Intervjuu puhul on esimese küsimuse esitamine küllaltki raske, sest sellest oleneb tihtilugu kogu saate edasine käik. Ilmselt on ka heliloomingus, nii et see esimene takt on väga oluline. Ja vat vastamise puhul on intervjueeri misel alati väga tähtis, esimene vastus sellepärast, et ei tea, sellest sõltub väga palju, võib-olla terve saatekäik, aga aga kui nüüd küsimuse juurde tagasi, kas muusikaga on, niisiis ma lugesin suure huviga Matti kuulberg intervjuud Eesti ekspressile seoses tema juubeliga ja tema ütles niimoodi, et tal kõige tähtsam leida esimene noot? No ma ei tea, ilmselt see kõik on väga individuaalne, ilmselt kõik heliloojad kirjutavad muusikat erinevalt. Minul läks vast kõige tähtsam leida, miks? Jaa, jaa, ja siis tuleb ka, kuidas ja nii edasi, et ma ei oska öelda. Kõige raskem on muidugi see, et sa võtad pliiatsi kätte ja kirjutad selle esimese mammu sinna viia ei ole peale, sest see on lihtsalt mingisuguse tööprotsessi võib olla pikaaegse protsessi algus ja nagu me teame, esimest sammu, naati raske astuda. Aga mõtlesin, et hiinlased ütlesid, et et selleks, et kuskile minna, peab astuma alati kunagi esimese sammunitsi tuleb lihtsalt teha. Kas te kirjutate palju ümber ka või? Tähendab selles mõttes korrigeerida? Ei tegelikult palju ei taha korrigeerida, sellepärast et, et kui ma midagi kirjutan siis ta peab olema küllalt valmis, tähendab, ma ei saa nagu pooleli olevat asja, mis on mul peas pooleli ei saa nagu tegema hakata. Aga seda üks kord elus teinud ja, ja see oli päris kummaline, ma ei tea, mis tuleb edasi kirjutada, kui mingi mingi koha peale välja ja siis ei tea täpselt, mis edasi sünnib, aga tavaliselt ma peaksin päris täpselt teadma. Kas aastatega läheb nagu raskemaks või kergemaks? Nii raskemaks kui kergemaks tähendab raskemaks kahtlemata sellepärast, et sa oled juba midagi teinud ja järjest rohkem teinud ja rohkem kuulnud ja, ja mingid kriteeriumid muutuvad olulisemaks, mingid asjad muutuvad nagu vähem olulised. Kindlasti enesekriitika suureneb, eks ole? Selles mõttes võib-olla raskemaks, aga kergemaks sellepärast, et, et kriitikameel suureneb, jah, oled nagu rohkem teinud ja kogemusi rohkem täpselt samad asjad on need, mis kergendanud protsessi. Nojah, kui ma juba ühest kolleegist Patti Kulbergist ütlesin, siis, siis näiteks Eino Tamberg on eesti hiljates kurtnud, et, et edaspidi läheb järjest raskemaks. Ma ütleksin, et huvita on kogu aeg. Seda võib küll öelda, et mõni aasta on raskem ja mõni aasta on kergem või ma olen nagu proovinud ka mingeid. No räägitakse, et teatud eluaastad on nagu loominguliselt nagu ärksamad ja teatud eluaasta vähem ärksamad, aga aga nisu nõnda öelda kriisiaastaid on olnud küll. Momendil ei ole viga see mootor, mis paneb tööle. Ja vot see on nüüd võib-olla iga loo puhul eri erinev. Ma ükspäev, kui ma olin sunnitud oma Kuriculum viita tegema, siis ma vaatasin oma viimaste aastate loomingu üle, noh tahes-tahtmata sa pead nagu kirja panevad, mis nende nimed on, miks nad kirjutatud on ja siis tuleb välja, et enamus on mingisugused selles mõttes tellimustööd, et keegi tahab kuskil mängida või on mingi festival, kus tahetakse esitada või või mingil orkestri juubel nagu nüüd Valmelile, siis juubelil tahtsid viiendat sümfooniat saada, et et noh, nii ja see oli ühe etapi lõpetus ka tegelikult, eks ole, pika lindistusperioodi lõpetus. Nii et et iga lugu on kirjutatud mingi mingi sündmuse jaoks. Ja nüüd kas öelda, et ajend, vaat mõned asjad on niisugused mõned ideed on, on sellised, mis on, mis on üsna ammu aega kuskil olemas, tähendab, nagu, nagu küpsemisetapis, nad on praegu nagu kookoni sees, et pole nagu edasi arenenud. Aga neid, neid niisuguse idee rebaraid on küll ja küll. Ja üks hetk järsku leiad, et vot, et see sündmus või ütleme, see, see konkreetne festival või ja see ideed lähevad nagu kokku, et vaat ma teen. Noh, nüüd nüüd on see asi nagu hakkab käima ja palju niisugusi ideid puht muusikalis muusikalisi ideid ma ei mõtelnud, mingit meloodiakäiku harmooniat, aga, aga niisugust muusikalist stsenaarium, plaani, pardike on mul nagu varuks veel päris lapsepõlves need tahaks vastandada nagu lava lava vaadata traditsioonis vasakut poolt ja paremat poolt ja, ja noh, ühesõnaga et tal oleks tal oleks tekstiga asi ja et seda teksti ja, ja muusika vahekorras. Ma toon. Ühesõnaga, seda on väga raske kirjeldada. Aga, aga juba sellest, et oleks, ütleme 30 minutit pikk ja ja et seal oleks väga vaheldusrikkaid momente, et ja et samal ajal oleks ühest mingisugust nagu niidist tõmmatud või tähendab ühte liini pidi minema. Aga samal ajal, et ta võimaldaks nagu väga-väga erinevaid tundevarjundeid ja temposid ja nii edasi, nii et noh, nihukesi 30 minutit seal mingi piir või vaat muusika on minu jaoks on, on niisugune niisugune huvitav nähtus, et et ütleme, 18 minutit 19 minutit 20 minutit on see esimene piir, mida ma tunnen. Ja see piir kehtib tavaliselt kammermuusikas tähendab kuni kammerorkestri välja. See on piir, mida sa nagu ei paneb tähele või sa ei loe seda asja raskeks, edasi läheb juba raskeks iga minut midagi juurde tooma, et oleks huvitav edasi kuulata mingit kammermuusika teost, olgu see või kvartett, eks ole. Mis on ju tegelikult niisugune. No väike orkestri, niisugune ilus kuldvorme. Isegi kvarteti puhul 25 minutit on ikka väga raske taluda. Kummalisel kombel, kui on näiteks ühe autori kaks teost ja nad oleks kokku 25 minutit, eks ole, siis on nagu teine asi, aga ühte teost on küllaltki raske tabada, niisiis minu jaoks on 18 19 20 minutit kammerorkestripille, aga kui on tegemist mingi suurema koosseisuga, oletame orkester, oletame, koor, olete mingid solistid, no siis siis siis mastaabid on nagu suuremad ja siis võib rääkida, 25-st 30-st. Viimane sümfoonia, mis ma kirjutasin, oli minu endagi hämmastuseks 34 minutit vist oli jah täpselt, et et see nagu ületab minugi jaoks mingisuguse taluvuse piiri, aga ma ei pane tähele, et see sümfoonia konkreetselt ületaks 34 30 küllalt pikk aeg. Ja siin on üks selline kuule küsimus. Schubert oli tihtilugu maganud prillidega, et saaks une pealt noote paberile panna. Kas teil on ka inspiratsioon une ajal külastanud? Ja uni on üks huvitav asi, uni. Uni on. Eks ta kuidagimoodi tegeleb nende asjadega, millega ärkveloleku ajal tegelema, ainult et võib-olla