Keskeprogrammi valik kavas on Persona saatekülaline on Tõnis Mägi ja teda usutleb Marje Lenk. Kuidas elatonis? See on hea küsimus, kohe väga raske vastata. Tegelikult tundub, et hästi ikkagi, kui nüüd vaata, et kõik on nagu kõik, nagu toimib ja. Oma suured tööd nüüd ära tehtud ja tegelikult tundus, et läks hästi. Aga mingi asi ikka kripeldab sees, eks ole, selle pärast nagu ei oska öelda kas hästi või halvasti, vigane kasti plaadiga oled rahul ole, kel on ainult sinu laat, enamus on minu, nii et üks lugu on Robert Jürjendali lugu Villu Kanguri tekstiga ja ja kaks lugu on Sist viisi poolest. Isegi oleks õigem öelda, et tegime kahe peale, tegime. Tegime Aare põdraga kaks lugu teksti puhul minu maa põdral, siis muusikaline pool. Kui tihti sulle üldse helistatakse ja küsitakse lihtsalt ilma igasuguse tagamõtteta, kuidas sa elad? No ja mitte eriti tihti, sellepärast. Sellepärast oligi nii tore. Kuidas elad? Ei oska, ei eristata, kuigi seoses selle uue plaadi tegemisega need noh, nagu ikka, eks ole, juhtub, on see, et Ta jääb nagu raha väheseks ja nii edasi, eks ole. Küllaltki kallis. Kallis lõbu on see hobi. Meil siin, et teha mingeid plaate ja siis helistas mulle paar päeva tagasi oma nime, lihtsalt ma ei taha öelda, kuna see inimene, kes helistas, ta ei taha, et et välja tuleb. Helistas üks, üks väga tuttav mulle. Kunagi olime päris niimoodi, noh, rohkem nagu koos ja nüüd viimastel aastatel natuke vähem näitleja rohkem ei ütle. Eristas õhtu lillerisse Mäks, kuule, ma kuulsin, et sul on raha vaja. Tead, ma annan sulle raha. Et lihtsalt lihtsalt ei, ei oska nagu selle peale üldse. No ei oska oodata sellist asja tänapäeval, eks ole. Jah, ja et, et ma ei taha, et sa sellest räägiksid, ma ei taha, ma tean, et puudus, aga tead, ma saaksin toetada selle selles, sellise summaga seal, mitte 100 100 krooni seal ikka rohkem me saime kokku, tants, mulle see raha ja mul on, mul on, ma olen, ma olen siiamaani man Pahv sellest, et kuskilt tunned, et et ah, eks ma ikka üksik hunt ole, tegelen siin oma asjadega, kellele siis ikka korda läheb, tihtipeale mõtled selliseid asju tegelikult. Aga siis äkki tuleb välja, et eriti selle praegu selle plaadi tegemisega, et kõik noh, nii-öelda patsutavad õlale, ütles, et teeme ära, noh ei ole, ei ole häda, midagi ei ole nii palju, hea küll, ei ole, ei ole, saab tehtud ja vot see on fantastiline tunne lihtsalt. Nii et selles mõttes, et Mäks, kuidas elada, eks on on seal seal nagu vastus põhimõtteliselt ka. Sulle on niisuguseid südame sõprugaan, kellele sa võid kõik ära rääkida. Palju ei ole, aga neid on paar-kolm inimest, kellega ma olen juba aastaid juba juba koosund, jah. Kas oma eluplaanide või tööplaanide tegemisel arvestad ka teiste nõuannetega või ei ole niisugune isepäine? Ja eks ma arvestan küll alguses, nagu mõtlen need üle, kas on õige või olema. Päris nii väga, väga härja moodi ma ei lähe vastu, aga kokkuvõttes ikkagi ma pean ütlema seda, et ikkagi ma tean, mida ma tahan, selle ma tegelikult saavutanud. Selle plaadiga oli ka niimoodi, et oli mitmeid nõuandeid, et kuule, et võta ikka mingi selline laul peale selle, selline ja et liiga niuksed filosoofilise tekstiga või ära neid ikka võtta, võtta rohkem selliseid lõbusamaid laule. Ma ajasin oma oma rida, et põhimõtteliselt ma tegin ikkagi selle, nagu ma tahtsin. Nii et kusagilt ma ikkagi kuulen küll, aga, aga kas, kas see lõpptulemus on kooskõlastatud nendega, kes mulle ta ettevõtete te alati ei pruugi nii olla? Kellele sõna kodus maksab minulik, sina paned kõik paika, muidugi. Kuidas sul koduste tööde tegemisega asi edeneb? Halvasti ma olen nii harva näha, olen kodus, et ma endal kodus ausalt midagi seal tänagi oli probleem rõduuks ei lähe kinni, miks ma pole ära öelnud seda paisunud üles? Mina ei ole jõudnud seda teha, süüa ei tee, aeg-ajalt teen, aga viimastel aastatel ikka vähem ja vähem. Sest tõesti tegelikult aeg aeg läheb nii kiiresti ära, et ei jõua. Ei jõuagi seal kodus tegelikult palju olla, õhtul, kui koju tuled, siis jah, vaatad juhmi näoga mingitest rumalaid, TV-sarju tihtipeale mitte seebikaid, aga politseisarv vaatad näidele, lähed kiiresti magama, sest järgmine päev on jälle jälle palju tegemisest peale selle muusika muusikaga tegelen ikka endiselt veel. On ka raadiotöö, mis oli kogu aeg viis korda nädalas, nüüd on neli korda nädalas ja liivakell liivakell ja ja see on autorisaade ja kuidagi ei saa nii, et et läheks lihtsalt kohale ja paneks viisigeta keerlema, ütleks vahepeal John Lennon, imelsin või midagi sellist, et tahaks nagu rohkem midagi ikka saate teha ja sellepärast võtab see omajagu aega ja ja siis muusika ja