Tere, esimesed teised ja kolmandad jõulud, paganlikud jõulud ja kristlikud jõulud. Pööriaja kommete mõjust, meie jõuludele, jõulude algusele ja jõulude lõpetamisele ja sellest, millal ja kuidas jõulud üks kord pidama saavad, räägib kirjandusmuuseumi vanemteadur, folklorist Mall Hiiemäe. Saatejuht on Piret Kriivan. Kui pikk see jõuluaeg siis tegelikult on millal ta algab ja millal ta lõpeb? Selle peale on raske vastata, jõuluaeg on nii pikk, et ei tahagi kuidagi ära lõppeda üldse. Ja kui me vaatame, kust algab, siis ta päeval algata oktoobri lõpust juba kuskilt ja muidugi väga oluline on see aeg, kui hakata ikkagi peredes ka tähistama adventi ja ja koolides ja igal poolmuidu, seal oli ikkagi niisugune kiriklik püha ja teistesse ei puutunud ja siis jõuluaeg jääb ikkagi detsembrikuu lõppu. Aga oma olemuselt on ikkagi need jõulud, päikesekalendripühad ühesõnaga neil peab olema arvestus ikka selle järgi, et aasta kõige pimedam aeg, kõige heledam aeg ja need teised ajad sinna vahele, nii nagu päike käib. Ja eks ole seda oma pääl mille kohal jõulud ju algavad, see ongi ju niimoodi. Ta on 21. detsembril. Ja siit siis arvestame, et jõuluettevalmistused, mis meil ka ikkagi vanasti algasid väga-väga ammu enne. Need lähevad nüüd siis ikka päris käiku, sest et toomapäeval tuleb õlut käima panna ja õllejoomine on ikka meil tuleb sellest dist täna rohkemgi juttu teha, see on ikka meie jaoks olnud väga oluline, sest nagu professor Ariste on omal ajal öelnud, et see on siis kahja joomine, see on nagu igasuguste liitude kinnitamine ja ja pidudeaegne jook. Kui mõteldes, ega meie juurde ei olegi saanud siiamaani veel päris niisuguseks, mis tahes, kas alkoholi joomise jõuludeks võib-olla moodsad jõulud ja, ja me oleme heaoluühiskonnas, aga ikka jõuluks tehakse õlut ja siis noh, kui ma vaatan seda, kuidas need jõulud venivad siis üks põhjus on siin see, et see õllemärjuke ikkagi maitseb. Aga ta otsa ei saa. Tema ei saa niipea otsa, sest kui ma vaatan neid Saaremaa Venemaa rahvaluuleteateid, mida on meil Eesti rahvaluule arhiivis, kirjandusmuuseumis ikka hulgi ja hulgi siis seal on tehtud õlut nii palju, et mitte ainult 10 liitrit üks ämbritäis, vaid kahes 100 liitrit kritookides muidugi mõõdetakse seda. Ja ega sa oma perega ehkki sul on suur pere seda siiski ära ju ikka käiakse külas on, et see on niisugune vastastikuse suhtluse aeg ka. Aga selle pööripäevapühadega ongi niimoodi Need, vanad pööripäeva pühad, Nad suruvad siiamaani meie kombestiku ikka jäika sisse. Et kui vaadata seda, mis on meil üles kirjutatud ja mis on meil säilinud sellest ajast, siis need on ju viimased paarsada aastat, et siis selle aja sees on ikkagi seda vana vana paganliku ikka hästi-hästi palju. Ma mäletan, et ükskord üks lugeja vist ei olnud rahul, et kuidas saab siis ikka olla, et jõulud on need niisugused pühad, et kogu aeg kvartetti midagi ja valmistuti igasuguste niisuguste vaenulike olendite vastu, et see peaks olema ikkagi rõõmupüha ja, ja kust see kõik tuleb, aga see tulebki. Aastasadade viisi tuleb see sealt kusagilt tagandlusest ja käisid meil sellepärast, et ega meie elatusalad on Polnud üsna ühesugust ikka see põllumajandus ja karjakasvatusküttimine jäi juba ära. Kalapüük tõsis ikka tasapisi edasi, aga kõik see, et meil edaspidi sama hästi läheks, kui on juba Hiiumaani läinud, et kõik see vajas niimoodi, et me peame ikka maagiast väga palju kinni pidama. Ja kui on selline küsimus, et millal need jõulud siis tulevad ja millal nemad lähevad, siis selle kohta on öeldud, et. Ja kui härjad on vankri ees ja kahekesi vees astumine on ikka hästi aeglane, no ei jõua jõua rauale. Tulge tulge, jõulukesed, jõudke käte näärikesed nagu laste, laulan metsaks leiba-saia süüa, oma käega ossi võtta, üks variant on siis selline. Lapsed ootasid väga jõulud ja ma mäletan oma lapsepõlvest seda, et küsisime ikkagi, et millal, millal, millal tulevad jõulud. No kui kaks ööd veel magate, siis tulevad jõulud, no see on siis see tegelik jõuluaeg kuskilt toomapäeva paiku, kui lapsed kuidagi ei jõudnud enam ära oodata. Aga kui need jõulud siis härgadega tulevad, siis nemad hobustega lähevad. Nii et hobusesõit oli ikka hästi palju kiirime, nemad läksid hästi ruttu läbi ja olidki juba möödas. Ja soomlastel on niisugune hea ütlemine, mis on meil põhjarannikul, on gaase, et hea toomas, toob jõulud, see on siis tooma 221. detsember, nüüd apostel Tooma mälestuspäev, aga paha nuut viid, jõulud, öeldakse ka hiivanud. Ja see tähendab seda, et hiivama on, meil on teistsuguse tähendusega nagu midagi üles pinnama, võib-olla meremeeste leksikonis olemas, aga, aga seal ta pärm tähendab kergelt. Ja õllepärm on nüüd see, mis jääb niimoodi sinna ankru põhja ja viib meie jõulud minema, ühesõnaga jõulud on läbi ja õlu on siis ka läbi. Aga nii lihtsalt see siis küll ei käi, et jõulutsevad imekiiresti mööda. Ja paha nuut viib selle ära. Nutipäevast me saame pärast rääkida, see on üks jõulujärel päevi. Aga enne seda, kui juhtub nii mõndagi veel. Nüüd tuleb meil rääkida võist Kristuse sünnipäevast ka, sest see on nagu praegu ikka kõikide teadvusesse väga oluline pühap. Ja kiriku määratud, on ta siis 25.