasta pärast ja ta ütles, et, et Eesti on vaba, sai ka ja siis see kõik välja ja milline oli stuudia reaktsioon, kui üldse see oli ainult Katrin Saks siis operaator seal ja siis Toomas Haug. Ma usun, et see kohalik publik oli igati õnnelik selle eest, aga siis niuke kõrgem aparaczyk seal ütles, et see küll ei lähe sisse ja siis ma nägin seda hiljuti keegi seda savist täis, okei, see kuskil siis nad said selle kätte, et see et see on ikka olemas see osa, mis jäi välja ja mõtlesin, et no me tuleme tagasi, Eesti muutub demokraatlikuks riigiks ja et pärast seda, kui me areng on olnud pärsitud 50 aastat, siis energia on tohutu ja siis me jõuame edasi ja nii edasi. Nüüd ööl siis järgnes Eesti taasiseseisvumisele, helistas siis toona välisministrina töötanud Lennart me teile, Soomest te olite Münchenis ja ta oli, on kuuldavasti nii väsinud ja selle kõne käigus magama, aga kas te mäletate, millest rääkisite? No ta helistas mulle väga sageli võiti, ta helistas mulle, et ma olen sel numbril helistada tagasi, siis ma helistasin talle tagasi. Ja ja ta üldiselt küsis, nõus, ma nagu aitasin teda siis kui noh, näiteks kõne, et aga ma tegin palju seda tol ajal, et kui ta käis kuskil silma, valmistasin talle siis nagu jutupunkte ja ja kõnesid, mida pidas, sest noh, kes siis tollal ei olnud see nagu nii, et inimesi, kes oleks saanud midagi nagu kirjutada, mitte inglise keele oskus, võib-olla isegi hea, aga noh, saada aru, mis see kontekst on, kus sa räägid, see seda oli nagu veel, see ei ole veel välja arenenud nagu hiljem ütleme välisministeeriumis on väga hea seal all, aga tollal oli see kõik väga uus Need, teised mõned riigid, kes olid üsna rabedad, kui nad läksid siis kõnelema, et Eestil, Eesti ütleme tänu nagu lennartile nõukele, siis paremini taip sellest, mis toimus, ei läinud seal kohe kirvega raiuma nagu mõned teised välisministriga. Kuidas üldse kirjeldaksite oma suhet Lennart Meriga läbi aastat? Ma ei tea, me saime kokku aastal 85, kus ta oli järjekordselt Soomes ja siis me veetsime seal tollal ma suitsetasin. Kaks päeval suitsetasime umbes ploki Marbarosid ära ja tema ära lõppenud, mul oli nagu andsin talle Marbolased ja ta helistas, no vaata siis, kui ta pääses välismaale dollastali ikka. Enne kui ta sai välisministriks, aga välismeisse siis ta ikka helistas mulle ja nagu ma ütlesin, andis mulle numbrid, palun siia tagasi. Sageli seal õhtul siis minu, minu isiklik telefoniarve läks ka väga suureks tallanud. Aga mis juhtus selle, ta nii väsinud kõigest, sellest helistasingi nõu. Ma hakkasin rääkima. Ja siis hakkas. Lennart ala, Lennart juba pani toru hargile. Lennart siis lõpuks helistas mulle Vaba Euroopas, ütles, et kuule, äkki hakkad Eesti saadikuks USA, sest meil on seal see riik, kus meil on vaja nagu. Ja noh, selle käigus sõber, loom USA kodakondsusest, mida ma siis tegin. Tulin Mashingtoni ja siis kolm aastat hiljem tagasi Eestisse, veel hiljem oli mingi järjekordne valitsuskriis ja siis ja, ja no ütleme neid inimesi, keda pakuti, selle valitsuskriisi tuleb välisministriks ei rahuldanud teda ja siis ta ütles, et tule siia, mõtlesin okei. President ütleb, siis pead tegema. Tagantjärgi vaadata ja võtta kogu esimene kümnend kokku, esimene, hästi 10. vaata õigena, kuidas ta seda keeldaksid? No üldiselt kellelgi pole õrna aimu, mida teha, pääle ütleme, atribuutika, eks ole, no meil on, välisministeeriumil on saatkol, meil on nagu lipage, no kuidas see kõik toimib, see oli suhteliselt uus kõigile. Esmane ülesanne oli väga selge, kui ma olin Washingtonis oli, et oli kõige tähtsam oli vene vägede väljaviimine, mis, kuna USAl ainuke riik, kelle, kes oleks seda suutnud läbi suruda ja soli äärmiselt oluline, et me teeksime selle vastu, et meelde, et Moldova on tänapäevani. 