Kaks ja kolmveerand aastat tagasi üheksanda viisaastaku plaani vastuvõtmisel kirjutati Nõukogude Liidu kommunistliku partei 24. kongressi otsuses ehitada valmis Eesti elektrijaam ning alustada Tallinna Soojuse elektrijaama ehitamist. Esimene pool sellest otsese lõigust sai teoks mullu suvel ja teine läheb täide tänavu. Suurehituse sünniaastaks võime ju lugeda ka ettevalmistustööde algust. Tulevasest termafikatsiooni jaamast energeetikute keeles lihtsalt Iru detsist tegime juttu juba tol korral kongressi künnisel. Mõistagi ainult sellest, mis siis teada, oli eelprojektist energeetika ja elektrifitseerimine peavalitsuse perspektiivitalituse juhataja Heldur pitsner saatena kindlasti rohkemat öelda. Täna võime endast rääkida juba märgatavalt täpsemalt ja rohkem kui tookord tõesti sest on koostatud Riia Dieplo elektroprojekti poolt. Tehniline projekt, mis praegu asub NSV Liidu energeetika elektrifitseerimine ministeeriumis läbivaatamisel ekspertiisis ja mille kinnitamine leiab aset õige pea. Selle tehnilise projekti järgi on jaamas ette nähtud üles seada neli masinat kogu jaama võimsusega 460 megavatti. Kui me tahaksime nüüd võrrelda praeguse Tallinna soojuselektrijaama võimsusega, siis see on juba kahekohalise numbriga kirjutatuna rohkem jah. Jah, vanast jaamast On see võimsus suurem, umbes 20 korda. Elektriline võimsus ja soojuslik võimsus umbes kuus korda 1000 200300 gigakalorit tunnis. Selleks et ühendada jaam olemasolevate soojusvõrkudega kokku, on ka juba tööd algamas. Nimelt sellel aastal karja Dieplo elektroprojektiosakond koostab tehnilise projekti soojusmagistraali ehitamiseks alates Irudermuffikatsiooni jaamast kuni kesklinnani välja keskväljaku, nii täpsemalt. See võimaldab siis ühendada uue jaama külge olemasolevad soojusvõrgud. Ja muidugi põhiliseks jääb uue jaama võimsus siiski selleks, et kütta uut Lasnamäe elamumassiivi. Vahepeal kuulakem helilõiku arhiivilindilt, sest Tallinna peaarhitekti asetäitja Henn Roopalu sõnad peavad paika ka täna. Kui me Tallinnas sissesõitu Leningradi maanteepoolselt küljelt vaatame, siis vast kõige nii suure puu, mis paelub tähelepanu, on muidugist Maardu keemiakombinaat oma nii-ütelda administratiivse asula ja oma tööstustega, kuid peab ütlema seda, et nii magistraaltee, pealinna vabariigi pealinna sissesõidutee ääres tema arhitektuurselt praegusel kujul kõige nii-ütelda paremalt esinduslikumat muljet ei jäta. Ja muidugi seda, et kui tänapäeval nii soojusjaamasid energeetikabaase vaadata, siis nende nisugune arhitektuurne lahendus, see kõik lubab ja eeldab, et me saaksime ühe päris niisuguse väga suuremahulise lahendusega paeluva punkti Leningradi maantee nii parempoolsele küljele, sealt juba edasi maapind langeb. Pirita jõe ürgoru poole. Algab niisugune, noh, looduslikult üks niisugune ilus vöönd peale, mis risti Leningradi maanteele. See kõik kokku peaks nagu jätma ühe paeluvama mulje turistile reisijale tallinlasel endale, kes Tallinnasse sellel küllalt sisse sõidab. Muidugist Iru detsi peamine ülesanne on meie uue ehitatava Lasnamäe elamurajooni soojusuus, Lasnamäe elamurajoon, nagu te kõik juba sellest, olete ajakirjanduses raadios televisioonis kuulnud, näinud makett, lugusid tuleb endise aerodroomi ala