Meid armastus viib ilmas kitsast rada, läheb ees ja ütleb, tule järele. Ma viin sind õnne kadumata, kodu. Sa jäta kõik ja astu järele. Üks jätab nii ja teine jätab teisti. Ja igaüks nii enda ette läheb. Sest 1000 teed viib välja õnne juurde. Teelahk meid veelgi 1000 üle jääb. Mis ühel õnn on teisel ainult pette. On nii ja teisiti kõik, mis siin on. Kui kõik nii läbi käidud omaette, sa oled oma võimaluste õnn. Ja üks jääb siia, teine see jääb sinna. Ja igaüks nii vaatab tagasi, kes välja läheb, see väljast leiab ilma. Ja õnn ei leia teda iialgi. Meid armastus viib ilmas kitsast rada, kui lähed, mine iseendasse. Ja 1000 leeki võta teele kaasa. Tantsida jäta ilmale. Need olid Ernst Enno luuleread millega alustame tänast südaöötundi. Jutuajamist kirjanik Elin toonaga Teda usutleb Heidi Sara. On öötund Eestimaal? Meil on täna stuudios õige kauge külaline Elin, toona. Kui on öötund Floridas? Mida tavaliselt säilinud teetsis? Noh, meil oleks praegu kell neli, ma arvan vähemalt, et umbes kell neli mees seitse tundi vahet, Floridas oleks praegu õhtupoolik ja ma oleks kas tööl või siis kui on vaba päev, võib-olla läheks mereranda. Või siis ma oleks kadus ja ma kirjutaks. Aga tavaliselt aga hakkab see kirjutamise aeg peale. No mina olen nüüd püüdnud viimased aastad siiski niisuguse rütmi ava kirutamisesse sättida, et ma kirjutan natukene iga päev hommikul natuke, siis lähen välja ja õhtupoole ja siis tavaliselt ma ei ole inimene, ma lähen vara magama. Ja mis siis praegu pooleli on, mis on praegu tulekul? Noh, nüüd üks raamat sai valmis, see on see kolm valget tuvi. See oli minu pikem prose praegu. Aga ma kirjutan inglise keeles ja ma kirjutan pidevalt, nii et mul on üks india romaan pooleli. Ja ajakirjanduses mul on mitu artikkel pooleli, ikka ma kirjutan midagi, ükskõik kas on siis inglise keeles või eesti keeles oleneb tujust ja et aga kas on raske kani ühelt keelelt üle minna kohe teisele või on mingi periood siis inglisekeelne kirjutamine, mingi periood on siis eestikeelne kirjutama. Siin Eestis olles olen ma tähele pannud, et kuigi vaimses mõtlemises on kerge minna ühelt keelelt teise peale. Aga kui rääkida, siis alguses, kui ma siia tulin, ma olen siin olnud nüüd kolm nädalat. Ma leidsin, et ma ei oska peaaegu üldse eesti keelt rääkida, kuigi ma oskan mõtelda ja nüüd on isegi niisugune olukord tekkinud, et ma läksin eile firmasse ja see inimene seal oli venelane ja rääkinud eesti keelt ja me hakkasime inglise keeles rääkima. Ma leidsin, et ma ei oska enam inglise. Hakkasin pusima nii nagu päris välismaalane ja, ja ometi minu inglise keel on väga-väga hea ja, aga kas on üldse kuulda kine keelset kõnet? Ta on hästi palju meil seda küll jaa. Kuidagi üllatavalt palju, aga siiski, ja teinekord on ka hea kuulata tänaval, et inimesed sinu ümber räägivad eesti keelt seal minule tegelikult esimene kord elus, kus ma olin unistanud, et ma elan ühel maal või ma olen ühes linnas, kus kõik minu ümber räägivad eesti keelt. Ma olen istunud lihtsalt raekoja platsil ja nautinud ja käinud inimestel järel ja kuulanud, et nad räägivad eesti keelt ja inglismaal. Eskord isegi oli nii, et ma mäletan, ühed soomlased käisid minu ees ja ma jälgisin neid kogu aeg ja kuulasin, kuna rääkisid soome keelt, sest see oli nii eesti keele moodi. Elab praegu Tallinnas keset linna Harju tänaval ja ärkad väga hommikul vara üles ja ma olen kuulnud, milliseid hääli kuuled sa Eestis, milliseid häälise hommikul kuuled Floridas oma kodust. Noh, Eesti kohta on kohe kindel vastus, esimene kord, kui ma magasin