Keskeprogrammi valik kavas on Persona. Saatekülaline on Katrin karisma ja Saadet juhib Marje Lenk. Kuidas seda Katrina noh, mina ei, realisti, leidub kadestajaid, nagu öeldakse, seal on väga viisakas vastusega, kuidas ta tegelikult ja tegelikult ega saaks kurta tõesti sellepärast et kõige tähtsam, mis inimesel olema peab, on tervis jalad, käed käivad ja, ja ja öeldakse niimoodi, et kui hommikul üles tõusid ja kuskilt midagi ei valuta, siis oled surnud. Tähendab, mina veel elan olles saanud korralikult puhata ja kus sa oled puhanud, ma puhkasin Saaremaal Saaremaal õnneks meil ei olnud isegi nii palju vihma kui mandril. Nii et ma käisin iga päev meres ja tegin sporti ja puhastasin kalaja. Tegin kalaja, suitsetasin liha ja kõike nihukest asja, mõtlesin külalisi ja, ja, ja, ja nii et sa oskad puhata. Ma arvan, et ma vist olen selle jah viimaste aastatega ära õppinud, kas teatri järele tunned igatsust teatri järele? Ma igatsen alati. No selles mõttes, et et noh, see on nagu minu eluterve elu olnud ja, ja ma ei kujutagi ette, et ma pea võiks olla ilma teatrite, ma võin olla kas teatris ühel pool või teisel pool, aga ma, ma tahaks ikka olla teatris. Millised on sinu esimesed mälestused teatrist? Minu esimesed mälestused teatrist professionaalsest teatrist on on ooperist ja ooperist Puhhi. Kui ma veel väike tüdruk ja me sõitsime Järvakandi tehastes, ma elasin, sõitsime bussiga vaatama etendust, puheem. Selle päevane etendus, ma tean, seal mängisid. Siis Uno Kreen laulis ta kuulsat mantli aariat, mis mulle juba sellest ajast nagu jäi meelde. Ja minu meelest oli nimi oli vist isegi Paula Padrik. Sinu peres armastate teatrit? Ma usun, et armastati sellepärast, et et ikka käidi teatris nii kui võimalik, olli käidi teatris, aga kuna me elasime, mina kasvasime põhiliselt, eks ole, Järvakandi tehastes üles siis need teatrikülastused olid need ühiskülastused ja siis niipalju kui teater maale sattus. Ega seal ka muidugi mängiti Ale selle Järvakandi tehaste klubis mängiti ka ikka vahetevahel mõningad etendused maha, nii et ikka käidi teatris ja kust sa selle pisikut said? Ei, mina ei tea. Mina ei tea tõesti, kust ma selle pisiku sain. Küsitakse, et miks ma teatrit teen, siis ma ütlen, et ema käskis. Sest et ema ilmselt leidis, et, et see nagu sobib mulle, sina tahtsid midagi muud, mina tahtsin hambaarstiks saada. Mõtle, kui rikas ma praegu oleks hambaarst, eks ju. Ja oma kabinetti oma kabinet oleks. Nii et aga aga ellu saatus tahtis teisiti, koolis on hirmus aktiivne ka. Ma arvan, et küll, et ma siiski olin, sest et laval oli mul hea olla ja Järvakandis sai kõike tehtud, nagu seal sai väga palju igasuguseid spordialasid läbi proovitud ja seal sai ka kõik laulud ja tantsud ja näidendid ära mängitud, mis tol ajal mängiti ja. Ma usun küll, et ei ja siis, kui ma Tallinnasse hiljem kooli tulin, siis kohe pandi mind jälle laulma, nii et et ma olen sellega lapsepõlvest peale harjunud. Panso kooli said ühe ropsuga sisse, sain sisse ja sain teisele kursusele kohe. Sest siis tol ajal oli ju niimoodi nagu praegugi distidele kajasta, võetakse vastu ja siis kaks tükki langes nagu välja eelmiselt kursuselt ja siis ema ütles, mine proovi ja sain sisse. Kas sa mäletad ka, mida sa tegema pidid? Ma mäletan, et mul kästi lugeda luuletust. Ja siis ma olin just lõpetanud keskkooli ja ma olen teinud keskkooli lõpueksamid ära ja siis ma lugesin kõik asjad, mis ma lugesin ära inglise keeles lugesin ära vene keeles ja siis lugesin ka eesti keeles ära, mis mul peas olid. Ja ma mäletan seda, lugesin puuriam, Kloojunjeebackroiad, vihrys krud ja tookad veeriannase voi etos apaatietkadest ja mida mäletan, oli käsitööd ja pidid ka tegema ja ideede ma pidin ka tegema. Aga kui nüüd mulle öeldakse, missuguste tüürime? Ma ei mäleta tõesti, seda, ma ei mäleta, mis ma siis sisseastumiseksamitel eksamil tegin. No see ei olnud päris tavaline, et pärast lavakunstikateedri lõpetamist inimene läks muusikateatrisse, sina läksid. Ega mina, mina läksin, sellepärast mind kutsuti ja ega muidu ma poleks julgenud minna. Ja ilmselt sellepärast mind kutsuti, et just enne seda oli tulnud lavakunstistuudios draamateatri lavakunstistuudiost Helgi Sallo ja siis mõeldi, et et mine sa tea, et võib-olla tuleb sealt ka midagi niisugust, aga tuli hoopis Katrin karisma, hoopis teistsugune inimene. Oled sa vahel kahetsenud ka eksa draamateatrisse tööle ei saanud, sa tegid isegi Draamateatris mõned osad ja räägitakse, et sa mängisid väga hästi. Ma ei tea, ma arvan, et kõik ei ole veel kadunud, ma ei kahetse tegelikult midagi. Sellepärast et noh, elu on ju selleks, et elada ja miks ma pean seda kahetsema, mis ma olen teinud maju põhimõtete vastu ei ole ju eksinud ja aga, aga ma arvan, et mine sa tea, järsku õnnestub veel, kas kutsutud ei ole siin ja praegu momendil, tähendab Draamateatris see küll ei ole kutsutud mind hiljem siis siis kui ma ütlesin ei siis pärast seda nagu ei ole kutsutud, aga ma mängisin seal ikka päris palju etendusi küll. Ja, aga noh, teater areneb ja praegu on need teatrite vahelised suhted on sellised, et aga palju mängitakse lepingutega ja järsku leidub minu jaoks ka mõni roll. Kas sa oled praegu Estonias ka lepinguga? Ei, ma olin Estonias praegu põhikohaga, aga osa neist on lepinguga osa on jah lepinguga ja ja ma ei teagi, kuidas see parem on. Võib-olla on isegi lepinguga varem, tead sul tegelikult noh, see on