-ks detsembriks, millise määramine leidis aset 354. aastal ja ega meie siis siin ei teadnud sellest mitte midagi ja ju need erinevad rahvadki on erineval ajal siis teda niimoodi päris omaks võtnud. Aga kuidas jõulude täpsem määramine käis, on Mattias Johann Eisen ju lausa kirja pannud, ehkki tema oli vaimulik. Ta kirjutas ilusti ära, et et see on ikkagi kokkulepe. Et see on see sünnipäev, mille järgi see arvestatud on, võib ju ise arvata. Kui Neitsi Maarjale 25. märtsil seal paastumaarjapäeval öeldi, et ta toob Jeesuslapse ilmale siis sellest edasi arvestades saame siis ilusti. Lapsukene sündis õigel ajal ja see on siis 25., et sünnipäev on päris sisse 25. päev, aga tegelikult jõululaupäeval meie jaoks ka väga oluline päev, nii et küsimus ongi, et aga milleks siia siis nüüd see jõululaupäev veel puutub, et tegelikult On see jätk ikkagi paganlikest jõuludest ja, ja selle järg, nii et kõik maagilised toimingud, mis tuli ette võtta. Need tuli teha siis ikkagi ennem ära ja need on just sellel eelõhtul ja just see tooma päevased kõige pimedamasse kõige hämaram aeg, kus on nii pime kotkas, kukub puu otsast alla või kukute Lootsi päeval, kuidas kunagi öeldakse. Luitsi päev on 13. detsember, see on siis niisugune tähtpäev, kus Toomasson küll pühak, ehkki ta on uskumatu toomas kristluses, aga aga siis käivad mustad toovad ringi ja meie viime siis korterites ja kodudes omale selle puhtust sisse. Niiet kõik ahjud puhastati ära sellepärast, et hästi palju tuleb küpsetada ahjus ja asjad olid nii, nagu nad vanal ajal olid. Ja kerised tehti korda ja teinekord tõsteti isegi tööpaigast ära ja pandi tagasi, siis käisid Toomad, kes kontrollisid, kas õlu on valmis seal need Saaremaa komme ja Läänemaa komme ja maitsesid seda, et kas Toomale on juba müts peas. Käidi niimodi toobri kuuga, perest peresse. Need ettevalmistused olid väga olulised, aga samal ajal öeldi, et must toomas naise lastega väljas ja on ka selliseid selled jälle Mattias Johann Eisen on seda nimetanud, Toomas on nagu mingisugune surm või katk või seal on öeldud niimoodi, et ei tohigi toomapäeva õlut teha, et Toomas peseb oma püksid seal Elle sees ja õlu läheb hapuks ja nii edasi. Nii miks ma seda räägin, räägin sellepärast, et jõulualgus on ikka väga oluline, väga tähtis ja suured muutused tulevad peresse ja Kristuse sünnipäev hakkaksin hiljem juurde mõjuma ja see on siis kõige-kõige tähtsam. Jõulupüha on siis 25-sse Kristuse sünnipäev. Siit kas seletused, et see oleks nagu päike hakkab kõrgemalt käima, on kukesammu võrra pikem, aga see on see Soll in Victus, võitmatu päike, siiski sünnib see, see teistlaadi öeldes, see päike, see taevane päike. Ja kui me siia juurde räägime, siis selle jõulukuusk tuuakse siis jõulukuusk toodi võib-olla varem valmis, aga jõululaupäeval pandi kuidagi siis kindlasti, kui ta juba meie kombestikus sees oli. Aga nagu me juut juba nüüd teame, on, on see ikkagi meie jaoks olnud võõras komme. Aga jällegi me võime uhked olla, et seal kuskil Revali linnas tähendab turuplatsil Tallinnas on siis Mustpeade maja sellid ja meistrid ja kõik toonud siis selle tohutu suure kuuse sinna ja pannud sinna siis külgi roosisid ja mis kõik veel ja siis on pidanud pilgareike tralli seal ümberringi, see Russovi kroonikas on see hästi tuntud ja see peaks olema siis kõige esimene väljaku kuusk terve maailma ja praeguseni siis meil on nüüd üle 50 aasta tagasi ka juba neid väljaku kuuse taga, see tuli meile hiljem, kõigepealt oli ta ikkagi meile kodudes aga jõulud on siis eksid, selline kriitiline aeg ja, ja niisugune ülemine kogu aeg, sest see on ikkagi talvine pööriaeg ja siin on siis taustaks kõiki need pööripäeva pühad. Ja kui seal Tallinna turuplatsil seda pilgarid seal peeti, siis ka ei ole ju päris selge, kas tegemist oli jõulupühadega, sest Juul tähendab mingit pidu või koosolemist või oli see lihtsalt tõrjuda pidu, tähendab, aasta keerab uue poole peale see, see niisugune pidutsemine seal. Aga selge see, et need kurjad juut, kes siin meil käivad, noh näiteks see, et Saaremaal on pandud aknad selleks ajaks kinni ja need uskumused on jõudnud ikkagi nendesse aegadesse, kui meil hakati rahvaluulet korjama. Muidugi Öeldakse, et kuidas niuksed, maagilised vanad kombed ja kõik puha, aga tegelikult on ju niimoodi, et kui arvestama seda, et Jakob Hurt tegi oma paar palmid Eesti rahva ärksamatele poegadele tütardele 1888, aga kui me võtame nüüd kaheksakümneaastase vanainimesi, kes vastas temale või kellelegi, kes