Globaalsed eestlased. Head vikerraadio kuulajad. Tervitused Californiast. Minu nimi on Rainer Stephen ja te kuulate saatesaaja, globaalsed eestlased, kus meie eesmärgiks on luua mälupilt silmapaistvatest eesti inimestest jälle maailma üksteiselt õppida ning tuua meid teineteisele lähemale. Eestlaste liikumine vabas maailmas on andnud võimaluse panna meid proovile tippkonkurentsis erinevatel elualadel. Minu saate külalisteks on rahvusvahelisel areenil tegutsevad eestlased, arstid, ettevõtjad, kunstnikud, riigitegelased, muusikud, sportlased ja paljud teised. Saade alustas ilmumist taskuhäälingu, kuna 2016. aastal koostöös portaaliga memokraat KE ning mul on hea meel, et läbi vikerraadio saan teiega jagada nii meie viimase kahe aasta salvestusi kui ka eesootavaid vestluseid huvitavate eestlastega ülemaailm. Saate läbivaks teemadeks on lisaks ka Eesti käekäik, eestlast globaliseeruvas maailmas, meie ühiskondlik küpsemine, millist tulevikku endale tahame ning kuidas rahvusvahelises konkurentsis ellu jääda ning võita. Minu esimese saate külaline on reaalmaailmamõtleja tehnoloogiaettevõtja ning investor Sten Tamkivi, kes saate salvestamise ajal 2016. aasta mais juhtis inimeste liigutamise ettevõted tellaport, mille ta ise asutas ning mis on tänaseks saanud osaks suuremast toopia üleilmsest organisatsioonist, kus Sten juhib tootearendust. Enne seda töötas ta riskikapitalifondi Sander Christian Horowitz juhtis Skype arenduskeskust Eestis ja nõustus president Toomas Hendrik Ilvest. Stenil on magistrikraad Stanfordi ülikoolist ja ta kuulub LHV ja Vabamu nõukogudesse. Sten on kasvanud Eestis prioidilistel kaheksakümnendatel üheksakümnendatel õppinud ja töötanud maailma eripaigus pikemalt Singapuris ja Ameerikas räniorus ning nüüd on ta tagasi Eestis. Pika sissejuhatuse lõpuks soovin teile nauditavat kuulamist. Siin on minu vestlus globaalse eestlase Sten Tamkivi. Tere tulemast saatesse, Sten vist ma istun praegu räniorus, kus me mõlemad täis palju aega, veetnud mõlemad üle 10 protsendi oma elust, kus sa ise praegu. Mina olen Tallinnas telefoni kontoris ja vaatan, vaataja on Tallinna lennuväljale ja Ülemiste järvel. See on niisugune koht, et enamik inimesi ei pane tähele, et Tallinnast pool asub selliseid mäe serva peal. Et kui sa oled selle nagu Tartu välja, siis sa võid olla siin Ülemiste Cityt mingisugusel üheksandal korrusel ja sa näed nagu vaadata, kus rääkisid seal Tallinnas sõitis 25. korrusel. Et meest kuni lennuvälja kandma, nii mis on vigastatud, hakkab ju andmeid nägema. Sellega seoses mul on väga hea meel alustada sinuga, sest sa oled sündinud-kasvanud Eestis vaid samas noh, õppinud ja töötanud üle maailma, nüüd oled tagasi Eestis, et sinu tegevus on vägagi globaalne ja mul on nii palju küsimusi, et aitäh, et sa oled oma kogemusi jagama teistega. Ma teekski kohe algusest, et väga lihtsalt, et kui inimesed küsivad, kui sa oled kuskil üritusel ja inimesed küsivad, mida sa teed, siis kuidas sa vastad? Täna ma ikkagi ütlen, et ma aitan inimestel kolida või, või et ma olen ettevõtja ja räägin rohkem sellest, millega telefon tegeleb. Läbi aegade, see enesekirjeldus on päris palju muutunud, et mingisugune viis aastat tagasi oli see vastus rohkem Skype'i keskne, siis vahepeal ma olin ju tudeng, siis vahepeal ma mõtlesin, mis, mis järgmine asi võiks olla. Jaa, jaa. See ei ole kunagi nagu lihtne asi, mida nagu lühidalt kokku võtta, aga, aga eks see sõltub sellest, kui saade, kus kohas kuradit. Et ettevõtlusvõib-olla, see, mis on alati niisugune läbiv joon olnud. Ja sellest kõigest tahakski rääkida, võib-olla enne, kui me sinna läheme, võib-olla läheks päris algusesse tagasi, et sa kasvasid üles Tartus. Suisa Raivo ongi, oli füüsik, et milline on kõige tähtsam õppetund, mille sulle isa andis tänaseni kaasas, kannab. Võib-olla midagi selles suhtes, kuidas suhelda oma lastega, kui ma mõtlen seda, kuidas ma suhtlen oma kolme lapsega, et siis nii, et sa Väikeste täiskasvanutega või arutlete nendega maailma asju ja ja rääkida asjadest ilma liigset, kas ilustamata või, või lapseliku maks tegemata, et see võib olla üks asi. Oli see siis mingisugune maailmakujunduslik, kui või võipoliitika küsimus või, või see, kuidas, mis asi on pindpinevus või kuidas tekkis must auk, et teda, need vestlused, mis mis kuidagi oli väga niisugune normaalne ja loogiline osa sellisest suhtlemisest, mis ma arvan, et on natuke selline muster, mida ma ise ka võib-olla siiamaani jäljend Kui nüüd juba tuli jutuks, et sa oled tehnoloogiaettevõtja, siis milline oli sinu enda esimene kogemus arvutitega või mis sind kõige rohkem paelas nende juures? Ma täpselt ei tea, kuidas Juliaga oli, aga see oli põlgutki pidi kuidagi arvutite huvi rahuldama niimoodi, et sa ei saanud endale lubada kodus eelkõige lid, arvutiklassid või vanemate töökohal kuskil mingi oti või sõda isa juures või kuskil, kus sa ligi pääsesid. Kui sul tekitatakse mõistlik defitsiit, et ühest küljest oli see majanduslik küsimuse teisest küljest see oli lihtsalt tehnoloogia kättesaadavuse küsimus, et, et selles suhtes kodus meil ei olnud kunagi arvutit, esimese ütleme sain koju kuskil vist 16 või seitsmeteistaastaselt, kui ma ise olin selle selle välja teinud. Mind tehnoloogia ja ka näiteks huvitas nii palju, et maga näiteks programmeerisin vahest paberil, sest kui sul ei ole parajasti arvutile ligipääsu, aga sul on ligipääs, raamat tuleb isegi Promeels ligipääs paberi ja pliiatsi, et siis siis hakkad katsetama, mingeid asju ka ilma tehnoloogiata. Selles suhtes oli selline esimene ligipääs, esimene kokkupuude tehnoloogiaga hästi fanaatiline või ütleme sihuke iga sekundit taga otsib, aga see Mystery sekunditega tehti, nagu ma arvan, igal sellisel varateismelisel tänapäevalgi, et algab see kõik mängimisest ja siis tasapisi ühingukse sellise huvi nii ise neid mänge teha ja siis sealt mingisuguse programmi suvine ja siis sealt edasi nagu s, tõsi, jooksed. Laps õpib mängides, mitte vastupidi, nii et see on väga oluline omalaadne Jukud ja null kaheksa kuued ja kõik need asjad ei olnud kunagi kodus, need olid alati kuskil mujal. Selle mängude tegemise poolega, et meil oli 93 94, oi meil selline rühmitus nagu intellekti vastu eluks, kus oli, olid sellised inimesed nagu ma üksnes