täiesti ükskõik, põhiliselt on põhiline on ikka see, et saaks nagu teatris mängida. Helgi Sallo ütles Persona saates talle operett tegelikult üldse ei meeldi. Muusikal on tema arvates parem, seal on huvitavamad karakterid ja arenev sündmustik. Kuidas sinul vahekord operetti kanda? Noh, mina võin öelda seda, et, et mina olen elus teinud nii muusikali kui opereti operett, et ma ei ütleks, et ma seda operetti noh, tähendab, ütleb mulle nii väga ei meeldi ta, jah, ta on tõesti niisugune omamoodi žanr, mis tegelikult nõuab inimese käest väga palju, seda ma olen enne ka öelnud, et ta nõuab niisugust. Täielikku andumist, nõuab nagu iga iga iga teatrižanr, aga selles mõttes ta nõuab inimeselt paljude, nõuab sõnakunsti, muusika, tantsu ja peale selle ka veel isikliku väga suurt sarmi, millega siis ühesõnaga selles selles selles žanris läbi lüüa, sest et need rollid, mille peale sind pannakse, on ühest, ühest operetist teise, teise küllaltki sarnased. Ja, ja nii nagu Endel Pärn ütles, et niisugune tunne peab olema kogu aeg, et 100 grammi šampanjat sees. Et noh, teen nagu sädemeid pilduma ja särama laval ja. Aga muusikalis muidugi sajanelgil tõesti õigus, et, et karakterid on huvitavamat, ma arvan, et mulle mõlemad žanrid meeldinud, kas pole hirmus töörügaja teatrisarja nähtsa palju vaeva ja ega ma nii väga palju vaeva ei näe, seda mulle Helgi ongi ette heitnud, et miks ma liiga vähe vaeva näen, et nad võiksid asja tõsisemalt võtta. Aga, aga mul ei ole kunagi nii palju aega, et ma saaksin kõik muu ühesõnaga ära unustada ja tegeleda ainult ütleme, selle etendusega, sellepärast et elu nõuab ka ikkagi oma osa ja ma olen selle peale elus mõelnud ka, et ma oleks võinud siiski mõnda asja tõsisemalt võtta. Kas sa selle musta tööded ära kõik teatri proovisaalis või, või teed kodus? Ikka kodus ikka olen ka ikka mõtlen ralli peale ikka ja kui kedagi kodus ei ole, siis eriti ma saan nagu pühenduda oma rollile selles mõttes, et huvitav on see, et ma ei taha nagu laste teisi inimesi segama. Kui ma mõtlen oma rolli peale või kui ma küsin kellegi käest midagi, see on iseasi, aga kui te iseenesest topib minul oli vahele, siis seda ma ei kannata. Klaverit mänginud hästi ei mängi ma lihtsalt, ma õpin, noodid selgeks ainult, aga ei. Põhilised, mis minul muusikalise poolega on teinud, minu kontsertmeister Illa, millistel, kes on minuga tegelikult väga palju vaeva näinud. Ma ei saanud klaverit õppida, sest meil ei olnud klaverit Järvakandis ja siis juba hiljaks, aga selle tõttu ma olen sundinud oma tütreid ikka klaverit mängimas, et inimene tahab ikka teostada ennast, ütleme oma laste kaudu. Kui palju nad üldse sinu töö vastu huvi tunnevad? Heinad tunnevad ikka huvi küll, selles mõttes nad käivad etendusi vaatamas ja minu vanem tütar on ikka väga kriitiline ja tema, tema arvamust ma täiesti usaldan. Et kui ta ikka ütleb pärast seda tee, siis ma tõesti seda ei tee. Kas sind on kriitikud ka kritiseerinud? Üldiselt, kriitikute on mind ikka päris hästi hoidnud, ega nad ei ole mulle lausa lagipähe ajatanud, et et ei kõlba või niimoodi. Aga selle tõttu ma, ma isegi mõtlen, et tegelikult kriitik ikka on ju, peaks olema näitleja sõber. Et seda seda kõike teeb, mis ta lehe kaudu näiteks ütleb, ta peaks ütlema seda asja huvides. No on meil üldse tõsiseltvõetavaid muusikakriitikuid, tähendab, kes oskavad opereti ja muusikali seal paika panna. Ma ei tea, ma arvan, et, et nii nagu meil Eesti vabariigis paljud asjad on asja asjaarmastajate tasemel, nii ma arvan isegi isegi kriitikute suhtes niimoodi. Et ma arvan, et noh, et vihma päeval ma tema on, tähendab opereti suhtes võib-olla päris õigel arvamusel, sellepärast et et see on selline žanr nagu eelmisest ajast, ütleme eelmisest põlvkonnast veel paar põlvkonda tagasi. Seal peab olema niisugune mingi nagu ajastutunnetus, ka opereti, ma arvan. Ma arvan, et opereti saaks niimoodi teha, et et me võtame selle opereti noh, ükskõik mingi noh, kõige lihtsam variant, klassikaline, ütleme Silva ja toome selle tänapäeva, me ei saa seda teha. Sellepärast, et, et seal on kaasas selle ajastu tavad, selle ajastu kombed. Ja, ja sellepärast see inimene, kes kritiseerib operetis, peab seda ajastut väga hästi tundma. Nii mõnigi näitleja on tõdenud, et pärast neljakümnendat eluaastat läheb elu teatris igavaks. On vaja uut tõuget, uusi ülesandeid või siis kokkupuudet geniaalse inimesega, kes avaksinud hoopis teisest küljest. Kõige parem oleks muidugi, kui sa oleksid ise geniaalne inimene, kuidas sulle see mõte meeldib? Väga meeldib, väga meeldib, sellepärast see, et inimene muutub ja meie muutume tähendab iga sekundiga iga minutiga me muutume ja, ja kui me oleme jõudnud 40.