üles kirjutas, Surt kirjutas ise ka oma kodukandis Põlvamaal. Aga see, et see vanainimene oli kuulnud võib-olla oma ema, isa või vanaema vanaisa käest, vanasti olid suured pered ju ja jätnud selle lapsepõlvest meelde, sest lapsed on ju hästi terased. Kui meil hakati rahvaluulet koguma juba kirja panema 19. sajandi teisel poolel siis see on väga tugevalt tagasiulatuv ja, ja sellepärast ei maksa arvata, et see kõik on olnud kogu aeg niimoodi, aga nendel aegadel veel ei olnud muutunud meie jõulud nii lausa kristlikuks ja, ja kui nii võtta, siis seda vaja. Kombestik on siiamaani ikkagi veel sees. Kaitsemaagia kontaktmaagia mis me siin veel ütleme siis, mingisugune analoogiamaagia, kui täpselt samaga tehakse sama, no võtame erinevaid kombeid siis uskumuste põhjal nad on näiteks kanu, pidid perenaised sööta mingisuguse nöörijuppi või võib öö seest keerati ringiks ja, ja selle ringi seest nad siis anti neile teri ja siis nad pidid olema terve aasta püsima koos ütleme, Venemaa laiali ja mõlema ühte pesasse ja see on siis niisugune analoogia ja samal ajal niisugune piiramine siis võta see loomadele anti leiba, eks ole, ja see komme on küll tänapäevani püsinud eriti isegi võib-olla süvenenud, sest et lemmikloom on ju praegu hoopis teises seisuses kui vanasti kass ja koer olid ja nemad peavad tingimata saama kingitusi ja nii edasi loomadele leiba, et püsiks see järgmisesse aastasse, see niisugune küllus siis, et inimesed peavad sööma seitse korda üheksa korda 12 korda künnimees 10 korda. No siin on algriim kah, mõjub kaasa sellele ütlemisele, siin on jälle niimoodi, et, et see oma käega saad osi võtta, näiteks on see kontaktmaagia siis nüüd, et kui iga perekonnaliige mitte tõstetakse, suleti, et ega siis lapsed seisid veel püsti ja kuidas keegi, ega nendel ei olnud nii suurt sõnaõigust seal laua juures ilusti vaikselt pidid sööma, aga siis võid oma käega võtta, tähendab, et iga kogukonna liige puutub oma käega seda toitu ja saab siis endale sealt ka järgmiseks aastaks nagu jõud tugevust. No siis see, et, et küpsetati, see suur jõululeib ja, ja see nimetatakse lääne Eestis veel jõuloorikaks, tehakse seakujuline, no siga on võib-olla germaani folklooris kõige rohkem niisugune sigivuse, viljakuse sümbol ja siis see jõuluorikas pidi ju kogu aeg laual olema terve selle jõuluaja, mis siis kolmekuningapäeval pes ametlik jõuluaeg ja siis ta jagati kariloomadele või tehti seda siis hiljem mõne tähtpäeva puhul või isegi kevadel karja väljalaskmise ajal. Need niisugune järjepidevuse taotlusi on, on kogu aeg. Või kui nüüd tuleb meelde üks komme, mida tulid teha ja mis on hiljem kui vana kalendri järgi jõulud on ju kolmekuningaajal seitsmendal algavad. Et tuleb tuua kõik esemed väljast ulu alla, et midagi välja ei jääks ja tõmmatakse ristid uste peale. See ei ole mitte see kirikuriist, vaid on maagiline ristimärk ja see pidi siis kaitsma kõik need viljasalved ja karjalaudad ja kõige halva eest, kui need halvad jõud liikvel on. Ja siis ei ole ime, kui esimesel pühal ei tohtinud keegi toast välja minna külla teistele ei mingeid külas käimist, pere oli omas kodus ja kui me praegu vaatame, et kuidas esimene püha on, on just nagu ikkagi tere püha, siis seal on omad kunagised usundilised alused, et miks ei tohtinud minna. Praegu meil uue aasta puhul lööb see palju rohkem välja, sellepärast et meil on ikka meesterahvas, peab teretama esimesena ja ainult minu meelest Eesti raadios on niimoodi, et naised lastakse esimesena viisakalt teretada ja head uut aastat öelda. Et ega siis ei saa neid naisi lõpmatuseni ka diskrimineerida, aga naised on teistest nõrgemad naistest nõrgemad ja, ja siin ei ole iga kord see pahatahtlik, et naised on mingid nõiad ja pahad seal natuke juurde pandud. Tegelikult on ikkagi hool selle eest, et kui tõesti läheks hästi esimesena koputab ukse peale meesterahvas ja ja vot niisugused asjad, aga esimese päeva külla minek, noh me teame küll neid niisugusi, natuke drastilisi, isegi niuksed puhastavad, vahendid visatakse järgi nagu soola või tuhka või, või midagi niisugust rangid pannakse kaela, lubatakse kaela panna. Nii et see on kõik vanade jõulu Lotte aeg ja siis, et kuidas need jõulud siis söövad ära veedetud on niimoodi, et kui jõuluõled, need nüüd viljakusmaagia sigivus, maagia üksiti, kui jõuluõled tuuakse tuppa, siis kas sulane või peremees või mõni perepoeg on see, kes tuleb tuppa ja ütleb, et kui kaua, kas jõulud tulevad, naasis perenaine või peremees, vastab see näiteks, et kaks päeva ja kolm ööd. Nii et siit tuleb juba see jõulumõõdupikkus välja. Ühesõnaga ei olegi muud kui ainult see kolm päeva, mis meil on juba praegu ka ikkagi pühadena kirjas. Nendega on siis niimoodi, et esimene teha on siis pere teha ja kodupüha ja kirikuskäimise püha teine püha. Et kui teine pyha hakkaks, siis on nii, et