seal Harju tänava külaliskorteris, siis ma ärkasin ülesse ja kuulsin Eesti hümni ja see oli nii keskund, et ma peaaegu hüppasin voodist valveseisakule. Et nüüd kui sa kuuled hümni, siis kohe see on ainuke asi teha. Ja siis ma sain äkki aru, et et see oli kuskil, ma arvasin alguses, et mul raadiost, aga siis tuli välja, et on Toompealt. Ja ma leian, et see on kuidagi väga niisugune haruldane elamus, igal hommikul kell seitse tuleb Eesti läbi jäätme ja ma olin isegi akna lahti teinud. Ja ka Floridas ei ole midagi muud tegelikult kui kas äratuskell või siis õhujahutaja. Kuna meil on see õhujahutaja niisugune, et palju hääli ei tule, kuskilt ei tasu akent avada, ei sooja, ei saa mitte ainult ei tule sooja, vaid tulevad sääsed ja kuigi siin Eestis on ka sääsed metsikus ründanud terves kuu. Ma mõtlesin, et Eestis ei ole sääski. Ma mõtlesin, sääsed on kõik haridus, aga siin on ka sääsed. Eestis üleme järene jah. Aga siis ei, meil ei ole midagi erilist Kuuda, kuna siis on kuidagi kunstlik. Aga ööhääled, ma mõtlen, ei mõtle neid üksikuid, võib-olla appikarjeid, aga kas ööhääled on Eestis? Ja Eestis on tõesti happy karjuja tänaval kogu aeg üks üks see oli isegi löödi aknaid puruks ja ma mõtlesin, et võib-olla mõni kutsub politsei, aga ei, inimesed jooksid seal ja vaatasin aknast noormehi, seal nahk happedes. Ei oleks ise küll läinud välja, vaatama pikemalt, mis seal juhtus. Aga Floridas võib julgelt kõndida, seal, kus mina elan, võib küll, aga muidugi Ameerikas on ka väga ohtlik New Yorg'is suud linnades, täpselt sama. Isegi meil teinekord ei ole. Nii hull, ei ole, kui näiteks New Yorgis või suurlinnades, aga ikkagi on ohtlik, sest seda elemente on jumal igal pool ja tööhääletab igal pool ühesugused võib olla umbes. Nojah, kui kui minna istuda väljas õhtul, siis on ikka ka siiski loomulikku ritsikad ja, ja konnad ja niisugusi. Nii on meil Floridas ka. Me siin närveldasime ka ja mõtlesime, et mida hullu see orkaan teile ka, mis kaasa tuua, kas su kodu jäi alles? Jah, ma pean ütlema, et me olime valmistatud kõige hullemaks. Mul oligi ohver juba pakitud, et tulla Eestisse ja mul oli siiski see hea tunne, et mul kõige tähtsamad asjad olid mu kohvris. Tõin stenopaberid ja ema ja isa paberid siia arhiivi. Et kui see kohver on lukus ja siis tõesti tuulde kuskile, puhub ta kuskile 10 miili kuskile kaugele merre, eks räägi, kahvel nii lukus, et võib-olla otsin ta üles. Ja siis ta on siiski oma asjad kohale. Aga ma nägin siis hiljem pilte, kuidas kõik oli nii maatasa, et nagu oleks aatompommile käinud. Ja ma hakkasin just mõtlema, et kuhu, kuhu kadusid siis kõik need kohvrid, kuhu, kus, kus on kõik need grupid, kus on kõik need riided, kus on kõik need need riistad ja raamatud ja kuhu nad läksid? Kuskil nad peavad ju olema ja, ja meie igatahes pääsesime, sellepärast et orkaan käib nii niiviisi ringi, et kui sa oled lõunapoolses osas, siis ei tule nii palju vihma ja tuult. Kui sa oled põhjapoolses osas, siis on muidugi metsik torm, aga meie olnud muidugi täit tähtsa selle sees, aga kuna me olime lõunapoolses osas, aga ta oli väga-väga ligidal, me siiski pääsesime. Ja nüüd siit käiski niisugune nimi läbi nagu Ernst Enno, me ei ole üldse rääkinud veel, milline seos on sinul, Ernst Enno, ka vanaisa vanaisa, vanaisa ja ma tõin ta asjad, ma mul oli palju pabereid ja pilte ja arhiivi materjali ja ma mõtlesin, et on viimane aeg Eestisse tuua neid asju kuigi ei saa, ei saa. Ei saa tublikeerida ja, ja ma kardan, et lihtsalt kui minuga midagi juhtub, siis lähevad kaduma. Ja ma tõin nad