26 aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on Vene väed kohal. Sama oli Gruusias. Mineid rakendati tollal, nagu kujutab ette, mis oleks juhtunud, näiteks 10 aastat tagasi tuli pronksiöö, kui ma läksin, Vene väed oleks sees olnud, seal oli nii, et see oli isegi põhiülesanne ja selle nimel nama oma vapra meeskonnaga vaid külvast külastasime kõiki esinduskoja liikmed, mida ekslikult nimetatakse kongresse männideks, ehk millegipärast ja siis ka senaatoreid surusime pidevalt usa administratsiooni läbi siis täiteBarneti. Tänu sellele, et me kogu aeg käisime seal kongressis mõlemas kojas, siis oli selline lisa, mis oli mis oli siis, ütleme seadusandlusele lihtsalt poogitud külge, et selleks, et mingi raha oleks olemas. Päris ministeeriumile on vaja iga kolme kuu tagant administratsioon peab kinnitama iga kolme kuu tagant, tal on et Vene vägede väljaviimine on edasi läinud märkimisväärses ulatuses. Tulemusena oligi nii, et siis 31, August 1994, siis raske uskuda seda 23 aastat tagasi, aga siis viimased väed lahkusid, kui välja arvata, ütleme see meeskond, kes jäi selle Paldiski reaktoriga tegelema, aga sobilikku pisiasi, aga noh, põhiliselt eks träni viidi ära ja, ja sõdurid lahkusid selle kõige põnevam asi. Ja mis oli võib-olla kõige niisugune hullumeelsem periood minu enda vaimse vaimse tervise juures oli, et ma mõtlesin, mida teha meil on noh, see jutt, mida ma kogu aeg räägin aastal 38 Eesti ja Soome SKT per capita oli sama aastal 91, oli vahe kolmeteistkordne Eesti ja Soome vahel, mis näitab, mis on siis võimalik teha, kui sa oled isegi sealpool vaba või kolmveerand vaba. Ja ei, ma siin, mida me teeme, tähendab, me oleme kõik siin võrdselt vaesed. Noh, eks me olime natuke jõukamad kui Moldova, aga kui sa vaatad, kus me olime, lasen nagu distilised võib-olla mõõdetav, aga oluliselt ei olnud suurt vahet. Ja siis oli see, ma mõtlesin ja seal oli siis, kui ma seal, kus tuli see minu 14 aasta kogemus, 14 aastane, õppisin programmeerida, siis noh, ma mõtlesin, mida eestlased üldiselt mina oskavad hästi teha. No ma tean, et arvutid arvuti tehes Eestis ENSV ajal oli päris kõrgel tasemel võrreldes ülejäänud. Siis ma vaatasin ringi, jäävad sinna, kes on eestlane. Kui sa oled, kui sa ei ole väga tark, siis oled jõukas ehitaja, kui sa oled tavaline eestlane, siis saarel insener ja kui seal kunstilised kalduvused, saaled, arhitekt. Aga üldiselt ma tundsin nii palju insenere, arhitekte ja ehitajaid ja no üldiselt nüüd me ju ärimehi, mitte eriti, no ma ei tea, mida veel. Üksikud juriste nagu minu nõbu üldiselt nad ei näinud selles valdkonnas, et üldiselt oli ikka, ütleme see, mis on inglise keeles STEM Science Technology Engineering mahla märjaks. Ja see oligi selles seisneski, ütleme, eestlaste suur edu välismaale. Ta sai Takamas okei, no mida me teeme. Ja siis selles sündis, viies need kõik kokku sündi, stiil rüppe, ideel et