ja Kristjan Jansen ja alajahu ja kes osadest on vägagi tegevad või kõik need otse pidid vägagi tegevad siukese startuppide ja tehnoloogiamaastikud ära. Ja me isegi olime kamba peale valmis teinud ühe platvorm mängu esimese leveli ja naljakal kombel selles koosluses. Mac kirjutas põhiliselt koodi kikka disainis Alar jahu, kes ta Tokli juht tegi taustamuusikat ja siis mina tegelesin sellega, et koguskoop Mingisuguse serveritootja Epic Megagi, mis äpolshi üks tolle hetke nagu suurtest selle siini jõuga meil juba oli kirjavahetus olemas, et me pidime demosid saatma ja et selles suhtes me otsime ka seda mängu ise mängu tegemist suhteliselt tõsiselt selliste 16 kuni 17 aastastel. Ameerikast rääkides samas ajaaknas satelliidi õppimalist Kuperteenasse, kuidas see juhtus? Üheksakümnendatel tekkisid Rotary klubid ja üldse selliseid heategevusklubisid, mis teisi ka, aga selle konkreetse Rotary klubil on selline rahvusvaheline õpilasvahetuste programm, kus nagu nende klubide liikmed majutavad oma kodudest teistest Rotary klubide poolt teele, satud vahetusõpilasi teistest riikidest ja siis ma osalesin seal konkursil, kirjutasin mingisuguse avalduse ja, ja sellest, et ma olen nohik, mulle meeldivad arvutit ja siis selle tulemusena kuidagi leiti mulle see sihtpunkt matchjust Silicon Valley's asuva Rotary klubiga, et seal oli mingisuguseid teisi Eesti seoseid veel olid enne teinud vist. Klubid olid teinud vist Mustamäe haiglas mingeid meditsiiniprojekte või mingeid selliseid üldiselt heategevusasju, aga siis siis Silicon Valley välju ühendus kuidagi seal tekkis. Ja siis manigi aastaga kobarkinos ja õppisin Montabista Hay nimelises keskkoolis, mis juhtumisi oli selline. Ta oli tollel hetkel üks ameerika viiest pilootkoolist, mille kui allkoor hakkas 90.-te keskel välja kuulutama, et internet Information tsükloray või ja selliste haridussüsteemi kaasajastamist, siis seal üks viiest pilootkoolist, mistõttu selline kop suhteliselt hästi tehnoloogiaga varustatud ja seal oli kuskil näete siis 1800 õpilase peale oli vist kas 1400 arvutit ja NASA toodud fiiberoptiline internetiühendus ja kõik sellised asjad üheksakümnete keskel. Aga samal ajal arvutiklassis me kasutasime veel näiteks jahu, otsingumootor või interneti kataloog, tol hetkel paiknesime aadressil jahutad Siiestot, Stanford totiidi ju, ehk siis Stanfordi ülikooli arvutiteaduste tudengite tehtud suvaline veebilehekülge, et, et see oli ütleme, sellise esimese internetibuumi, selle, selle, selle suvebuumi, mis 2000 pauguga lõhki läks. Ma sattusin kuidagi selle algushetkel keset Silicon Valley'sse, kuigi sa oled selline keskkoolipoiss ja see kool on küll hästi hooldatud, ega ma ühtegi tehnoloogia startup dieeti lähedalt näinud, siis ikkagi see seal igal hommikul sõidad rattaga Apple'i peakorterist, mis meil oli suhteliselt pisike ja ainsast Microsoftist väljaspool Raimondi ja sümad tekiste sellistest suurtest lubadest mööda oma koolipoole, et siis kui need täiskasvanud inimesed, kellega ma kokku puutusin, ikka keegi kutsub kellelegi uut aiapeole, kus on kohal ka mees, kes leiutas hiired. Selliseid väikseid anekdoodid, nagu ma arvan, jätsid üsna sügava jälje selle aja kohta, et kuigi ma olin juba nagu arvutinohik enne sinna minekut, siis sealt tagasi tulles ilmselt suhteliselt raske uskuda. Oleks kuidagi arvata, et mul mingi muu ala peale veel kunagi sattunud. Sa tuled Eestisse tagasi tulema aastast 96, Eesti teeb tiigrihüpet reaalselt ka see ei ole tehtud raha pärast, vaid vaid sellepärast, et Eesti vajab mingisugust hüpet. Vabas maailmas on oluline areng toimunud samal ajal, kui ma 50 aastat olnud, aga lõigatud, et, et kuidas see sinu jaoks see tiigrihüpe tuli ja see on üks Eesti edu sümbolid 90.-test, eks. Et see alles õpilane ja ja mismoodi see kõik sinu jaoks toimus. Tiigrihüpe sai juhtuma sellist inimest tõukamisel, et, et oli tollel hetkel vist Eestis saadik Ameerika Ühendriikides hoidkegi Toomas Hendrik Ilves ja siis oli Eesti haridusminister Jaak Aaviksoo. Ja need kaks meest autosid, asja ja kuidagi jõutis tiigrihüppele kui paanini või kujuni, et meil oleks vaja, et Eestis kasvaksid inimesed, kellel on tehnoloogia, kirjaoskus ja esimene samm selleks on see, et nende tehnoloogia ligipääs ja, ja siis tuli seal plaaniga kaasa president Meri kes hakkas sele selliseks avalikuks toetaks patrioodiks näoks ja siis selle ümber tekkis selline asi nagu Tiigrihüppemenetlusse, nii meie peakomitee ja seal ka komitees olid mitmed auväärsed inimesed, kes maitsestatud hariduse ja harituse, juhtimise ja tehnoloogia juhtimisest. Ja siis kellelgil seal pundis tekkis tunne, et kui nad teevadki haridusega koolijooks projekti, et siis äkki võiks olla mõni kooliõpilane ka asjaga seotud, millest saajaid küsida, et mida tegema peaks või mis ta ühest või teisest asjast aru. Ja ilmselt selliste juhuste kokkulangemise tõttu, kuna Jaak Aaviksoo ja minu isa oli kusagil ülikoolis, et ju ta siis hakkas oma tutvusringkonnast hulgast vaatama, et kedagi, kes istuks, oleks keskkoolis, teiseks, keda see tehnoloogia rekka huvitakse, jõudis kuidagi ka minuni ja küsis mu käest, et kas ma tahaks sellise asjaga tegeleda. Ja ma pean tunnistama, et kui sind kutsutakse mis ma sinu asemel 17 aastat vana, kui siin seitsmeteistaastased kutsutakse kuskile asjade nimi on peakomitee, kus ümber istuvad laual taga istuvad koosolekuid inimesed, kes ilmselt on ka enne nõukogus käinud plusse Sa oled nende nimesid põhilised ajalehest elust lugeda. Ega ma ilmselt seal peaaegu mitte soolist Taetuste lisada, midagi seal suurt midagi ei olnud, kui vahest küsiti midagi. Aga see projekt läks nagu käima suhteliselt sihuke tugeva mühinaga ja tegelikult ju 90.