Tere õda, kus ta raadiokulle ole Valteri, Valdo ja kõnele tsipake Miik andjaazi ost minema nädali hõiksi paikliku arenduskeskuse välja ehk, ja oma Dima haava Võru ja Põlva maakonna deegolsambainemise jalansse, kogukonna pundi finantsilme jäida. Põlva maakonna aastaga Kibennas eesti keeli säde inemises kuulutati Trumsi, Marge diaan Räpina kandi kultuuri- ja kogukonna tegemisi, kõrraldanu juba 30 aastake, mida ta preemia saamise Kotsile arvas ja kus kodukandi Elo käiv kõneles Trumsi margi esitäht ümbelt. Ega madust hästi, veel arvu ei saa ma pea esikaadakast järgi vähekese mõtlema, aga Marvad, ekstu külaelu ja kõik, no asja kokku läbi arstide, võib-olla oli siis too, mis kellelegi silma jäi, sul on siis 30 aastat ka kultuuri, kogukonna elu kõrraldamist, saladaken toase muutunu Räpina kandi kogukonnal külma, näe toda ja mõtlesin, et ega ma noortele inimestele midagi väga palju väljapakku ei mõista, kui on ka seal roosa kandis noid mõtteid, mida välja, kuidas siis ma sa noidele mõtetele toes olla. Otele Aga hindaja Osson, jahtuv mõttemaailm juba teistmoodi, aga üldiselt on Elo yks varempaslen. Kas Räpina kandi kogukonnal on kadunud mõte on paremaks läinud, noore oma tegutsema nakanu rohkem näitluses aasta kogukonna ühenduse tiitli tul ka siia kant MTÜ linte tegusad sõidu hindale, Andri oma MTÜ liikmetega omm seal linte kandis häste hoogsalt tegema nanosündmusi, aga ma arvan, terve Põlvamaa on noorteküla, inimeste ja kõigi tegutsete päralt. Tähendab ta on tunnet kire, mehe, filosoofi ja füüsiku kõigu, Madis üldse 10. sünniaastaga päiv põlva lähklilt peri Suurmist tunnust, Eesti riik, Dima Elo ault korgelt köisay kultuuri elutöö preemia, riigivapi neljanda klassi teenetemärgi ja hulgad õisi, auhindu, kõivu. Madis on kirjutanud mitmeid raamatuid, ka võro keelen. Tuusi on tunne, et näitemängu põud ja vihm Põlva Kihelkonnal 14. aasta suvel ja lehte viisi raamatu kähri kerkoman Pekril Kõivu Madisest dime loodust kõneles võro kirjanduse uurija Allasse Tiia. Madis Kõiv oma loonud võrokesi Vargamäe tan Põlvale 10 Pekrydalo conkate 10. aastase alustusen ei lasku võlad, selline pere ja paljugi jaama neid raamatuid lugenud, ütles, aga ta on ju kõik akva nagu perre suguvõsa lugu. Ja Taagina ütles, et, et Kõivam tõteste kirja saanu säänse sama kraadiga klassika Nikon Tammsaare Vargamäe lugu, pakancis, är tundmist ega sugu, Madsen jää lugejale. Ta Beckri talu pere oli päris tavaline talu peremees Jakob on ka Beckri meistri tämbete sõnaga väikeettevõtja ja niigi suitsetas seal taluga saiu ja leiba. Mida Viiast siis Põlvahe võrale müügile napekrilatsed tahtva oppi koolingeb yksüttes tõiste ministeeriumi koolist, gümnaasiumi gümnaasiumist, maa motide, kooli, mammutite koolist, ülikooli ei, Tiia kohes vil tükisse. Õhkas küla põrsalõikaja Peedsa saama kõivu raamatin. Aga mina ses Nimudud alossa ja sa peremehes, kuis lätt Elo edesi naist kuuest latsestanieüts perre, tütar Emma, taht kodu tagasi tulla ja TALO-ist hoolitseda julgusingutzile ütle, et meil oledki, ei vaia mõnestki peenikest uuringut. Arva, et Parhillaki kuubest vigandi noorest üts märg, kui ole tuu pääle, et kas tulla tagasi siiakanti, kas see on nagu kodupaiga jaoks oluline ka sääne üldistust võimaldas so kõivu talulatsi lugu. Nii et siin me saame öelda, et jah, et, et ta peremehe söömas andeteste kõivul, Tammsaarel üttemuudu, aga on ka taevaste esisugu mass näide loomingul nältes, et kui Vargamäe perre, mis luge kõikkalt piiblid arutas Walta üle, sest spektri pere loetas pigem rohkem aulehti Vaises hoopiski filosoof ja saabki öelda, et kähri õigeusu kerk on kõivu loomingut pigem põne maa ja maastikumärk, mitte ususümbol ja Inemise. Nii Taivo Vaichel oledki kõivul, mitte kerku oma puu, esiIranysnavitsiku pedaja. Mina tan Põlva kandi nurmenukke pääle kasuma jätetas Jaaniku mõõtva maaja taevapaist, nagu Kõivesi väga iluste kirjutas. Ja Vaike on ka kimmel ta armastuse asjaga taadelda, ei Beckri raamati nõkva sõnu kaet kõrdagi välla võimalike too pärast, et võro keelendad sõnaolek jäi. Üldse ongi nii, et kui kõivul ole nii tähtsana Sansa abstraktse asja ja teoreetilise, nagu ütles armastus, tõde ja õigus, aga olulitse omana Õhvat samba nagu kotus nältes. Ta kutus, paik ja paiga vaim ongi kõivu mõtlemiseni, loomingul, väega, tähtsa eski, olulitsem, haigi, au, vaim, kahtlemaldam ka hästi oluline just nimelt kõivu vällja, käivitu mõiste võro kuraas, tuhansane seletamalda. Asi mõneti. Aga samandu märk, säänest võrokesed, välladime, sajand hoopis Elo litsemba olekud rõõmsamba oleku quics, midagi säänest hõngu Nomsistu lasteaiast tõkvatselt alla toda ei peeta, nagu hindan, kinni. Gea taht kullelda tükikesi kõigumaadisse võrokeelsest loomingust saadud deta vahtsa koduleheheli vait e pääl ja ongisi oskas kõik saate saatuse kokku. Harju Ülle lugi valt privaldo vahtsena võrokeelne saade tulejal nädali pärast tuleva neljapäeva kell puulsaitse õdagu.