kõik siia arhiivi Tartu arhiivi osalt ja ja isa näitlemise, paberid ja pildid ja etenduste programmide asjad, mis mul olid, tõin siia teatri arhiivi, nad jõudsid koju, kõik jõudsid koju ja olen ise ka koju tulnud, aga niisugune imelik tunne on teinekord jah, et tõesti olen, kadus, aga siin ei ole nagu midagi, aga ainult see maapind on kadu minule siiski. Ma muidugi nagu kõik teised, kes tulevad siia kalmistute kalmistust sõja ühe künka pealt ja vareme otsast teise peale. Aga niisugune tunne on, et olen kadus esimest korda elus. Nende sõnade juures sobiks vist lugeda err Stennot. Ma näen, sul on kaasas üks luuletus, mis ei ole trükis veel ilmunud, võib-olla sa loeksid selle praegu ette? Pealkirjaks on nõiutud mets. Metz seisab üksi arus. Ta kurvas südames on vaikinud, linnulaulud. Tukub lehtedes. Nüüd 1000 aastat jubeda sonib magamas. Püüd unenäoks muutunud võim uduks hangunud. Mets seisab oru põhjas, aur tõuseb ülesse ning päikesekiired. Sa oled nüüd mõnda aega siin Eestis olnud, oli sul võimalust ka Haapsalus ära käia? Jah, ma käisin, me käisime Haapsalus paar päeva tagasi ja see oli üks haruldane elamus. Kõigepealt muidugi käisime asja pärast ja siis ma läksin jälle meie endise kodu juurde ja ja, ja mälestussamba juurde täitsa kogemata juhtus, et see päev oli täpselt seesama kuupäev, 23. september. Nüüd 1992, aga 1944, täpselt samal päeval, kuigi ma ei mäleta, mis kell kell see oli õhtupoolikul kindlasti on, kui me lahkusime Eestist ja põgenesime ja ei tulnud enam ei tulnud tagasi. Nii et see, see langes nii üllatavalt kuidagi saatuslikult kokku, et ma ma, ma ei oska isegi seletada, kuidas see kõik on, aga vähemalt tunne on, et üks ring on, on kuidagi lõppenud ja täielikult lõppenud, lause on lõppenud ja pitsat on peal ja on võib-olla aeg selle terve kaustiku kõrvale panna. Minu vanaema rääkis minule oma elust, kuna meil ei olnud raamatuid nii palju ja meil ei olnud televisiooni, mida vaadata siis meil ja meil oli oht ja pommitamine, siis me istusime maailma kõige, ta rääkis oma elust ja ta rääkis peamiselt minule oma noorepõlvest, Kodaveres, Kodavere köster oli ta isa Joosep saab ja kuidas nad Almaga seal üldse see terve see kadavere elu. Ja ma olen seda võttude omaks nagu need oleksid olnud minu mälestused ja ma läksin kadavere ümbrus Alaski viia. Kallaste ja kõik terve Peipsi äär oli minule rohked koju tulemine kui tallinn, kus ma olen sündinud ja Haapsalu, kus ma tegelikult elasin ja kus minu vanaema on maetud vanaisa hauda. Ja tema muidugi minu kõige ligem inimene. Aga millegipärast on Haapsalu kuidagi kummitav minule halvad mälestused lahkumisest, mahajätmisest ja inimeste mahajätmiseks, selge sõnaga sa tegid omale ka ühe pildi ja see pilt, mis oled endale loonud selle Kodavere näol sõnnik, ühtis sellega, selles oli kõik ainult passatiivne Easitiivset mälestused, jutud Haapsaluga oli iga positiivne, aga siiski minu enda mälestused sellest olid on olnud mind kummitanud mitu-mitu aastat lapsepõlve terve see lapsepõlveaeg. Aga kui nüüd küsida, tähendab, kas sinu enda elu on läbi sinu raamatutega jooks? Jah, ma pean ütlema küll, sest kui sa teinekord ei tunnegi ennast nii hästi, kui sa arvad, et sa tunned ennast, kui sa hakkad sellest kirjutama Sa kuidagi seedid oma mõtteid, oma muljeid ja paned neid võib-olla isegi teiste inimeste suhu ja teiste inimeste mõtlemisse. Aga seal on siiski alati midagi, mida sa ise mõtled või tead või tahaksid teada või tahaksid ütelda, ma arvan jah ja siis räägib ja kui on meessoost nagu jämedas ja ühesõnaga, kas sa, Sid