-te keskel ma arvan, et kuskil 97, kaheksa võib-olla saavutasime juba selle punkti, kus kõikides Eesti koolides oli püsiühendus ja, ja kui mõelda, et tolle hetke insti nagu kommertsinternet oli ikkagi see, et enamik inimesi helistas taia lapiga kuhugi sisse. Ja võib-olla kehvad telefoniliinid ei lastud suuremat faili allagi tõmmata. Et siis see, et, et ka Eesti kõige väiksemates külades sai minna kooli raamatukokku ja kasutada internetti, et ma arvan, et see oli siuke hariduse mõjus väga suuresti ja ilmselt ka mingisuguse kohalikule ökonaalset üldse üldse andis nagu lootust, et maal saavut juhtuda, ägedad asjad, mitte ainult linnakoolides. Ja noh, ma ei tea täna vaadata, kes on need inimesed, kes ehitasid Skype'i või kestavad trantšelwaysi või kes on nendes mitmesaja töötajaga IT tiimides, et sisuliselt ikkagi seal domineerivad lapsed, kes käisid koolis päevast seda aega ju, et nende jaoks oli juba normaalne kooli sõnaluti teisigi. See nagu vähendab siukest, võib olla. Mis ma enne mainisin, niisugust majanduslikku ebavõrdsust mitte kõik ei saa endale koduste soove lubada. Ma usun küll, et tänase president Ilvese ja Jaak Aaviksoo nagu sageli on näiteks, eks sellist paarikümne aasta pärast vaadatakse tagasi ja tänatakse teid, aga tol hetkel oli ju ka väga palju inimesi, kes seal veel mõned koolijuht, Lauri Leesi, kes, kes, saarlased, tahvel ja kas seal on ikkagi nagu need asjad, mida koolis vaja on ja kõik muu. Ei, ma arvan, et selles hetkes olles on alati kõige inimestel on raske saada, mida tehakse, sest see on absoluutselt midagi uut, aga see on, ma arvan, et te tegite väga tänuväärset tööd ja sinul. Ma arvan, et kindlasti oli roll, mis siis, et see vähendab seda siin. Aga korraks vahele põiget tehes just selles kontekstis, et Eesti investeeris väga palju tähelepanu ja ressursse üheksakümnendatel just uue tehnoloogia kasutuselevõtmiseks. Esiteks infrastruktuuri polnud ja teiseks malm liikus internetti. Et ka täna on inimesi, kes ütlevad, tehnooptimistid on saanud liiga suures ulatuses ohjad enda kätte ja, ja selle ühiskonna haigeks muudab inimesed nii-öelda kassa Bradiks. Seda kuuldes meenub mulle esimese asjana Silicon Valleys hetkel populaarne debatt universaalse sissetuleku üle. Kuna automatiseerimine võimaldab inimestel tegeleda loovamate asjadega. Ja ma tahtsingi küsida ühele piga esimese lõpuks, et kummas suunas sammub hetke sinu arvates Euroopa ja, ja eriti siis Eesti, et mis on need sellised ühiskondlikud muudatused, millega peaks nagu arvestama, et eriti kui sa mõtled 90.-te peale, mis siis toimus ja mis on täna ja siis kuidas tänasest nii-öelda järgmised 20 aastat välja näevad? Üldiselt tehnoloogiaajalugu on täis selliseid selliseid vaputavaid evolutsioon, et on see siis ma ei tea. Vaata, leiutamine tegi mingitel inimestel ilmselt elu kehvemaks ja teistele kuulusid mugavamaks. Või oli see tõkibess või oli see mingisugune kudumismasinaid, et alati selle ümber on selline nagu nagu mustad värvid ja paanikaolukord ja keegi jääb töötuks ja kellelegi rõhu elu põlile leib nagu kaob laualt majja põllumajanduse nagu osakaalu tähtsuse vähenemine, ütleme viimase 100 aasta jooksul Euroopas ja USA-s. Kui sa lähed, et su tööhõive toidu kasvatamisel all ma ei tea, 80 90 protsenti ja siis 50 aastat hiljem või 70 aastat hiljem on seal mingisugune kuus või kaheksa protsenti ühiskonnast, siis tundub noh, tehnoloogia lihtsalt ootamati sees seal kõik ootamatult on kõik inimesed nagu just nagu töötud ongi maailma lõpp käes on. Et selles suhtes ma arvan, et see infotehnoloogia tulek, töökohtade kadumine ja rutiinselt tegevuste automatiseerimine sees ei ole mitte midagi nagu iseenesest uut. Me oleme seda kõike näinud ja, ja kõik see ilmselt ka paanika ludiitide liikumisel ja kõik muu on nagu juba üsna ootuspärane võiks olla kellelegi, kes, kes on natukenegi tehnuga kui Adolf üks asi, mis on ilmselt juhtunud küll seekord on see, et, et vahel toimusid sellised muutused üle inimpõlvede tammsaarelik värk, et keegi on elupõline talupidaja, tema isa tegi seda, tema vanaisa tegi seda ja siis mingil hetkel ta saadab oma lapse linna kooli ja siis laps alustab nagu teistsugust elu, et see on nagu üks põlvkond vahetusi, siis keegi keegi õpib nagu ümber, kui õpib midagi muud tegema ja siis vahetab ametit või läheb nagu selles suguvõsa rütmist välja. Et mis nüüd on nagu juhtunud on see, et kui sul on 20 aasta jooksul 30 aasta jooksul jõutakse sellest, et on üldse olemas mikroprotsessor, jõutakse selleni, et sul on personaalarvutite evolutsioon, siis on internetirevolutsioon siis mobiiltelefonirevolutsioon, siis on juba nii palju tehisintellekti teha isesõitev auto ja siis on sul geenitehnoloogia revolutsioon ja kõik see on toimunud selle ühe õnnetu inimese mitteeluaja jooksul, vaid tema nagu poolekarjääri jooksul. Et nagu keegi, nagu töötabki elus võib-olla 60 aastat, võib-olla 50 60 aastat, et paarikümne aasta jooksul toimub lugu nii palju põlvkonnavahetus, et siis nagu hakkab võib-olla pea rohkem ringi käima ja tekib nagu paanikat, kas jõuab sellega sammu pidada? Et, et see, et ma ei tea, me oleme ka Eestis ju rääkinud mingisugune 20 aastat sellest, et elukestev õpe ja ümberõpe. Aga noh, et see ei ole nagu see oli nagu nalja seal on nagu see, et sa käid 10 aasta tagant Kobanes täiendamas, aga raamatupidaja edasi, see tähendab ikkagi seda, et su töö eelmine töö automatiseeritud ja mis seal nüüd edasi, millega sa nagu ennast ennast. Ühest küljest elatas puhtmajanduslikus mõttes ja see jõuab nende pisike infomi teemadeni välja. Aga teistpidi millega sa ennast nagu teostada oma potentsiaali? Realiseeriti ja midagi sellist, mis elu lõpus 80 tagasi vaatama ja ütlema, et see oli hästi elatud, elu on ju see, selle jaoks on vaja natuke rohkem kui lihtsalt seda sissetulekud üldiselt selles suhtes ma nagu optimistlik, et inimkond on, kipub leidma endale tegevust siis, kui eelmine otsa lõpeb ja mõned nendest asjadest liiguvad ka väga ilusti, nagu sellise pendli, näete, mida rohkem sa automatiseerida ja toiduainetetööstust, seda rohkem sul tekib see, et jõukad inimesed info- ja teabe majandusest mingil hetkel lähevad ja hakkad tegema mikroõlletehaseid leiba küpsetama, sellepärast et et selline väike ja mitte automatiseeritud ka kuul ja need hinnad on nii palju kasvanud, et see võib olla tegelikult väga nagu tõhus viis ennast ennast elatada, tehes mingit eristuvat väiksed Joa sellist toodet, et et selles suhtes ei ole ka ainult nagu ühes suunas sihuke kiirtee, mida mööda kõik sõidab nagu standardite ühe taolisuse poolelt. Et, et selles suhtes ma arvan selliselt nagu mingil määral sellised huvitavad kratiivsed, väiketootmise asjad, nagu tulevad tagasi. Igasugused asjad, mis puudutavad. Ma ei tea, sisu ja meelelahutust ja inimeste aja täitmist, mida rohkem inimesi nagu