siis veel teater on siin olnud ja nüüd ühesõnaga. Kas abikaasa Piia on kodune või töötab aga nüüd on kodune, küsitakse, millal sa muusikaga esimese leivaraha teenisid? Vot see aasta oli 1966 ja ansambel oli rütmikud, koht oli Turu põik kuulus-kuulus agulikultuurimaja, kus iga nädal oli vähemalt kolm tantsuõhtut kus käisid pidudel suuremat osa art kutsekoolirahvas ja ja töölisnooret, aga nende hulgas ka näiteks Andres Langemets ja Juhan Viiding. Regulaarselt seal nendel pidudel sead said oma esimese raha, siis sealt ma sain oma esimese raha näiteks Viidingu jussile, et oleks ja, ja Juhan Viidinguga siis ja, ja ka langemetsaga see raha oli. Millele sa kõige rohkem raha raiskasid, tol ajal veinile lavale enne ei läinud, kui oli ikka natukene myybidi. Ei olnud, seda mitte, ei, see pole mul kunagi väga-väga meeldinud, selline asi on juhtunud kaer teinekord täna Venemaal eriti kui on mingi kuus kontserti päevas, on olnud sellist asja, kus on olnud kuus kontserti päevas, siis noh, on juhtunud, et on olnud selline natuke pidune. Aga see oli elulaad, kool jäi mul seal sellel hetkel päris niimoodi viimasele kohale, päev koosnes niimoodi umbes noh, ütleme ülestõusmine. Georg Pomerants juures, kes juba aastaid on taevases orkestris, mängib kitarri. Kusagil ütleme 11 12 ajal tõusime tema korteris tema agulikorteris roopa tänaval üles, natuke käisime välja, siis võtsime, tegime seal kohvi, võtsime kitarride, hakkasime plannima. Plannisime niimoodi, kuni õhtu hiljani välja. Uskumatu, kuus seitse kaheksa kuni 12 tundi. Ja siis õhtul oli näiteks kui oli selline päev, et olid Osama piduõhtu Turu põigis pärast piduõhtut veinid. Sest et seal neli rubla tuli ära kulutada kohe ja hommikul jälle edasi, niimoodi siis elasid. Ise ma elasin siis vist ka ehk siis ma mõtlen ikka, aga siis ma elasin veel veel Lasnamäel ja ma olen üldse paljudes kohtades elanud, sellepärast on raske meenutada, miks see nii paljudes kohtades oled elanud. Nii on välja kukkunud, on. Saaremaalt mingisuguse totra juhuse tõttu sündima ka Tallinnas oleks väga tahtnud sündida Saaremaal, siis oleks linna efiga varem kokku saanud. Ja me oleme sellest rääkinud ja tõepoolest Orissaares oleks mulle juba vara juba ei tea, mis ajast mainin kokku saanud siis. Siis me elasime pead-jalad koos väikeses majakeses meriväljal, mis on need ära lammutatud, ehitatud mingisugune loss, selle asemel päris mere ääres, Lääne T4 olen kunagi kirjutanud luuletused, olen sündinud idas Lääne T4 ehk lääneski Mõnistriit, ole ost, noh, ma sõitsin 48, eks ole, siis oli veel ikkagi väga raske aeg. Ei tea seda, eks ole, kas ma olin pisike et oli vaja sealt ära minna, siis mürasime kusagil mingisuguses vanas piletikassas Tatari tänaval mis, mis maha lammutati, kus on teie elektrit, ega valgustega kütet midagi elasime mingi aeg seal siis kusagil ühiskorteris kuskil mingisuguses väikeses toakeses, kus meid välja visati ja ja kuhu mingi mereväe ohvitser sisse tuli. Selgus, et noh, pettuse teel oli, oli siis mingisugune vennike müünud minu isale maha selle korteri, mis tegelikult kuulus-kuulus Nõukogude armee mereväe ohvitserina ja me elasime Laura koridori peal, lihtsalt panime madratsid ja edasi rohu tänav ja siis oli Lasnamäe, nüüd mustab ühesõnaga niimoodi kusagil üle 20 koha ja nüüd siis paigas, oled sa ikka kavanud? No ja kuidas öelda, ma tulen veel tagasi sinna mustamäele, mu vahepeal, ma elasin Pärnus siis, kui ma Laine Mägi abielus olen. Ja siis ma tulin sealt ära, tuli jälle musta, ei, tahtsid sama maja või muidugi. Ma kirjutan nüüd ühe hea laulu, eks ma siis ostan endale. Selline küsimus, paljud meie levimuusikud tegelevad alaga aastaid kuid on ilma muusikalise hariduseta. Kas ei kärbi enesetunne? No vot jah, mis ma oskan selle kohta öelda jube laiskelajas, nagu ma olen, eks ma oleks võinud ju rohkem nende asjade peale omal ajal mõelda, aga kusagilt jälle kumab läbi see minu isepäisus, eks. Et tollal siis kui nagu oleks võinud minna, ütleme 70. aastate alguses, siis ei oleks seda levimuusikat vedanud õpidagi. Kus ma siis vaidlesin inimestega, mis Bob Dylan, see pole mingi laulja või noh, ühesõnaga kategooriad olid nii niipea peal. Et noh, see, see, mis mulle meeldis see nii-öelda sellise akadeemilise haridusega isakestele tädikastele meeldinud teps mitte siiani, muide ma ma kuidagi aiman, et ei meeldi see, mismoodi mägi häält teeb ja mismoodi ta mõtleb, võib-olla ka. Aga selline ma olen ja ma ei oska öelda, ma kusagilt on mul tunne, et võib-olla nii peabki olema, sest, et no ma ei tea, et nii ei tohi, noh ütleme niisiis mida sa tahaksid veel õppida? A ma mõtlen teatrit vast kõige rohkem. Teatriasja