enda jaoks ka nagu saad mingi tulemuse nähtavasti sellest, mis sa oled mõelnud ja kui sa oled selle läbi kirjutanud, siis selgub su enda jaoks ka midagi uut? Ei, ma saan sellest lahti, teinekord. Inimese elamused on väga, väga läbisegi ja see on nagu suur suur lõngakera, mis on lahti lahti tulnud ja siis seal Kuhi su ees. Ja siis, kui sa sellest kirjutad, siis sa kuidagi võtad sealt välja kõik need väiksed värvid ja teed nendest langekerad. Ja lõpuks on sul mingisugune arusaamine või vähemalt mingisugune üldpilt ja sa vaatad seda juba mitte isiklikult enam, vaid sa vaatad seda vaatlejana ja vaatad, et nojah, et see oli siin nii ja tõesti nii vaatad seda hoopis, sa võtad, sa saad selle iseenesest välja elada kuidagi ja võid seda ise pealt vaadata ja teinekord on väga huvitav mõnes kohas. No et kas see tõesti oli nii, aga mõnes kohas oli jälle nii, et oi, et kas see võib olla tõesti oli. Võib-olla see ei olnud nii hull, nagu ma seda ette kujutasin. Aga sa oled kuidagi sellest väljas ja sa hakkad, saad sellega reageerida kuidagi hoopis teisiti, kui, kui see on sinu oma südames ja sul on südamevalu, kas sa ei tea, kust see tuleb, kõik on läbisegi. Ma küsin päris teisest vallast, kohe küsimus, kas sul on oma lemmikhelilooja ka olemas? On ja mis? Mulle meeldib, muidugi saab päev, sellepärast et minu vanaema õde, ma elasin kahe vanainimesega Haapsalus, vanaema joonistas, tema oli kunstikoolis käinud Helsingis ja joonistas ja tema, tema õde Alma, keda ma kutsusin Tätteks oliiviklaverikunstnik, kunstnikehapet õpetas seminaris ja siis meil kodus oli alati. Ta harjutas muidugi iga päev ja siis oli meil alati alati klaverimäng muusikamajas pidevalt ja siis vanaema joonistas Alma mängis klaverit ja see oli meie igapäevane elu. Ja sellest on minule jäänud šopäänikolaad mingi mingipärast ja kui ma olen väga erutatud, kui mu mees oli midagi emotsionaalsed või ma tunnen, et ma pean ennast parandama siis ma mängin jopäeni. Aga mis üldse praegu mängitakse, Floridas, keerad raadio lahti, mis sealt siis kõige rohkem kostan? Jah, sõsa sedasama metsikut, mida me kõik siin meie noored on Metud ja ma ei tea, mis kõik rakkia. Aga mina kuulan, meil on üks eksklassikaga reidi. Viiul ja, ja siis klaver, muidugi, Chaplini esimene klaverikontsert on ka mullune romantiline, sentimentaalne muusika, meeldib mulle väga, ilusa, sellest ongi tänapäeval puudu, tegelikult hädame ikka, vajame vist nähtavasti nii siinpool kui seal. Roman. Nojah, romantika on niisugune asi, et see on inimesele siis loodud ja kõik see inetu. Ennetus ja kõik see õndsus ja kõik see, mida me praegu näeme maailmas on niisugune kontrastsed, inimene kuidagi pageb selle eest ja otsiti just midagi, mis on mahe, mis on hingeliselt hingelised väärtused. Ja Ma olen nii vana ja inimene, et see kõik hirmutab mind, nii et ma kuulan siis midagi, mis minule meeldib. Ma mäletan, minu ema ütles sedasama omal ajal ja omal ajal ja tähendab, ma hakkan vist vanemaks jääma, aga poeg, poeg Heido poeg kuulab džäss ja tema on 23 aastane. Ta kuulab käes, mis eriala peal teeb temaga Twitter, eks. Täitsa kohe väljaõppinud, nüüd ta ta lõpetas kaamegi meloni ülikooli ja siis on nüüd kombiootori alal see äkki Washingtonis ja päris väga mitte päris hea, väga hea lasa, et su vanemad olid näit, et kas sa ise said kaasa ka näitlejaande vanematelt? Ei, mitte eriti, ma. Ma tahtsin saada, ma tahtsin, et oleks, oleks, ma läksin, ma olin Inglismaal kaks aastat teatrikoolis. Tahtsingi näitlejaks. Aga ma olin, mängisin kaasa päris palju, ma olin isegi paaris