-sse eluaastasse, siis, siis paratamatult me oleme nagu mingi etapi oma elust juba läbinud. Ja, ja selleks, et, et siis tõesti nagu võib-olla noh, nagu ütleme, uut lehekülge pöörata, selleks on tarvis ühte inimest, keda sa usaldad ja, ja, ja, ja kes kes tahab sind aidata ja selleks võib-olla tõesti on niisugune lavastaja geniaalne lavastaja, kes, kes seda suudaks teha. Oled sa töötanud geniaalse lavastajaga? Ja ma olen töötanud küll, aga, aga see oli siiski minu nooruses ja võib-olla see on ka võib-olla niisugune nooruse unelm, aga minu jaoks Voldemar Panso oli minu jaoks täiesti geniaalne lavastaja, sellepärast et esiteks ta muidugi oli minu õpetaja, teiseks ta oli see, et Ta oskas mind helisema panna, mind mängima panna. Ja, ja ma mäletan seda, kui me tegime Smuuli Lead, mängisime. Õigemini tegime Lea proove Draamateatris ja siis kuidas see proov tegelikult tagantjärele vaadates see, see oli, see oli väga pikalt kestis ja minule tundus see nagu oleks pool tundi olnud, sellepärast et väga intensiivselt töötada. Ja mäletan seda isegi Panso jooksis lausa saalist linud jooksujalu, ruttas jälle lavale, ütles mõne märkuse, sest need olid niisugused märkused, mida ei saanud öelda niimoodi karjudes või kõvasti, see oleks ära lõhkunud selle meeleolu, mis tekkis seal proovile laval, eks ole. Ja see, see oli nii-nii minu jaoks oli niivõrd kihvt ja pärast seda ma tundsin järsku, et kui proov lõppenud, pinge langenud, mind ei olegi olemas, ma olen nagu nahk, olen ära väsinud kõik. Aga see oli nii huvitav ja, ja, ja tõesti minu jaoks tema oli tõesti geniaalne lavastaja, selles mõttes ta oskas lahti teha näitleja kas praegu on vahetevahel igav? Ei, igav ei ole, igav ei ole, aga, aga niisugust lavastajat praegu momendil küll lein, kes oskaks minu hingekeeled helisema panna või kes tahaks seda teha? Mida sa ise tahaksid teha, on mingi mingi töö, milles sa noh? Muide ma tõesti tahaks võib-olla mängida mõnes mõnes heas draamalavastuses kaasa. Nii et lavastajad, ange, tähene, cation, kõik näitlejad on alati valmis, mitte mina üksinda ja kõik on valmis, kõik tahavad mängida, mängida, ma kohtasin ühte ärimeest, kes seal enne näitleja olnud ja siis kesingutesse elada. Väga hästi. Aga mängida tahaks ärimaailmas ka mängida ja kes seal on, teine asi, tähendab, seal on ikka vaks vahet ärimaailmas on. Tähendab, peab kogu aeg oma tundeid varjama, aga laval peab kõik esile tooma aja, nii et see on ikka ikka väga suur vahe. Käes Estonia teatris on praegu midagi sellist mille üle uhkust tunda või millega eputada. Tea, ma ei oska öelda selle peale, sellepärast et Estonia teatris minu jaoks on, praegu on kõik vanad lavastused ja, ja mitte midagi uut, Estonia teatris praegu küll mängima ka momendil ei ole minu jaoks midagi uut, aga, aga mul on üks, üks üks uus asi, mida ma tegelikult nagu südamevärinaga ootan, on, on Ivo Eensalu lavastus, linnahallis on kuningas ja mina mille esietendus peab olema 28. novembril. Muusika, labast muusikalavastus, Rogersi muusikal. Ja, ja ma nüüd ei teagi praegu päris kindlasti kest minu partneriteks seal saavad aga igal juhul draamanäitlejad. Nii et selles mõttes on väga huvitav töö. Nii et on, millele mõelda on, on selline küsimus, kas tunnete end teatris nagu teises kodus ühises peres või istub seal igaüks oma nurgas. Vot see on väga hea küsimus, sellepärast et ühist peret ma teatris küll ei tunne. See ühise pere tunne on nagu Estonia teatrist ära kadunud, kõik on nagu omaette ja, ja igaüks võitleb nagu iseenda eest ja ja, ja see on, see on, see on minu, minu arvamine, mina lohise ilus aeg. See oli siis, kui me kõik noored olime tõesti sellepärast, et, et need on, ei ole enam mingisuguseid nägusid, ühiseid ettevõtmisi eriti ei ole tõesti, mõni saadetakse pensionile, mõnel on juubel, aga, aga niisugust niisugust õhinaga kokkusaamist, et saame kokku ja teeme midagi, sest see ei ole enam Estonia töödel, suhtlete ka väljaspool tööd, ma suhtlen inimestega küll, aga mitte paljudega, suhteliselt vähestega. Ja tegelikult võib-olla see on ka selles, et kõigil on väga kiire kogu aeg ja nagu ei leita niisugust aega. Aga mulle meeldib suhelda niisuguste inimestega, kes ei ole teatriinimesed, sellepärast et noh, see on niisugune nagu kasvõi hobi, isegi selles öeldakse sõprade jaoks peab aega olema. Kas sul seda aega on? Ja suvel mul ikka on? Aga, aga kui on talv ja, ja siis sisendaste kiire ei ole nagu eriti palju. Ega mul palju sõpru ei ole, mul on, mul on paar-kolm tükki, kes on nii nagu mul nagu hingele hingesõbrad, aga üldiselt, ega mul palju sõpru on, need lapsepõlvesõbrad ei ole. Lapsepõlvest ei ole kedagi lapsepõlvest jälle kedagi. Kellega jagate teatris garderoobi ja mis toimub sealpool tundi enne etenduse algust, niisugune küsimus. Ahhaa garderoobis ma olen koos Helmi Puuri Riina Kadaja, Sirje Puuraga. Ja tavaliselt me oleme etendustel ikka koos olnud rohkem nagu Sirje Puuraga, Helmi puur on tema niisugune ta balleti repetiitor ja tema ikka vahetevahel käib lihtsalt seal tädi ja aga Karinaga Tajaga majale. Silvas ma tegin küll koos ka, aga nüüd ma enam ei tee Silvat ja põhilised Sirje Puuraga. No mis toimub sealses etendustel, naine, see on väga huvitav pärast, et, et noh, mina õpetasin sire poolele sellise siukse, halva moekülge, et et alati, kui ma tulen teatrisse ja hakkan rolli tegemist, ma võtan ennast kõigepealt riidest lahti. Ühesõnaga heidan nagu endal selle selle kesta ära ja nüüd lähen nagu teise kesta sisse. Ja Mulle tundus see algus väga imelik, aga noh, nüüd on ta ka ära kirjeldada, mis see täpselt samamoodi. Noh, see on nagu esimene asi, kui ma tulen teatrisse ja siis Krimm ja filmitud ise või ei, tavaliselt ma nüüd viimasel ajal lasen endale teha, mulle meeldib, kui teised teevad mulle Krimmi, sellepärast et ise ma saan elus küllalt ennast minkidele, aga aga mulle meeldib grimeerija mulle grimmi teeb. Ja muidugi õudselt rahvad oleksid muidugi karakter krimidega Estonia teatris, neid karakterrolle ja suhteliselt on ikkagi vähe. Mul nüüd üks on küll, selles nahkhiiremeest mängin aga, aga üldiselt on nagu vähe, kõik tahavad ikka hirmus ilusad olla, kaunid