see enam ei loe, teise peresse ei tohi minna, siis minnakse teise peresse õlut maitsma ja, ja noormehed lähevad tüdrukuid vaatama. Tema ja muidugi need kombed on kõvasti hägust tunud, segunenud ja kõike täpselt nii ei tehta, aga kui need teated kõik kokku lugeda, neid on Eesti rahvaluule arhiivis ikka jõulude kohta kõige rohkem, need on ikka aasta kõige suuremad pühad siis tuleb välja see niisugune põhiline joon, mis on olnud siis ikka põhireegel millestki pudi siis kogu aeg ka kõrvale kalduma. Jõuludeks on hakatud tooma heinu sisse sellepärast et Jeesus-laps sündis ju heintel ja need on siis niuksed, kristlikud jõulumaju, aga muidu varasem on ikka, et õled, sest õled on ikkagi maa Villelisega tegelikult rahvale kõige olulisemad ajad. Ja nüüd toome siia juurde veel aasta valgusel. Et paavst Gregorius oli see, kes 1582 määrassis aasta algusele aasta alguses esimesele jaanuarile. Ja meil ei olnudki muid neid teesi jõulusid. Et see on suhteliselt hiline katoli kiri, riigid võtsid selle varem vastu, aga Venemaa näiteks 1700, Petri esimene ja selle järgi on nii, et see ei olegi kuigi ammu, kui me saime esimese jaanuari ja siit tulevad teised jõulud, kolmekuningaaeg on siis kolmandad jõulud või või öeldakse ka, et uued jõulud, vanad jõulud. Ja muidugi see venitab ilusti jõuluaja pikemaks, aga seed, jõulud kestaksid nüüd, 25.-st detsembrist, kolmekuningapäevani tähendab kuuenda jaanuarini, see on jällegi kui määratud, sest et see ajaarvamine käis ikka kiriku nõuandel ka küllaltki palju, nii et ei olnud, et, et lihtsalt kuidagi kuskilt hakkab ehk mingi riik või otsustab selle nii tähtsa asja. Ja kui nüüd on need teised jõulud, siis enne seda tuleks kindlasti rääkida huvitavast päevast ja see on siis meie põhjarannikul, on ta olemas. See on siis püha Stefanus on seal taga ja siin on siis nii, et tagani päeval oli siis võimalus minna teise peresse ja see on siis 26. detsember, teine jõulupüha ja siis hakkab juba õlle maitsmine pihta. 19. sajandil, 20 sajandi esimesel poolel on veel olnud neid inimesi, kes mäletavad, näiteks mu hea kolleeg Janika oras on käinud, sealt üles kirjutanud, niisuguse teate mindi teise peresse ja siis võeti pandi veel õlgedest keeratud ilustused endale pähe ja siis oli nii, et nemad nagu oleksid, nagu Lääne-Eestis on sanditamised ja teises peres käimine, et nemad oleksid nagu tabani, tabane tuleb siis soome keelest ja see on Stepan ja Stefanus kese Stefanus oli, tema oli, oli kuningas Heroodes tallipoiss või tallimees ja, ja siis kui ta sai teada, et meil on kristus sündinud lahkusele, Herootse teenistusest ja ja kuna ta oli hobuste hooldaja, siis tuli hobuste jumalus või hobuste kaitsja. Ja meiegi teadetes on seda, et siis sõideti hobustega kirik, kus see ja, ja siis toodi, hobused dub panna. Ma ei tea, kuidas nad madalast uksest läbi said, aga aga siis anti nendele õlut juua ja siis pidid hobusid hästi püsima ja hooldati neid hästi. Need hobuste tehase sõitsid. Ja see on üks väheseid pühakuid, kes on meile noh, niimoodi püha Katariina on ka see kadri tähendab siis lammaste hoidja, aga tema on siis hobuste hoidja, nii et hobusekasvatajatel on see teha oluline püha. Jõululaupäev on siis niisugune päev, kus kõige olulisemad märksõnad, ma arvan, on siin saun, saunas käimine, soomlastel ju täpselt samuti, see on tegelikult jällegi paganusest pärit, on puhastusriitus. Siis seda ristiti tegemist igale poole ma juba mainisin, aga see on olnud ka üsna levinud ja üsna üldine. Ja tule valgus tuleb kindlasti nimetada, tuli pidi toas olema nii nagu kui me mõtleme mardi- ja kadrilaulude peale, et paneme sõrmed põlema, aga tuli peab toas olema. See on see niisugune valgus, mis tõrjub kõige halva eemale ja hoiab, aga tuli tohtinud orastele paista, me teame seda ütlemist seoses paastumaarjapäevaga. Aga Saaremaal on siis niimoodi. Ja jälle on, niiet Ta on mäletatud seda. Ja võib-olla isegi mõni vanainimene peab praegugi oluliseks. Nii tuleb toimida, et akendele tõmmatakse kardinad ette. Ta tuli paistaks välja ja väljast ei saaks ka sisse vaadata. Tähendused natuke muutuvad ja tulevad uued, aga üldiselt on see olnud niisugune komme siis, et et väljastpoolt ei saaks sisse vaadata, kus need kurjad jõud liiguvad ja et meie valgus ei pääseks ka sealt siis põldude peale. Aga meil on olnud siis nii, et küünlad tuli ikkagi teha ja põlema panna, selleks puhuks tehti siis ikkagi küünlad ja jõuluküünalde tegemine on ise omaette siis tegevus, mis jäi enne jõulud. Muidugi tuli valmis teha siis õlu, et seda pruukida ja seda oleks võtta ja jõululeib, millest juba juttu teha, et need on olulised. Muidugi vorstid ja kõik puha sinna veel juurde. Aga kui me räägime rohkem sellest, kuidas jõulud ära lõpetatakse, ära saadetakse, siis las nemad sedapuhku jäävad. Nii küllamineku keeluga oli niimoodi Nende heinte