Selle helisteni veedame taas kord kunstniku ateljees. Martti Soosaare pärimistele vastab Nikolai Kormašov aga enne jutu algust Nikolai karmast soovile südamlik õnnesoov tema tänasel 50. juubelipäeval. Olen olnud mõned päevad. Vana sõbra Nikolai gurmašovi talus, õigemini küll mitte talus, vaid suvekodus Petseri lähedal kool, ja sa oled need 50. Kui palju sellest sa oled elanud Eestis? Jah, rohkem kui pool elu. Sa oled sündinud Muuramisse, on siis Moskvast paarsada kilomeetrit, eks ole rohkem, aga nojah. Sinul on niisugune ideaalne või vähemalt ainulaadne perekond. Kogu su perekond on kunstnikud või saamas kunstnikeks Ura mõtlen seda, et et sina oled vabariigi teeneline kunstnik, maalija. Su abikaasa. Luule on teeneline kunstnik, keraamik Su vanem poeg Andrei. Õpib kunstiinstituudis graafikat, Graskad neljandal-viiendal viiendal, viiendal, kus ja noorem Poekoorest Orest kavatseb ka nähtavasti tulevikus ta küll nüüd läks alles üheksandasse, eks ole. Kavatseb ilmselt ka tulevikus, igatahes joonistumas ta käib siin maal ja ja talvel ka harrastab seda kavatseb minna kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel ja see on hirmus hirmus. Hoid see on ohtlik ja muidugi kunstist rääkimine. Üldiselt kunstnikul on küllaltki raske asi ja sellepärast võib-olla teeme niimoodi, et, et sina lähed üle oma emakeelele, sest sa mõtled ikkagi vene keeles, kuigi sa oled üle poole elu elanud Eestis. Missugune suhedel on kunstiga? Mis kunst tähendab teile teie elus? Hea kuulaja seda linti hiljem raadiomajas kuulates tekkis mul kahtlus, kas igaüks kõigest õigesti aru saab. Seepärast teen venekeelsete lõikude järel igaks juhuks mõnesõnalise kokkuvõtte. Äsjakuuldud lõigus oli mõte selles, et kunsti ja esteetika normid mõjutavad nende kunstniku pereelu igal ajal igal pool ja siis nüüd ka maal olles. Nähtusi võrreldakse, heinatakse sageli lausa tahtmatult juba esteetika seisukohtadelt. Kunst on siis kolmas soovidele nagu elurõõm ja piin, nagu ta ütles. Karma saab leiab, et küpsele kunstnikule peab eneseväljenduskunstiloomingus olema eluvajaduseks. Ainult see õigustab tema püüdlusi. Ainult nii täidab ta oma kohust. Nikolai Furzov Tallinna kunstihoones oli meie viimase aastakümne maalist läbilõige. Seal oli neli või viis sinu maali väljas. Kuidas sa hindaksid meie tänast maali? Inimestena üldse vähem maalis Moosnikud. Kui nüüd veidi nagu unistada selle näituse taustal, mida sa tahaksid näha järgmisel sellisel näitusel Tallinna kunstihoones eksponeeritud viimase aastakümne eesti maalinäituse kohta ütleb gurmašov, et seal pole peaaegu üldse teoseid, mis suhtuksid ellu passiivselt. Maalijad on püüdnud väljendada ja anda oma hinnangu elu nähtustele väljendada oma suhtumist. Seega on kõik kunstnikud omamoodi aktiivsed. Kuigi näiteks Jüri Palmi Peeter modistan loominguliselt lähenemiselt käekirjadelt vastandid siis oma teostes väljendavad mõlemad aktiivset kodanikutunnet. Eestimaal on näituse põhjal professionaalselt heal tasemel. Häid teoseid on palju. Lihtsalt elunähtuste illusteerimist on vähe, rohkem aktiivset sekkumist. Omapoolset suhtumist. Nikolai Gorbatšovi häirib pisut ainult see, et viimasel ajal on meie maalis kadunud nagu kangelaslikkus. Kolmašov ei igatse tagasi kunagist õõnsavõitu kõmisevad kangelaslikkust. Pigev tugevat mehist sisemiselt pingelist maali. Ta tunneb puudust mehistest nootidest, mis kõlavad veel tänagi näiteks Lepo Mikko maalides. Seda tugeva inimese paatost. Nikolai Gorbatšov leiab, et mehisuse väljendamiseks pole maalis tingimata vaja inimest kujutada. Elujaatav maastik isegi võib sedasama väljendada. Kunstnik leiab, et kuna mehisus on küpses kunstis paratamatu, siis näeme seda juba lähemas tulevikus. Ka eesti maalis taas. Kunst ei tohi jääda vaid meelelahutuseks. Kunst peab olema, peab saama inimese eluliseks vajaduseks, ainult siis ujub kunstnikuna. Rahul. Kas on tendentse, et meil on linna kunstnikud väga niisugused linnaliku lähenemisega ja kunstnikud võib-olla kes töötavad traditsioonilisemat laadis? Kolmas of arvab, et teatud lemmikus teatud industriaalsuse oleme nooremas kunstis mitte tendents, vaid lihtsalt kunstnike arenguetapp. Oma kogemuste põhjal ütleb, et kunstiinstituudi lõpetamise järel linnas elab ja linnas töötav noor kunstnik on teatud määral teravam, otsib teravaid kontakte, eitab teatud teemasid, nähtusi ja nii edasi. Kujutab seega objekte, mis võimaldavad seda teatud agressiivsust väljendada võimete kasvuga, ka ei teki enam selliseid probleeme. Aine pole enam teema väljendamiseni oluline sõnaga siis industriaalsuse harrastusest tuleb näha osa noorte kunstnike ühte kasvuetappi. Nikolai kolmas osa viimastel aastatel oled siia Petseri kanti saanud oma suvekodus ainult paariks kuuks, mida see paar kuud sule. Robot ja sellest hoolimata sa ikka siin kõmaalid. Nii ja seda ilmselt ka siis oma selles väikeses õues. Sa oled seda õue maalinud, neid on suuremaid ja väiksemaid. Nikolai Gorbatšov leiab, et paar kuud suvekodus ei anna ainult füüsilist jõudu, see tähendab ka sisemist nagu puhastumist. Mõtted, mis on üle elanud, selle nii-öelda loomingulised eriti aktiivse perioodi, muutuvad ja paistavad hiljem, nagu teisest aspektist. Uue nurga alt toimub selgimine. See paar muud suvekodus tähendab Kormašovile, et jõudu jätkub järgmise aasta juulikuuni. Maal kunstnik rohkem vaatleb kui maalib. Aastatega hakkab kunstnik otsima stabiilsemat elus ja kunstis. Looduses toimuvad muutused hoopiski nii ruttu kui näiteks linna arhitektuuris, mille ilme võib muutuda juba tunni sees. Hormosof leiab, et inimesele on vajalik tunnetada puupüsivust roheluse püsivust, tunnetada looduse stabiilsust. See annab enesekindlust, annab sügavust ja usku enesesse. Ta ütleb, et tema loomingut toidab uute ideedega oluliselt just loodus loodus oma kestvate väärtustega. Seesama roheline heinama või talu. Kui võimalus ideaali väljendamiseks.