intensiivselt, võib-olla teistmoodi. Küll on nüüd need inimesed, kes aju nagu paremini tunnevad, kui mina siin oskavad seletada, miks ja kuidas see on ja ja, ja mis, missugused poolkerade, missuguses agarad nüüd une ajal täiesti valmis on, selge on see, et me kuuleme kogu aeg, eks ole, ei näe, me kuuleme küljes. Tähendab, üks loomingulisemad hetki on selle unepiirile minek, tähendab siis, kui sa veel päris magama ei jäänud, aga, aga juba küllaltki oled nagu niisugust lumes. See on küll niisugune hetk, kus mul õnneks ei ole prille vaja anda, aga kus, kus ma olen tihtipeale tõusnud üles kirjutanud üles see, mis kujundit siis tekivad või missugused ideed, muusikalised ideed tekivad? See on küll õigus ja see tekib siis, kui sa oled, aga töös, tähendab sul on midagi pooleli, siis on mingi kuskil nagu, nagu teos poolel, eks mingil hetkel sa, kas sa, kas sa enam ei jaksa ei jõua või ei viitsi, lihtsalt, või? Ühesõnaga, sa lõpetad selle töö momendil ära, aga tegelikult see töö tegemine käib ju peas edasi, eks ole, ja loomulikult kui sa lähed voodisse, järsku noh, kuuled, et oi, et seal on veljed võimalused ja need peaks homme läbi, vaatame läbi proovinud. Teine asi, mis on nagu ma ei saa öelda, et inspiratiin eelne seisund on küll sinna, kus on midagi niisugust mida siin küsija tahtis teada, et kas jah või ei, on küll. Aga et on niisugune teine seisund, mis on, mis on ramp suure väsimuse seisund, kui sa oled, ütleme, kolm ööd-päeva järgneda, tööd teinud, maganud paar tundi, tegelikult ainult olgu siis päeval või öösel saaks, saaks nagu ühe jutiga tehtud siis tavaliselt ma magan väga vähe. Ja siis sa kirjutad tegelikult noh, nii kiiresti kui, kui sa jõuad sa jõuadki küllase kirjutada. Ja siis on vahest küll see väsimuse tase nii suur, et see sarnaneb unele. Et sa ei pea nagu tegelikult käsi liigub edasi, mõte on enda arust värske ja siis kirjutad ja edasi ja järgmine hommik, ütleme siis kaine peaga või kasvõi ütleme, puhanud peaga vaatad selle üle, siis sa leiad mõned neist täpselt, mida sa oled unustanud teha või noh, need on nagu ajaliselt õige kõik, aga mõned vormiliselt asjad nagu tegemata või midagi niisugust, aga, aga tegelikult niisuguse väga väsinud peaga suhteliselt kerge töötada, sellepärast et siis siis vot see niisugune pidev kriitikameel laseb ennast natukene järele ja lõdvemaks ja siis nagu tunned ennast natukene vabamalt, sest ma olen pagana kriitiline. Enda suhtes. Küsitakse, kas on olnud vahel ka nii, et tähtaeg hakkab lähenema, kuid võta näpust, inspiratsiooni tulega tule peale, inspiratsioon. Mul on asi, ma olen nüüd nii vana küll, et ma võiks öelda või korraldamine Tšaikovski sõnud tegelikult inspiratsiooni, mitte midagi muud kui see, kui see tuleb töö käigus. On muidugi niisugusi, inspiratiivseid hetki ja loomulikult neid on ka tööväliselt otseselt ei väliselt, tähendab need on niisugused asjad, kus ütleme, mingisugune teadmine saabub koheselt, eks ole, või mingisugune, mingisugune muusikaline moment saabub koheselt ilma loogilise arenduseta ilma nõnda öelda impovisatoorse ettevalmistuseta ja seda võiks improvisatsioonilist nimel võidelda, inspiratsiooniks nimetada või hetki, kus õudsalt kerge töötada. Aga need hetked ei tule niimoodi, et sa istud laua taga, tõmbad suitsu ja jood õlut, teavate tootesse, oma inspiratsiooni, siis ta ei ole kunagi. Tuleb ikka tuleb ikka hakata lihtsalt tööle ja esimesed kaks-kolm päeva võib-olla lähevad raskemalt, kui on pikem töö käsil, aga siis läheb ikka kergemaks. Seda push lendad. Peab tulema muidugi. Kas te näitate mõnele inimesele ka oma pooleliolevaid töid või ideede sõda? Vaat see tööprotsess on niivõrd intiimne, intiimne protsess tõepoolest, et mul on õudselt piinlik, mul peres ju nii palju muusikuid kaasa on muusik ja lapsed teavad muusikast üht-teist. Mul on kohutavalt piinlik, kui nad peaksid kuulma, kuidas ma, kuidas ma tööd teen, et, et mis moodi see käib ja ma ei taha nagu keegi kuuleb, aga mul on klapid peas ja ma tegelikult end süntesaatori klaviatuuriga. Nii et keegi peale minu ei kuula ja peale selle mulle meeldib väga öösiti töötada. Ühesõnaga vastuseks küsijale. Ma ei ole kellelegi oma poolikut lugu ette näidanud ja ma väga nagu ei tahagi seda eriti teha. Kui ta on ka mitte täitsa valmis, ütleme, mingid iluasjad on veel tegemata, aga siis on seda väga raske juba pelgalt tehasest, sest enamuses ma olen kirjutanud orkestrimuusikat ja seda andnud klaveri peal mõttetu tampida ikka ta niimoodi, nagu ta kujutluses kõlab, nagu ta pärast orkestrilt kõlab. Küll aga olema teinud niimoodi, et juba valmis loo ennem, kui ta on lindistatud, olen, ma olen ma arvutisse pannud selliselt, et mingi lähedaste ämbritega saab, saab mingi aimduse teosest ja siis ma olen, sellepärast nad küll oma kaasaga ja aga mitte laial ringkonnale. Kas tänapäeva heliloojad töötavadki arvutiga põhiliselt? Ja arvuti, ma ütleks niimoodi, et, et ta ei ole mitte midagi muud, kui ta on üks uus pastapliiats helilooja jaoks, tähendab minu jaoks ma olen kirjutanud küll suhteliselt palju süntesaatori muusikat, mis on ju põhimõtteliselt nagu arvutimuusikale väga lähedased man, kirjutanud ka täiesti arvutimuusikat, ma olen teinud, ma ise õpetan muusikaakadeemias arvutimuusikakursustel ja, aga ma ütleksin, et et see arvuti ei ole mitte midagi muud kui töövahend helilooja käes. Ja kui meil leiutatakse üks, üks uus pliiats, eks ole, siis, siis ma kujutan ette, et, et see ongi see arvuti. Mina tavaliselt kirjutan oma lood nüüd viimasel ajal arvutiga, see tähendab seda, et Panoodid kirjutan arvutiga, aga ega lugu see arvuti minu eest ei tee. Mõned asjad kirjutanud ja, aga seepärast, et käega kirjutatud asi on ikkagi käsitöö, see arvuti asi on aluta nagu lihtsustab mõnda asja, aga mõnda asja teeb palju, palju keerulisemaks. Ei enamus heliloojad ei tööta praegu arvutiga küllaga arvuti on, on enamuses kaasaja heliloojatest, no eriti need, kes on praegu lõpetanud või oma õpingud või on väga hädavajalik riistapuu teda tundma õppida ja teada, mis, mis elukas ta niisugune on. Mina olen ükskord arvutiga sisse kukkunud, sisse kukkunud mitu korda ja eriti sellega, et arvuti kõvaketas kukkuvalt ära, eks ole, ja tegelikult programm jookseb kinni ja mul on mingisugune fail kaduma läinud, mis on kindlasti üks vajalik faili. Üks