okei, me, meil ei ole inimesi, kes hakkavad õpetama programmeerimist, aga juba ainuüksi see, et koolis on arvutid igas koolis. Aga ma teadsin ka, et see võtab kaua aega. Kuni me igasugune haridusreform võtab 15 20 aastat, kuni hakkab avaldama mõju, aga viimastel aastatel Eestis presidendi aastatel ma ikka käin ringi kohe nagu ma käisin sinu juures start-upide juures ja vaatan, kuidas neil läheb ja antigi siin noh, kus, kus kus see arvuti asi tuli veel ja siis ütleme mingi seitse, viis protsenti ajas, nagu räägib firma julged oomanintiin rüppe laps. Et seal hakkas see pihta ja pärast seda läks ja seal võib-olla see on liiga vaba tõlgendusega, kui kui seda e-programmil Leonias poleks olnud Tiigrihüppe oleksid seal väga raske öelda, aga ütleme, ma sain enda lao kinnitada, et on täitsa võimalik. Et sa õpid 14 aastaselt. Programmeeritud see on nagu seal, et see ei ole nii keeruline ja ja pigem tänu sellele ma ütlesin, see andis mulle enesekindlust tehnoloogiaga imestasin, kuidas inimesed pelgasid tehnoloogiat. Ja mina ei kartnud, aga ma arvan, et igaüks peaks õppima seda. Praegu mõtleks Eestis eriti, et kui me tahame säilitada oma oma seda positsiooni, meil on vaja, et et inimesed oskaksid, ei, kart ei kardaks. Ma usun, väga hea on, et meil on loodud Tartus on minu teada esimene võib-olla mõni mõni aasta eest veel. Ainus maailmaõppeprogramm, kus on, kus sa kus on siis nii IT kui juuraharidus mis minu meelest nagu mõtleks noortele, et kuule, seal kullaauk sa mõtled, kui palju need kohtuprotsess on olnud ja tuleb tulevikus intellektuaalse omandi üle, et kui sa tunned mõlemad, siis on no ja, ja siis teine asi on see me Tehnikaülikoolis loodi siis halduse programm või selline e-riigi. Aga see tegelikult on lihtsalt kuule, sa kasutad IT-lahendusi selleks, et hallata mingit noh, kas munitsipaal- või riigi tasemel. Et ja see jälle on niisugune asi, mis on nagu see, see ei ole nagu midagi keerulist, aga lihtsalt annab suuri võimalusi inimestele ja noh, see tung sinna, nagu ma saan aru välismaalaste poolt on väga suur Räägime mõned korrad siin IT-st ka edasi, aga kaheksandaks häkitud presidendi ametist ka mõnedest asjadest, et oma presidendi ametivannet andes ütles, et sellise lause, et meie kohustus ning ülesanne on iseseisvas Eestis üles kasvanud põlvkonnale üle anda riik mis näeb välja ja käitub nii, nagu poleks okupatsiooni kunagi olnudki. Kui kaugel me sellest arvates võiksime olla? No ütleme nii, visuaalselt, see võtab kaua aega, enne kui kui need ütleme, nõukogude aegsed hooned ei torka silma enam, aga ma usun, et praegu eestlane Üsnagi no me ei eristu eriti teistest Ütleme okupatsioonitingimust inimeseks ei ole okupatsiooni tingimustes elanud ja vaatan nooremat põlvkonda, siis see kõik mingi müstika, mis nõudeid, mis värk see on, et see see tähendab, et allpool ütleme need, kes on 35 vein, nooremad. Et nad tegelikult ei saa sellest asjast aru, mis näeb õudne välja. Idelased Nad ütlevad, mida te, vanad inimesed räägivad meile, see nii ei saanud olla, nii jube ei saanud olla. Mul küll oli, kui ma nägin esimest korda umbes 30 aastaselt, kuidas siis inimesed nõukogude võimu all mõtlesin seda niivõrd õudne, et see on uskumatu, see on täiesti uskumatu, et inimesed peavad kartma, mida ütlevad paremal mingit telefoni, padja alla või lõbutsenud elusad. Ja kui rääkida