niisugust televisiooni seerias ja. Aga mul ei olnud seda õiget soolikat, mulle ei meeldinud, seal oli teatud. Ma tean näitlejatesse suheldi teisiti, minu minu iseloom ei olnud sellele kuidagi vastava ja ma loobusin sellest täielikult. Lõpuks. Räägime nüüd natukene sinu raamatutest. Kolm valget tuvi on ilmumas Lundis Eesti Kirjanike kooperatiivi poolt. Aga su viimane romaan oli kaleviküla viimne tütar. Ja ja see, see ilmus Lundis mõned aastad tagasi paar aastat ma ei mäleta täpselt jälle elanikke, kooperatiiv ja kooperat kooperatiivi raamat ja. Me jahinstsineerisime selle raadiosära ja väga huvitav koht ja väga sümboolne kuulaja jaoks on pööning, kust oled sa võtnud, on see, seondub see su enda kujutlusega, see pööning, või on sul mingi kogemusele, pööningu? Nojah, mul on teatud ma olen aru saanud ühte asja nendest sõitudest siia ja kui meil on, minul on minul on küsitud muljeid ja minu raamatutest ja asjadest on räägitud rohkem kui kunagi varem ja kunagi üldse. Et nii nagu teised õpivad minut, nii õpin mina nendelt ja ma olen aru saanud, et ma kuidagi närin sedasama kanti kogu aeg ja ükstaskõik kustpoolt ma peale hakkan, on ikka sama Kont. Ja nüüd on ka võib-olla 800 kanti ka maha matta. Aga jah, pööning on jah, jälle üks niisugune lapsepõlveigatsus ja mälestus sellepärast et ma olin laps ja mul oli just enne seda põgenemist, oli mu sünnipäev ja ma sain esimest korda mänguasju. Ja ma mäletan, et me mul oli, meil oli üldse väga väga huvitav pööning, seal oli vanaema riideid ja tädi riideid ja igasugu mööbleidja kaste ja karpe ja tolmuseid huvitavaid asju. Ja ma tahtsin alati pööningule minna ja neid asju vaadata, aga muidugi trepp oli väga hädaohtlik ja mind ei lubatud kunagi kaugemale. Kui keegi sai jaole, siis tõmmati mind jälle tagasi. Ja minu suur igatsus oli pööningule minna lapsena ja siis hiljem hiljem Saksamaal, kui, kui ma sain aru, et me enam tagasi ei lähe siis nägin pidevalt unes, et ma lähen pööningule ja ikka lähen trepist poole peale, siis kas tõmmatakse mind tagasi, kas märkan või käib mingisugune suur plahvatus või pauk ja see tuli sellest, et me elasime Saksamaal kah pööningul. Üks usklik perekond, meetodistid võtsid meid oma juurde. Juske sõjakeerise ajal ja siis iga kord, kui, kui, kui oli pommitamine, siis ma kartsin pööningul alla ja siis ma ikka püüdsin minna alla keldrisse ja siis teinekord jäin poole peal magama ja Anu tõstis viis massis süles, kas pööningule tagasi või, või, või keldrisse. Aga ma mäletan tihti, kui ma jõudsin pooleldi trepi poole pead. Esimese koridorile käis tihti plahvatus, sellepärast et meil suured aknad ja ma nägin sealt, kui pommid lõhkesid ja nii et see plahvatus ja pööning kuidagigi lähevad ka kokku alateadvuses. Ja nii need asjad kolmeerivad lõpuks loomingus. Ja me teeme siin katkestuse ja me kuulame ühe katkendi. Siis seal kausis on hapupiim suis, seal need on, soolaheeringat ei söö neid. Ja küll ma teen selle parem munaputru. Okei, aga ära sibulat sisse pane, ma lähen ülesse. Nii nagu sillal hirmus. Selles kastis on, ei tea see, kus on alati lukus olnud. Hoi kui paksud albumid on väga vana ja need on väga vanad. Need on sinu vanaisa vanemad, ahaa. Kus nad elasid Eestis saamas sees, siis on. See muinasjutt, Udumäe, kuningas, muide, vanaisa pani mulle nime selle raamatu järgi. On huvitav. See on väga ilus muinasjutt, jutusta seda mulle. Kord olid küla lapsed metsas õitsesid, mis sõitsid. Mis see tähendab? Hoidsid öösel karja. Oli külm ja udune. Nii et isegi tuli enam käsi ei soojendanud. Seal, ütles üks terase