välja näha. Ja, ja noh, siis hääle lahtilaulmine ja jaja ma sul mingid rituaalid ka. Ei mingit erilist rituaali ele käed pesen alati puhtaks, et puhaste kätega rooli, kellel, nagu öeldakse, mul on üks väike talisman, niisugune kivi, mis mulle kõige väiksem tütar kinkis, ise ise tegi, maalis lepatriinu nagu sinna, peale selle ma pean laua peal ja see on mu õnnekivi, niimoodi see mul kogu aeg kaasas, igal pool ka siis etenduselt armulauda. Noh, see on niisugune nagu niuke, natuke ebausklik oled sa niisugune närveerija tüüka viimasel ajal ma olen märganud, et ma ei taha, et mind segatakse. Eriti kui on, ütleme, niisugused suured rollid, kui on niisugune väike sutsakas siis ei ole midagi, siis ma võin vestelda inimestega ja niisama igapäevast juttu ajada, aga see on ikka niisugune suur roll, ütleme, algusest lõpuni vedada. Siis ma ei taha, et mind segatakse, mulle käivad isegi vahetevahel riietajad ja grimeerija närvide peale ma niukse Igapäevase jutuga tulevad ja räägivad, seda ma ei taha, ma tahan olla nagu üksi oma mõtetega. Vahel on midagi segamini läinud. Segamini üldiselt hea, kui mul segamini mul on tekkinud, nagu mõni mäluauk on, seda, see oli mul esimene kord oli siis, kui ma olin, issand, kas ma olen natuke üle 20 siis mul tekkis ükskord Lea etenduses niisugune must auk, ma mäletan, et, et no mitte midagi meelde ei tulnud, mida nad pidin rääkima ja siis ma käisin ühest lava äärest teise. Ja siis tuli nagu meelde see nagu mingi nihuke kontsentratsioon, eks. Aga kui Estonia teatris lähevad laulusõnad meelest ära, siis ma lihtsalt ainult Sugini orkester mängib ja edasi, siis tuleb jälle meelde. Aga ma mäletan seda, et et Georg Ots laulis küll igal etendusel erinevate sõnadega igale etendusele, kogu aeg, ta, noh, nagu ise pani neid sõnu iga iga etendus olid erinevad sõnad. Aga mõte tuli välja. See on väga suur oskus, sest sellepärast tuleb muusikasse kik panna. Küsitakse, milliste partneritega koostööd. Meenutad sa kõige suurema südamesoojusega otsast oli jutt. Ots oli võib-olla sellepärast, et et noh, siis ma olen hirmus noorkuma, teatrisse tulin ja me mängisime mütsi, muusikali mees La Manchast ja, ja noh, minu kogemused olid veel niisuguseid väga õhukesed ja, ja tema oli niisuguse väga nihukese nihuke isalik ja, ja soe inimene selles mõttes, et ta nagu julgustas ja ja aitas noort näitlejat. Jüri Krjukov, ega me oleme koos mänginud Sa või palli, ma mäletan. See oli väga tore, et Endel Pärnaga ka Endel Pärnaga koos ja ja Endel Pärn oli isegi niisugune, kellega ma käisin operetikontserte tegema ja siis ma olin ka tema partneriks vahepeal ja ja nüüd on siis aastaid olnud Tõnu Kilgas. Nojah, tänuga Me oleme teinud küll operetis palju rolle ja kontserte teinud ja aga noh, minu meelest see on täitsa tore, kui partnerid niimoodi vahelduvad ja, ja võib-olla see, et me nii palju oleme Tõnuga koos mänginud, võib-olla see polegi hea. Võib-olla peaks olema niisugune paus vahepeal ja siis võib-olla teatud aja möödudes siis uuesti jälle kokku saada. Aga Helgi Sallo on, eks, väga hea lavapartner, ausalt öeldes. Kuigi me temaga oleme vaheteval mänginud niimoodi, et mõlemad ühes tükis kaasa. Aga tema on väga hea partner, mis suhtes selles mõttes, et ta oskab partnerit kuulata. Aga muidugi, kui ta tahab teha partneri pihuks ja põrmuks, siis ta teeb seda ka kohe niimoodi, et ta mängib nagu üksi laval, aga, aga kui ta nagu leiab sellest partnerist endale tuge, siis on temaga väga hea koos mängida. Hendrik kummiga ka koos laulsid. Ma olen laulnud temaga kontserditel, laulsin küll koos, aga, aga tema oli noh, niisugune liiga liiga ütleme liiga ooperlik hääl minu jaoks, mina olen ikka niuke pisike piuks tema kõrval ooperis laulnud. Ei ma olen ainult ooperis lava käinud ja statisti mänginud, aga ooperis laulnud ma ei ole kunagi. Ma arvan, et selleks, et ooperis laulda, peab olema ikka väga hea laulukool, kui ma võib-olla oleks alustanud õigele õppinud laulmist korralikult, siis võib-olla. Aga, aga noh, elu läks teisiti, kus oma laulukooli saida polegi mingit laulukooli mul on kodukool, tähendab selles mõttes, et lavakunstikateedris olid küll hääleseadetunnid, aga noh, see oli niimoodi, et seda võeti, lauljad olid minu meelest siis kõik lollid selle, mul oli selline arusaamine ja ja laulja loll kui laulja ja ja, ja seda võeti nii üle käe ja, ja pärast siis kui jääd. Meil on ka niimoodi, et ütleme, et iga lauluõpetaja ei sobigi ütleme, teatud inimesele. Alguses pandi Elsa maasiku juurde õppima ja siseb, olin neli tammel juures leili tammel oskas külm tähendab minu organismi nagu väga niimoodi lahti raputada. Et ma hakkasin tunnetama oma üldisema oma häält, laulukool on ikka väga oluline asi. Aga siis siis leili hakkas juba konservatooriumis õpetama ja siis siis ma tean, et Hendrik Krumm õpetas mind natuke kodus, vahetevahel ka ja, ja see oligi kõik. Aga põhiliselt on minuga ikka kontsertmeister tööd teinud, see on nelja, millistel. Ja niisugune küsimus inglise teatrimees, söör, nõuekoword ütles kord ühele näitlejale, kes kurtis publiku halbade kommete üle. Järgmist. Seni kuni publik maksab, on tal õigus teatrisaalis haigutada, tukkuda, köhida, süüa kilode kaupa krõbisevat paberitega komme või jagada oma kõrval istuvale halva kuulmisega partnerile selgitusi. Kas teie tahaksite söör, nõuelile vastu vaielda? Selline küsimus. Ei tahaks sellepärast, et kui, kui edenson huvitav