peal oli ikkagi lastele väga ja dramada ja õlgede peal, samuti olid nad mis tahes, sinna on igasuguseid muid õpetusi, veel pidid rukkiõled olema pikad ja mida rohkem seal peal dramati, seda rohkem läbini sassi, sest ei tohtinud liiga palju ja, ja kuidas, kas tohtis magada või ei keegi pidi olema ikkagi üleval ja noh, kui küünlatuli on, siis peab juba sellepärast üleval olema siis see, et jalad pidid olema kaetud, niisugust asja ei tohtinud olla, et see jõuluajal oled jõulupühade ajal palli aluse kontakt maaga oli jälle üks niisugune asi, mis ei olnud näidustatud. Ja no kui esimesel päeval oli see küllamineku keeld edasi järgmised päevad, kui need need jõulud hakkavad lõppema, siis öeldakse, et kolmas päev, kolmas jõulupüha ongi jõulude ärasaatmiseks. Nii et ongi kõik, need on need ametlikud pühad siis nii palju, kui neid on antud ja öeldakse, et siis tuleb minna, jõulusid ära saatma. Ja üks ütlemine on selline, et ärge kodust liiga kaugele minge. Jõulud jäävad liiga kaugele, ei tule enam tagasi, nirutati neid jälle oodata. Need, kolmas püha on juba üks jõulude saatmise päev ja siis on need ajad, kus üle Eesti on teateid selle kohta, et ikkagi mindi, mindi kõrtsi, Neid jõulusid lõpetada tema ja kuidas seda siis öeldi, nii nagu jüripäeval on, on Kirde-Eestis lüpsikute turvutamine. Nüüd öeldi ka õllenõude loputamiseks, on öeldud, seda ka nii nagu tabani päeval, et kõik õlled siis kurjeti krundid eest ära, nendel õlleankrud del ja tulid lõpuni juua. Nii et siin siis jälle põhjust. Kõrtsis tuli muidugi igasugust märjukest võimalik lisaks saada, nii et selles polnud küsimus, et, et ilma oleks jäänud. Aga süüta lastepäevast siis 28. on, seisis kristliku legendi järgi see päev, kus Heroodes käskis kõik väikesed poisslapsed ära tappa ja, ja selle kohta on siis see, et see oli rivaal, eks ole, sest et ta ei teadnud, Jeesus-laps on sündinud meile õnnistegija, aga kes on ja kust see siis parasjagu on. Ja siis oli selline oht, et et jah, et Kristus leiad ka seal oma hukku, aga nii nagu ilusates juttudes ei juhtunud ja meie päästja pääses sealt kenasti ära. Aga süüta laste päeva peetakse ikkagi niisuguseks halvaks päevaks ja me ei tarvitse siin rääkida, mis siin on lastepäeval sündinute kohta räägitud ja et, et siis ei ole võib-olla õnnelik elu ja kõik puha, aga, aga see järelpäevana jõulujärelpäevana on tal jällegi teine sisu. Siis on nii, et oli süüta lastepäev kütmine tuleb siis süüta naiste ta ja veel järgmine süüta meestepäev ja no mis need mehed siis ikka teevad, kui nendel niisugune päeval ikka joovad õlut ja käivad üksteise pool külas ja hästi mõnusat juttu, räägitakse kogu aeg, kui me mõtleme selle peale, kuidas seal Saaremaal, kus põllud, pisikesed ja ei jätkunud vilja ja kuidas mehed käisid suvel kraavi kaevama, võis mistahes tööl, käisid mujal kalamehed tulid, madrused said kah kaugelt etet koju ja siis räägiti, võeti õlut ja joodi, maksti seda märjukest ja head jutud muudkui aga tulid, tulid ja kui palju tehti siis neid laule selle peale, mis kuskil ilmunud on? Ja ükskord me seal Valjala kihelkonnas olime rahvaluulet kogumas ja siis ma keetsin ka siis neid mehi ahvatleda õlut, seal oli ahvatleda rääkima jaaniõlu küll enne jaanipäeva, kui me käisime ja vaatasin, et mida nad siis teevad. Tihtilugu jäi siis õllekanne minu juurde seisma, sest et mina ei taibanud kohalikest kommetest midagi. Ja siis see jutt, nooruse aja meenutamine oli nende jaoks nii huvi. Ja jälle oli niimoodi, et jälle see õllekapp oli minu juures seismas ja, ja seda ainult natukene rüübata ei olnud, isegi niimoodi joob kulinal pudeli tühjaks nagu tänapäeval siin juhtub, ainult trööbati ja, ja siis, kui mõtelda selle peale, et sel õllel oli veel humala sees need, kes liiga palju tõesti pruukis, sellel tuli lihtsalt uni peale ja ei kippunud tüli tulema. Jätsin õlgedega magama, ei saanudki teiseks päevaks koju üldse, aga ega sest mitte midagi ei olnud, sest see oligi see jõuluaeg. Ja kui me nüüd räägime juba edasi, mis siis nüüd edasi saab, teistest jõuludest on juba rääkinud, hakkab vana aasta ärasaatmine, seda ei peagi nimetama juba enam jõulude ära mine. Aga see on jälle niisugune niisugune järelpäev, kus on väga tugevalt uus sisu ja nagu me teame siin 50 aastat nõu koguda väga viis, need tähtavad küll väga lähedale üksteisele ja väga sarnaseks, sest et jõulunime ei tohtinud enam suhu võtta ehkega säärega jõulud, kumbki ei ole tegelikult kristlik sõna, vanemad, paganlikud, sõnad, aga noh, nii on. Ja siit edasi siis hakkavad juba niisugused ütlemised, et jõuluJuula päev on, siis on jõulu annepäev. Juula on vist sellest, et Juhkla on Soomes ja see pidu või peo kohta kasutatud sõna Juul on siis seal Juul lühidalt öeldes on ees ja, ja siis tuleb nääri-annepäev, no siin on arvatud, et kas on siis mingi püha on või on müha Johan