vaimuga tütarlaps. Tahan ennemini tüki maad joosta, see teeb mulle enam sooja kui tule ääres istumine. Ja nõnda rääkides pistis ta teiste hulgast jooksu. Teised naersid talle järele ja ütlesid küll, ta tuleb peagi jälle tagasi. Aga väikejooksik ei tulnudki tagasi. Sul on kalevikülas hästi palju udu. Kas see sümboliseerib ka midagi? Seda, seda võiks arvata, et see sümboliseerib, kuigi mina isiklikult ei tea, kuidas udu on, justkui me hakkasime tagasi, kui me läksime Haapsalusse, siis me olime noh, kell oli umbes 10 ja kui me hakkasime haapsalu ligenema, siis oli väga-väga paks udu ja me peatasime bussi kinni ja need inimesed arvasid, et siin on hea võimalus võib-olla teha ühe väikse katkendi just Kalevi külast ja udust. Ja minult küsiti just sedasama, umbes sama küsimust. Ja Ma mõtlesin selle peale. Esimene mõtlemine üldse sellele ja ma jõudsin otsusele, et Eesti ja udu on kuidagi seotud. Ja see terve Udumäe kuningas, et see on ka mul mingi idee fix võib-olla lihtsalt sellest, et Eesti oli minule täielik muinas-na täielik niisugune udu sees, Eesti oli minule kuidagi mingisugune üks udumaailm millest, mida ma kuidagi kujutasin ette muinasmaa. Ja Ma ei teadnud tegelikult, mida seal leida ja see terve kaleviküla aias Udumäe, kuningas ja kõik, kõik need muinasjutud ja eesti muinasjutte hulikus käis, on, ma arvan, selle selle mõtte taga. Oli kuuldemängu algus sulle üllatuseks, tegelikult laulupidu ja intervjuud Tiiuga sinu romaanis ju pole? Kui Tiiuti intervjueeriti laulupeol, mina ju tegelikult ei olnud laulupeol. Aga mul käis niisugune nõksatus läbi keha. Ma mäletasin isegi laulupidu. Ja ma mäletan, et mind intervjueeriti seal ja siis tuli see arusaamine, et ei, see ei olnud mina, soon see. Ja ma oleks võinud käega katsuda seda, neid pinke, seda kohta mind intervjueeriti, sellepärast et minu sõnad olid seal, et miks mina siis ise ei olnud seal ja sellest nendest sõnadest tuli kahe see teadmine maaline, seal. Ja muidugi ütleme tere tulemast koju lauljatele väliseesti koorides. Külalisi lähedalt ja kaugelt. Esmakordselt nägime koos meie lauljatega sammumas koore Rootsist, Kanadast, Austraaliast ja Ameerikast. Eestlaste esimene üleilmne laulupidu, kus, millised on muljed? Küsimused ühelt väikeselt tüdrukult, kui kaugel sinna tulnud oled? Mami i õnnes käen, meie oleme Ameerikast, kes esimest korda Eestis peale sõda või olete varem ka käinud. Oleme esimest korda mõlemad. Ja muljed. Nii suur hulk inimesi on kokku tulnud, kõik laulavad koos. Neelatan kogu aeg aga ei leia sõnu, kus linnasterata Ameerikas Kalevi külas ameerika ja kaleviküla, kuidas see võimalik on, see oli võimalik. On see ka päris ametlikult niimoodi kirjas kaleviküla. Ametlikult on see kaardile märgitud maatilšveline New Jersey osariigis. Sinna toodi pärast teist maailmasõda hulgaliselt põgenikke tööle Saksamaalaagritest ja mis tee peale konservitööstusse? Oli seal palju rahvusi? Ei, seal oli vaid lätlasi, leedulasi ja muidugi palju eestlasi. Sealne maa oli väga soine, seepärast maksis vähe. Ja minu isa Johan molk ostis selle maa endale. Elu Kalavi külas möödas nagu muinasjutus. Supivabrik maksis hästi. Sõda ja põgenikepõlve kannatused jäid kuhugi kaugele. Aga õnnetus tabas siiski. Isa matuse ajal üle kiriku läve astudes oli minust kadunud proua Charles Johansson. Ehk jäänu Hiiumaal. Aga see oli magusat vabastus. Kas Kalevi külal tuleb järge ka? Võib-olla ma nüüd? Nojah, ma, ma arvan, tuleb küll, ja siis kõik minu elamused praegu vist lähevad sinna kuidagi sisse, aga ma ei ole seda veel seedinud. Kas