nooremate inimestega, kellel on umbes samasugune reaktsioon, nad akent ei liialda. Ei liialda ja 2008. aasta intervjuus Kadri liigile diplomaatias ütlesite, et maailmas seisus, kus demokraatlik liberaalne turumajandus konkureerib autoritaarse toe kapitalismiga. Samas hiljuti ütlesite, et inimesed on unustanud ära, mis tähendab sõda. Nüüd võib-olla Eesti kontekstist vaadata, et mida saab Eesti teha selle jaoks, et meie nälg vajama elukorralduse, parema hariduse ning muu jäägi võib-olla ei sumbuks meid ümbritsevate nii-öelda moepilvede sekka? No autoritaarse riigikorralduse eelis, kui on, on see võime kiiresti suunda muuta, otseseid otsuseid langetada. Ja me oleme seda väga efektiivselt näinud Hiina puhul. Hiina rahvavabariigi puhul, kus on tõesti noh, otsustatakse nii, me lõpetame selle kommunistliku jama ära, okei, näete, jätame partei siia nüüd nüüd see kõik labase seal ja ei olnud mingi suur niisugust. Ühiskondlikku debatti seal ei olnud. No õnneks, mis juhtub autoritaarsetes riikides, on need inimesed võtame kas või Venemaal nõukogule, esmatähtis on ellujäämine ja teiseks on rikastamine siis niuksed, tark, otsesed, kuidas riiki edasi viia, ei langetata väga sageli seal. Et ja me näeme ka seda no iga päev sellega, et noh, targad inimesed lahkuvad need, kes iga igati läbi korruptsiooni või riigi röövimise raha paigutavad seda läände õiglusriikidesse, sest nad teavad, et nende varastatud raha ei saa konfiskeerida õigusriigis. Aga noh, Venemaal võib igal ajal, kui keegi tuleb veel metsarahal meie. Et mis on niisugune kaudne tunnistus, et siiski nagu ei olegi kõige varem riigikorraldus? Aga vahel rabame nii palju, kui me saame. Kas me saame sellest aru? No ma usun, et nagu ma ütlesin, et see sõjaõudus on asi, mis on, mis on ununemas ma nägin graafik, kutt, kus oli siis? Üks teadlane Harvardis, kes peab siin varsti kõnet, ma tean, nägin, aga igatahes ta vaatas sünniaastate järgi, kui oluline on demokraatia ja siis Need, kes sündisid 30-l aastal, siis kaheksaga Protsenti inimestes, arvasin, et see on nagu kõige olulisem asi. Ja siis väheneb nii 50 aastane nagu päriski, sündilised päris kõrge, aga mitte enam nii kõrge kui need, kes, kes tegid läbi teise maailmasõja, siis vaatan lühekson kas juba 70 natuke sündinud siis. Ja kui sa jõuad nendeni, keda nimetatakse Myllyniaalide üks ehk need, kes on sündinud, et noh, ütleme 90 edasi, seal on see mingi 15 20 protsenti seal ameeriklaste seas ja ta väitis, et analoogsed uuringud näitavad sedasama ka Euroopas. Me näeme seda ist jälle statistikas ta viimati Prantsusmaal, kus kõige suuremad toetajad Manuel kroonile olid need, kes olid üle 65 ja kõige madalam toetus. Kõige suurem toetus Marin leppennile, kes olid siis just nende seas, kes mingi 18 kuni 25. Nii et see, see oht on seal ja noh, ega me ei tahaks, et me õpime sellest, et tuleb uus sõda. Aga see jääb nii palju minevikku inimestele, et see on niisugune naiivne usk, et ah, see meid ei puuduta, aga me oleme seda Eestis juba läbi teinud. Korra nahvleme. Kui Veljesto liikmed istusid Werneri kohvikus Tartus kolme kaheksandal aastal ja ja kirusid gaserid pätsu võimu. Et seal autoritaarne siis mitte keegi ei kujuta ette, mis võib tulla, mis tuleb kahe aasta pärast. Ja et oligi selline naiivne usk. Paraku Eesti juhtkonna seas aastal 39 40 ah me oleme erapooletud, see