dramaatilisi juhtumeid oli siis, kui Mikk Mikiver digifilmi doktor Stockmann kahe selline film ja ma sain just õhtul kuskil kella kümne-üheteist ajal kogu muusika valmis ja siis oli mul üks pisike Macintoshi arvutitele kõik seal arvuti sees ja siis just ütlesin Kased, no nüüd ma lähen rahulikult magama kõik partiid ja kõik, ainult väljatrükkimise küsimus, et see võtab hommikul poolteist tundi aega võib-olla välja trükkida kõik. Ja siis ma panin arvuti kinni. Ja siis ta küsis minu käest toited, sainid, food, mis tähendab siis seda, tema toiteplokk läks katki ja sellega tema kõvaketas rikutud ja nii edasi, nii et ma kavatsen kogu sellel toodangu ära, mis ma olin teinud selle filmi jaoks. Istusin uuesti, aga nüüd juba pliiatsipaberiga laua taha ja kirjutasin selle kõik käsitsi ümber ja hommikul kirjutas muidugi partiid, ütleb, et dramaatilisi juhtumeid arvutiga juhtub. Aga seal see on masin ja temast tuleb ka esialgu suhtuda, nii nagu masinasse. Sõnade tulite otse siia stuudiosse, taevaskojast, olite seal õige mitu päeva. Öelge, kas noodipaber oli kaasas? Ei. See tegelikult ma lihtsalt tahtsin teada, mis, mis arvutis on siin olnud ja meil on üks tuttav perekond, kus see, kes on Lõuna-Eestis, on uues alusel ja ja see on väga tore üks kord aastas kokku saada ja oma jutud ära rääkida ja teisalt jälle selles fantastilisest loodusringi. Nüüd käisime, näitasime lastele esimest korda Peipsi järve, nad ei ole kunagi varem käinud ja, ja noh aga selleks ongi selleks me sõidamegi nii kaugele, noh, suhteliselt kaugele, et ole sellest igapäevast asjast asjast natukene eemal ja natuke ennast laadida, siis oleks kogu aeg noodipaber ka need asjad, mis noodipaberil lähevad või mis on vaja üleski, neid võib niidud kirjutada harilikule paberile üles, nii et selles mõttes idioodi paberile Jah me keegi kirjutab, vahel kuuled mõnd uut laulu või muusikapala ja tabad end mõttelt, et ma olen seda kusagil varem juba kuulnud. Ühesõnaga, tegu on muusika näppamisega. Kas selline näppamise komme on muusikamaailmas levinud või tegelevad sellega ainult mõned üksikud? Nojah, selle näppamise nimi on plagiaat, eks ole, ja nüüd ülemaailmselt kuulsaid plagiaat. Me teame palju, no ma julgeksin nimetada kli klieri gümn suurele linnale on kaunis tunnustatud plagiaat, mis tegelikult ekslaul on maaklerilt nõnda nagu küsija ütleb, näpatud, aga, aga neid neid niisugusi plagiaat on palju, tähendab kaasajal ei ole ta moes lepad kellelgilt. Aga vanasti tuleb ja selle vanasti Nimix nimeks on keskaega varakeskaeg ja hiliskeskajal oli tegelikult ei olnud üldse autorlusele tähtis. Võeti kellelegi Madrigal ja kirjutate sinna üks rida juurde ja, ja oligi uus lugu. Ma ennem oli ta neljahäälne, siis nüüd ta oli viiehäälne, üks rida võis olla inglise keeles, teine rida võis olla prantsuse keeles, kolmas võis olla mingisugusest saksa dialetis, nii et et niisugune anonüümsus, looja anonüümsus oli tookord moes või see oli see, oli see ikkagi prantslased, mingit tähelepanu, kes sellel mingit tähtsust, kes on selle konkreetse loo olnud, nii et kui me kuuleme kuni renessansi siniväljakule kuuleme muusikat, kus on öeldud, et autor Anonymous, siis see ei tähenda mitte, et me lihtsalt ei tea, kes on selle kirjutanud, vaid see, ma ei tea, sellepärast et seda inimest ei oleks olnud, vaid et see on kas kollektiivne looming, vaid see ei ole tähtis seda üldse kirjutada, nii. Kui nagu romantilised ajad saabusid, siis muutus, ma ütlen, et appi vahel siis siis saabusse inimese enda hingeline seisund. Nagu oli see nüüd, mis on õudsalt vajalik ja inimene nagu, kui persoon muutus väga tähtsaks. Ja, ja, ja vaat siis oli kohutavalt tähtis, et jopel, eks ole, ja Mittalist ja, ja, ja see, see isiksuse olulisus oli, oli see, mida jaotati ja vot sellest ajast peale on meil seal autorlus k k kilbile tõstetud. Ja nüüd kui tänapäeval juhtub niisugune asi, et üks laul tundub teisega väga sarnane ja neid on tõesti väga palju niisugusi momente ja siis mina suhtuks sellesse nagu suhteliselt leebelt, iseasi on, kui sellega hakatakse, noh, kuidas öelda nüüd ma tahtsin öelda, kohe raha teenima, aga vahest on ka niisuguseid juhuseid, eks ole, kus võetakse kellelegi teos ja autorilt luba küsimata natuke. Me teaksite ringi, eks ole, et näiteks panna reklaami alla või midagi niisugust, see on muidugi lubamatu asi ja see, see on ka autoriõigusega kaitstud. Aga nüüd ma usun, et hea kolleeg Valter Ojakäär oskaks täpsemalt öelda tema vastavas autori autoriühingu kolleegiumis vist või kui komisjonis, kes nüüd lahendavad neid autorluse probleeme. Ja nii, et ma võin natukene eksida, aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt ma ei eksi, et on vist viis rütmiliselt metoodiliselt korduvat nooti, mis kui nad kokku langevad, siis mingi originaaliga, et siis tunnistatakse see see kokku, lange ja tunnistati plagiaadiks. Ahah, aga vaadake samal ajal meil on ju väga tundeliselt idi, eks, Beethoveni viies sümfoonia algus, aga võtame Raamsi, neljas sümfoonia, siis seal asi hakkab tsitaadiga, siis me nimetame teda juba tsitaadis, mitte plagiaadiks on nii, et see, mis taandus, kirjutataadid, idi, paadi, Paadypada, seal on tegemist puhtalt Beethoveni tsitaadiga esisel ta loomulikult mitte plagiaat, eks ole, või see samane rütm, ta, ta ta seal Gustav Mahleri viienda sümfoonia kohe algustaktidest trompetimotiiv, kus antakse isegi ühel noodil Didi Didi. Eks, aga noh, see on jällegi tsitaat viide, et siin on võimalus ka tsitaadiga, kui kui kuulaja kuuleb enda laulu, kus nagu võib-olla on tegemist mitte plagiaadiga tsitaadiga, siis noh, siis on nagu kuulub nagu teise teise valdkonda. Nii selline küsimus paljudel kuulsatel heliloojatel on jäänud siit ilmast lahkudes töö pooleli. Kas teie julgeksite teha seda, mida on palju tehtud, lõpetada teise helilooja teos? Muidugi, see on tegelikult ühelt poolt väga põnev, eks ole, aga teisalt oleks seal lausvõimatu, kui oleks tegemist minule tundmatu heliloojaga tähendab ka personaalsel tundmatu heliloojaga inimesega, kelle, keda ma ise isiklikult ei tunne. Ja, ja teisalt oleksid muidugi lausvõimatu teisel põhjusel, kui ma ei oleks seda stiilne ju, peaks ikka selle stiiliga tundub, aga lõpetamata teosed on õudselt põnevad. Ja lõpetamisega võetakse teil mingid lõpetamatus ära ja ma jääksin autentse juurde. 