lõputult töötamas oleksite hinge sees, seda rohkem nad vajavad ka mingit muud ajatäidet vajavad filme, raamatuid, arvutimänge vaata Soome majandust, onju, et kummikutest mobiiltelefonide siis nagu selleni, et Süpresselli mobiili mängutavad millal dollarit kasumit, mis sel aastal, onju või see on nagu miljonit dollarit kasumit päevas selliseid nihked teemadeni, mida võib-olla isegi tänaseni peetakse, noh, et enne tehti tehasetööstustega, nüüd tehakse mänge tegelikult mu maailma lõpp käes. Et tegelikult nagu vahet ei ole, millega seda väärtust luuakse ja nende konkreetsete inimesteni, kogu ühiskonda kogesite majandusteoks. Kas Eesti nii-öelda kergemate teemade juurde libisemine nii-öelda lihtsalt äppide tegemine kui see nagu toob nii palju kapitali juurde nende majandusse, et nad saavad nagu mõistliku elu elada ja ennast arendada ja lapsi kasvatada, et mis sellest siis kokku saldol. Oppa mida sa küsisid, et mis Euroopas nagu teistmoodi on, ma arvan, et Euroopa on nagu vanem ja aeglasem igasuguste selliste muudatuste reageerimisega, et kui sa vaatad, kuidas need asjad, mis Californias on loomulikult, et jah, okei, et järgmine tehnoloogia põlvkond peale võtta see kasutusele siis mõningaid Euroopas, eriti vanas Euroopas kipuvad need nagu langema. Sellisesse lõputus arutelusse, et kas ikka luua piisavalt esinemine ja üüber juhid pannakse? Ei, mitte kui siis autojuhid, vaid nagu piimajuhid, pannakse alustuseks Prantsusmaa vangi siis hakatakse asja arutama, mitte nagu sedapidi, et aa okei, kõik inimesed saavad võtta taskus seadme ja leida endale transpordivahendi sekundite jooksul, kuidas see nagu mõjutab tegelikult meie majandust või mis me sellega peale võiks. Et seda nagu tulevikku vaatavat võimalus ja kasutavad diskussiooni on nagu Euroopas võib-olla vähem, kui, kui seda on USA läänekaldal või mõnedes suurimates Aasia sellistes kiiresti kasvavatest majandustest kuskil Shanghais, Hongkongis või, või Indoneesias, kus mobiilimajandus lokkab, et oppa seitsme roosiline ei ole, et, et väga palju nagu vaja vaja vaeva näha, et seal ongi just nagu kinni püüda või tempoga õppida elama. Aga selle pildi sees ma arvan, et Eesti on suhteliselt okei kohapeal ikkagi, et et kui me 10 15 aastat tagasi olime, olime jätkuvalt mures, et räägitakse Ida-Euroopast ja et on nagu Lääne-Euroopa ida asub see dihhotoomia vastandumine siis minu arust on, täna näiteks, kui sa vaatad tehnoloogia, startup ja innovatsiooni, siis see on ikkagi selgelt muutunud nagu Põhja- ja Lõuna-Euroopa teljeks. Et lõunas on finantskriisid ja aeglus ja karmid tööjõuregulatsioonid ei ole tööjõuturg paindlik piisavalt, see tähendab, et noored on tööpuudus ja pole riskikapitali ja kõik need hädad on nagu tegelikult ikkagi Euroopa kaardi peale vaadates lõunas. Ja siis on mingisugune riba, mis läheb ühendkuningriikidest üle Skandinaavia jõuab ilusti Eestini. Kus on, ma ei tea. Saksamaa ja Hollandi on mõned sellised kohad veel sees, selgelt aga, aga et et kõik see tegutsemisõhin ja, ja uute asjade poole vaatamine ja samal ajal mingisuguse sotsiaalse balansi otsimine, teeme uusi asju ka, aga ärme kõiki nagu maha jätta, et et kõik, see nagu tundub, et toimub siin üleval põhja poole, Eesti kindlasti kuulub sellesse ribasse. Ma olen nõus, et see kõik meenutab, kui sa teed oma ettevõtet, siis üritad leida selliseid varajasi kliente, vajadusi, kasutajaid, siis, siis maailm ei oska regionaalselt jaguneb ka veel selliseks keegi, kes vajadusel kasutas seal mingit tehnoloogiat, keegi ütleb hiljem, et Euroopa ja ilmselgelt ei ole see kõige varasem, kuigi neile meeldib rääkida tihti, aga aga noh, mulle esimesed asjad, mis mulle meenusid, kuma Silicon Valleys, näiteks Eestis, hakkasin käima, Eesti kindlasti on väga heas kohas, aga iga kord, kui ma lahkusin siit kas või paariks nädalaks, ma tundsin, nagu ma astuksin kiirrongilt maha mingil ajal on, on hea selline distantsil olek, et saad ka näha, et mis alati ei ole nagu selline edasi marssimine, mõistlik, aga enamus juhtudel noh, mida rohkem ideid genereerib, seda parem on ja mulle on viimasel ajal kogu selle debati juures hakanud tunduma lihtsalt nüüd need lihtsustada. Et Mu isa, kui ma olin väike, küsida, mis on kõige kiirem asi, eks mõte liigub kõige kiiremini, eks. Ja mulle tundub, et noh, et kui me läheme nagu kodutalust mingi kihelkonna, nii läheme küla ja linna ja riik ja piirkond. Põhimõtteliselt me üritame vähendada takistusi Enda ja mingisuguse huvi vahel, mida me tahame saavutada ja siis ma olen globaliseeruv ja see on tekitanud päris palju debatti selle üle, mis on riik, mis sellest lange veel rääkida natukene, aga, aga see on nagu väga huvitav, nagu selline mõte ja ma arvan, et Eesti on selles mõttes väga, väga huvitavas kohas ja. Seal on, ma arvan, kaks, mitte ainult kaks, vaid mitu erinevat tasandit, kuidas nagu sellisesse tehnoloogilise innovatsiooni suhtuda, et on täitsa okei olla nagu ettevaatlik, õige ja mitte nagu võtta kõiki uusi asju koheselt kasutusele enne lasta natuke settida asjadel. Aga ma arvan, et ohtlik on see, kus hakatakse neid, kes teevad, hakatakse tagasi hoidma. Ja et vot, et kui sul on nagu sihuke ühtlane mänguplats, kus kõigil on nagu võimalik võimalik teha, mis nad tahavad ja niisugune piisavalt vaba ühiskond ja piisavalt sihuke vaba majandusruum, onju siis võimaldab neil, kes tahab, see katsetab ja kes ei taha, elab nagu rahulikumalt ja kuidagi nagu mitmel kiirusel ühiskonnale nagu 11 nagu toetades nagu kaasa liikuda, ohtlikud, ja ma olen kaks äärmust, üks on see, et kus mis on võib-olla asi, millest me hüppasime nagu üle oleme siiamaani suhteliselt asend on see, et ühiskonnad, mis muutuvad vägagi Jossiliseks, on see, et näiteks kus noored inimesed ei saa tegutseda sellepärast vanad on juba toolidel ees, vanad ei luba, näiteks kui sa ilmselt töötad Frankfurdis, siis, siis ülikooli lõpetades on sul võimalik ainult tööle minna kohtadesse, kus on vähemalt kaheksa kihti ülemusi su pea kohale, nii et mingisugune koosolekul mingi komitee otsustab, et millist projekti sa võid järgmine nädal teha või mitte ja noh, et seal läheduses keskkonda sisse ei olegi võimalik seda katsetele mängida, on ju. Kui sa vaatad 90 siis meievanuste nagu 90.