võiks õppida kohe tugevasti teatrit ja, ja võib-olla filmikunsti tuleks aastat teised siis see asi mind huvitaks väga. Ja noh, ma olen kuidas öelda nüüd saatuse soosik või et on, on juhtunud nii, et ma olen saanud nüüd juba kolmas aasta järjest olen saanud Mikiveri lavastuses kolm õde, mängida tuusenbachi. Jaga ühes väikses rollis veel, mis Tennessee Williamsi tükk Von Krahlis käis, kus olid veel Martin Vihman ja Semjonov mängisid ja mina olen kolmas tegelane. Räägi minuga, vihmakeeli oli see. Lühikest aega oli ning sellel aastal veel Valentin, kuigi filmis lurjus, väike roll oli mul, seal on sihuksed asjad, mind väga, tohutult huvitav, me oleks võib-olla ja nats noorem, siis läheks õppima seda, aga. Aga noh, nii ta on. Kui küsitakse, kui praegu peaks kõik sinu laulud järjest ära kuulama, kui palju aega kuluks umbes. Oi-oi jube raske küsimus, ma tõesti, palju sa oled kirjutanud laule umbes tead, ma ei pea arvet, noh, ma ei ole üldse sedamoodi inimene, ma tahaksin arvata, et see lugu ja neid lugusid on, kindlasti on tohutu, palju see oli, võiks öelda, et mingi mingi hetk, ma, need lausa siin vorpi, nagu ma olen ära visanud palju, sest et need mulle tundus, et see on niisugune plagiaat millestki või, või ei ole nagu õige. Kui võtaks niimoodi, et selle 30 aasta jooksul, mis ma laval olen olnud, alguses ma nagu ei laulnud neid omi laule nii palju alates 75.-st aastast olen regulaarselt hakanud lumi laule tegema, siis esimene laulude pimedale muusikule. Ja no 30 laulation vä? Mõni laul on seal väga pikk, viimasel plaadil on üks lugu, kaheksa minuti üle, üle kaheksa minuti Vikerkaar ja sellest sellest toast väga vaimustatud olen. Jah, aga siin on tänu sellele, et sellised sõbrad nagu Tõnu Kõrvits, Villu Kangur taga, see, mida kõrvits sellest loost tegid võiks asutusel rohkem tema lugudes juba väga-väga hea öelda, ütleme kui 30 laulud näiteks siis seal 30 korda, no keskeltläbi neli eks, või ütleme viiskondlikad lood siis noh, siis võib ise arvestada, kui palju. Küsitakse, kas olete kuulnud ka kedagi teist teie kirjutatud ja lauldud laule laulmas ja sa oled ise esitanud? Ma olen andnud omal ajal Fixile ühe loo seal oma saar, siis on laulnud Silvi minu laule. Ja nüüd linna infon land savu ja kohe peaks tulema üks lugu veel, Debora. Tango uut ma olen ise laulnud, aga tunnusatis teeb seda paremini ja andsin, ei ole. 20. novembril on Draamateatris, siis on kontsert juubelikontsert kell seitse õhtul ja seal on sõbrad-tuttavad, pillimehed, jääboiler, kiigelaulukuuik, Jaansoni, vennad. Ultima Thule, midagi võib-olla jätsin välja praegu, et laulavad kolm laulu, aga üks nendest on minu laul. Ja plaat tuleb ka sellel ajal umbes välja. Blood peaks tulema sellel ajal umbes sinu laul, Koit on nüüd kümneaastane. Kas esimest korda esitasid seda laulu oma neljakümnendat sünnipäevaks juttu a? Mul oli au olla sellel kontserdil. Margaret Mitchell kirjutas ainult ühe romaani tuulest viidud ja sai sellega maailma kuulsaks. Kui sina poleks enne koitu, aga pärast koitu midagi muud loonud ega laulnud, oleks laul igal juhul sulle kuulsust toonud. Ta nii on aga mujal koidust jube raske rääkida, sest see laul elab juba ammu oma elu koitanud neist nagu kõige lugu, kuidas öelda nüüd isepäiselt omamoodi sest teda ei saa kusagil plaadile panna, ausalt öeldes ta nii eraldiseisev. Ei saa ju ta kohta öelda, et ta on poplaul, eks ole ühesõnaga tähendab nii omamoodi, et teda ei saa kuskile paigutada ja ja ka, mis ma nüüd selle kohta võin siis öelda, et kas see küsimus võiks umbes niimoodi olla, kui koidu kirjutasid, rohkem, pole vaja nagu midagi teha. Ma ei saa siin, ma ei saa. Et niimoodi, et ma ei tee. Et ma pean tegema, see on naljakas asi, see on nagu mingisugune midagi seal sees keerleb ja keerleb ja keerleb välja, ta ei taha kuidagi tulla ja siis ta ei kordset, väsitab su ära ja, ja, ja siis on siis tüdinud kõigest, et mis asi piinab, mingi niisugune imelik tunne, isegi inimesed, kellel seda tund ei ole, sest teda ei ole kogenud, nendel on mul on raske seletada, mis on. Ma ei tea, võib-olla naised saavad aru sellest, kui, kui ma mõtlen sünnitamist äkki ma ei tea, mida sa kannad endaga kaasas. Naljakas tunne. Nüüd oli siin teost seoses selle plaadiga jälle et istusin ja klaveri taga, mõtlesin, et lugu on puudu nagu Smuul, minut tahtmine oli teha selline natukene terviklik kontseptsioon, kontseptsiooniga plaat ja et üks lugu nagu on puudu, üks kild on puudu ja ta tuli see lugu, jäljed, pealkiri ja ma olen õudselt rahvus või selle looga, siis ta tuli just niimoodi, nagu, nagu need, minu, ma arvan, minule paremad, loodan tulnud äkki põmm koos tekstiga