99-le juurde, nii nagu ta, nii nagu ta on loodud Teie viies sümfoonia sai hiljuti Pariisis korraldatud heliloomingu Rostrumil teise koha. Kas peate viiendat sümfooniat oma senise loomingu tippteoseks? Viies sümfoonia, ma, mul on tunne, et seal on midagi olulist, niisugust, mida ma nagu neljandast sümfooniast, mille, mille poole ma nagu tahtsin, tahtsin liikuda, aga ei olnud vist aeg küps või ise valmis. Ja see tuli nagu teistsugune, kui, kui ta algselt oli planeeritud, aga viiendast kohast kolm midagi olulist küll ja, ja minule endale lähedast, mis, mis selle teose vist muudab natukene natukene teistsuguseks minu jaoks, kui, kui on mõned teised teosed, tähendab, suhtume temasse natuke teistsugune. Millise maailmakuulsa heliteose autor te tahaksite ise olla? Aga see, mis on juba praegu vanni ja oi, las nad jäävad ikka nende autoritele jumala hästi oma, proovin ikka mõne ise kirjutada. Kas te tunnete kadedust ka kellelegi kolleege? Kuulates täiesti selgelt ja üheselt võin öelda, et ei tunne ja see on üks kummaline asi, ma olen seda vahest isegi arutanud täiesti kõvasti, mitte nii kõvast nagu praegu kuulajaskonna ees, vaid mul on olnud üks periood, kus ma olen natukene kade olnud, aga see on kuidagi mingisugune magus kadedus, tähendab aga, aga niisuguste lauskadedust ma küll ei mäleta. Ma olen vahest kuulnud enda teost, mida ma ammu kuulanud ei ole, mõelnud, et surinat kuidas ta on teinud, kuigi ma tean täpselt, mis seal toimub ja mis edasi tuleb, aga vahest totan, mille pärast sa Kurinaks ja õige õige sellepärast ta tegigi nii, sest vaata, näed, siin on. Et noh, mingil määral nagu analüüsinud seda valmistada tööd, kuigi ma kordan, et ma tean, noh, ei saa nüüd öelda, piimast Kunootjaga igal juhul kõiki lugusid kirjutanud. Ma tean, küllalt hästi Vahest olen võib-olla selle hetke pärast olevat kade, mis ma olen siis läbi elanud ja aga aga kellegi teise peale oma kolleegi peale kade. Aga võib-olla võtaks naguniisuguse teema, jätaks kadeduse kongress kõrval, ma olen vastanud, et ei ole, eks ole. Aga helilooja on ju üks niisugune või üldse võib-olla muusika on üks niisugune inimene, kes on kohutavalt palju kuulnud erineva stiiliga muusikat, eks ole, ja tihtipeale minu kuulamine on informatiivne. Ja tead seal umbes niisugune, et ma võin. Ma võin teha midagi, ma võin lugeda ja samal ajal, kuigi ma ei armasta lugeda siis kui raadio käib, aga piltlikult öeldes võib käia mingisugune muusika taustaks. Ja järsku ma kuulen selle huvitava asja, mis mind huvitab selles muusikas täielikult ära ja, ja tegelenud selle asjaga ja siis siis unustan ta jälle täiesti ära, muusikaga edasi minna, tähendab mõni asi on, on, on niivõrd niivõrd huvitav mingis võõras mulle tundmata muusikas, mis sunnib ennast peale, tähendab, kuulamine on informatiivne. Ja kui ma kuulan muusikat, mis mulle ei istu, siis ta neelab nagu minu energiat, mõtlen, miks, no miks jumala eest, miks ta on niimoodi teinud, no miks on see kurinahk küll niimoodi hoiatav, nüüd vaat umbes niisugune monoloog. Ah jaa, sa vaeseke, no see kõige hullem. Aga, aga kui sa kuulad head muusikat ja eriti tundmatut muusikat, tähendab jaga head muusikat, mis sulle mõju all ühes tükis inspiratiivne tähendab sa kuule nagu ta ka kaasa ja sa nagu pead mingit dialoogi selle kõlava muusikaga ja leiame väga hästi tehtud ja kuidas Oloimile peale tuldud ja vaata, nüüd võiks tulla see ja kui tuleb ka siis nagu noh, ühesõnaga et sa nagu käid seal muusikaga kaasas pidevalt. Nii et selles mõttes on, on niisugusi. Ma ei saa öelda, et kadedus, aga niisuguse toreda rõõmuhetke leidnud küll, et vaatame, selline tämber, näed, vaat sellepärast on kirjutanud, kes on niimoodi, et seda tämbrit kätte saada, näed see meelespidada? Ja küsitakse, kui praegu hakkaks üle kuulama kogu teie loomingut. Kui palju meil tuleks selleks aega? Aruda, aga teeme kohe kindlaks, kas kas selle kogu loomingu hulka käib ainult see, mis on nagu muusika või, või ka see, mis on filmi muus kogu looming siis? Oi jumal, ma ei tea, ma olen kunagi vist oli kolm Me kunagi keegi mu käest küsib midagi analoogset, aga sellesse tuleb ikka paar päeva välja kindlasti ja Brahmsi loomingu kuulamiseks kuuluks 71 tundi. Ja võib-olla küll, sest tal oli vähem filmi music mul, no seda on igavene ports, eks ole, kui sa võtad mõne mõne kunstilise filmi, kus on ütleme, 35 minutit muusikat, ütleme niimoodi, siis kaks filme on juba tund aega, no see on juba üks seitsmene ühendit, Raamsi filmimuusika kirjutamine on üks väga põnev töö, arvatavasti siin on üks niisugune niisugune väga oluline asi, helilooja on absoluutne individualist, ta istub laua taga või kus iganes ja kirjutab oma muusikat üles ja ta tegeleb ainult selle muusikaga ja iseendaga, eks ole. Nüüd saab ta selle valmis, siis ta annab selle kellelegi teisele esitada, on siis seda üks inimene või on seda 100 inimest, aga ühesõnaga, siis hakkab mingisugune esitamisprotsess, kusjuures individualistlik, seda jääb ikkagi edasi, sellepärast et need, kes seda esitavad, nad peaksid ikka mingil määral staatori tekstist kinni pidama, eks ole. Nii et juba teosest lähtuma. Film on kollektiivne kunst, seal igaüks tahab oma osa, valgustaja tahab oma osa anda ja paneb selle valguse kuidagi niimoodi, et jääksid mingid varjud. Kui ma ei tea, et oleks tore näha selle näitleja, ütleme mingit mingit naha faktuurigi või mida kindlasti tähendab, kõik tegelevad selle asja suunas, kus õieti läheb siis siis tegelevad kõik ühes suunas asjaga seetõttu, et on kollektiivne kunst ja erinevad tahab seal osavad, et see priima sa saad olla teiste loomingu ise oma loomingut pakkuda, nii et seal on üks väga-väga huvitav asi. Teine asi, mis mind filmi juures köidab, on see, et sa pead õudselt kiiresti töötama. Film on juba valmistada, helindatakse, tehakse seal mingeid sünkroontaustu või midagi muud ja siis samal ajal tegelikult saavad need esimesed õiged pikkused, tähendab nende lõikude pikkus, mis filmi tuleb alles siis saab neid sekundi täpsusega mõõta. Nii et sisse saada tööle, hakata noriaalseni noodi noodi materjali jagu valmistama ja vot siis on sul aega võib-olla kaks päeva või nii. Selles mõttes on ta nagu väga kiire pat. Kolmas asi on see, et filmis palju niisugusi muusikalisi ideid järgi proovida, mida, võib-olla noh, kuidas öelda kontsert