peale Lasnamäe kõrge paekalda peale sinna ülesse ja selle elamud juba hakkavad kõik saama sooja Irudeksist. Seega meil juba see uuselamurajoon ise tuleb küllalt niisuguste heade sanitaarsete tingimustega, kuna ta jääb uuest ehitatavast detsist küllaldaselt kaugele. Teisest küljest Uusirudeks hakkakateist niiti mööda anna meile auru teisel pool Leningradi maanteed välja arendatavatele tööstusmaa-aladele ka selle tõttu seal nii-ütelda see mikrokliima läheb paremaks ja tänapäevase probleemi. Noh, niisuguseks näitajaks võiks veel tuua Lasnamäe uue projekteeritava elamurajooni suurust, mis ligikaudu ulatub kahe miljoni elamise pinna ruutmeetrini. See muidugi väga suur arv, et seda nagu mõista võiks viia tema inimeste peale, kui me võtame iga inimese kohta 10 ruutmeetrit, mis meil põhiliselt Tallinnas praegu nagu noh, arvestatakse siis me saaksime 200000 elanikku Lasnamäele, kui me arvestame seda, et Lasnamäe väljaehitamine muidugi läheb, läheb juba palju kaugemale, kui selle viisaastakuraam on siis. Peame, tuleme ühe teise arvuni, et meie peaksime hakkama arvestama inimese kohta 15 ruutmeetrit elamise pinda. No sellega me saaksime kuskil 130 140000 inimest siis Lasnamäe elamurajooni. Vaat siit on nii kuidagiviisi tore välja mõtelda ka seda. Lasnamäe elamurajoon on umbes kolm Mustamäe elamurajooni, tähendab K Dets peab olema ikkagi hiiglaslik, et sellel andas sooja. Tallinna kohta tuleb keegi kantne ikkagi rohkem kui veerand Eesti Elektrijaama. Nüüd mõningaid täpsemaid andmeid praeguse Tallinna soojuselektrijaama direktori asetäitjalt ning tulevase jaama direktorilt Ado Osmanilt. Iru soojuselektrijaam tuleb Pirita jõe paremale kaldale praeguselt le linnuvabriku maa-aladele tsirka 500 600 meetrit Pirita jõest ida poole Leningradi maanteest põhja poole. Praegu on seal ja tühi väli, kui me tahaksime nüüd siiski kuulda ka üht-teist sellest mismoodi ta välja nägema hakkab. Hakkab noh, elektrijaam peaks tulema küllaltki moodne. Tehnilisest seisukohast on kasutatud kõiki uuema ajaehituse paremaid eesrindlikke meetodeid. On kasutatud maksimaalselt, hoonete blokeerimist on viidud abihoonete arv minimaalse, nii on ette nähtud kasutada kõige paremaid ja eesrindlikumaid ehitusmaterjale, konstruktsioone. Nii palju, kui nüüd ühe selle tehnilise projekti kirjelduse kaanelt kitsilt võib näha, siis ta on tõepoolest üsna kompaktne. Mõnel graviirid seal reas ja üksainus hästi suur kõrge korsten. Korsten on ette nähtud 200 meetrit kõrge. See on tehtud selle arvestusega, et viia miinimumini ümber oleva territooriumi saastamine. Ja loodame, et mingisuguse ebameeldivusi ei tohiks tekkida. Muide, mis kütuseks tuleb? Kütuseks on ette nähtud põhiliselt masuut. Hiljem võib-olla teataval määral ja hakkab tööle gaasiga. Kui me juba räägime sellest, mida tähendab kütus, selle masuudi põletamine Tallinna ja selle ümbruskonna õhu massiivile teatavasti ükski elektrijaam ikkagi ilma veeta läbi ei saa ja seda enam veel siis, kui on tegemist soojuselektrijaamaga ju tuleb anda mitte ainult küttevett, vaid ka sooja vett ennast tähendab veekulu on olemas Pirita jõgi sealsamas kõrval on aga juba teatavasti isegi madalseisus. Tee probleem Iru soojuselektrijaamas on muidugi väga tähtis, kuna meie