kõik see jama läheb meist mööda. No ei lähe, sa võid, kuulutan ennast ära pooletuks, aga see ei lähe mööda ja ja see niuke suutmatus uskuda, et, et et kõik see õudus võib tulla tagasi. See on noh, see võib-olla see meie naiivsus, moment, keegi ei uskunud, et Nõukogude Venemaa üritab vallutada Gruusiat. Mitte keegi ei uskunud, et Venemaa läheb ja mingite ütleme eraldusmärkideta Ta eriüksuste kaudu vallutab grilli lihtsalt see kõikidesse on võimatu. Ja esimene nädal oli seal uudised, mis need, mis on väiksed rohelised mehikesed seal mingi nali sunnil, said aru, et no see võttis nädal aega, enne kui inimesed nad tegid tegevväelase kõik see, mida räägid, kohalikud ostsid kuskil mingi sellest kauplusest endale rohelisi neid laigulisi riided. Esimene nädal raporteeritud, siis lõpuks saadi aru, et ei ole. Nii et see, see, me unustame ära mida, ütleme, mis on võimalik. Tuletame meelde ka, et enne esimest maailmasõda oli alles hiljuti oleme jõudnud sel samale tasemele kaubavahetuses, ütleme liberaalse globaliseerumise tasemel. Kui oli, valitses maailmas enne, põhiliselt Euroopas USA-s enne esimest maailmasõda. Et mul on ainult mõned küsimused, on jäänud nagu mõned Kiie küsimused, et samad küsimused kõikidele saatekülalistele ka muuseas, et et kui te kohtuksid oma 20 aastase minaga, siis mida ütleksite Võib-olla õppi rohkem matemaatikat, võib-olla mingi asi, mis, mis on mõjutanud mind konkreetselt olis kirjandusteos, mida ma lugesin, kui ma olin siis doktorantuuris. Ja see oli sammas, pensioni, klaveri Rainbow, mis oli niivõrd hästi kirjutatud ja oli üks koht, kus siis teadus, matemaatika ja ilukirjandus tulid kokku. Et ma ütlesin, et ma ei taha hakata professoriks, kes ainult õpib ühte asja, ma tahan kõiki teada. Raamatutest rääkides me kõik teame, et te olete suure lugemusega inimene võib-olla viimaste aastate raamatute seast paar-kolm välja tuua, mida soovitaksite inimestel lugeda. Võib-olla ütleme see Fuku jaama kaheköiteline raamat sellest, kuidas ühiskond on arenenud ja kuidas siis tuleb selline vaibumine või allakäik. Et see on mulle tundub, et see on nagu päris mõtlemapanev asi, kuidas ühiskonnad, inimkond on arenenud ja kuidas noh, tal ju rääkinud aastaid liberaalse demokraatia allakäigust, et et mul on hea, et minu allakäiku ma lähen ainult ühe korruse alla salongifront Fuku jaamaga, ma tahan temaga arutada midagi, mis on üks põhiline, Smli meeldiv Stanford, lihtsalt okei, lähen tema juurde. Küsin midagi tema käest, aga noh, see, mis minu, mis mille vastu praegu huvi on, on see, et seal see on valdkond kus ma ei leia raamat. Mul on nagu eluaegne kolm huvi, ütleksime, et nad üks on, et üks on välis ja julgeolekupoliitika mis nad tuli paratamatult tema osa siin on inimesi, ütleme võib-olla minuvanuste hulgas, kellel on sama asi, et nad elada Ameerikas, räägid kodus eesti keelt ja mitte miks ma siin olen, kuidas ma siia sattusin, mis, mis asi on ja no sellest tuli vähemalt hulgast välja see niisugune suur huvi välis ja julgeolekupoliitika vastu, lugesin oma isa nagu New York Timesiga, tal oli sellega valmis ja ainuke asi, mida ma lugesin talle lihtsalt kõik, mis murdes Nõukogude Liitu ja noh, seal jaa ja noh, siis oli ka ütleme sellised asjad nagu Kuuba kriis pidime minema alla, kuhugi keldritesse harjutama, siis mis juhtub, kui tuleb