-te keskkoolilõpetajaid, siis lõpetasin keskkooli, vastad, ah pagan, ma olen rongist maha jäänud, sellepärast et kõik ümberringi on pangadirektor 22 aastat vahepeal ja siis selline selline nende arhieti Allas, ujuvate keeldude nagu puudumine on see, mis võimaldab nagu ühiskonnas innovatsiooni juhtuda. Et see on üks asi ja teljasin puhas nagu väärtuste värk ja see on see, mis võib-olla Eestis ka nagu muret teeb, on see, et et kõik innovaatiline on definitsiooni mõttes teistsugune kui see, mis oli enne. Ja see on see, miks on nii pagana ohtlik see, et kui hakatakse kartma teistsugust ükskõik milles, see väljendub, alustuseks inimeste välimus ja päritolu emakeel ja ja lõpeb muidugi sellega, et, et kui kõik kasutavad pissid, siis esimene mäki mees kõige ohtlik ja tuleks nagu tasalülitada ja, ja selle nagu teistsuguse sallimatuse, mis ma arvan, et on innovatsiooni ja ühiskonna väärtustest kõigele kohtliku ohtlikum. Sallimatus kui sellile. Seda on ka sellised väga sihukesi spetsiifilisi alaliike näiteks et vana Euroopa hullud kadab ebaõnnestumisi. Et kui sa, ma ei tea, Lähed Itaalias või Hispaanias pankrotti, siis seal nagu sihuke must Mäkiles, et sa oled nagu peilinud või sa ei ole mingisuguse asjaga hakkama saanud. Kui seesama inimene sama siini näitab Californias, siis vaadatakse, et ahaa, et näete, on kaks korda pankades ka käinud, et ta teab, millest ta räägib, et ta ei ole remont, sinisilmne nagu et elu ongi nagu majanduses tsüklid, vahetuvadki ja kõik ei saagi õnnestuda ja ja seal on teistsugune, vajalik kogemused. Majandus on ju küll ja küll õige velgus, nagu koera pankrotis käimine on, on kriminaalkorras nagu karistatav ja annab selle keelu, et sellises keskkonnas ei olegi võimalik, et tekivad julged start-upide julgelt. No just, et kuidas sa ise sisendada oma lastesse seda, seda arengu mõttemalli et raskustes, näha pigem võimalusena see nii-öelda treenimiseks arendamiseks, oma vigadest õppimist ja, ja kriitika enda jaoks nii-öelda hästi tööle panemist. Et kuidas sa seda teed. Meil on kolm last ja selgelt kindlasti see ei ole teema, kus ma üldse tahakski võtta mingit, kuidas mina seda teen, vaid see on niisugune hästi, kuidas meie seda teeme. Et üldiselt ikkagi noh, me lapsed ära on kuidagi kasvanud niimoodi, et kui need täna küsida, et kus on kodu, siis nad ütlevad, et seal, kus on peaaegu et kodu ei ole nende jaoks nagu füüsiline kohtuni piisavalt palju ringi kolinud nendega. Me oleme kahe vanema lapsega elanud neljas riigis ja, ja Eik nüüd sündis Ameerika Ühendriikides ja on nüüd Eestis tal teine. Ja selles, kui sa nagu palju ringi liigud, siis see tegelikult muudab ka nagu siukest perekond ühikuna nagu tugevamaks või et sa mitu korda nende lühikese elu jooksul on olnud keskkonnas, kus nagu ainsad inimesed, keda tegelikult tunnevad mängijad, nende liikmed. Et kui sa oled kahe aastane, siis on suht suva, kui sa oled kaheksa aastane, siis juba natuke ilmselt mõjutab seda, kuidas asju ka see, kui see teeb sulle, kui perekond niisuguse üksusel nagu tugevamaks ja üksteisest nagu sõltuvamaks või õpitakse üksteisele rohkem lootma, võib-olla mingites asjades siis võib-olla seega lihtsustab natukene selliseid, mingid väärtused, näiteks mis me oleme kokku leppinud, et möödas on, et siis siis see annab nagu sul rohkem võimalusi neid nagu kinnistada või nendel teemal nagu arutada, et mõned asjad on sellised, mida ilma nende ümbritsevate kogemustega peaks rohkem nagu seletama. Aga, aga kui sa nendesse olukordadesse satud ja oma lapsiga tegelikult kaasat sellistesse kultuurimuutustesse keskkonnamuutustesse, siis siis mõned nendest õppetundidest muutuvad nagu väga visuaalseks või sa võid allutada seda, mis täna koolis juhtus ja see juba sisaldab nagu kahte või kolme juhtumit, mida võib-olla testis oleks näinud. Kindlasti me ei ole mingit iseendaga ülirahulolevad imevanemad, et et ikka tahaks, et lapsed nagu oma asju rohkem korda aiakse, tuba korras püsiks ja kodutöö ise meeles peaks ja ja rohkem nagu iseseisvad oleks või või, või teinekord rohkem mõtleks selle peale, mis teised tulevad, mitte ainult oma hetkevajaduse peale ja kõik need asjad, mida inimestele tegelikult nagu tahaksime teistes inimestes näha. Aga noh, käib iga päev ja ma arvan, et me kokkuvõttes saame üksteisega pressist läbi. Mulle meenutab see see seda, et, et kui me rääkisime siin kodutaludest, et inimesed ja siis oli peaaegu, on tõesti tugev koos, sest nad olid kogu aeg koos siis nüüd, kui sa räägid oma elust ja ma võin oma eluga seda väga hästi ka samamoodi võrrelda, et ringi liikudes, kui sa oled, mida rohkem aega veedate oma perekonnaga, sest sa liigud ja koos siis seda rohkem kokku kasvad ja mingis mõttes üliliikuv elu ja see ülimitte liikuv elu vanas nii-öelda Sa oled alus on mingis mõttes väga sarnased, elu ei ole väga palju muutunud ja vahepeal on olnud selline väga suur liikumine, eks ole, kus tõesti inimesed läksid laiali, jäidki laiali, aga praegu tundub, et on ühendatud maailm ja internet aitab koos olla ja eriti kui praegu on alguses koos olnud, siis nati. On ka, jätkavad suhtlemist. Ma tuleks korraks tagasi ikkagi sinu juurde ka sinu kogemuste juurde, et libisen kiirelt üle, et sa olid halos, läksid Skype'i, töötasite üle terve maailma, elasid erinevates kohtades maailmas ja siis pärast Skype'is otsustasid minna kooli, et seal olid nüüdseks kogemused, kontaktid, oskused tulid Stanfordi aastaks õppima. Miks sa võtsid aega, võtsid aega mõtlemiseks? Jah, mailis Skype'is selleks hetkeks olnud kuskil seitse aastat. Jaa, jaa. Ma olin, tegelikult ma liitusin, aga siis ma olin seal, kui iibei tulin, siis ma olin seal, kui iibe müüs osa ära, siis oli meil selline agressiivsem investorite grupeering, kes Greke süütas kõtki seda börsile viia ja siis napilt enne kui Microsoft ostis, mida arvavad, et ma olen nagu näinud, nii palju omanikke mainiti kõigele kuisukesel suuremal muutust hetkel ma kunagi vaatasin kuupäevade järgi, et ma opoteerisin nelja kuu jooksul kolmel erineval siia. Et see Skype'i Skype'i lugu sellest, kuidas mina liitusin, siis ettevõte oli kuskil 18 kuud vana, kui ma lahkusin, siis üle Skype'i liikus kolmandik kõikidest maailma kaugekõnedest, riikide valitsused, kõnedest, sealt naguniisugune raketikäivitamise video, vaata kus kosmonaudid astronaudid