muusikas ei riskiks või? No mingid näiteks instrumentide kooslused. No oletame näiteks vaid saksofoni suupill või noh, mida iganes, eks ole. Ja, ja vaat järsku tekivad sealt mingid tämbri leiud, mida saab edaspidi kasutada või ka meloodia leiuta näiteks harmoonia Me lõpetasime ühe toreda fini, mis oli, mis oli üks üks nukufilmis on keegi veel ühest päkapikkust, mida me tahtsime nagu nagu Eesti üldsusele näidata, detsembrikuus, kui päkapikk aeg on, aga ta ei saanud nagu selleks ajaks täpselt valmis, nii et eks, ja kui selle aasta numbris. Linaooper on kõige absurdsem asi maailmas, ma ei saa aru, miks peab inimene kaks tundi laulma, et ma armastan sind või kolm minutit, et ma suren. Mulle pole see ei traagiline ega ka enam naljakas, need on teie sõnad, härra, sume ära. Kuid siiski, kui nüüd umbes nii täpselt oskab. Ilmselt on eesmaa kirjutatud, kuid siiski, kui Eesti riik telliks teilt uue Estonia teatri abidustuseks ooperi, kas ütleksite kohe ei uuest ja kaotatakse, et juba on uus ooperiteater, tulemusi? Ma kirjutasin suurima heameelega kuigi ooperit vihkate Patti. Õnneks on see asi nüüd niimoodi, et, et inimese inimese arvamus muutub ja muutub ka igasugune arusaam ja ma olin tõesti väga kategooriline oma arvamuses oopri suhtes ja. Ma ikka sajaprotsendiliselt ei, ei tagane sellest, mis, mis tsiteeritud on. Sest see on ikka vahest absurdne küll, ületab igasuguse absurdi piibi minu minu arust ja tõsi on ka see, mis on juba üle naljakuse. Aga samal ajal on vaadake võimalik sellega, mida nimetatakse, ooper tähendab selle koosseisuga ja, ja, ja selle ikka midagi peale hakata, et ei velgi Läks ainult pappmõõkadega ja ja selle poolest, et kolm minutit lauldaks, ma suren, tähendab, on võimalik vokaaliga, mis on üks fantastilisemaid instrument üldse, mis on olemas inimhääl. Ja siis pillidega orkestriga ja lavaga on võimalik ikkagi midagi minust teha, mis oleks ooperile sarnane ja mis oleks siis oleks väga elamuslik, väga huvitav, ma kujutan ette. Ja kas uus ooperiteater tuleb? No vaata, oleks tore, kui ta tuleks, siis ma saaks proovida. Esiteks, kas mulle tehakse tellimus on tõesti sellega vastu, võtaks. Nii keegi kirjutab, olen lugenud kusagilt, et tõsine muusika mõjub hästi juurviljade ja puuviljade kasvule. Kui te viitsiks uurida ja katsetada, missugused helid ja missugune rütmi neile konkreetselt meeldib siis võiks lõpuks sündida teos, mida ostaksid kogu maailmajuurvilja ja puuviljakasvatajad. Ja aga siin ei puudu väikene tõetera sees, tõepoolest taimed tajuvad muusikat, tähendab, nad tajuvad heli, seal, see on täitsa selge. Ja, ja mürakeskkonnas noh, ilmselt ei ole neil nagu võib-olla nii nii hea kui mingisuguses mingis muus keskkonnas seal muidugi asi nüüd, mis, mis käib üle minu teadmise ja kogemuste piiride. Aga seda ma tean küll, et üks hea sõbrants, ruut oskab mul trombooniga noh mingisuguse paarisaja meetri tagant lehmakarja kohale meelitada ja, ja seda ma tean ka, et et taimed reageerivad muusika peale, mis peaks nagu harmoonilisem ja, ja seal mingi loogika on, siis peaks uurima. Seda asja peaks uurima. No sa oled selle vastu, seal olen ma mõelnud tegelikult ühest teisest asjast, vaadake inimese kehal endal on oma seesmine muusika, seesmised, rütmid ja noh, seda võib laiemalt mõistusega muusikaks nimetada selliseid ütelnud, mida, mida saab kaasaja tehnika puhuldagu võimendada ja nii et see on, see on üks, teine niisugune huvitav asi, millega ma tegelikult natukene olen hakanud tegelema ja, ja võib-olla see pakub mingisuguseid teistpidi. Võimalusi tähendab lähtuda siis sellest. Sest bioloogilisest objektist inimesest. No see oleks maru küll, kui kirjutaks ühe niisuguse muusika, millega hakkavad kapsad kiiremini kasvama ja siis ütlen, ma olen kirjutanud kunagi seenekantaat. Seal oli esimene osalemis, olid kevadisi, nende teine oli siis olid mürgised sügisseened ja neljas osa oli täielik, luks, suur ja kõige paremad siinidesse koosnes ainult ladinakeelsetest seenenimedest. Ja nüüd, kui ta Rootsis ette kanti, sest ma sain ühe kirja ühe inimese käest, kes kes on selle seenega ümber võtnud ja kuidas läheb autos kuulata seda tappi ja loota, et see Seenesaagile mõjub positiivselt. Seenekasvamist ei mõjuta, autor siin, püsib aga, aga jah, sellega võiksid muidugi püstirikkaks minna. Muidugi, kuidas teda seened kontaate kirjutama hakkasite, kas teadsite seintest midagi? Ma peale nende kõige tuntumate seentega suurt suurt midagi ei teadnud, aga nüüd ma ikka oskan ladinakeelse nimetuse välja öelda. Nii on teada juhtumeid, kus kunstnikud ja muusikud on kohtusse kaevanud. Kriitikud, kes on neid ajalehtedes teravalt kritiseerinud. Meiegi ajalehtedes on ilmunud ebaprofessionaalseid retsensioone, mis on kirjutatud kas lihtsalt selleks, et inimesele haiget teha, millegi eest kätte maksta või siis selleks, et raha teenida. Kuidas teie suhtute nendesse teadetesse, kes aeg-ajalt ajakirjanduses hoope jagavad? No ja vaat, muusika ei ole võib-olla selline valdkond, kus on väga palju. Andmetel ma olen jälginud meie ajakirjandust, kus minu andmetel väga palju hoope jagatakse, Euroopa muusikaajakirjandus on selles mõttes palju Salvavam. Aga näiteks eesti keelemehed on läinud küll nii omavahel raksu, et ei ole kivi enam eesti keeles tee peale. Kui elavad ennast välja või, või kui selliselt mõelda, et et ütleme, see inimene, kes nüüd midagi, noh, ma ei taha öelda, loopiad sinna teeks mingi müüri nende loojad ja, ja kogu normaalse inimkonna vahel, aga aga seal oli üks, kes kirjutab muusikat ja see, kes muusikast midagi aru saab. Aga saab teistmoodi aru, tema tahab ju ka ennast väljendada ja siis ta kirjutab oma arvustuse. Ja kui ta on väga kibestunud, siis ta, siis ta enam oma kibestumist selles arvustuses välja. Neid juhuseid on ju palju, kus on, kus tänaseks kogu maailma avalikkuse muusika avalikkuse poolt tunnustatud, eks ole, muusikat on, on teatud maapõhja. Jumal hoidku, ja seal on ju terve terve rida plejaad hilju, et vot maakleritele, kus ta ma olen nimetanud siin, eks ole, Malleri muusika kõrval on mitte kuskile või teatud kriitikute silmis ja kolleegide silmis. Ja noh, nii on juhtunud ka nii edasi. Ma suhtuks sellesse leebelt, ma saan aru sellest inimesest, kes on midagi teinud ja oletame, kui me jääme muusika juurde, siis võtame ühe suure niisuguse