tuumasõda, jänes? Seal tuli see huvi, siis see hiljem kasvas välja ka mingisugune laiemas laiem huvi demokraatia vastu. Miks see siin asi, miks niisugune asi töötaksiiniumiks? Miks see töötab Saksamaal? Mikser töötab, prantslased, miks ei tööta Nõukogude liidus ja siis kolmas oli see ID asi, mis tuli täiesti nagu välk selgest taevast, õppisin ära ja seerumi IT-demokraatia julgeolek ja kuidas kõik? Ma võin öelda, et see on üks võisuga, tõin siia, siin on ühelt poolt on demokraatia nagu lävi taimede Frank Puku jaama, siis nagu nõukogude liit julgeolekupoliitika on, siin on nii palju neid inimesega, ütleme Mike morfoovia siis siin on kõik see idee värk, mõtlesin, et olles nagu on loogiline ja siis tagatipuks siis tuli their valimised siin Ameerikas. Okei, nüüd kõik kolm tulid kokku, kolm sihukeste muidu siiamaani paralleelselt ja arenenud huvilikud köik hakas põimuma teie valimistega. No mitte siltšenko, te olete siin valijad ja lõpetuseks, milline oleks teie soov Eesti 100.-ks sünnipäevaks? Ärge rauale pane edasi. Et noh, selle enesega rahulolu on see, minul on on see mure, mis mul on, nagu ma Ta on niisugune tunne, et ma näen seda niisugust võib-olla Eesti vähem, aga paljudes riikides nihukest rahulolu oma olukorraga võib olla rahul olla selles mõttes, et okei, meil ikka vaja rohkem raha teenida, aga no üldiselt meil on nagu riik on valmis ja nüüd me hakkame siin piirama igasuguseid asju ja ma ei tea ma, et see niuke stagnatsioon ei tuleks peale. Väga hea soov. Minul on seal aga küsimused läbi, võib-olla enne kui me isegi läheme teie küsimuste juurde ja võib-olla saatega mikrofoni mööda minna, et ma mul õnneks meene ka, et kuna te olete suur muusika austaja ja Jangi muuseumis San Francisco s praegu näitus Sammer of Love. Ja see on raamat, mis, mis piltides kirjeldab seda sooviks selle teile üle anda, et aitäh, et tegite Eesti suuremaks. Ja muide üks väga hea raamat on mitu, aga üks on tormoussed kus, mis kirjeldab, mis tuleb ühest Jeffersoni õpleini, selle ajastu männist, aga see kirjeldad seda olukorda siin räniorus, kus oli kurja silma, see, see oli selline huvitav sulam ütleme, LSD, marihuaanakultuurist ja programmeerimisest, programmeerijad, kes, mida teatakse, suhteliselt vähe, suured pioneerid hakkasid siin kasutama elades siin, kes olid osa siin oli kaks laboratooriumite, üks oli siis see tehisintellekti teades ja siis teine oli mingi teistsugune mõlemast Stanfordiga seotud ja siis need teadlased, kes olid tol ajal sellised 30 aastased hakkasid eksperimenteerima LSD-ga. Ja siis nooremad ka. Steve Jobs ütles, et ilma liita poleks ta kunagi ei tulnud selle peale, mida ta räägib ja see raamatuvate tormoussemm, mis ilmus 23, aga seal ikka nagu saadaval seal on niisugune väga huvitav kirjeldus selles keskkonnas siin kus siis ütleme, niuksed, matja hullud matemaatilised geeniused hakkasid eksperimenteerima arvutitega ja samale eksperimenteeris id noh, sellesama nuhtluse osa selles skulptuuris, need soovitan lugeda raamatu soovituste sekas Vena teine raames, aga väga huvitav on siis Tomas rind, kes kirjeldab, vaatab pikema perspektiiviga, et kuidas üldse see arvutimaalidega, kes see on. Kui me siin, aga seal on see ka väga huvitavalt kirjeldatud, kuidas põimus siin läbisel boheemlaslik, boheemlaslik, kuidagi alternatiivkultuuri nagu selline kultuur, mis