koos kõigega tuleb äkitselt paned käed klaveri peale, ta on olemas müstika lihtsalt. Aga, aga oma kogemuste põhjal ma võin öelda, et see on kaua aega sees olnud. See ootab lihtsalt aega, millal, millal ta välja tuleb. Ja, ja see on selles mõttes. Et ma olin sunnitud, ma olin, ma olin sundseisus, et mul oli vaja, eks ole see lugu, et mul on ta laupäevaks olemas, eks ta neljapäeval tuli siis. Koolilõpu. Soesaare jälil. Moekaane jääl. Küsitakse, kas praegune Eestimaa on sinu arvates isamaaliste laulude vääriline. Kas looja peab kaitsma kõike seda, mis meil on? Kas meie vead pole andeks andmiseks liiga suured? Ei ole pandud saamiseks, ei ole mitte mingisugune viga suurusest, piiblit lugeda, siis öeldakse, et anna, anna andeks, oma vaenlastele, kama, vaenlastele. Jube raske teha, sest ma tean, aga aga minu arust on vastupidi, praegu on see, et mingi hetk inimesed nagu said aru, et peab, peab vaatama rohkem ülespoole ka, mitte ainult oma maa peale ja mammona järgi jooksma. Ning hetk, aga nüüd, kui äkitselt hakkas nii-öelda võimalus kiiresti rikkaks saada, läks, läks moodi trendikaks kiirangule Treklaamidki olid kiiresti papp ja kähku ja ruttu ja nii edasi, eks ole. Siis inimesed unustasid selle kõik ära. Selle kõik, mis oli, kõik, unustati ära kadakate jooksma jooksma selle järgi, mille järgi on aastaid saada sadu aastaid, tuhandeid aastaid on inimesed jooksnud, eks ole. Ja, ja luba mõtlen mingi kuldvasikas omal ajal, muuseas Mooses Egiptusest ära läks, eks ole, siis läks käsulaudade järgi samal ajal rahvati kuldvasika, täpselt sama asi toimub praegu ka. Et pigem on vastupidi, mulle tundub, et seda niisugust looja hoia maarjamõõdeta. Ta peaks rohkem mõtlema selle peale ja ma usun, et ohjab meid nii või teisiti kuni kuni lõpuks muidugi võib kannatus katkeda, see on, see võib ka tõsi olla, sest omal ajal 30. aastatel katkes kannatus ja võiks mees. Karl reitz käis mööda Eestimaad ringi, seda tuleb, lõpetage ära jama. Inimesed loopisid teda munadega, ütles, et kuule, see mees on hulluks läinud peast midagi ei saa tulla ka. Väike ette. Kas sa oled kirikuinimene ka? Ei ole. Ei ole ja, ja ma ei teagi, kas ma üldse kunagi taanduslik vist jälle ka vist ei saa maise käisused, mõningad asjad on, on, ma näen natukene teistmoodi ja, ja, ja noh, ma ma ei saa olla üks asja, noh. Kuidas öelda, noh siis ma tõesti malen Maximalist ja vaat siis ma tean, kui ma ühel hetkel ütleme, teen mingi otsuse, siis ma pean tõeliselt ühesõnaga meelde panema väest Musta mungariietes ja, ja kõik, et lõpetame igasuguse maise, maise maailmaga suhtlemise, aga seda ma teha ei saa. Mis sa arvad, kas sul on oma kaitseingel voorunud on? Millal sa viimati tundsid tema juures olevat? 97. aasta oktoobris mis siis täna sõitsin autoga üle kaela. Viljandisse sõites. Üle 100 kilomeetrine tunnikiirus ja kumm lõhkes, vastu tuli suur veoauto, ühel pool puud, teisel pool oli, oli niisugune põllu põllulapp, mille peale ma siis lõpuks libisesin. Kerisin kaks korda üle üle kaela. Mitte midagi polnud viga, auto muidugi läks romulasse. Eks see oli taotlus ei olnud veel, olid kaks inimestel taga ka, kusjuures tee pealt võtsin peale kaks noort tüdrukut. Jumal, kõik, siis ma ei tea, võib-olla kunagi ükskord oli niimoodi, et ma Siim Kallas, mu klassivend elas nõmmel aastat 25 võib-olla rohkem aastat tagasi. Istusin maja juures, seal õhtul võtsime napsi natuke, ma mõtlesin, okei, ma koju. Ja hakkasin siis vaikselt jala tulema ja ja äkki põmm, selja tagant sõitis mulle otsa auto. Suur masina juures niimoodi, et et ilmselt ta ei võtnud kurvi välja, libe oli talvine aeg. Kujuta ette, ma nägin seda, tähendab, ma nägin, et see on suur veoauto. Ma nägin sellist sellele ette ilmuma. Üle selle kapoti kahe lendasin, nägin seda, et mu peale tagumise selle järelkäru tagumisel rattal lõmastab. Sellist asja nägin ja sellel hetkel kummastanud, kusjuures seal sekundi murdosa jõeks sellel hetkel äkki nagu keegi oleks tõmmanud mind niimoodi rataste alt ära. Ma lendasin igavese jõuga, lendasin vastu aeda mingit puuaeda ja oli selline auto kinni. Ta muidugi ei pidanud. Mingi aasta 74 näiteks on midagi sellist. Kas sa käid Kallasega läbi ka veel ja ma küsin Luubelduslassidest? Paljud lauljad ja näitlejad palvetavad mõttes enne lavale minekut, annaks jumal häält ja mälu ka seal ja mälu on sind mõnikord laval alt vedanud. On küll jah, mälu, aga mälu, mälu, mälu, las ma mõtlen, kuidas nende asjadega on. Vaata, mingi ärkasin närvidega. Et kui on näiteks on niimoodi, et ei ole ei ole pikka aega nagu seda tööd teinud siis muusikutööd? No see on see, millest me ikka kõige rohkem ilmselt räägin, ma ei saa