NSV, kes siin mängus on või on lihtsalt et saaks ilusam ütlemine ja siis on veel kolmekuningapäev ja kolmekuninga Kaie päev ja ja siin on mõned niisugused ebamäärased päevad, mille kohta ei oskagi seletada. See Kaie päev on nagu oleks seotud ka klaasmusega ja mis see klaas must tähendab, Laasu pääl öeldakse veel. Siin on nüüd niisugune imelik asi, et siin on plaasivuseda veel venelastel on ta teises kohas ja et selle roomakatoliku kirikul on teises kohas ja seal on hoopis veebruari alguses ja vaat siis kuhu veab meid see jõululõpetamine. Kolmekuningapäev on muidugi see niisugune palju ametlikum nagu kinni jõululõpp siia kuulub siis selle jõulupuu väljaviimine meil ja ja teinekord toodi siis veel öeldi, et herned varretoodi siis seal seal signaali, et toodi veel uued puhud sisse, sest et ei saanud ikkagi pidama seda. Aga see muuseas väljaviimine, see on meil küll üldine ja see on siiamaani see jõulupuu väljaviimisest on ikkagi palju räägitud, tehke see pudrumänd ja ei, ta nii väga, võib-olla igal pool tehtud, kui vaadata neid, tead, et, aga aga see oli üks võimalus muidugi meie, kes me metsa sees elasime minu lapsepõlves. Meil oli lihtsalt tõsteti välja hange peale see kuusk ja ja jäeti talle midagi külge, mingisuguseid ilusaid asju, mitte päris klaaskuulikesi, aga, aga lindikesi vähemalt küll ja siis oli noh, lastel oli ikkagi meeles tore seda vaadata. Aga kabel suur kuusesõda peale, et jõulud on läbi ja kuused viidi lihtsalt prügikastide juurde ja, ja siis oli need okkad, need küljes ei olnud terame ja siis veeretati neid tuule käes seal ringi. Tim ajasid endale ja siis tehti okste põletamine, veel jõulukuuskede põletame, seda korraldatakse mõnel pool praegugi, aga, aga ma mäletan, kui Toomas Jürjo ta tegi veel raadiosaateid ja siis oli see üks jõulusaade ja tuli jutuks see, et kas siis lapsed ei või salmi ütelda, tänada seda kuuske selle eest, et ta neile rõõmuks olnud ja ja mina, kes ma olen, nagu pean kuusest sama palju lugu kui teisiti inimesest võib-olla. Ja siis hakkasin vastu vaidlema, et minu meelest oli see nii, et lapsi õpetatakse valesti, et kui sa nüüd loed ilusa salmi sisse, kompenseerid selle pahanduse, et väike jõulukuusk on kaotanud ja elu ja, ja visatakse minema ja põletatakse ära ja kõik, nii et ma mõtlesin, et lapsed on nii siirad, et kas nemad saavad nüüd aru või, ja kui nad saavad sellest niimoodi aru nagu täiskasvanud tahavad, et see päris ja ikka ei ole. Arnold Merihein oli see kunagi metsamees, kes tõstis selle küsimuse üles, et ärge raiugini, palju kuuski. Niimoodi on siis selle probleemiga selle kuuseprobleemiga, aga kolmekuningapäev oli tõesti siis see päev, kus tulinad välja viia. Ka siis seal kolmekuningapäeval nagu rahvausundi tausta ei olegi, on ainult kristlik taust. Ta on ikka, on ikka no see ristide tegemine ustele ristisid, tehakse ju need külalised, kes tulevad, teevad risti Läänemaal kõige rohkem. Aga kolmekuningapäeva kõige olulisem sisu on ikkagi käimine Jordonil. Ja kuna see on vene õigeusu komme v õnnistamine v ristsed, öeldakse eesti keeles, siis on nii, et ega see tervistav vesi õnnistatud vesi kõlbas eestlastele küll. Kolmekuningapäev on nimetatud ka kolmandaks jõuluks kas siis olid mingeid jõulukombed või traditsioonid ka, mida kolmekuningapäeval siis veel uuesti harrastati? Jah, uuesti arvestati see, et jõulukuuse külge pandi kindlasti küünlad põlema, kui seal mõni küünal oli veel alles ja, ja nime küünalt teine, mis on meil vahepeal kombeks olnud ja tänapäeval ka võib-olla omanimelise küünlad oma õnne nimel, kuidas sul järgmine aasta läheb, on kõige mõttekam. Aga siis, kui mõisa jõulupuu oli kõike me jõudnud rääkida, mõisa jõulupuu oli siis juba sellel jõulupuul, kui laski nad eriti sinna ilusasse mõisasaali. Need, Monakate lapsed ja tehti nendele jõulupuu, siis lükati see toapoiss, viskas, lükkas kuuse ümber ja iga laps võis sealt kaasa võtta endale lapsed olid ära ehmatanud ja üllatunud ja ega nad sellepärast seal riidu ei läinud, nad ikka olid vaoshoitud ja siis vaatasid, mis nad said nad pikkade ruutudega kommid ja, ja värviliste ja siis need kaunistused, mis olid puu küljes ja need siis nemad tohtisid kaasa võtta. Et see on üks tseremoonia olnud juba. Aga see on olnud mõisa jõulupojal siis, kui see tehti oma jõulud olid juba tehtud ja siis tehti lihtrahvale ka, kui Saksamaal külast juba tagasi tuldi ja toodi sealt kaasa igasuguseid asju ja aga kolmekuningapäeval on olnud ka mitmetes peredes see, et oli niisugune ühine asjade äravõtmine, puu küljest karpidesse panemine ja siis nagu sellega seoses ka oli, nagu jõululõpetada Jõuluärasaatmine toidud, toidud kindlasti pidid olema kolme kuningale ka ja nagu see jõuluorikas, et mõnes kohas oli see jõululeib, mis oli laua peal, mis oli nagu teistmoodi küpsetatud, vormitud, niisugune, või oli siis