siis publik mitte kunagi ei köhi ja ise kompvekke või ei, vestle saalis v. Naabrile seda, mis laval toimub. Ma olen ise seda kogenud, sellepärast, nii niipea kui ma hakkan pingi peal nihelema ja ma tunnen, et mul on tool, on ebamugav või midagi, siis see tähendab seda, et etendus on halb. Süüdi on tegelikult siis inimene laval mängib, sellepärast et lavastajat ei saa ju süüdistada, tähendab momendil ta ei ole ju sealsamas. Ja nii, et tal on täiesti õigus. Oled sa tundnud ennast ebamugavalt sellepärast et saalis on midagi toimunud. Ükskord ma mäletan, ma tundsin tõesti siis ebamugavalt, kui kui ühe inimesega lihtsalt juhtus õnnetusi etenduse pooleli. Aga põhiliselt ma ei tea, võib-olla Estonia teatris on publik nii kaugele, et et ei kuule seda krõbinat. Aga üldiselt ma niisuguseid asja ma eriti ei mäleta, et oleks krõbistatud või niheletud või vahele karjutud või midagi niisugust. Niisugust asja ei mäleta. Kas sa kirju saadik austajatest ja kingitusi kirju vahetevahel ikka saan, lilli saadetakse näitlejatele pakikesi pakike simuleeritud. Aunimetusi Eestis enam ei jagata, suuri preemiaid jagatakse aastas korra või kaks ja ka siis saavad seda vaid vähesed. Kas teie jaoks on see probleem, oleks vaja mingeid stiimuleid, selline küsimus. Mina tegelikult ütlen, et noh, et aunimetasin, ma arvan, et need aunimetusi üldse ei olekski tarvis, sellepärast et et ega nimetus ei tee veel veel sind rahva lemmikuks. Selleks tuleb ikka ise saada. Teeneline mina olin teeneline kunstnik ja aga aga mis puudutab niisuguseid preemiaid Ma arvan, et need preemiat, las nad olla, need on toredad asjad, aga tegelikult oleks asi ikkagi õigesti siis paika pandud, kui inimese töö eest tasutakse nii nagu ta seda väärt on. Noh, tähendab me oleme niisugune arenev riik ja, ja iga eelmise Eesti vabariigi ajal ei olnud need asjad nii päris paigas. Ma arvan, et noh, et see on vanasõna on ikka õige, kuidas töö nendega tasuv. Paljusid nimekaid näitlejaid ja lauljaid kutsutakse söögi- ja joogipidudele nii-öelda peo iluks. Lauas istumise eest makstakse neile ka suurt raha. Kas ka teid on kutsutud laua või silmailuks võõrasse seltskonda ilma ette esinema oleksite pidanud? Ei, mind ei ole kutsutud. Ja ma isegi mõtlesin seda, et kui nüüd oli see suur suur show, selle Pavarotti sõu oli seal Pädaste mõisas, mõtlesin, et kas ma oleks läinud. Ma mõtlesin, et teen, ma ei oleks läinud sinna. Tähendab, ma ei oleks tahtnud mind, kui ma oleks niisugusel tasemel, ütleme niisugusel tasemel val valdaksitleme itaalia keelde, et me saaks temaga vestelda itaalia keeles, aga sealsamas ma tean ka seda, et ükski näitleja, ükski laulja ennast ei ava võõrastele inimestele ja nendele probleemidele, mis näiteks mind huvitaks, ta niikuinii ei oleks vastanud. Ma olen tema kontserdil käinud ja, ja olen teda näinud Metropolitan Opera laulmas ja ma kuulen teda, see teeb plaadi pealt ja, ja ma saan sellest suure naudingu sellepärast et noh, tõesti tõesti minu jaoks praegu maailma esimene tenor ja sellises eas nii lauldes on ikka fantastiline. Aga kui sind kutsutakse ühene noh, ütleme ärimeestele joone ärimiste palju, tulge laua elu, jah, maksame neid hästi ja tulge siis, nad peavad väga kõvasti maksma. Siis ma võib-olla tõesti langu, mul vabastan. Selline küsimus, te olete välja andnud mitu kassetti ja plaati. Kas teie jaoks on tähtis laulda hästi kirjutatud laule või laulda selliseid laule, mis hästi müüvad? Minu jaoks on tähtis laulda niisuguseid laule mis nagu millega ma saaksin nagu midagi rahvale öelda. Ja, ja võib-olla noh, teatud mõttes äratada nad mingisugusest unest üles, ühesõnaga, et mingi missioonitunne peab olema selle asja taga. Kui hästi müüvaid laule laulda, siis võiks roppe laule laulda, aga meelus neid ei tahaks laulda, säärased nad müüvad hästi. Ma arvan küll, et noh, et on küllalt niuksed inimesi, kes endale tahaksid omada nihukest kasseti. Aga need plaadid ja kassetid, mida te Tõnuga olete teinud, kas need on läinud 10-sse? Üldiselt jah, ma ei saaks kurta, sellepärast et kui me ütleme niimoodi, et me oleme müünud anna mul suud härrasseersant kasseti 16000 oja, siis see on päris hästi müüdud. On see ka siis lauljatele sisse toonud? Nojah, natukene ikka sellepärast, et, et me olime ise ka selles mõttes nagu produtsendid, et need siis ta ikka natukene sisse toonud, aga kuna meil on saatjaks on suur kaitseväe orkester, siis läheb kõik jagamisel selge ja aga, aga üldiselt noh, sai tehtud niisugune asi ja ma mõtlen, see ei olnud halb, sest pärast seda hakkasid tulema igasugused laulud, igast metsavendade laulud ja kõik niisugused, me olime nagu esimest linnukest, kes hakkasid neid neid laule laulma, meie käest on ikka küsitud, et miks te rohkem neid laule ei laula. Aga ma ei tea, ma mõtlesin, et võib-olla midagi muud huvitavat välja uut projekti ei ole veel. Tähendab, meil on praegu üks uus projekt seal eesti operett tähendab päris algusest nagu valikuliselt, nagu tänapäevani välja panna nagu CD-plaadi peale ma olen kindel, et see ei müü nii hästi, kui ütleme, see seersandi lugu või Valgre lugu. Aga mul on sihuke tunne, et ma peaks nagu seda tegema. Üks on Venemaa tuntud muusikaprodutsent, on öelnud, et, et show business, siis ei ole mingit moraaliartist, peab olema valmis kõigeks, isegi püksid maha võtma, kui vaja, kuid seda peab ilusasti tegema. Kui venekeelsed Playboy ajakirja sirvida, siis võib lausa imestada, keda