mul millestki muust nii palju rääkida kui muusikamuusiku tööst. Et kui sa ei ole sellega niipalju kui pole tegelenud sellega, ütleme siis niimoodi, et päevast päeva, et harjutad ja ja, ja ka esinemisi on regulaarselt. Kui juhtub nii, et need on vähem ja vähem. Ja, ja sa ise nagu ei harjuta, vot siis võib juhtuda kramp, mingisugune närvikramp, äkki põmm. See mõjub nii häälele kui, kui mälule. Kuidas sul nägude peale mälu on, kas viid nimega kokku või? Paljud kurdavad seda lihtsalt nimed ei tule meelde. Ja see on lihtsalt, mul on jama siia, mingeid nippe ei ole seal, kuidas ei ole, mul on tihtipeale nipp, on ainult see, et kui tuleb mõni inimene tuleb tänava peal juurde, oi, tere, tead siis mina huvithre jumala jumala ime, näed, nii kaua aastaid pole näinud, kuidas läheb, räägi ja võtan nii-öelda jutujärje kiiresti üle, et siis äkki selle jutu sees, kellega ta. Selline küsimus, kui te peaksite kohtuma kusagil rahvarikkas kohas, inimesega, kes pole teid kunagi näinud isegi pildi peal mitte, kuidas te siis end talle kirjeldaksite, kuidas ta teid rahva seast ära tunneks mind ja mida sa enda kohta räägiksid? Heledat sellist pikkade tihti kammematu juustega juustega halli Annikas nati jalatsid, kus ta on ja, ja, ja, ja tugevas ülekaalus. Keskealine. Väikse poisi näoga mees Mida sa ise kõigepealt inimesega tutvudes vaatad, mis sulle tähtis on, silmud? Alati. Mõtlesin no ja ikka jalgu ka mõnikord, aga siin on ikka rohkem värvija, mis silmavärv pole võib-olla isegi nii oluline, kui see see, mis selle silma seesumisele silmadega. Kui Piiaga kokku said, siis esimest korda siis vaatasid ka silmi. Ikka vaatasid, et hea inimene. Muidugi. Kas sul on tulnud loobuda paljudes käikudes paljudes paikades, sellepärast et sind tuntakse ja teatakse? Absoluutselt mind ei huvita see üldse, ma käin, kus ma tahan ja mindi, olgu see ükskõik mis kohad, ma, mina ei põe sellist staarihaigust, et ma olen, ma olen superstaar või mitte, selles mõttes, et ma lähen super vana vene keeles, eks ole. Superstaari staar ja superstaar nagu Brežnevi kohta kunagi oli see anekdoot. Aga et minu jaoks ei ole sellist asja olemas ja ma absoluutselt. Kas sul niisuguseid periood ei ole, kus on nagu see asi pähe löönud, nagu öeldakse? No kui siis hästi-hästi varaku kulg, ütleme seal, kui ma sõjaväest tulin ja äkki hakkas hästi minema ja siis mingi hetk võis olla küll. Ma ei eita seda üldse, sest et see oli noh, nii kiire kiire tõus oli. Äkitselt oli, olen sama kuulus kui Jaak Joalat, see oli ikka natukene natuke kiire, kuigi muidugi seda tahtsin. Aga hiljem tuli nagu mõistus koju ja siis minu jaoks on see kentsakas, pentsik, naljakas siin Eestimaal, kus kõik 11 tunnevad, et teha mängida mingit sellist mängu, et ma olen, ma olen nagu selline tuntud tegelane ja ma ei tea Küsitakse, kas austajana tuhandeid kohtamisele kutsunud ja kui on, kas olete käinud? Ja sinna see asi jäi. Kuidas õlg üks näitleja ütles, et see aeg, mil ta laval on, on tema jaoks päeva kõige nauditavam aeg. Kas sinu puhul on ka nii? On muide, see on jube raske, et ma seda seda asja teha nii vähe on. Nüüd ma olen nagu pisut kuidas öelda, olen sunnitud ära harjuma selle, selle olukorraga, nagu ta on, eks ole. Et seda esimene sellist muusikat nagu mida, mida mina tahan teha. Et sellele niisugust öelda peegeldust ei ole nii palju kui ma, kui ma sooviksin, eks ole. Aga et ma, Ma olen tundnud ennast tõesti laval paremini kui elus muidu ja ma olen nagu kala vees, öeldakse selle kohta. Ma tunnen ennast märksa paremini laval kui võimul öelda, tundsin, nüüd ma juba nüüd ma olen nagu üha vähem laval kontserte ju peaaegu et ei toimu, eks ole. Ja kõik on kortsud, mängud ja niisugused asjad, millest ma osa ei võta peaaegu et väga harva. Nii et sellist niisugust noh, et lavainimesed istuvad saalis ja siis lähed ja siis äkki tunned, et voh siin, see ongi see koht. Suurepärane tunne. Mis esinemistes puutub näiteks, siis ma tulen nagu sellest staari jutu juurde tagasi, et ainult Toilas möödunud aastal metsikult kartsin seda mõnda mõtlesin, et jumal hoidku, nad inimestele kindlasti meeldib seelikukütid rohkem ja meeldib veel. Need artiste, kes rahvale väga meeldivad, eks ole. Ja et mis mina seal teened. Ja siis oli, klaver oli pandud üles üksinda klaveriga esinema, klaver oli pandud üles lava peale, lauad kaetud, niimoodi. Mina ütlesin, jõudsin, seal on nii palju varem kohal, ütlesin kuulge, olge kenad inimesed, võtame sellel klaveril tulevad lava pealt maha. Paneme teie sekka, pange lauad ümber klaveri. Et teeme niimoodi, et mul pole mulle mingit klaasise klaveri peale. Kõik momentaanselt oli igasugune barjäär