partid, tulge, mille kallal on nähtud tükk aega vaeva. Mida on, ma loodan tehtud parimast tahtmisest ja hoole ja armastusega, kui tegemist on tõsise autoriga, eks ole, ei saa mõelda siin mingisuguse niisuguse nimme või meelega nüüd nihu tegemist ei saa kahtlustada. Ja, ja see kestab, ütleme 20 minutit, nagu me siin enne kokku leppisime, eks ole, ja, ja siis tuleb üks kriitikas mingi viha pärast, tahab selle maa sisse, eks ole, ja vot see ajaleht jääb järgi, aga see ettekanne on läinud, eks ole. Et siin mingisugune ebavõrdsus niisugune on, et 20 aasta pärast sa võid või siis ajalehe lahti lüüa ja lugeda selle teose kohta. Vaat niimoodi või teistpidi, aga vaadake, kui see teos jääb elama see 20 minutit muusikat jääb elama, siis taastu naerdakse, selle kriitikuid, kes kirjutas selle kohta igavesti jäävasse ajakirjandusse oma maasse tabavad sõnad need tegelikult igaüks on vastutav oma tegude eest. Andkem andeks. Kes arvab, et ei ole. Persona saates vastab kuulajate esitatud küsimustele Lepo Sumera. Keegi küsib, kuidas teist sai helilooja. Ma ei tea, kas ongi saanud veel näha, aga, aga pisikesest peast ma mängisin akordionit, kirjutasin esimese laulukesi, minu absoluutselt esimene helitöö on, mis on üles kirjutatud, on, oleks valsikene rummu järve vaiksel kaldale seal umbes siis, kui ma olin viieaastane. Ja kas koolis mõni õpetaja vahel ütles ka, et sa oled andekas poiss? Jah, nad ütlesid niimoodi, et sa oled pahane, andekas poiss, aga head, siis tuli see teine pool. Nii et vanemad tõukasid kadaka ja ega laps väga arvamist, kui lapsed ise tahavad klaveri või viiuli juurde minna ja, ja muusikat tegema hakata, ikka alguses tuleb sundida, ja kui me vaatame suurte inimeste geograafias ja siis, siis seal on see sundimise mekkunud ka juures, aga muidugi kõike saab huvitavaks teha. Teise mängis hästi viiulit. Tähendab õppis viiulit ja temast ei saanudki osaliselt viiuldajat, aga ta õppis viiulit mängima. Ühe professor Igor Bezos juures, kes on selle praeguse meile tuntud Igor persooni vanaisa kas tsiviilalalisel viiul kahjuks ei ole alles ja ma selle viiuli saatusest ei tea enam suurt midagi, ma tean, et see viiul osteti Peee linnas ühe ühe poole pätsi leiva eest turult või, või oli see siis täiturult. Ja noh, minu minu isa vanematele oli pool pätsi leiba ja sellel müüjal oli siis nüüd üks laste viiuli ja niimoodi see viiul siis siis minu isa õppimise instrumendiks sai ja noh, sellest vist on kuskil kirjutatud ka, mis, mis, mis edasi sai, et, et sealsamas linnas, mis oli siis tookord ka välja saadetud Tallinn saareal. Et seal oli ka üks üks appess kuulus viiuliprofessor Beuroode, kes kuidagi oli sattunud sinna noh, väljasaadetava sinna linna ja siis ta seda viiulit nägi ja läks tema juurde õppima ja kui ta seda tegi, siis tuli välja, et see oli tema viiul, mida ta, millega tema oli õppinud. Asjade rändamine ühest kohast teise ja uuesti tagasitulekuid või niisugusi asju on minu minu arust päris palju ja päris paljude asjadega olnud, tähendab noh, asjad on täpselt nagu mulle tundub, et neil on hing sees kuidagi. Eriti nendele asjadele, mis on käsitsi tehtud. Riiul läks jälle rändena, viidaks jälle rändama ja, ja teadvustada Küsitakse, mis Pillede ise oskate mängida? No kui seda nüüd oskamiseks nimetada, siis klaver on see, mida ma oskaksin mängida ja sünti mängin ma ka. Aga nüüd rohkem, Pilleva ma nagu heal tasemel ei mängi plokkflööti, mida ma oma lõbuks kunagi nagu selgeks Nõukogude ajal oli Moskvas esinemine meie jaoks väga tähtis, kuidas praegu on, kas Moskva on meie jaoks sama tähtis kui varem? Pooldan absoluutne kultuurimetropol ja minu suhtumine Moskvasse on jäänud täpselt samaks, tähendab tähendab, seal esinemine on alati tähtis. Kui te võtate ja lööte lahti Moskva kultuuriprogrammi, eks ole, missugused orkestrid seal käivad, niisugused solistid seal käivad, seal toimub, seal toimub kui selline asi, mis toimub ühes maailma suulinnas mida kutsutakse Poliks ja oma kultuurielult, ma kujutan ette. Mul ei ole nüüd küll möödunud nädala andmeid praegu, aga ma kujutan ette, et oma oma kultuurielu Moskva küll ühelegi teisele Euroopa pealinnale Mida head ja mida ebameeldivat on teil meenutada sellest ajast, kui te olite kultuuriminister? Vaadake, inimese mälu on ju õnneks niimoodi säetud, et, et kõik see, mis on natukene ebameeldivam stressi oma, on see läheb nagu kergemini meelest ära minu mälu alba ekstra hästi niimoodi sealt. Et see, mis on nagu ebameeldiv see on kergemini nagu läinud ja ütleme, kui meeldivatest asjadest midagi meenutada, siis ma mäletan väga hästi, et kogu selle aja jooksul peaaegu neli aastat, mis ma ministeeriumist ütlesin sa ju igasuguseid probleeme lahendatud, kaasa arvatud aidatud ka kunstiinimesi rahaliselt eks. Ja tegelikult meeldivaks, et vaadake, üks inimene ikkagi tuli tänama ka, tuli sõjamaid summaga. Aga aga mis meeldivat, vaadake, inimene teeb oma elus. Igast erinevaid asju. Ja igal juhul on, on need aastad jäänud minu mälestustes meeldivate ja, ja tühistena kirja ja samal ajal ka rõõmustavalt loominguliselt aktiivselt, nii et see ei tähenda mingisugustest loomingust auku. Mu loomingunimekirjas. Väga palju asju ma mäletan, et nii tore oli, kui ma sealt ära tulin ja see lõppes väikse skandaaliga, minu oleksime ministeeriumist ei mäletagi enam sellest, et jah, aga aga ma mäletan selle skandaali, anekdootlike toredamaid külgi skandaal seal mis tast ikka meenutada ka siin puldis lihtsalt finantseerimist ja kultuuriasutuste finantseerimist, aga, aga tore on see, et kui ma sealt eesti inimeste ära tulin siis ma kirjutasin üles, sain vist neli lehekülge niisuguseid, ainult ühelauselise, et mis, mis on tehtud neli aastaks oli seal ikka päris toredaid asju ka, noh alates sellest samast autorite õigusi kaitsva seadusloome algatamisest ta küll minu ajal ei lõpetata selle algatamisest ja ja mis nüüd otseselt puudutab muusikat ja kunstnik, eks ole, autorite ühingu loomine ja kõik need asjad, mis on, mis on täitsa suured ja vägevad asjad praeguseni või või noh, niisugune asi nagu, nagu Eesti kultuuripäevad Saksamaa all asuvas, eks ole, ikkagi euroopioshikultuurtaagemalt, Estland olin ikka tähtsündmus tookord seal ja ei varem ega hiljem ei ole niisugust kolossaalset suurt sündmust suudetud teha muude Saksamaal Eestis on ikkagi