seal küll ei ole. Kas teie, Katrin, olete kõigeks valmis? Selline küsimus. Ma arvan, et kui oleks mul niisugune lavastaja nii nagu öeldakse, geniaalne lavastaja või minu jaoks ideaalne lavastaja nii nagu oli Panso. Ja, ja kui ma oleks, tähendab, kui oleks niisugune tükk, millesse ma nagu usuksin, ma saaksin midagi sellega öelda, siis ma oleksin nõus küll tegema kõik. Aga et niisama laval lollusi teha, selleks et meie, seda ma küll ei teeks. Me oleme nüüd palju Tuhanud natukene võiksime muusikat ka vahepeal kuulata, teeme nii, et täna sind siis ei kuule, kuulame kedagi teist, keda me kuulata. Ostsime võib-olla mara ja käärid tema viimase plaadi pealt pateflaid plaatidelt. Ühes intervjuus te ütlete, et olete püüdnud kümmet käsku alateadlikult lapsepõlvest saati järgida. Mille vastu te olete kõige rohkem patustanud? Ei oska keelt. Varastanud ma eriti palju ei ole valetanud, ma olen ka ainult siis, kui hädavale on vaja, on olnud. Võib-olla võõrast väramoleni mustanud, aga õmbluste saanud. Ma ei ütleks, et ma nii väga oleks eksinud nende 10 käsu vastu. Võib-olla see, kes küsib, võib-olla see teab, mille vastu ma olen eksinud. Kui te Hendrik trummiga abiellusite see andis teile teatris kindlasti kindlusetunde, sest Krummi sõnaga teatris arvestati, kas oli uhke olla NSV Liidu rahvakunstniku abikaasa? Ma ei ütleks, tähendab, minu jaoks ei ole elus tiitlid üldse eriti midagi lugenud, noh, nad võivad ju olla võivad või mitte olla, aga mina isiklikult pidasin Hendrik Krummist lugu kui, kui väga-väga suurest ja ja helgest inimesest, kelle kõrval muidugi naisel elada on, nii nagu vanajumala selja taga. Sellepärast et tema oli niisugune inimene, kes, kes pani teoks kõik minu ideed, mida näiteks perekondlikud elus mida üks naine suudab välja mõelda, siis tema kõik ära teostes, sageli isegi oma kätega ta tegi kõik. Niisugust probleemi ei olnud, et midagi jääb tegemata, kui ma midagi välja mõtlesime midagi välja pakkusin, et teeme selle ära. Sageli oli, teadis niimoodi, et inimesed mõistsid mõnda inimest ütleme hukka. Ja siis tema ütles. No aga püüdke teda mõista, miks ta siin sihukese teoga hakkama sai. Tähendab, ta oskas vaadata kaugemale. Väga väga, väga kihvt inimene, oli väga kihvt. Kuidas laos tuuri algust veel, ma ei tea isegi järsku temagi sinust päris palju vanem, tema oli minust 13 aastat vanem. See oli Urve Tauts ja Ülo Raudmets. See, et nad võtsid mind endaga kaasa, kui me läksime kromeetriku juurde tema uut lauda vaatama. Ja siis ma võtsin kaasa kingituseks kromeetrikule soolatopsi ja nii see hakkaski soolast. Kas see abielu andis sulle teatris sellise kindlusetunde? Ma ei tea, seda ma nüüd küll ei mõtleks, et see abielu seda oleks teinud. Aga elu niisuguse inimese kõrval on, on, annab naisele üldse kindlust. Tundsid sa teatrisse suhtumine sinusse muutus mingil määral. Võib-olla jah, niisugused inimesed, kes kelle, kelle suhtumine on niisugune ütleme, kust tuul, sealt meel, nende inimeste suhtumine tõesti muutusega, nende inimeste suhtumine mulle ei loe mitte midagi. Kas sa oled niisugune konfliktne inimene ka? Üldiselt ma ei ole eriti konfliktne inimene, aga kui ma olen Lõvi tähtkujus sündinud, kui mulle ikka pähe istutakse, siis seda ma päris ei taha. Oled sa teatris skandaaliga teinud, vaeselt? Ei ole. Ei skandaalid ei ole, mul on vahetevahel mul on küll selline tunne, et mulle on liiga tehtud, aga, aga mul ema õpetas, et et kuidas ta ütles, et kui sa tunned, et sulle liiga tehakse, siis sülita kõrgest puust nuheldakse. Et küll aeg ise paneb kõik asjad paika. Selline küsimus, räägitakse, et kallistus on hea rohi masenduse vastu. Mida rohkem päeva jooksul kallistada, seda paremaks läheb enesetunne. Kas teie jaoks on kallistamine tavaline asi või olete seda tüüpi inimene, kes teisi inimesi endale väga lähedale ei lase? Mina armastan väga kallistada ja soovitan kõikidele, et mida rohkem ta kallistajate, seda parem on elada. Vahetevahel oma väikse tütrega lausa rippuma üksteise kaelas ja tunneme, et on tõesti hea olla lähedase inimese juuresolek ja see, see, niisugune hea sõna, see tõesti aitab. Ja, ja tegelikult depressioon, see ongi see, kui inimene noh, süveneb nagu iseendasse, oma probleemidesse, poeg sügavuti kaevu, kaevu, kaevu kaevu ja üldse ei märkagi seda ümbritsevat elu. Ja sageli ma isegi ütlen seda, et kui inimesel on sihuke depressioon, on väga hea minna lauset tänavale teiste inimeste hulk ka. Ja siis sa tunned, et sa ikkagi oled seesamasugune inimene, elad edasi ja, ja, ja sind on, sind on tarvis selle, selle, selle massi hulgaski. Ja mina olen küll seda niimoodi tundnud, et ma lähen tänavale ja olen inimeste hulgas ja, ja see nagu aitab. Näiteks see, millised on sinu suuremat kiusatused Minu suuremad kiusatused, mulle meeldib tegelikult raha raisata, kui mul seda on, ma lähekski nagu haigus ja ei ole haigus, ei ole haiglaselt ütelda, raha ei ole kunagi nii palju, aga aga kui mul oleks seda nii palju, siis tähendab ma, ma, ma läheks isegi naiselikult keset. Ma ostaks lõhnaõlisid ja ja, ja siis kalliskive ja karusnahku kokku ja saab öelda seda, et sa ei oska raha hoida. Tähendab, ma oskan hoida, aga ma tahaks, saaks vahetevahel korra niimoodi kuskile niimoodi minna, millal sa viimati Uhli? Ei mäleta, ei tea, Ameerikas vist korra niimoodi sai tehtud. Tähtudasid, laristasin niimoodi, tõstsin oma oma tütrele hästi ühe kleidi, mina elusees lasknud. Nii mis maksis? 