lõhutud, tähendab see niisugune alt üles vaatamine sinna staari poole tagurpidi see on täielik jama jamps. Ja, ja see, et sa oled istuda inimestega koos ja siis sa võid ja siis nad äkki said nagu aru ka, et mõni võib-olla tõesti mõni niisugune lugu, et miks ta pole nagu selline meloodia nagu, nagu seal valgeid roose või. Äkki paigas. Kuuleme nüüd ühte laulu, mis mängib küllaltki olulist rolli sinu lauljateel, kuulame selle laulu ära ja siis ma tahan, et see natukene räägiksid, olla sellest ajast ja sellest laulust. Ja see oli 76. aasta kõlduhmano pakkus mulle seda laulda, sellist superpopulaarne sisse lugu. Jaak oli juba ees ära läinud nii-öelda jäljed teinud sinnapoole. Ja läksin järgi selle looga monoostis selle ainuüksi selle laulu autorikaitserahadest ostis endale suvila ja mingi Volga vist võiks, palju sina said. Ma sain mingi summa ja kogu lugu, eks ole, muidugi sellega võrreldes jällegi nagu öeldakse, kas see oli sinu tähetund, küllap vist jah, tagantjärele vaadates. Küllap vist see oleks väga, väga kiirelt läks see asi. Ja ma pean ütlema, et säästan õitsema usuka praegu, kui ma seda kuulen, see ei ole sugugi üldse. Tollal ma natuke põdesin siiski, et toit, aga neid ka pole päris õige, niuke disko, diskovõrku praegu kuuled, on päris kena lugu. Kokkuvõttes, noh, niisugune pretensioonitu pretensioonid tuga hästi tehtud, eks. Seal on hoopis teine, selle aja kohta oli see väga hästi lindistatud. Lugesin ühest artiklist, et sul oli tol ajal Venemaal niisugune klouni Imidži loodud tõsiselt asjaga tegeleda, ütleme show business igaüks. Nii nagu Venemaa siiski mõelda selle peale, sest et Eestimaa on noh, see nii kulunud, kulunud fraas, et ei tahagi öelda, et no on väike, midagi ei ole teha, eks. Aga et Venemaal siis suures Nõukogude liidus veelgi suurema, eks ole, üks kuuendik planeedist seal, selles. No et läbi lüüa, arva, arvasin mina ja mitte valesti, et on vaja leida oma imidži kindel imidž, et mida ei ole, eks, mis on tühi koht. Ja minu arust sellist Oleg Popovi sugust lenda ei olnud tollal. Sest kõik olid surmtõsised. Kikilips ees, seisid kaks jalga harkis ja näitasid käega tähtede poole laulsid omi laulukesi ja, ja mingit sellist liikumist või vähematki isegi sellist, noh niisugust asi pole isegi liikumises, vaid ma mõtlen, et koreograafia, eks ole, sest et juba oli tulemas Leontjev, kes oli noh, koreograaf või niimoodi liikujana väga hea, eks kanatantsu õppinud inimene ja nii edasi. Aga ma mõtlesin just, et vint üle lätist siukse omasele siukese kohmakuse kohmakust tuua, tuua nagu lavale, sellel peab mingi võlu olema, sellel asjal on just nimelt selline kuju neile klounidele, eks ole, seal oli see ruuduline soniga ruudulist sonile andnud, aga mul olid mingid siuksed, naljakad pintsakud olid ja ja ega ma sellega ei rõhutanud, mõtlen, välimus välimuse tõsta kloonilikustab, värvin omale pingpongi punase nina niimoodi välja ei, vaid mingi niisuguse liikumise, mingisuguse hästi-hästi, niisuguste suurte silmade tegemisega, niuksed, niuksed naiivse poisi poisiliku, sihukese olekuga, see nagu võlus. Sest et kogu nipp oli selles, et, et minu arvamus ja Ma arvan siiamaani seda, et oli mõelda vaid, et siis oli ikkagi ka kolmandast võib-olla 20 üle 20 aasta tagasi ma olen hoopis teistsugune mägi on ikkagi veel. Et minu mõttelaad oli see, et sellise ja muusika oli ka, mis mulle pakuti, ma ei laulnud jama muusikat, eks laulsin tuhmanovitšaynskit Šaynskitel eriti naljakad lood, passid, mis olid täitsa niuksed tsirkuselood minu jaoks. Ja vot siis ma mõtlesin, et kui, kui, siis juba päris niimoodi mängida siukest tobe tobukest ja jääd sepp, see peaks lastele hirmsasti meeldimine, muide meeldiski. Ja nipp selles, et lapsed lastele meeldib, lapsed ütlevad, näeb osta see plaat ja nii edasi, eks ole, sealtpoolt. Ja niimoodi see selline strateegia nagu õigustas ennast igati. Jah, aga lõppkokkuvõttes muidugi sai mul sellest noh, tänapäevaselt öeldes siiber. Ei noh, kaua ei viitsi olla Klaunik tegelikult oled nagu teistsugune või sellega sellega saia. Oleks oskuslikult veel veel keegi nagu osanud niimoodi suunata ja siis võib-olla oleks niisugune Harpo rootsi Molharpooselise nimi imidžist täielikult Starpoli Rootsimaal olemas. Millal sa viimati Venemaal käisid? Siis selle aasta sellel aastal veebruarikuu sees käisin, ma käisin luurel ja käisin luurele ja selgus, et on. Et olen mõnes mõttes maha maganud selle teise šansi, et oleks 94. aastal tund pidanud minema, siis väed välja läksid, siis olid tõepoolest, siis olid kukkuraadioski, käisid kaks meest filmimas mikrofonid käes ja, ja miks te ikka ei tule, milles asi ja nii ja naa, et