üle 800 inimese, oli seal meid meid tutvustamas, tähendab see Eestimaad ja eesti kultuuri ja selle aasta pärast kaks, nii et et noh, see on ka muidugi kindlasti üks asi, mis, mis meenub selle aja jooksul, mis oli otseselt ministeeriumi töö, nii et ei kahetse seda aega sugugi, absoluutselt. Kuulge, kui me hakkaksime midagi kahetsen, mis on tehtud, siis on see ei ole viljakas tegevus, kahetsemine üldse, viljakas tegevus. Ma tegeleks parem, meil on nii vähe aega elada, peaks tegelema nende asjadega, mis on natuke viljakad, eks ole Küsitakse, kas teie perekonnaelu on olnud õnnelik? Väga. Meil on kolm väga toredat last ja ja. Ja see mõistmine, mis Bergonsolma, ma olen selle peale väga-väga uhke, õnnelik. Muidugi on meil ka mingisugused raskused, aga need on need, mis tuleb nagu ületada. Ja need perekondlikku laad ei ole probleemid, mis ikka tekivad. Aga kunagi ma arvasin, et ei ole vist õnnelikku perekonda kui minu oma, aga nüüd ma olen sellega nii ära harjunud. Kee tsiteeriksin Aldur ruuminsteini ruumist enam kunagi öelnud, et ma soovitan kõikidele muusikutele tütreid. Tütred mõistavad ja imetlevad isa vaatamata tema veidrustele. Nad teavad, et kunstnikud ei saa kunagi päris täiskasvanuks pojad ei saa sellest tihtilugu aru, mis teie sellest asjast arvate? Siin võib olla mingi tõetera sees. Ja, ja see nüüd, et kunstnikud ei saa kunagi täiskasvanuks, see on absoluutne tõsi ja, ja ma loodan, et minuga sama asi ei juhtu, noh tähendab täiskasvanuks saamine ei ole nagu ukse ette. Ega muidu ei ole võimalik seda, mida kunstiks nimetatakse üldse tehagi, sellepärast et see lapsemeelsus peab ikka sees olema juba pelgalt sellepärast, et olla nii naiivne, et arvata, et sinu kunst kedagi üldse huvitab süvend. Aga tüdrukud on ju väiksed naised ja ja, ja siis ütleme siis suured mehed on väiksed poisid ja küll seal on ju igasuguseid võimalusi, aga loomulikult põhjata näe, et isa oleks suu ja tugev ja igal juhul mitte hajameelne, eks ole, ja poisike, eks Tralla mööda maailma ringi, vaid ikka ikka vägev mees, kelle poole vaadata, eks ole, loomulikult nad poisina tahab mehed olla mehed meestele poistele. Need loogika. Küsitakse, kas tunnete vahel puudust oma kauaaegsest sõbrast Peeter Lilje? Väga tihti väga tihti ja siin siin on üks. Nüüd hakkad selle mõttega nagu Harjumaa seda selle kadumise mõttega, aga, aga üks tore asi, elu on ikka fantastilised seatud, üks tore asi on ometi niisugused asjad, mis, mida nimetasid mälestusteks ja ja ka kalisuses kujutelma. Ma tihtipeale nagu seda on kuidagi rumal rääkida või kuidagi see ei tule nagu jutuses nii hästi välja, kui ma praegu hakkan rääkima, aga, aga nimetame seda ikkagi niimoodi, et küsida nõu, mõtled, kuidas Pietro seda teinud või või mis Peeter sellest arvaks või? LähiKurina vaata Peetrit, eks ole, noh sõna otseses, kes väga, väga tihti. Ja see on, on ju me oleme siis ikka ikka nii. Nii, head tuttavad, sõbrad omavahel, et saab, mis asi juhtuda, eks ole. Kui suur on üldse teie sõprade ring praegu? Vaat siin on ju kaks astet inimestevahelises tutvuses, eks ole, üks on nagu tuttav ja teine nagu sõber ja ja loomulikult on sõprade ringkond palju väiksem kui tuttavate ringkond ja ja vahepeal minu tutvusringkond oli päratu ja nüüd on nagu natuke väiksemaks jäänud ja, ja, ja ja vaat ikkagi see, kust algab sõprus ja lõpeb lihtne tutvustele tutvus, see on ka üks mees, on rajamärk kuskil. Ma ütleks, et, et. Ma loodaks olla väga paljudele inimestele sõber. Ja, ja loodan ka, et mul on päris palju sõpru, nii et selles mõttes ma ei usu, et ma kuidagi eraldi Valgre kirjutas väga palju muusikat ja räägitakse, et suurem osa oma loomingust kirjutas ta vindise peaga. Kas te olete proovinud vindise peaga midagi kirja panna? Ma olen vindise peaga kirjutanud mõne kontseptsiooni üles, seda küll. Aga vindise peaga tööd teha, vaadake see on väga raske. Rajal võib muidugi puhtformaalselt töötada, endise, see tähendab lihtsalt neid noote kirjutada, mida sa niikuinii kirjutaksid, eks ole. Okei, see võib-olla siis niimoodi, et sul on natuke võetud, aga, aga üldiselt ma ei pea nagu vindist pead siis kui ma töötan seal töövälisel ajal, aga see võimalus, aga, aga Valgre puhul ma saan sellest aru, vaadake, kui sa. Ja ma usun teisedki, eks ole, kui on tegemist natukene improvisaator doose muusikaga või ütleme, hakkad laulma laulu, mida tegelikult veel ei ole, eks ole, siis sa võid vindise peaga tähendab kergemini sama põhjusel et on natuke kriitikameel nagu nõrgenenud, eks ole. Ja siis seal fantastilisi asju välja tuli, ainuke asi on see Nad, kas ei jää meelde või? Teised ütlevad jube kihvtilt, laused ei ole isegi mitte midagi sihukse asja ma olen kõrvalt näinud küll. Aga minu, minu töö puhul ma. Ma pean olema ikka kuidagi kaine. Küsitakse, millisest oma halvast iseloomujoonest tahaksite lahti saada. Mul on neid nii palju, ma tihtipeale nagu mul on selline tunne, et, et et ma liigun nagu enesehävitamise teed mööda ja noh, tähendab sees see on nii, aga see on, see on nii kuidagi minulik ja ja siis ma satun igasugust ta fääridesse, mille ilma milleta elu oleks poole vähem huvitav ja ja ma ei tea, võib-olla see, aga tegelikult muidugi, mis esimesena pähe tuleb, noh, laiskus. Kohut oleks, kus sellest, sellest võiks ikka lahti saada. Kate, mugav. Ma ei ole püsiv, võib-olla mis need püsimatus on ka niisugune kehv momenti sul on. Aga samal ajal, kui ma tegelen millegagi, mis meid huvitab, siis ma võin teile väga raamatu pidajalikult püsi olla. Ma ei oska öelda neid, neid asju, millest ma tahaks lahti saada nii palju, et ühte nendest, nagu ta austada, esile tõsta, oleks võib-olla minust väär. Aga virgem võiks küll olla ja ei pruugiks nagu kõiki asju viimase minuti väljuvate Küsitakse, kui teil oleks võimalus valida endale teistsugune välimus, kas või mõne filminäitleja oma, kelle välimuse valiksite. Teate, mina olen enda omaga täitsa rahul. Ja ma ei taha sellega öelda, et pole hullu iga midagi. Ma noh, me tulime praegu just sealt Lõuna-Eestist ja ikka käidi poisiga ja ütlen talle, et kolinat ei sirge seljaga või natukene uhkema kallakuga tähendab. Nagu kui, kui vaatate ringi natuke, kuidas me ennast üleval peame või kuidas me käime, kui lõdvalt, eks oleme me oma keha valitsema kõik nii edasi, siis ma tegelikult sooviks kogu meie seltskonnale