mitmest jahust tehtud mitmeviljajahust, et siis oleks nagu iga viljaõnn püsiks? Ta seisis, jagati loomale ja see oli siis nagu suuremat tseremoonia, kui jagati, aga seal on ka neid hilisemate. Ta oli ka, kus on tegelikult siis jagatud noh, siis kaevul käimised ja kõik sellised. Ei, neid toiminguid on ikkagi ääretult loll, mis seal vahepeal käimine on. Kaevul käimine, kaevul käimine on niimoodi, et peremees oli see, kes tõi ja, ja siis on ka, sa oled, vahest visati sinna kaevu sisse, soola veel, sool on nagu see puhastava tähendusega ja ja siis vahest on olnud niimoodi, et kõik sõid ühest ja samast või pesid silmi ühest vanast sellest kausist, sinna pandi veel hõbeese või hõbevalget kraabiti sõle küljest või kuskilt need jälle puhastava toimega aine või pannakse näpuotsaga soola või midagi. Ja et kui terve pere sellega siis ühest vannist Pegi, siis nagu on see nagu pühitsetud selle hõbedaga. Aga, aga siin ütleme, et ei ole niisugust kristlikku pühitsemist, nii nagu on juurteni veega jälle. Ja mis saab siis pärast seda? Kolmekuningapäeva ei saa neid jõulud pidama, midagi tuleb üks niisugune järel, päev järel, aeg tehakse talgud. Ja noh, need koos tüdrukute talgud, kus poisid ilmuvad ka sinna ja pärast tantsitakse seda me oleme erinevate nimede all ju Eesti pinna peal küll ja küll kuulnud sellest rääkinud ja see on meie tänapäeva inimese teadvuses küll, et nii tehti, aga seal on siis need villatalgud. Pruudid tegid endale kaasavara niimoodi, tüdrukud andsid teha, siis mängiti koos, küsiti mõistatusi, tehti nalja, poisid ilmusid, sinna hakkasid laest torkima, ei hakka arutama neid ka, aga talgujää pidi olema kohal ja pillimees pidi olema kohal. No kes on talgujäär? Talgujäär oli siis niisugune, kes oli ikkagi, meil ei ole oma saates mahti rääkida kõikidest nendest jõulusokkidest ja kes seal käisid, aga seekord ei tulnud siis jõulusokk, paid tuli väär ise sinna. Ja mis sealt tuleb siis välja, tuleb välja ikkagi viljakusmaagia sigivusmaagia kui Jääronice hulgas ja teeb oma jäära tempusid tüdrukut kallal, seal need kiljuvad käes ja, ja siis kasvavad ilusad tallekesed ja saab hästi palju villa. Nii et jällegi lööd meie meele lahutustes välja see niisugune paganlik elementi ja, ja see on siis jõulude pikendus. Siis on üks ilus päev, mis on seitsmes ja selle kuu päeval muudetud, see on siis seitsmes jaanuar, seitsmes jaanuaris sama nuudipäev, millest juba paar sõna juttu oli nuudipäeva on nüüd niimoodi, et kui me käisime seal Keilas ei olnud, aga Nissi ja Risti ja Harju-Madise kihelkonnas räägid noorepõlvemälestusi, kuidas siis need noodid tulid, noodid, see on siis Taani kuningas öeldud, aga tegelikult olevat ta leitnant olnud, kes kuulutati pühakuks ja tehinguks, kulutati kaua aega pärast inimeste surma, kuidas keegi ja teinekord on need tegelikud eluaastat meelest äragi läinud. Sekk NUT lavad. Ta on olnud siis see pühak nutt. Aga meie keelele on see sõna alguline kama n natuke võõrasse, nii nagu soomlastel olnud, tee käivad, nuuti, pukid, nendel siis need sokud. Ja siis meil on see olnud tagasihoidlik, see käimine rõivastuse poolest meil on olnud niimoodi, et ülest noodid olid pandud siis kas ümber selle kübara või siis peale ja nende nootidega, kui nad olid niimoodi kõvaks keeratud, siis nendega võis ka Summida 11, aga mida nemad tegid, nemad kontrollisid siis õlleankrud üle ja vaatasid, et kas seal veel õlut on ja kui seal oli õlut, siis korjetise punt eest ära, õlu valati välja ja joodi ära. Ja see oli siis tegelik jõululoo õpetus. Ja need nüüd juba vanad tädikesed, kes meil siis rääkisid seda silmad läksid särama, ütlesid, et oi, see oli ikkagi palju vahvam kui see päris jõulu. Ja siis ma mäletan mulle jutustati seda ka, et, et kuidas võeti suur põhukott, tähendab, need olid need omakootud, niisked triibulised takkusest linasest lõngast põhukotid, mille peal piim ja see käis otsast lahti, pandi uus põhk sisse, siis jälle voodisse minna ja põhukott sisse pandi tüdruk siis ja kas tal oli juba mantel seljas või Eisest punnis kangesti vastu, aga siis viidise tüdruk koti sees teise külasse. Ja hulga nisti oli ka õlleneid ankrupunti siit või, või kuidas neid siis ütelda Brundid ja et neid ei antud siis muidugi päriselt ära ja ega siis igal pool need punnid ja pundid ei olnudki niimoodi ees, vaid anti mingisugune mingisugune puujupp või, või puuhalg või siis pidulikult korjati need seal siis, kui, et vaat kui palju me saime ja siis poistekamp liikus niimoodi ühest perest teise ja vot see oli siis jälle üks järelda. Jõulude pikkusega, millest oli küsimuse alguses, on ju tegelikult niimoodi, et Andrese päev, mis on nagu selle uue kirikuaasta lähedal, 30. november on see seda päeva on ka küllalt küllalt kaua, teatud, aga praegusel ajal täiesti teadmata. Aga Andres annab jõulud nii toomas, tore mees toob