kulu on küllaltki suur kuigi jaamakab tööle kinnises tehnilise veetsüklis. See tähendab, et kasutatakse korduvalt sama tehnilist vett. Siiski tänu kadudele tuleb meil pidevalt anda küllaltki suur hulk lisavett. Lisa vesi põhiliselt jahutusveeks jahutusveekadude täiendamiseks on ette nähtud Jägala jõest. Mistarvis on projekti järgi ette nähtud ehitada tsirka 15 kilomeetri pikkune tehnilise vee magistraal Jägala jõe linnamäe tammi tagant. Kuna magistraali ehitus on küllaltki suure mahuga töö siis on juba ehituse kõige esimesel staadionil ette nähtud antud tööd forsseerida ja alustada juba esimesel ehitusaastal. Kui me räägime juba ehitusjärkudest siis ja see on esimeseks tööks, millal tuleb siis MUU esimesele ehitusaastal peale veemagistraali on ette nähtud veel teised territooriumi välised kommunikatsioonid see tähendab raudteede ja teedeehitus. Ja muidugi mis on väga tähtis, see on ehitada ehitus, kaadrile, elamispind, esmajärjekorras ühiselamud. No ühiselamuehitus on planeeritud 74.-le aastale, käes võib olla aastale praegu instituudis Eesti projekt valmib ühiselamu projekt. Ja koheselt peale projekti lõpetamist alustatakse ehitustöid. Veel käesoleval aastal, nii et ka see on üks osa suurest jaamast, mis läheb maksma, kui palju ja kui pikka aega ehitamine üldse kestnud. Praeguse tehnilise projekti järgi ehituse kestus peaks tulema kuskil neli aastat. Ja maksumus tsirka 74 miljonit. Tööstusehitust. Pluss veel elamuehitustööstuse ehituse hulgas, tähendab ehitusmontaažitöid on ette nähtud üle 40 miljoni rubla eest teha kust tulevad ehitajad, kas on tegemist mingi loodava täiesti uue ehitusorganisatsiooniga? Ei. Ehitusorganisatsiooniks on praegu Eesti soojuselektrijaama ehitusvalitsus kelle kaadrid peavad päris suurel osal ümber baseeruma Narvast Tallinnasse. Kuid siinjuures peab märkima, et Tallinnas juba töötab üks jaoskond. Tallinna jaoskond, mis jääb muidugi ehitus esialgsel perioodil määrava tähtsusega tööjõuks. Tallinna soojuselektrijaam tulevikus saab terve rea soojuselektrijaamade esiklapseks. Nimelt see projekt näeb ette terve seeria taoliste Termufikatsiooni jaamade ehitamist teistes liidu linnades. Eesmärk on just see, et selles projektis maksimaalselt realiseerida. Kõik see, millest meie saates juba juttu oli, see tähendab maksimaalselt blokeerida lühendada ehitustähtaegu, parandada ekspluatatsioonitingimusi, vähendada ekspluatatsiooni personali hulka ja nii edasi. Nii. Tuleb ja olekski paras aeg seltsimees spets närilt veel küsida, mis tuleb siis edasi Tallinnas pärast seda, kui Iru suurjaam on valmis, mis saab vanast Tallinna soojusjaamast ja ka teistest linna soojusallikatest katlamajadest? Vana Tallinna elektrijaam muidugi peale Irudermuslikatsiooni jama valmimist suletakse kui ebaökonoomne soojusallikas. Sama kehtib ka teiste väiksemate katlamajade kohta. Osa neist Mustamäe keskkatlamaja kadaka keskkatlamaja jäävad esialgu tööle koos Irudel modifikatsiooni jaamaga. Nii-öelda soojuse tippude tarbimise katmiseks. No mis hiljem saab, eks seda näita tulevik. Igatahes lähemate aastate järel kujuneb pilt hoopis niisuguseks, et ei maksa karta. Ta uut suurt korsten Tirus kokkuvõttes Tallinna õhk ja pärast seda palju puhtamaks kee. Kindlasti.