100 dollari. No teine ei ole nagu niisugune kiusatus, aga, aga mulle meeldib, kui, kui minu ümber on niuksed, rõõmsad inimesed ja, ja mulle vahetevahel meeldib korraldada niisuguseid niukseid kohviõhtuid ja, ja, ja, ja, ja naistega koos laternate veini juua ja vot see on sihuke kakeseks. Aga noh, see ei ole nii hirmus, mu meelest. Kõige suuremad rumalused või ulakused, mida te lapsepõlves teinud olete, selline küsimus. Kõige suurema Tulakused Mäletan, et ma armastasin alati ronida ehitiste peale nende müüride peale käia seal ja, ja, ja noh, see on niisugune rumalus tõesti, sellepärast et aga mulle meeldis, mulle meeldivad kõrgused siiamaani, ma ei karda kõrgust, ma armastan kõrgust. Ja, ja see on võib-olla lapsepõlvest nagu sees võib olla, mis siis veel on? Ma tean, et kui ma, kui ma haige olin, siis pärast seda mul pandi sukad suvel jalga ja siis ma panin sukad liiva täis, uputasin ära. Tüdrukutega tegime esimesed suitsud, läksime kraavi, põhje suitsetasime seal, ma mäletan seda niimoodi näpuga. Suitsetad vahetevahel jah, aga üldiselt mitte väga palju, aga siis Me suitsetasime, sisened, niuksed, peenikesed pikad nähti sigaretid, siis ma mõtlesin, et issand, nii peenikene, istusin ise kraavi põhjas vahele muidugi jäime vahele. Saite kere peale, kere peal ei saanud. Vahele jäin. Siis ma tean, et A siis ma olin ükskord mind Järvakandis narriti, et ma mul ema oli Järvakandi klaasitehase juhataja ja siis ikkagi narriti niisuguseid lapsi ja siis oli niisugune hiina võitjate seltskond seal ma mäletan seda, et siis ma olin, olin üle 10 aastane Stalini ja siis ma ütlesin, ah mis, ma pole sugugi viletsam kui teie, andke mulle viina ja siis ma mäletan, et ma jäin ära pool klaasi viina. Kustusid ja kustutasin ja ema ütles mulle pärast sa saad laps, mis sa tegid, ma ütlesin, et aga nad ütlesid, et ma ei ole mitte midagi väärt ja ma siis töötasin, aga ema ütles, oleks võinud ära surra, kui sa niimoodi noh, et elus pole laps tarvitanud. See on ikkagi lapsi veel. Seda ma mäletan ka. Tahtsin tõestada, et ma ka midagi väärt oma lastega on probleeme olnud, noh, ei kandnud, aga momendil ma ei ütleks, et need probleemid oleksid niisugused, et ma hoiaksin peast kahe käega kinni, pigem rõõmu on nendest praegu rohkem kui, kui probleem mehega poeg tegeleb. Poeg tegeleb mul rahvusvahelise transpordiga. Ja ta on osanik firmas ja niisugune päris tubli poiss. Küsitakse, milliste sõnadega kirute kõige sagedamini milliste sõnadega rumalasti räägid. Jajaa. Me Sirje Puuraga vahetevahel ropendamine garderoobis? Jah, seda ma tean küll, et ma vaheteväljade saavad kuradile ja kuradile, ma saadan ka ikka vahetevahel ja päris niukseid vängeid. Sõnu ma leian, et see tegelikult inetuid üldse naine rumal rumalasti räägib, on ikka vanaaegne inimene, selles mõttes. Aga see jah, see seas lits oled. Küsitakse, millised on sinu halvemad iseloomujooned? Võib-olla see, et ma olen vägam, võrdlemisi püsimatu inimene ja see avaldub ka minu töös ja minu igapäevases elus ka sel suvel olime me maal ja, ja siis ma pidin heina kokku riisuma ja tähendab, mul ei ole niisugust nagu järjekindlalt, et ma võtan nüüd ühe objekti endale ette, tema äris on selle kõik puhtaks, mina hakkan nimede, vaatan siit, tõmban sealt, tõmban no niimoodi põrandale. On teile kokku, et ma ei ole nii nii väga niisugune noh, kihvt tegija selles mõttes. Mul ei ole arukust ka nii palju, et ma suudaksin hoida oma emotsioonid, ütleme kaugemal, sest et igat asja saab teha hästi ainult siis, kui seal ei ole eriti emotsionaalne. Teatris peavad emotsiooni tulema, aga ütleme nihukest nihukest tavalist reatööd. Mõistusega siiski rohkem. Teine, mul ei ole nii palju mõistust. Ma tunnistan, et ma olen võrdlemisi võrdlemisi naine. Siin on omapärane kivi. Teades, et te olete oma elu jooksul teatris mänginud palju rolle ja teil on ka suured elukogemused, siis oskate ehk öelda, kuidas peaks toimima. Kui mees norskab, kribistab hambaid ja räägib läbi une oma äriasjadest. Ma näen seda kannatanud viis aastat, varsti hakkab mu karikas täis saama. Oskad sa midagi? Ühesõnaga, nad minuga on niisugune lugu, et mina ei kuule üldse kõrval oleva inimese magamist selles mõttes, et kas ta norskab, kas ta krigistab hambaid. Mina olen ise niisugune inimene, kes magab ise hästi putru ma olen võimeline teinekord magama 13 tundi järjest. Ja sellepärast ma soovitan sellele inimesele tehku rohkem füüsilist tööd. Ja õhtul võtke üks klaas veini, ei kuule mitte midagi, aga ma kujutan ette, et kui inimesel on tõesti niisugune Erkuni, et seal tõesti närvidele käia Kas teil on Tõnuga, need bioloogilised kellad nagu ühesugused, et lähete ühel ajal magama ja tõusete ühel ajal? Ei ole, mina olen tegelikult niisugune inimene, kes yldiselt tahaks minna õhtul nagu varem magama ja hommikul mulle meeldivat hommikut. Ja viimane sünnipäev oli mul niimoodi, et mind aeti ülesse koos lipu heiskamisega nädal aega tagasi ja ma ei saanud üldse aru, ma ei saanud, ma ei mäletanud, et mul oleks sünnipäev olnud, järsku hakkasin kuulma järsku muusikat, kriigi hommik olime pandud, pealegi tuli see tee peal, tulid riigihommik ja siis noh, mulle väga meeldiks. Ja, ja siis ma tormasin teise tuppa, järsku vaatan, seisavad, kahekesi, laulavad, küünlad põlevad. Et koos riigilipu heiskamisega ja mul oli niisugune, ma jään kohvi ära, mulle ikka tunne, et ma jään kilesse. Aga täna on niisugune