istuvad seal toolis ja siis need paari geenikiirendus on ja siis need nagu põsetama kukla taha kokku gladiseb näos on ju. Ei kujuta ette, et sa istud seal toolis seitse aastat. Kogu aeg on kuskil lõputu kiirendus ja see on nagu ühest küljest väga nauditav, et sa elad näiteks Tallinna linnas ja sõidad kui tööle ja vaata kõik sinu ümber olevad inimesed on need, kes eile liitusin selle pärast iga iga päev 1000 4000 kasutajat juurde on ju, et see on nagu õudsalt inspireeriv ja jõuline, aga teisest küljest mingil hetkel sa nagu tunned, et on, on vaja nagu mingit käiguvahetust või, või hingetõmbehetke või, või, või siukest enesemõtestamist. Ja noh, ma ei tea, on inimesi, kes võtavad vaba aja natuke maha, lähevad kuskile Kagu-Aasiasse rannas aasta aega. Ja, ja ma tean mitut, kes on ka niimoodi väga rõõmsad olnud. Või sõitnud mingi mootorratta, kui palju ei teinud mingeid muid asju. Aga aga mulle tundus, et ma tahaks teha midagi sellist teistmoodi jaga intellektuaalid intellektuaalselt stimuleerivat ja kuna ma oma esimese katsetusega koolis käia kukkusin sealt välja oma esimest ettevõtet tehes siis tundus, et just see akadeemiline tühimik võiks olla see, mida täita ja luksus, mis selle juures oli, et tänu sellele, kus ma nagu oma elus selleks hetkeks juba olinit, ma sain nagu tõesti võtta nagu ette maailma parimate ülikoolide listi vaadata, millises ülikoolist. Ma tahaks käia. Ja ma ei läinud nagu otsima kuskile diplomit või kuskile, ma ei tea, äi haridust või, või mingeid muid asju, et ma tegelikult väga spetsiifiliselt valisin Stanfordi just seetõttu kus ta on, millised seosed on tal nagu tööstusega. Et nad on küll ülikool, aga ta on väga tihedalt läbi põimunud Silicon Valley sellise tehnoloogiamaailmaga. Ja see oli ka väga intensiivne nagu magistrikraatia 12 kuuga maailma tippülikooli professoritega, et see, see ei ole nagu väga leebe ajakava, mis seda tekitab, et kõik see nagu tundus, et sobis mulle tegelikult mu, ma ei kandideerinud ühtegi teise kohta. Ma saatsin sinna paberid ja ja olid nad nõus vastu võtma. Vahetakski võib-olla nii-öelda käiku ja läheks täielikult nagu eesti teema blogijaid edasi, et oleks võib-olla huvitav mõningaid asju teada, et ma alustan lihtsalt sellest, et valdav osa inimesi, kellega me räägime siin globaalsete eestlaste podcastis on elanud üheksakümnendatel, mis tõesti pöördeline aeg, milline oli sinu jaoks kõige meeldejäävam hetk, ütleme taasiseseisvumise ajajärgu ümber? Et kus sa olid, mis tegid või naljakas ma hiljuti eelmine, üle-eelmine aasta ma nägin ühte nendest laulva revolutsiooni filmidest, mida on teinud jällegi inimesed Californiast, trennis, kas kivi ja siis seda vaadates oli selline tunne küll, et päris palju nendest pöördelistest hetkedest, mis nagu igal eestlasel võiks meeles kuidagi olla, onju, et oli siis mingisugune. Üks paljudest lauluväljaku kogunemistest et väga paljusid neid vaadates nüüd nagu filmilindilt, siis mulle tundus, et ma ju olin seal ka, aga mitme puhul tekkis küsimus, kas ma olin seal, kui ma nägin seda, et see tuleb nagu see on nagunii sul nagu sihukeses rahvuslikus nagu süles kuidagi kinnistunud, et sa, sa enam nagu ei suuda nagu meenutatud, kas sa võisid ise olla seal platsil või saad seda kaadrit nii palju näinud nagu sellel hetkel, kui see toimus või ehk siis natukene on juba nagu see on asi, mida praegu vabam kui EGT, millega ma olen seotud püütud kanaga adresseerida, tegelikult ma juba tunnen, et ma ise olen selle põlvkonna piiri peal on ju, kes tegelikult nagu juba ohtlikult loomulik tunduks, et me oleme vabad on ju. Et see väga lihtsalt võib ära ununeda jaa, täiesti selge, nagu minust 10 aastat noorematele inimestele on väga raske nõuda, et nad nagu tunnetaks okupatsiooni traagikat nagu iseenesest, et neid lugusid tuleb rääkida hoopis teistmoodi, hoopis. Jah, ma arvan, hoopis rohkem läbi selle võtme, kui väärtuslik on vabadus. Kui väärtuslikud on erinevad vabadused ja siis selle taustal, et, et uskuge või mitte, alles paarkümmend aastat tagasi neid asju ei olnud ja vaadake, mis siis oligi. Et ma ise tunnen, et ma olen, olen natukene sellise ajaloolise nihke või, või trepiastmeid nagu peale on ju? Natuke mäletad, aga mitte palju. Kõige ana keegi küsib, et kus on Eesti, mismoodi seevastu väljaspool Eestit? Tavaliselt Nov isteni Jurb ja siis, kui selle peale ei ühend, naasid down from Finland. Ma olen näinud seda, kui ütled isteni, siis paigutub kuhugi niisugune Poola, Ukraina, Balkan, ehk siis natuke täpsemalt koordinaat ju vaja seda otseselt statisti vahestma. Võib-olla ütlega Noodla New York otseselt seda sõna eest nagu ei ebay, aga ma olen näinud, et sellega tekib nii palju nagu valesid konsultatsioone või neid, mis minu jaoks ei ole, võib-olla Eesti oli. Ja siis teine asi on see, et kui sa ütled nagu näiteks Raiknextraša siis selle peale võib tekkida täiendav segadus, et kus see piir on nii pikk, et siis on sul vaja siukest väikest pidepunkti ja kes ei tea kus Eesti on ei tea, kus, Läti on ka, aga, aga Soome või Skandinaavia alati nagu aitab välja tegelikult kaheksa aastat tagasi Californias põhiliselt, kes teadsid midagi tehnovid, kes teadsid Skype'i ja seda tausta ütleme viimase kolme aasta jooksul, ma arvan, hämmastav, kui palju ameeriklasi on käinud kriisidel. Kui sa käiduma nagu mingisugused panama kanali kaudu kuskil Kariibi mere kruiisid ära ja oled pensionär, tahab, käis vahepeal ka ära ja siis nad kõik lähevad Läänemere kruiisile Peterburi pärast mõeldes, et ikka seda tahaks ka näha. Ja siis nad tulevad teised tagasi, et Tallinn oli kõige vingem üllatus, on sellised nagu täiesti siiralt mäletavad ja teavad. See on naljakas, kuidas selliseid aastakümne pikkused sihukesed tuismi etendused, mis nagu vanalinnas tähendab seda, et need nagu need lollipopikujuliselt nagu numbriga sildid, millega ringi lohistatakse. See tundub nagu sihuke natuke võõrkehaga tegelikult iga selline asi on aidanud kuidagi eestitele. Kadri Põder. Ja ja sellest rääkides kogu sellest teemast tõesti on, nüüd umbes saab 25 aastat sellest, kui me taasiseseisvusime, et kui ma mõtlen sellisel teljel mis on kõik toimunud, et alates mingitest kahtlastest metalliäridest tõsisteks hansapangas tiigrihüppe ja avalik sektor ja omaette tööd tegema