jälle eksisteeri siin, ütleme siit kuni San Fransisco nii ja ja siis nad olid põhilised niuksed, taibu, matemaatikud, kes siis noh, huvitav asi lugeda kultuuriajalooliselt. No ta on esimene küsimus kellegagi, et alguses tekkis üks huvitav, aga katkes üks huvitav mõttelõng selle kohta, et kuidas IT inimesed ja poliitikud ei mõista teineteist. Eks ole, seks lõpetada. No ma võin öelda, et see oli seis, seemne ma viitasin ja siin pikem jutt aga üldiselt oli 1959 avaldas Briti füüsiline keemik ehk mees, kes oli, töötas samal ajal kui kadunud Endel Lippmaa Cambridge'i ülikoolis. See, mille nimi on kaks kultuuri džencoutses ja tema omapära oli see, et olid ühelt poolt oli füüsik, keemik ja Cambridge'i ülikoolis teadlane, kes tegeles, aga ta oli ka niisugune niuke. See oleks eestikeelse kvaliteet, ilukirjanik. Lyräinawalvest oleks inglise keeles ja siis seal sees sees, ta rääkis, et temal Cambridge'is istub seal söögilaua õhtusöögilaual seesamakolledžis, räägib teiste füüsikutega keemikutega ja tõenäoliselt kvantmehaanikast milles tegelased ja siis pärast läheb ja istub siis koos kirjanikega ja kirjeldus professoritega ja siis nad arutavad siis ilukirjandust. Ütles, et ma olen ainuke inimene, kes oli võimeline jaluta kõndima edas-tagasi nende kahe laua vahel ja mitte ainult saada mõlemast aru, aga mitte saada kummaski aru, vaid, et ei ole isegi huvi. Tärn, need, ütleme kirjades inimestele mingit huvi selle füüsika keemiafüüsikutel kyll mingit huvi selle teise vastu see tol ajal oli, see oli noh, niisugune happy käriseks, kuidas me saame parandada ülikooli. Et ei oleks niisugune lõhe kahe kultuuri vahel, millest tulebki see pealkiri. Mina väidan, et tänapäeval on see maailm, milles me elame, on niivõrd tehnoloogi tehnoloogiale põhinev. Et, et see juba muutub kogu ühiskonna probleemiks ja väga kahjulik, et ja teine vastaspool oli, kui ma käisin aastal 2014 Euroopa Parlamendis rääkima, siis nagu Eesti suures projektis, siis digitaalses ühisturustus praegu Euroopas on 28 erinevat turgu ja siis tuli umbes 40 Euroopa Parlamendi liige ümber suure laua ja siis ma niikuiniisugune näitlik agitatsiooni nimel otsin välja. Ütlesin vaadake, see asi siinse telefon. Teie järgmised valimised toimuvad nelja ja poole aasta pärast. See on siis kolm integratsiooni Mori seadusest. Et igal poolteist aastat kahekordistub siis Gibise võimsus, mis tähendab, et see asi on kaks astmes kolm korda võimsam kui täna siis ma kuulsin seal kuskil nurgas mingisse seadusandja valitud ja tunneb huvi tee vastu. Küsimus olid. Power, mis on kaks kolmandas astmes, mõtlesin, no halloo, need inimesed otsustavad need inimesed nagu Nebateerivad ideed ja kuidas me seda reguleerime ja nad ei tea isegi seda. Ja noh, siis sul on kaks maailma, ühelt poolt on need eestikeelsed patsiga poisid, vaidleme, kiiks, kes ei tea või ei mõtle selle peale, mida nende leiutised võivad teha. Ja kas see on tegelikult kooskõlas meie arusaamaga vabadusest. Ja teisel pool on inimesed, ei saa mitte muhvigi aru ja see on see, millest ma räägin, asse Iidee ma nii tänulik, et ma õppisin noorelt programmeerimist, et ma saan aru, et halloo see nagu olnud. Et oleks tore, kui me seadusandjad teaksid, mis on kaks Asmescolm ja nii edasi. Nii et mõnel on väga meeldiv ja täiesti uskumatu, et ma saan siin Stanfordi ülikoolis kõneleda.