inimene siis ema on rohkem nagu jah, heenime, tema tuleb hiljem magama ka mina, ja kui ma olen rahmeldanud päev otsa mulle niimoodi kell kell pool 11 ütleme, kui etendust ei ole, siis ma juba hakkan vaikselt ära kustuma. Vanasti te tegite varietees tööd, see oli öötöö ja kuidas ta siis suutsid, ma ei tea. Ma ei tea, kuidas ma suutsin, aga kui peab, siis peab ju, eks. Aga üldiselt, ma tahaks siiski õhtul minna magama kuskil niimoodi pooleteistkümne paiku, siis ma oleks hommikul ärskeni kogurgikenetuseksis varietees viitsiksid veel tegutseda? Ei, arvan, et ei. Kui teid kutsutakse ootamatult külla Euroopa mõne kuninga või kuninganna juurde lõunasöögile kas saaksite lauas oma oskustega hakkama? Ma arvan küll, sellepärast et mind on niimoodi kasvatatud, et ema niisugune lause oli niimoodi, et see kodus nagu minister siis ministri juures nagu kodus, kui ma nüüd mõtlen tagasi jälle oma ema peale, keda enam kahjuks ei ole, siis, siis tema juures ei ole alati me kunagi ei söönud niimoodi, et meil olnud tahavad ka, et, et meil alati lainurgast mitte kunagi, meil oli alati laud kaetud ja söömine oli meie jaoks sihuke pidulik. No lausa mitte iga päev, ta ei olnud ju pidulik, aga ta oli perekondlik traditsioon, kuhu keegi ei tohtinud hilineda, kus söögilauas ei tohtinud Matsutada, kus ei tohtinud laulda ja, ja kus räägiti viisakat juttu, vesteldi omavahel ja igaüks rääkis oma oma oma päevamuljeid ja, ja ma olen niimoodi kasvanud. Ja, ja see on mul ka praegu veres ja sellepärast ma ei salli seda, kui vahetevahel keegi võtab külmutuskapis paberist niimoodi. Paberist mul mulle meeldib, kui on, laud on kaetud ja ja muuseas meil ei kasutatud mitte kunagi plastmest nõusid. Seeme, aleti, parts laanivelt. Nii et see on mul mälestus emast ja mu meelest see on fantastiline, kes praegu kodus süüa teeb, mina koos Piretiga, sina ostad ka toiduüldiselt? Jah, aga ei, vahetevahel me käime ka koos turul, sest mulle meeldib turul meeldib turumuttidele jutustada. Mis te arvate, kas teil on oma kaitseingel? Ma arvan, et on. Ma arvan, et on sellepärast, et minu ainuke suur poeg ütles mulle üks, see oli veel sel suvel, ütles, et ema on tegelikult see ei ole elus tõsiseltel peksa kellegi käest saanud. Et sa oled, sa oled elus ilusti läbi tulnud, et ilmselt on seal mingi kaitseingel. Oksjonid ütlesid mulle ka, et mul on, oled sa ise tundnud ka, et jah, et Jesukene panin vahele, vahetevahel on küll tõesti, sest autoga sõites mul on niisugune tunne, et ma olen mitu korda pidanud olema väga suures avariis ja, ja ometi. Ma olen 74.-st aastast alates autojuht nii suvel kui talvel, auto teeb mugavaks. Auto teeb mugavaks, aga autoga on selline asi, autoga jõuab igale poole. Sa oled sõltumatused, vaba. Mitu autot sul on olnud? Mul ei ole tegelikult mitte eriti palju neid olnud, sest et kui ma endid Krummiga koos elasin, siis me sõitsime kahekesi koos läbi viis autot. Millised suhted on Katrin Karis maal poliitikaga, kas mõni erakond pole ettepanekut teinud? Selline küsimus on küll mulle ettepanekut teinud ja, ja ma isegi olen mõelnud seda, et ja ma näen seda unes näinud, et et et ma olen läinud poliitikasse ja, ja minu käest on küsitud, et miks te läksite. Ma ütlesin, näete, et mulle öeldi niimoodi, et noh, kui sa perekonnas oskad lapsi kasvatada, oskad eesti rahvale ka midagi anda. Eestis on vähe, poliitikas on naisi ja naised võib-olla tõesti tasa, kaalustaksid mehi. Aga naised peaksid jääma siiski selle juurde, et nad on naised ja, ja, ja selle koha pealt nagu, nagu sekkuma poliitikasse vahel. Mina arvan, et see peaks niimoodi olema, Ma arvan niimoodi. Sa võid veel sinna poliitikasse jõuda. Lähme koos. Mis sa arvad? Kas sinu paremad ajad on ees või on selja taga? Ja ma arvan, et, et, et ma olen nüüd niisuguses vanuses, et, et ma olen nagu, nagu teatud tasemele juba jõudnud, et võib-olla peaksime mingisuguse lehekülje pöörde tegema, et võib-olla võib-olla peaks teatrile hoopis selja keerama, võib-olla peaks leidma endale mingisuguse uue uue töökoha või, või midagi niisugust. Ärisuund on sul. Nojah, miks me ei ole, kuidas öeldakse see Juku, anekdoote ma räägin? Jo koolimatemaatikas võrdlemisi vilets ja mitte kaks, vaid üks. Ja siis, kui on aastaid mööda läinud, siis kohtub tänaval matemaatikaõpetaja, tere, Johan, õpetaja ütleb, millega sa tegeled? Mina olen ärimees töö eest ja sellele matemaatika ei, peaaegu ütle, kuidas sa sellega hakkama saad. Heino, mis minul on ühe koostan neljaga, meen sellest kolmest protsendist pole täitsa, piisab. Ilus lääne elus tuleb mõnu tunda ja elama peab selles mõttes, et kui hakkame, tõstsin stress sama, nagu öeldakse ja kaevama sügavuti igasugustesse probleemidesse, mida me ise lahendada ei suuda. Siis me võimegi hulluks minna, purki mõelda, nagu meil öeldakse. Parem on, kui, kui, kui me elame seda elu, mis meile on antud. Suur tänu sulle. Mõtlesin, et sa tulid stuudiosse ja vastasid siin kuulajate küsimustele. Ütle, milline küsimus sulle kõige rohkem meeldis, selle esitaja saab auhinna. Võib-olla see küsimus 10-st käsust, millele ma ei suutnud vastata, see on nagu kõige kõige parem küsimus, sest see paneb mind nüüd järele mõtlema, mida ma olen nüüd siis niimoodi 10 käsu vastu eksinud täna õhtul kodus mõtted, jah, ma arvan küll. Persona saate külaline oli Katrin karisma. Persona saate auhinna saab Vilma Kose Pärnust. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.