systeks lamas start-upide. Äkki tekkis sellise viimase viie aasta jooksul laine, kus inimesed liiguvad mööda maailma meie põlvkond, kes teevad oma ettevõtteid, samas on väga tihe side koduga. Et kuidas seda selgitada, kuidas vabaks kasvamine toimub sinu arvates noortes demokraatiates. Selle migratsiooniteooriatest teatakse, on nagu sellised tõmbe ja tõukefaktorid, push, kulme, Krišna ja noh, osa neist on nagu väga arusaadavalt on nagu sellised negatiivsed, aga fakt on see, et kui sul puhkeb sõda või algavad repressioonid, et mingid inimesed, et nagu need paadipõgenikud, Rootsi söja põgenikud, et seal nagu Bush või, või tõuge, mis neid saadab nagu maailma ära onju ja siis seal mingisuguseid tõmbefaktoreid, et ma ei tea, tehnoloogid kogunenud Silicon Valley'sse ja moedisainerid kogunevad Pariisi või Londonisse ja ja muusikutel on oma kohati oma oma selliseid keskusi, keegi hoolib jaapani keelest unistab, sest et ta saaks olla rohkem Tokyos ja nii edasi. Et mulle tundub, et ka need mõlemad on nagu kohal sellise nagu sellise suhtumise mõttes, et kuidas inimesed hakkavad mõtlema ja hakkavad välja liikuma, et üks asi on see, et sul nagu lihtsalt piirid avanevad esimese asjana see on see 90 alguses eestlasi, õhin, et leida endale soome sõber, kellel külas käia. Et sihuke kõik naljad kilekottidest ja värvilisest Alistairi, et see, see on nagu Razenätskust ja see ahvatlus, mis telekast põhjaeestlaste ja paistab, et see nagu tõmbaksid välja ja samal ajal on sul nagu nagu võetud mingisugused need piirid maha, see, et sul ei ole väljasõiduviisat enam vaja, onju siis sealt edasi. Tegelikult ma arvan, et Eesti riigi juhtimises on ju tegelikult väga suunatult tehtud seda tööd, et me oleks Euroopa liidus ja Schengeni viisaruumis, et meil oleks liikumisvabadus üha suurem ja täna ikkagi jällegi on mingi põlvkond, kes ei kujuta ette seda, et sa lennukile astudes pidid passi templeid võtma, on ju ta ID-kaardiga lennuki peale lähedal või, või sõidad oletatud õega sõidad häälega Pariisi, nii et keegi ei küsi ühtegi dokumenti tee peale, et sellised asjad nagu ulme nende eelmiste põlvkondade jaoks. Ja see on nagu see, et ühest küljest väline maailm tõmbab ja need tõmbed ja võib-olla veel nagu üha rohkem Eesti tudengid ilmselt tahaksid, osalt nende haridus oleks väljas, nad käivad mingite vahetusprogrammidega astuvadki kohe nagu välisülikooli, selleks et sadu Maidlus kombeks väljast siis jälle tagasi tulla või, või et sellised asjad huvitavaks läheb. See, et kus kohas võiks teha, nagu ebaintuitiivselt liigutakse, et neid inimesi välja tõugata. Et selle näite, et ehk siis sul on nagu tõukefaktorid, aga millel on väga positiivne tagamõte, et sa põgene millegi eest, aga kasu oma riik tõukaksid välja selle kujul see asi, mida te näiteks Singapur tundeid ülisüstemaatiliselt, et ka minust Arkadi kursusel kõige suurem rahvus olid Singapuri riigiametnikud, meil oli vist seitse või kaheksa tüüpi, kes olid saadetud väga ilusat karjääridel veidi ametlikud, kelle kolleegid osad olid ainult halvad suusad hüpotisse, nemad võitnud sämpodisse lähevad tagasi ja riigi juhtimisele nii palju nagu tippülikoolidele, kui potentsiaali kogu aeg taga. Et täpselt samamoodi õpetlase stipendium, mida, mida Eestis on teinud eraettevõtjad, nüüd juba mingi 12 aastat. Taavet Hinrikus, Tõnu Pekk, Kristo Käärman kunagisele niisugust käima ja seal kümneid inimesi veel, kes on rahastanud, et minge, me anname teile stipendiumi mingi Eestist minema, minge õppige kuskil väljas. Minu enda isa, vanaisa mässus tehtud Tamkivi reaalteaduste point, kus meil üks kriteerium stipendiumide jagamisel on see, et kui su tegevus, rahvusvaheline mõõde, et kui sa lähed, õpid välismaal või töötad uurimisrühmas välismaal, siis magistri või doktoriprogrammis annab nagu sulle plusspunkte saada stipendium. Ja see on, ühest küljest on see nagu ebaintuitiivne, et miks peaks saatma inimesi minema. Aga teisest küljest Tõnu on seda väga ilusti öelnud, kui see eestlane, kes õpib välismaal, tunneb, et tema riik ja tema kaasmaalased mingit tema maaettevõtjad toetasid, tema saab siin olla, sest tegelikult ehitatud tugevama sideme ja panete võib-olla nagu palju rohkem mõtlema selle peale, kuidas tagasi saab anda, kuidas tagasi saab tulla kas füüsiliselt või mõtteliselt. Et noorte ja andekate maailmasaatmine võiks olla sihuke süstemaatiline asi, kus meil lihtsalt tõukame neid ka välja lihtsalt lootes, et tugeva seose ja teatava tänu ja au õlaga nad panustavad riiki tagasi linna. Ja sellel teemal jätkates, et kui vaadata seda rahvusvahelist mõõdet, kus essees ringi liiguvad, et Ühelt poolt eestlased on väga, ausalt ja otsekoheselt, kuid vahel tundub eriti näed seda siis, kui tulevad külla, mida siin Silicon Valley'st juhtub päris tihti. Et sa näed, et natuke sotsiaalsete kohmakas, et natuke tahumatu või ütleme, mitte piisavalt tundlikud teiste inimeste suhtes, et on nagu meie ja, ja nii edasi, et kui sa ise alustasid näiteks Kupertiinas üheksa, nelja aastaselt, mis olid sellised esimesed asjad, mis silma jäid. Et mis on sellised lihtsad asjad, mida saab igaüks teha, et oleks selline suhtlemine nagu ladusam ja siis teistpidi samamoodi nagu Eestis olles, et lihtsad asjad teha, et näiteks turistidel oleks siin Eestis hea ja tuleksid tagasi. Ühest küljest on see selline trenni küsimus, et ega sa ei saa elada Jõgeval ja mitte kunagi näha ühtegi välismaalast ja siis kuidagi nagu tõsiselt hajutada nagu suhtlemist teiste kultuuridega, on ju, et see ongi see, mille pärast Eestit avada rohkem, et meil käiks rohkem tarku ja toredaid inimesi Eestis. Ja selleks, et miks on vaja, et meie noored inimesed käiksid nagu Eestist väljas on ju, et ega selle kaudu kogemus tekib, üks kogemus, mis selle kaudu tekib, on selgelt see, et sa ei saa nagu eeldada, teine arvab või mõtleb või tunneb samamoodi nagu sina või et tal on nagu sama informatsioon nagu sulle. Ja siis, kui nagu õpid seda tunnetama, et teised tulevad teised tausta pealt, siis see õpetab sind võib-olla enne täitmist hoopis küsima ja, või noh, sellised lihtsalt nagu igapäeva suhtlustehnikad, et kui sulle tundub, et kuskil konflikti koht, siis sondeerin selle ümberküsimustega, kui sa aru saad, kas on või ei ole nii et enne, kui sa paned