sa oled luulet ka kirjutanud? Vanasti kirjutasin ainult luuletusi ja olen palju kirjutanud, aga siis kuidagi läksin, läksin proosa peale üle ja ei ole enam nüüd kirjutada. Luuletust on mul tavaliselt väga-väga suur elamus, kas viimased luuletused olid, kui mu ema suri ja siis see tuli kohe nii ühe ropsuga? Nüüd ma tartus mõned päevad ja istusin seal pargis, kus vanaema ja vanaisa kindlasti kunagi istusid. Ja siis tuli taheks luuletus kuidagi nii äkki terve tervikuna. Aga ma ei saanud edasi kirjutada, kuna eks tuttav inimene tuli just mööda ja hakkas minuga rääkima ja, aga need, need momendid on, on tagasivõtmatud, kui need tulevad, aga ma ei ole enam nii. Nii niisugune kirjanik, et ma luuletaks kogu aeg, ma, ma olen rohkem nüüd proosa peale ülem ja läinud ja seal peab olema midagi väga tähtsat, väga rabavat. Et, et ma hakkan jälle luuletama, sest luuletus oli tegelikult see esimene vald või viis, kuidas ma ennast väljendasin. Lapsenaga. Vanaema ja ema muidugi vanaema alati koguaegsete vanaisa luuletusi ja ema luges neid ka mulle, isegi Inglismaa teinekord ütles, et vaata, et kuule seda vaata kui ilus, et kuule seda ja seos, vanaisa luuletus ja nii et ja tõesti Enno luuletused lähevad minule südamesse ja ma tunnen vahel, et seal on midagi minu vanaisast, minu vanaemast kuskil minu südames softis andmeil on üks niisugune vastu, kuna nende kahele rohkem võib-olla kui vanematel ja kuna nad olid teatriinimesed ja ja noh, teatel on ka huvitav, aga mulle jäi see luule, luule ja niisugune hingeline elamine ja vanne, vaimsed huvid, mis olid peamiselt vanaema, kõige tugevam külg oli vanne, jäi mulle kuidagi meelde ja kõige rohkem küll ja külge ja siis see võib olla kuidagi vormis minu terve mõtlemise. Eesti lugeja ei tea, millal tal avaneb võimalus sinu uue raamatuga tuttavaks saada. Võib-olla sa loeksid praegu ühe katkendi? Ma loen teile oma järgmisest romaanist ühe väikse katkendi, kolm valget tuvi. Kui minu ema ja vanaema jõudsid Inglismaale, siis läksid nad haiglasse tööle. Ja haiglas oli muidugi niisugune olukord, et neile anti väike tuba ja neil ei tohtinud olla muidugi kedagi, kes seal elab peale nende enda ja haigla, teised haiglatöölised elasid samuti. Aga juhtus, et mina olin ka seal ja esimestel nädalatel oli nii, et ma peitsin ennast kapi ja voodi alla ja igale poole, et kui tuldi hommikul revideerima, et siis mind ei ole seal. Ja ema püüdis minule leida magamise ased võõraste juures ja igal pool seal oli üks ballerit, ühed inglased, kelle juures ma magasin öösiti ja siis päeval olin metsas haigla metsas ja vanaema tõi mulle süüa. Aga siis lõpuks muidugi saadi mind kinni ja pandi lastekodusse inglise lastekodus, kus oli viis aastat, niikaua kui vanaema ja emaleping oli haigla töö haigla juures. Ja ma loen nüüd ühe katkendi sellest osast, kus ta on. Juba käib ema ja vanaema juures haiglas. Ja aastad on juba möödunud ja nad on ikka veel seal. Meil on kõike, mida inimene vajab, aga mida soovib süda? Memme on jäänud peatuma ballerite oru servale, nägu vastutuult, käed kampsuni taskus, tähenda kõrvale seisma. Kui ma olin väike, siis panin oma peamemme pea kõrvale, et näha, mida tema näeb. Võime, panime kõrvad kokku, et ma kuuleks, mida tema kuuleb. Vahel ainult südamehääli. Või oli kellelgi sünnipäev Eestis, kuhu ei saanud kaarti saata ja tuul pidi olema sõnumite Postimees. Vaatan ja kuuletan. Aga haigla ümbrus ei ole muutunud novembrist saadik. Vihmapilved keevad tumedalt pea kohal. Tuul vingub läbi arukumeruse ja silub rohukõrred maaligi. Loodus allub tuulele