jõulud, sellest juba sai öeldud. Ter peab jõulud ja peeti, päev on juba hästi kauge peetripäev on talvine, peetripäev on 22. veebruar, aga see on siin rohkem riimi pärast, tahab rõhutada seda, et ikka hästi pikk on see aeg, et ei saa ikka. Neid jõulusid pidamata. Ja vastel viid jõulud, vastlapäev on liikuv püha, nii et me tahaksime, et see aeg oleks hästi-hästi pikk, sest et jõuluaeg on ikkagi niisugune aeg, kus need kiired põllutööd ja need, mille eest me väga peame vastu, et oma, need on ikka kõrval, metsa lähed puid raiuma sellel päeval või teisel vaatad, kas tuiskab või on ilus ilm ja ja neid asju sai kõik reguleerida. Ja siin tuleb jälle sellest vanast paganliku skulptuurist niisugune ettekujutus Ajatajumise kohta või ajaarvestuse kohta. Et nagu jõulutest sellest talvisest pööripäevast algab niisugune teistsugune aeg ja see kestab seni, kuni kevade märgid tulevad ja, ja kevade märgid tulevad. Üks tähtis päev on küünlapäev küünlapäeval, teine veebruar, küünlamaarjapäev naiste püha misele püha tähtsus on see, et Jeesus-laps viidi esimest korda pühakut. Ta ja küünlad süttisid iseendast. Küünlapäeva peetakse ikkagi tänapäeval, teatakse kuigivõrd ega moodsamas ühiskonnas. Ja kui nüüd terve see õllejoomise kann, et kus see traditsioon on olnud, väga tugev, hakkab lääne saareti siis Läänemaa ja põhjarannik ja kõik seal on ikka küünlapäev siiamaani tähtis. Ja see ulatub niisugune muinasskandinaavia mõjulisena, see niisugune aastajaotus, kus noh, kas kliimakalendri järgi või päikesekalendri järgi või kuidas vegetatsioonikalendri järgi, kuidas ta tuleb, see mõjub niimoodi eestisse kaugemale kaaned kui vaadata, kui oluline on teha ja millised on need ted, ilmastikuended ja suveended ettepoole ja, ja kõik siis need ikkagi levivad tasapisi kaugemale kaugemale, kusjuures seal, kus peetakse talviste pühi, see on siis meie kagu eesti kant, et seal on nagu lätlastel ei ole jõulusena see vanasõna, talvised pühad, lihtsalt seal jäävad need kombed ära. Need, selle poolest Põhja-Eesti on sütti erinev ja Lääne-Eesti Se küünlapäevaga on siis ka niimoodi, et selleks ajaks hoiti veel Väike-ankur õlut. Selleks ajaks on hoitud ka lumi maas, eks ole, mis neil viga, külm ka jõuluvorsti ja sulatati nad üles ja ja saadi siis ja selles suhtes on ka jälle lääne-eestilised need sõnad, et seda küünlad sedapidi ka kaua pidama ja seda ei saa ka ära lõpetada ja siis on järelpäevad, need toimub veel jõulude ärasaatmine, kui küsimusse võtted, kui pikk, kas siis see jõuluperiood? See on siis olnud niisugused päevad, et nagu küünlapäev, küünlalühtri päev, küünla ühtriga, pea päev, see kabi on see niisugune all, mis on niisugune, mille peale see üleval seisab. Et ta ümber ei kuku see küünal. Nii et kui need päevad siis tulevad Kaavel ära pidada ja saavad peetud ja nii, kas siis naljaks või muidu, aga ikkagi vahetatakse meelde, tähistatakse, ja siis siia juurde kuulub väga tugevalt passiivses traditsioonis kaaseidki suve ette ennustamine ja suvemärgid ja külma süda läheb lõhki Tõnisepäeval, nii et talve selg läheb katki. Aga niisuguseid kevade märke nüüd on küünlapäev aga ikkagi rohkem ja vaadatakse, kuidas siis kännu-le tuleb, müts pähe ja siis purikad tulevad rajastasse ja ja, ja siis, no siin on nüüd üldiselt ka germaani rahvaste mõjuga Inglismaasõjas, sest kylla päeva nendel selles suhtes palju olulisem ja see mõjub meile ka, aga nendel hakkab kevad varem pihta ja seal golfi hoovus võib rohkem kui meile siin. Tänapäeval on kõik need asjad juba kadunud ja ja me saame oma ilmateate juba mitmekordselt raadiost ja telest ja, ja tarkade inimeste käest mitte, nii et hoolimata ma ei saa selle ilmaennustamisega hakkama. Aga jõulude pidamisega nüüd me hakkame lihtsalt palju varem peale hakkame palju varem peale ja siis, kui need päris jõulud kätte tulevad, siis on justkui nagunii jõuluvanagi on kogu aeg kuskil poes ja tänavalia üritustel väljakutel platsidel näha ja, ja siis kuidas seda salmi siis ütelda, nüüd on, nüüd on ema juures pidu tööl ja lapsed ka ja siis on isa juures pidu ja ja siis kodus pidu ja, ja siis on veel see, et külalised tulevad ja siis me läheme külla ja ja siis on nii, et ühes lasteaias on pidu, ühel lapsel, teises last ja see on jälle ka ja koolis on meil kaabiduna, kuidas saad siis, ja kingitusi on vaja iga kord, iga kord, kuhu me läheme küsima selle peale. Jõuluaja lõppemisest ja lõpetamisest rääkis rahvakalendriuurija folklorist Mall Hiiemäe. Saatejuht on Piret Kriivan. Mida lõpetuseks soovida uue aasta alguses? Ka uuema aja kombe järgi võib kuni kolmekuningapäevani rahulikult ikka head uut aastat soovida. Aga miks ka mitte kauem, kui ikka jõul pidama ei taha jääda. Head uut aastat soovivad Eesti raadio mudilaste ansambel ja Silvi Vrait ja Jaak Jürisson lauluga uusaastasoov, mis on salvestatud 1988. aastal.