meie eestlaskonnal natuke võtaks kui ka suveajal, kui kui me oleme eriti võib-olla rohkem nähtaval. Isa oli mul küll selline, kes pani mu selja sirgeks sirgelt istuma ja tähendab, mul oleks väga raske sellest kehast loobuda. Ma ei sooviks kellegi teise välimust. Väga paljud inimesed ei suuda vaikusega harjuda, isegi metsa minnes võetakse raadio kaasa. Ameerikas pidid isegi müügil olema helikassetid tänavamüraga, mis on mõeldud nende jaoks, kes ei suuda vaikust taluda. Kas teie oskate vaikust hinnata? Ma usun, et väga vaat ma olen viimasel ajal eriti, see kuulmine läheb kuidagi nii teravaks või tähendab sa ma kuulen niikuinii väga hästi noh, ta teravalt igast kaugeid helisid ja, ja see on vahest koormav. Ma ei taha, aga ma kuulen näiteks juttu teisest toast, eks ole, või, aga ma ei taha seda kuulda. Ma teen tööd ja, ja noh, kui ma täitsa sees ei ole, eks ole, ma kuulen seda või ma tegelen mingi muu asjaga, mis ei nõua 100 protsenti tähelepanu, eks ole, noh, ma ei tea, 100 mõnda faili ära või midagi. Ja, ja siis ma saan kõigest teada, mis ümber ma ei taha, ma ei taha nii palju, ma tahaks palju parema meelega vaikut muidugi mitte absoluutset vaikust, vaid vaid looduslik vaikus, suurus, väga kena asi. Ja, ja paljud helid, mida me tekitame väga intensiivselt mingi kõri peale tekkimine või või siis ka mingi lohakas hääldus või noh, ma ei tea, noh ühesõnaga et need helid järjest rohkem helisid on, mis mind häirivad. Aga kõige rohkem häirib, muidugi solvab tegelikult ka nende inimeste tegevust, kes tulevad näiteks meeleranda, võtavad oma oma valjuhääldit, raamat raadiot kaasa, panevad need üles ja siis oma koertega mängivad, samal ajal kui tümps käib, eks ole, tähendab, see, see on kuritegu, tegelikult. Selle peaks, mis tähendab, ära keeran, peaks, aga noh, seda, seda ei tohiks olla nagu niimoodi. Tähendab sa ei tohi oma tegevusega teisi inimesi häirida, see on absoluutselt selge. Ma olen olnud paar korda keskkonnas, milles on peaaegu et absoluutne vaikus tahab, looduslik absoluutvaikuses on Islandil. Ja ma läksin hullemaks, kui jänkid läksid, kui siin on nüüd öeldud, et on lindistatud tänavamüra. Ma lindistasin seda, seda Islandi absoluutset vaikust oleks, seal ei ole ju puid, eks ole, ja ja see lehekohin, mis meid saadab tuule ajal, see on hoopis teistsugune, kui see tuule seni mis tuleb, mis on Islandist, mis ei kohta oma teel ei lehti ega ka rohtudest, seal on sama see tule heli on hoopis teistsugune ja ja selles mõttes on see keskkond niisugune naljakas, et juba noh, puhtalt pelgalt kuulates on, see on see Marsi peale, et ei teadnud, kuhu vaadata või mida teha tähendab mingid asjad nagu korda need on midagi teistmoodi, täiesti. Räägitakse unetute selle linnainimese kohta, kes sattudes hapnikurikkasse keskkonda, ei saanud ka midagi muud teha, kui läks, nuusutas natuke törtsu Turust CO kahte juurde, et tunda ennast hästi. Nii, ja viimane küsimus, kust lipu lipu nime sai? Mul oli vend ja tema nimi oli Tammo ja temale siis tammest tehtud hoiu ma olin siis niisugune rohkem nagu Lebane mees. Et Lyndon lebas tehtud ja, ja kuna Tamo nimi lõppes oode aega, siis ilmselt pandi selle poole ka ood, sõja on, on Lepo minu nimi sellest ajast peale. Tõsi küll, meil oli üks perekonna tuttav ja minu teada ka ainukene teine leppo, kes üldse Eestis on tegutsenud, Lepo Mikko. Aga ema väitis mulle küll, kes mulle selle nime pani, et mingit otsest seost siin nagu enamikul ei ole. Aga aga ma olen selle nimega täitsa rahul ja teisalt kui hakata nüüd teda mitte lepast tuletama, vaid vaid vanast soome-ugri sõnast tüvest millest tuleb eesti keelde lebama, eks ole, ja ja millest lebo asend on vist veel soome keeles praegu noh kui on, kui on nüüd valvelseisaku vastand, eks ole, ma ei tea, mis tal siis nüüd mitte, valvel. Lebo asenda. Ja sellest tuleb muide ka ka vene keelde üks sõna, mille nimi on lebotada. Mises vägevasnikulin filmis ma mäletan, suurt elevust tekitas nii et nii, et seda on võimalik mitmeti tõlkida, tähendab mina olen arvamusel, et inimese nimed ja nende käitumine ja väljanägemine lähevad kuskilt kokku. Et kas inimesed lähevad nüüd oma nime, nägu või isa, ema panevad lapsele nime missuguseks, laps ka, ma ei tea, kuidas see asi on, aga igal juhul nimed ja, ja inimesed lähevad kuskilt, kui need, see, millest me siin rääkisime, negatiivsetest iseloomujoontest või kui ma nüüd ütlesin, laiskus ja noh, mugav seal see kõige õigem sõna, aga mingi niisugune asi ja see, mille nimi on siis lebo asend või siis kaalia Fatah, mis on lihtsalt mitte lihtsalt ilusaks, vaid, vaid ka vaid ka kena ja lahke ja nii edasi, siis, siis ma ei tea, võib-olla siin midagi midagi. Suur tänu, Lepo Sumera, öelge, milline küsimus teile kõige rohkem meeldis, selle esitaja saab väikese auhinna. Oi, mulle meeldisid väga paljud küsimused, üks küsimus päris meeldis, mis oli, kus oli tsiteeritud mind mitte sellepärast, et mulle meeldiks tsitaate kuulata, vaid tegelikult, et see küsija on puudutanud minu seisukohalt ühte olulist asja, nimelt ma tahaksin hirmsasti kirjutada ühte ooperit nüüd praegu mitte ooperiteatri valimise puhul, ma loodan, et see kunagi valmis saab vaid vaid ma olen liikunud ise nagu sinnapoole, et jõuda sinnamaani, et ooperit, aga just sellist, nagu ma ette kujutada. Et võib-olla see on lihtsalt, see puudutab mind isiklikult. Teine hea küsimus oli see, mis puudutas Subertide prille. Ja ka see on selles mõttes tore küsimus, et, et siin on küsija tegelikult vist eeldatavalt teadnud vastust ja ja samal ajal See vastus, mis ma andsin, on minu arust tähendab minu puhul absoluutselt täpne ja ma ei saagi enda voodile ligemale tuua pliiatsit ja paberit, et ma siis ei pruugiks nagu üles tõusta ja töölaua juurde minna teise tuppa, et kui ma seda teeksin, siis ma läksin juba natukene liiga laiskemai, tõuseks üles ja mõtleks teie juures natukene edasi seda formuleerida, mis mul pähe tuleb, eks ole. Nii et siin on, et see on vist lihtsalt samuti väga isiklik küsimus. Ilusat küsimus on kaks küsimust ja minu arust küll jah. Suur tänu, aitäh teile kutsumast. Persona saate külaline oli helilooja Lepo Sumera persoone. Saate auhinna saavad Kaidi laiv Tartust ja Aadu ammer Viljandist. Vestlust juhtis Marje Lenk. Saate lõpetuseks kõlab Lepo Sumera Pala aastast 1981 esitab Kalle Randalu.