lauale selle, et kuule seal lolle. Et mis võib olla asi, mida nii mõnigi Eesti või ütleme, puhtalt Eesti kollektiiv võib hinnata, et vaat kus ausalt ütles, onju aga, aga tegelikult see näiline ausus ei vii mitte kuidagi mingisuguse ühise, ka sinu enda egoistlikku eesmärgile lähemale. Et selline oskus kuulata, oskus küsida, oskus mitte lasta ennast uinutada sellele, et sa arvad, et mingi asi on kuidagi väiteid kontrollida, eeldus, et kõik need asjad on, ma arvan, need, mis, mis skulptuuride ülemist, ülest suhtlemist. Mida sa ise arvad, et noh näiteks et lisaks sellele suhtlemisoskusele vints on, mis on kindlasti teine küsimus, ma olen sellega nõus, et mida saaksid eestlased võib-olla parandada oma oma oskustes, et rahvusvahelises konkurentsis võita, et meid on vähe, aga me oleme siiamaani olnud päris nagu edukad, aga mida saaks veel teha? Võib-olla just mõeldes nagu inimestele, kes sisenevad turule praegu ja mõtlevad, et kuidas olla Eestis, aga samas olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Kui ma võrdlen, ma olen käinud keskkoolis Eestis ja, ja siis selle aasta Ameerikas üheksakümnendatel põhilised vahed, mida ma tollel hetkel nagu tähele panin või kui ma siis nagu võrdlesime, analüüsisin või see Eestist tulles, mu reaalainete tase oli selgelt nagu see, mis mainin õpetajaid õppinud Eestis kümnendas klassis, see põhjustas selle, et Ameerika Kaheteistkümnenda klassi Advanced või analüüs versioonides olendite tundidest oli mul ikkagi nagu natuke igavest main juba neid asju nagu kuulnud ja näinud on ju, mida sa räägid, ehk siis saad juba aastaid ees selles see maht matemaatika, füüsikamaht, eesti koolist avalikus koolisüsteemis. Et no ma ei imesta, et meil piisas, Covid nii kõrged on ja et noh, et seal tehakse nagu kõva tööd ja õpetajate tase on hea ja õpitakse palju on ju mis olid minu jaoks täielikult nagu šokid sellel hetkel oli see, et sa teed mingi ülesande ära ja siis sa pead minema klassi ette seda tahvli ääres või seletama või sellest tegema mingi visuaalse esitluse ja veelgi enam, et kõik tegid sama ülesandega, nüüd sa pead moodustama kolmesajagruppi, kes kamba peale selle ära seleta, palju, ehk siis need kaks asja, et nagu, et mitte ainult lahenduse jõudmine vaid ka selle selgeks tegemine teistele või presentatsioonis Gilset. Ja teistpidi see, et, et sama eesmärgi nimel teistega koos töötamine. Need olid kaks asja, mida nagu minu ajal Ma ei ole kindel, et me selles osas tänagi nagu väga kaugele jõutud olev, et loodetavasti on seis parem ja ja ootan põnevusega, kuidas mu kuidas mu enda lapsed nagu seda poolt nagu koolist näevad, mulle kirjeldavad, aga, aga, aga need on sellised. Kui sa mõtled, et kui sa sukeldud tööellu, siis fakte sa niikuinii guugeldad analüüside seoseid luua, visualiseerida sa pead oskama, aga ilma selleta, et sa teisi inspireerida kaastõmbade teistega koos tulemuseni jõuad, ei tee midagi ära. Et siis tegelikult need on nagu need oskused, mis mida tasub, nagu siis varakult ohutus keskkonnas. Räägime korraks Eesti tulevikust ka, et mul on paar sellist huvitavat mõtet, mida ma tahan inimestega, ägedad. Milline oleks siis sinu soov Eesti 100.-ks sünnipäevaks, mis, mis on selline väike asi, mis võiks areneda? Väike asi võiks olla see, et lihtsalt oma näo ja nimega ega anonüümselt mitte öelda teise inimese kohta halvasti. Ülilihtne asi, kuna see ei ole mitte see tee midagi rohkem või, või kuluta rohkem, ei maksa rohkem raha, vaid jäta mingi asi tegemata, ehk siis et seda sellepärast seksides nagu väga üha aasta-aastalt üha raskem ausad, miks selle vastamiseks? Taga soov, väike, aga väga tugev soov ja kui veel rohkem tulevikku minna. Tuleviku ennustamine on selline tänamatu tegevus aga ütleme nende ette natukene, et on, Eesti saab 200 aastaseks. Millisena sa näed Eesti 100 aasta pärast? See seal, sest kunagi iga tehnoloogiasse kutsusime teab kui tänamatuse ennustamise kunst. Anneli ütles, ma ei taha nagu mõtiskleda selle, mis võiks olla rahvaarv või sisemajanduse koguprodukt või mingid sihukesed asjad, aga ma arvan, et niisugune filosoofilisel teema ja mis on selle eelduseks, et Eesti on 200 aasta pärast, on, on see, et me võiks nagu lahendada ära või leida nagu mingi ühise vastuse kahele küsimusele. Üks on see, kes on eestlane. Mis seal selline hõlmav ja avatud ja, ja reaalsust peegeldav viis seda defineerida, et mulle tundub, et täna me kuuleme nagu mingeid katseid seda kuidagi piiridesse otsida, neid vastuseid eilsest päevast on ju, et et geneetilise puhta ja Eestis sündinud eestlase otsingud, et see, see ilmselt kahe verstapostini viieni ja teine on väga kandev küsimus on see, et mis väärtust loob Eestimaailmale. Eesti ei saa eksisteerida 200 aasta pärast, kui Eesti üritab väärtust luua ainult sellele mikroskoopilised maatükile ja mikroskoopilise alamhulgale ja maailma inimkonnast ehk siis Eesti on olemas mitte siis, kui miljonid inimesed seda tahavad, vaid Eesti on olemas siis, kui kaheksa miljardit inimest hoolivad sellest kaheksa miljardit inimest võiks jääda nagu puudust tundma või nad tuleksid nende elust on midagi ära võetud, kui see miljon inimest enam ei ole Eesti ja eestlased ehk siis, et on see meie kunst või otse meie muusika või on see meie ettevõtlus, on see meie, meie mõttejulgus, sellest, kuidas riike korraldada või, või oma elu korraldada, on see jällegi, et kes ei ole selles, et kas meil on 40 protsenti metsa, on seal puhas, vaid kuidas võib-olla eestingu üle kogu maailma loodusehoidu või puhtusesse panustab, ehk ehk siis see, mismoodi meie olemasolu teeb nagu üle maailma paremaks ja, ja kui meil on nagu vastus nendel kahel küsimusel olemas, siis võib Eesti olla väga õitsev. Kojas, kus üksnes nimega Elon Muski üritab minna järgnevaga paari dekaadi jooksul Marsile võib-olla mitte, küll ise, aga saate inimesed, ja siis, kui me, kui me räägime kõikide piiride kinnitõmbamisest, siis seal on nagu väga korralik dissonants ja ja noh, need on sellised teemad, mis, mis vajaksid lahtimõtestamist, ma arvan, väga väga tugevalt. Kui ennustada sadat aastat, siis mis kõik võib juhtuda, see aasta jooksul, on, on täiesti ennustamatu. Täpselt, mis on Eesti Masina New Estonia? Head kuulajad, sellega tänane saatelävi. Mina nimetan ennast ähvelt konsenid.