seal on. Ma võin ju tulla, et teiega ainult. Millal nüüd asi, eks ole. Aga siis võttis, aga ma püüdsin Jaagule siis ei ole rääkida auku pähe. Lähme, noh. Jaak on kategooriliselt vastu, et tema ei taha ja hea küll esmalt prooviks ei ole. Aga nüüd tundub, et nüüd on juba totaalselt ümber. Mingit pakkumist ei ole olnud? No on, aga need pakkumised mulle ei sobi, sest ma päris niimoodi kuskile kõrtsu väga ei taha minna. Ameerika filmitootjate kinnituse kohaselt garanteerib filmi edu seks, vägivald ja õnnelik lõpp, mis aitab artistil jaga heliloojal muusika businessis läbi lüüa, ütleme mis aitab meil siis nagu läbi. Vot see küsimus ei ole minule üldse, sest mina ei ole üldse ärimees ja jube kahju, et ei ole mõnes mõttes. Minul peab olema kõrval üks inimene, kes oskab neid asju öelda, miks ta nii on, aga muidugi ma võin öelda, kergesti meelde jäävad meloodekesed, nii nagu nad alati Ans laagrite Pulunud meeldivad meloodiad, et loomulikult peaks olema, seksikat, need sisuliselt on, tehakse kuidas öelda, läbi matriitsi tõmmatakse juba mitmed tuhanded korda koopiaid, koopiad, koopiad, koopiad, koopiad müüvad, originaale ei müü momendil üldse ja ma arvan, et see pole müünud juba juba ammu, kui mõelda seda, kas või viimane superstaar oli madonna kes MegaStar pärast teda pole kedagi tulnud asjast aga juba vaata 20 aastat tagasi, nii et või 15 vähemalt, et noh, kõik ainult käib äri, see on puhtal kujul koopiate müümine praegu toimub, eks ole. See on väga oluline ja aga ilmselt hakkab see võib-olla varsti mööda saama, sest et tundub, et mõne mõningaid väga-väga huvitavad asjad hakkavad jälle müüma. Kuidas meil see muusika business, siin toimub? Meil ei ole sellist asja olemas, meil seal mingit õiget muusika, Business'id, meil ei ole, seal, seal ei saa võtta tõsiselt neid projektikese, mis siin tehakse, tegelikult, sest et võetakse kiiruga, tehakse poole päevaga, tehakse raha, paneb rattad käima mistahes. Hea küll, sori, aga nii on, eks, et tehakse kiiresti, ta müüb, tegelikult ta müüb. Järelikult siis noh, taset seal ei ole ütlemila. Kas sul on ka mänedžer või ajad, on asju ajan isamees tavaliselt jah. Võiks olla. Võiks olla. Selline küsimus, kas teie nii-öelda teine puberteediiga, keskea kriis on selja taga või on need hullused veel ees? Ei ole selja taga Marvalvele. Ja küllap need hullused on kusagil kusagil siinsamas. Hakkad hirmsasti jooma ja, ja ma ma ei hakka sellest selle, see haiguse, mul põetud mujalegi kunagi niisugune ju, ma, ma ei tea. Mul on muidugi, ma olen aeg-ajalt küll niimoodi, et kui on, ma olen kuskil aasta aega, olen kogu aeg nagu orav rattas on siis kaks päeva on küll olnud niimoodi, et siin võtad lapsi siin alles hiljuti oli. Võtsin siin päris kõvasti, aga siis läheb üle. Aga kui lugu, aga see mind ei häiri? See mind küll ei hirmuta midagi. Noored tüdrukud, see on teine asi. See võib olla, sellest ei ole keegi kaitstud, sellest ei ole kaitstud. Prantsuse. Poeet pool Eluaar ütles kord, poeet peab jääma lapseks isegi siis, kui ta juuksed on hallid ja tal on veresoonte lupjumise. Mis sa arvad, kas see käibki? Absoluutselt absoluutselt, olen niisugune jah, ja kusjuures vägisi kohe ma see, ma olen, ma olen vastu, vot seesama läheb seesama asjaga kokku, mis seal enne küsiti, et kõigi nende õpingute kohta, eks ole, et oleks tahtnud saada. Et ma tean, et kui ma hakkan midagi mulle, hakatakse midagi seletama. Kuidas nüüd püüan seda paremini rääkida nüüd? Ühesõnaga mulle tundub mulle ja tähendab, aga põhjus on niisugune, mulle tundub oma lapse peal praegu vaatan oma oma maarjapealt, kes on kuueaastane supertüdruk. Et, et et tähendab, mina õpin praegu oma lapselt. Tähendab, ta on nii ehe, et ma õpin temalt seda asja, need uuesti tagasi, nii-öelda mis inimesed kaotavad ära selle eheduse, midagi ei ole teha, noh, ühiskond, eks ole, tahab, et sa oleksid ühiskonna liige, sa pead niimoodi kõikidega koos, noh, me räägime, eks ole. Ja minema niisugune karjas, kus koos öeldakse, õpitakse neid asju, geograafiat või ütleme noh, seal näiteks ajalugu. Matemaatikat ma ei tea, mida veel. Ajalugu eriti ütleme niimoodi, see läheb nüüd raamatut, mida meie õppinud oleme, nüüd võib raudselt ära visata juba, eks ole. Ja nii edasi, ühesõnaga mingid asjad, mida sulle õpetatakse, need ei pruugi nii olla. No vot, see on see, aga, aga see ei pruugi nii olla. Mulle, need on nii, aga ma, mul on mingisugune hääl, ütleb, et, aga võib-olla pole, eks. Nii. Ja siis laps joonistas, üks päev joonistas marja, joonistas mingi mingi niisuguse pildi, et mul jäi suu lahti, lihtsalt fantastiline kuue aastane, mingi kaabu, selline roheline ja punane, selline