Tere õdagust raadio kulla ja oleval privaldo ja kõnelejad Sipakas Miik andjaasiast. Võro liin on Kandle kultuurimaja, tule kolmandal jõulupäeval kootusse nime Taiv con kõneldakse päämiselt võro ja setomaa nimmist, näide vanusest ja kirja pandmisest, päeva kõrralduse, rahandusministeerium ja kodusse nimenõukogu kotusse, nime nakkas pääle kell 11 ja oodata oma kõik huvilsel mille poolest oma esijärelise Vana-Võromaa kodusse, nime ja kunstnuid Olessi kirja panda, kõneles kodusse nimeuurija Zarevar Võro instituudist. Eks Naama. Esieral lihtsalt huvi pärast eesti piirened muidugi võru keele tegemine tollal mõte on võimalik need kirjutada, kas võro peratselt Väigi ratta siis niimoodi, et ma nagu juba ära Eestist, et ja tegelikult me näeme suurt mitmekesisust olend, kuis nimiväärtuses kasvõi maa ühtsusteni säänest arvamist väga palju, et nimipeasse kirjutama, nii nagu näit 150 kaid 100 aastat tagasi. Ta oli aga hinemiseni kohaste tuugai mõist arvestajatud haigu kira viis hoopis Tõne nime peaaegu niisama või kuises õige veidikese muutunud vao Josulaga nende kirja panna 105 on väga palju muutunud. No too mõni näide, võtame siin kas või samast kaikakandist hom, sääne, talurühm nagu suures tähenduses suurt sööduvai Eesti keele suur Alema kossesseerdu paluti, vanast kirjaviisist on siin ka näitluses suure seire suures ereda muidugi ei ole, eks suure seeruvam, aga jumala Olandud õõd ka e-ka kirjutada ja nii võivadki tekkida, keda ta teistsuguse tõlgenduse nimmil näen. Sammas mälest kõge kinendavai Uma päratsenda Vana-Võromaa katesse nime Mäeltse sulle ökopähe halgatase ega ruutkilomeetri peal on midagi huvitavat, et kui mul on siin jällegi kaardipildil mänegi kats, ruutkilomeetrid vallale ja ma siia pilgu peale viska ses näärtuses omm, üits, sääne, väikene talukotus või kandikotus, mõisain nagu käokingu väga illust, tolle kõrval on vist Tõne kotus Misso märka onu, mille nimi koti lõime. Mõnikord on sentsid nimi tõesti oma maru poeetilise või ilusa häälega ja, aga mulle nime uurijale pakkuva hoopiski huvinetuses säänse talu nime, mis ei paistva esimesel pilgul läbi oma kaeses mulle kuamiilsuses instants, talu nime nagu Dixi või küüdre paiga ka, et millest tuleva ja tegelikult na tavaliselt tuleva vannust Inemise nimmist, noh näete, sest Dixi tule päästmine Dictusest pendiks ehtiks. Ökol hakkas pääle jõulukuu ja hinne jõuluon vana Võromaa muuseumen, kipp, haig, latsile teeteks kõiksugu maitse jõuluettevõtmisi. Mina plaanin läti piiri veeren Mõniste talurahvamuuseumi, kõneles muuseumi tegevviisi juht pasuhhaanitsi Roomet. See aasta meil säändene programmele mõeldu ja jõulumaal suur muutust haig tuu perast, et jõulumaa ülemnõukogu on kahtluse alla säädnu jõuluvana ametit Jana sooviva jõuluvana oma kõrge vanuse tõttu pensile saata ja tuu perast siis ülemnõukogude, eks ettepaneku, et tule kõrraldada uue vana valimise, et jõuluvanale tule leida mantlipärija ja siis on meil ka kandidaadi tammevana lusti vana vana vana Eurovana ja muidugi oma senist positsiooni soovib säilitada ka hääl ja armas jõuluvana. Teil on muuseumiga sääne kannu asju puult. Kui palju seal kätes seal kaotuseks. Ega Taiv tuberast, et Mõniste kuul on meil ökova naabri ja seal koolilaadse ega päivastava kommi ja Peipsist Tubuutomeil petuniimudu, nagu ta oli esimese Eesti vabariigi haigu ehk siis enne neljakümnendaid aastaid Olsel but, kus talurahvas käre ja ossa kõkke tuud, mida neil ega päiv vaja Holl ja minule ta taastanu seal bodynmy müümi kõkke tuud, mida seal müüdi ka esimese vabariigi käigu vähem on seal toidukraami, pigem rohkem on seal käsitööd, portselani, klaasi, silgupüti, Oleynukan, silgu pütom, üks nukan ja suvel on seal kassilgu seen, praegu ei ole silgu oma kõik ära ostetud, aga suvel oma seal periscilguka seen. Ja ongi selleks korraks kõik, saates jäätise kokku, Harju Ülle lugi, Valtri Valdo vahtlane võrokeelne saade tulejal nädali pärast tuleva neljapäeva kell puulsaid sõdagu.