Alpeni peremehe saapa ees. Põllud on porised ja umbrohi närbinud. Siin ei ole midagi vaadata, mitte midagi uut, kuigi kuupäev on märgitud kalendrile punase pliiatsiga 23. Märts 1951. Kolm aastat Inglismaale tulekust. Kolm aastat ballerite oru serval, maailma lävel seismist. Aga me ei ole veel kaugemale jõudnud. Kalm Tammemis painduvad tuules aga ei pääse liikuma. Memme püüab oma uut pearätikut, rätik lehvib ja paisub ta hallide juuste lainetel purihallil merel. Kingitus on viima meetonit uuest riidest, mida kutsutakse nülooniks. Tuletab meelde langevarju siidi. Libe, ei seisa peas ega lase õhku läbi, aga muidu ilus. Sellega oleks tore joosta allamäge, vastutuulte, tõusta õhku nagu tuvi, aga memme ei luba. Ma tahaksin, et me oleksimegi need kolm tuvi seal esimesel fotol. Sest olla inimene on igavene maadlemine Jumalaga saatusega ülemustega ja ametivõimudega ministeeriumites. Memme ootab sõnumeid. Ta loodab muutusi meie saatuses. Aga ma arvan, et need ei tule ülevalt. Need tulevad linnavalitsusest ja kontoritest, kus on meie dokumendid ja paberid. Kui need ei ole ära kaotatud. Kardan, et ta on nii palju välismaalasi, on lahkunud Ameerikasse, Kanadasse, Austraaliasse. Et köögitöölised ja korterid on kõik võõrad. Köögist ei tule enam kookia, jäätist pole kaklex, tagasi Saksamaale. Aga meie, meie oleme veel siin nagu hambaarsti ooteruumis. Aga keegi ei hüüa meie nime. Meie kord tuleb, ütleb memme lohutavad ja patsutab põske. Aga ma olen hakanud küsitlema seda igavest lootust ja paratamatu saatust. Ma tean, et me peame oma vaba tähtmise seadma teiste järele, et ka neile anda vaba voli. Aga me oleme kõik samas kilukarbis ja vaba voli ei luba rohkem, kui pöörata paremalt vasakule. Miks on inimesele antud elu, kui ta ei tohi muidu elada kui ülemuste armust? Ülemuse tuletavad nähtavasti jumalani välja? Ma kardan, et kohe, kui minust saab täiskasvanu, tullakse uute paberitega ja öeldakse, see inimene on nüüd täiskasvanud, ta ei tohi enam vabalt elada. Vabadus käib inimseaduste vastu ja mind määratakse kiiresti pimedasse vabrikusse eluks ajaks tööle. Kui ma nüüd mõtleb, et hakkab meie saade otsa saama ja Eestimaal on kesköö tund tulekul ja inimesed hakkavad nägema unenägusid, ükskõik millised nad siis on värvilised või tavalised või harjumuspärased. Mida sina tahaksid täna öösel unes näha? Unenäod on kujunenud teinekord väga loominguliseks selles, et et palju. Manas näiteks ilmus üks, üks minu unenägu algusest lõpuni, mille pealkirjas kirjaks oli keerd käigustik ja ma saan aru nüüd, et see oli minu elu ja saab nii, nagu ta on olnud, kuni ta lõpeb ja see oli väga huvitav. Ma tahaks. Ma ei tea, ma tahaks midagi loomingulist, et saaks sellest midagi kokku võtta, seda tervet kuu aega siin ja sellest midagi luua on, ma ei tea, mida ma õieti tahaks näha, see on ka niisugune asi, et alateadvus formeerib seda minule loodetavasti nagu tantsida minule varem teinud. Täpselt, mida ma tahan ja ma ei tea. Aga milliseid unenägusid saab praegu eestimaalastele soovida? Vabadust ilusat ilusaid. Ma peaaegu ütlesin raha, mis ei ole tegelikult õigus, aga on õigus ka, et inimesed saaksid elada normaalselt, tunda ennast vabana. Et neil oleks rõõmu, et nende näod oleks kuidagi rõõmsamad tänaval ja et meil oleks lootust tulevikule, et nende, neil oleks lootust oma lastele. Ja ainult hea. Keskesaates rääkis kirjanik Elin toona kuuldemängu katkendis. Tema teose kaleviküla viimne tütar järgi esinesid Anu Kress järv ja Eha laine Kask. Saate autor on Heidi Sarapuu. Saate helioperaator. Külli tüli.