taust kuskil mingid värgid ja kõik on niivõrd hea, et vaatad paralihtsalt nokkadega seina peal teos raudne, eks ole, ja tema ja kui nüüd läheb mingi aeg mööda, talle öeldakse, et otepää niimoodi joonistada, sind võetakse see ära, siin joonistatakse klaasi niimoodi ja nii edasi, eks ole, tähendab see, see, et mina arvan, et ma omal ajal ma suutsin selle lapse maailma, mis mul või see, mida ma nägin, ma suutsin selle tegelikult lukustada mingisugusesse, varalaekasse endal? Ma arvan seda. Et kui ma aeg-ajalt tulen, tähendab, teen selle laeka lahti või isegi mina ei suuda seda lahti teha, vaid mingisugune mingi hetk on, kus ta lahti läheb. Siis tulevad mingid sellised värvid, mingid sellised asjad sealt seest välja, mis on mis mul nagu löövad nagu põmdi mingeid lapsepõlveasjad. Ja ma, ma tean, et see on õige. Mulle mulle ei suuda keegi seda seletada, et, et ma olen seal ülikoolid läbi käinud, ma tean täpselt, mis ta. Mul ei suuda seda keegi ära põhjendada, et see on täpselt nii. Ma usun, et ma arvan, et lapsed peavad mõnda asja rohkem kui meie. Tähendab, nad on nii ehedad. Ja, ja, ja siis nad kaotavad tänu sellele, et me neile kogu aeg pressime peale mingit asja, nad kaotavad selle ära. Austria. See tahtsingi öelda hunderduvassar, eks ole küll väga-väga kentsakas vennike seal seal lausa ütelnud niimoodi väga hea kunstnik sammas ja on öelnud, et tema ei usu üldse üldse õpetamisse. Tema usub seda, et sanateeri teeotsa kätte ja sealt inimene läheb ja siis ja siis on, saavad niukesed väga omanäolist, eks tegelasteks, eks, või nagu kuulja kure, nyyd ta ütleb. Ilja Erenburgi raamatus ütleb samas samanimelist raamatut, ütleb, et mis mõte on käia mööda kruusatatud aiateed taimemääraja peos selle asemel parem hullad selles aias ja siis võib-olla leiad mõne senitundmatu taime. Fantastiline, suurepärane. See on niisugune asina. Näiteks see, kuidas sa ennast isana hindad täitsa endale selles osas vahel ette heita. Ei tee, olen isaga suurepärane. Ma arvan, et paremat isa kui mina olemas, ma oskan lapsi õpetada, ma tean, ma tean, millised lapsed on seal sama eelmisega koos. Ma tean, mis, mida lapsed tahavad. Ma aiman ma sama asi, et see kaan tuleb natuke veel ja siis ma saan aru täpselt, mida nad tahavad, mida nad, millal nad tahavad omaette olla. Millal nad tahavad? Et sa nendega tegeleksid, millega nad tahavad seal jonnide, millele ta toda. Ma taipan sõna sõna pealt, ma saan aru, et mis neile närvidele käib ja miks nad avalikest olla, aga see on jõle oluline. Et suhtuda neisse nii, ja teine asi, mis on, on see, et minu arust tuleb maitset hakata kasvatama tähendab mitte 15 aastaselt, vaid juba viieaastaselt või veelgi varem. Muusika kannata õiget muusikat kuulata ja õigeid filme vaadata ja rõõmsaid raamatut näidata ja rääkida sellist juttu siis kusagil 15 16 aastased siis näeb, mis toimub osa maarja näiteks kolmeaastaselt ma panin. Ta oli kolmeaastane. Ma kuulasin kriigi Edvard Griegi Bergenti kodus. Seal tahaks lemmikplaate praegu Mozart kriik, kuue aastasel tüdrukul Olüganselluga, Black Street Boys ja ja veel sellist, aga, aga seal on ka väga oluline, arvan ma. Mõlemal tüdrukul on muusikakoolis ja on muidugi. See on tore. Sa kandideerisid eelmistel riigikogu valimistel jäid 107.-ks ja siis ei saanud uued valimised on tulemas. Kas keegi on sulle ettepaneku teinud? Jumal, jumal, ei, ma ei taha next asjadega tegeleda ja seal oli ka niimoodi, kui ütles, et olid sõbrad, et no mina olen Isamaaliidu pooldaja ja nii edasi, et, et kuule, et meil on vaja ikkagi edasi minna ja et vot seal, nii et tule aita ja jah, aga rohkem ma sellega tegeleda. Klassivend Siim Kallas ei ole teinud mingit ettepanek, ei ole. Nii, poliitika sind ei huvita, ei huvitu Romeo. Mida sina kui kuku, raadio saatejuht küsiksid praegu laulja ja helilooja Tõnis Mäe käest. Jumala käest küsiksin, ma küsiksin sellist asja, et, et millal ta lõikust tuleb, selles mõttes, et millal ta oma loomingu lõikust näha saab. Kord loorberitele puhkama jääda? Oskad öelda, milline küsimus sulle kõige rohkem meeldis, selle esitaja saab auhinna. Mulle tundub, et see küsimus kus üks üks raadiokuulaja siis küsis, et kas on minuga ka niimoodi, et parim päev on see, kus saab laval olla midagi niisugust, selleks et parim hetk on see, et see on hea ja ma olen nõus tänu sellele Ja ette kõike head siis. Juubeliks. Persona saate külaline oli Tõnis Mägi. Persona saate auhinna võitis Aarne vall Tallinnast. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni. Ära kampa tupinnata olla, olla murelik. Kaare alla ja ka olla nii. Piirata võimsalt praegu hetkel, kui ta Olla nii. Põhja. Alla ka paremad.