35 aastat on seda vähe või palju. Kuidas võtta? Baleriinid saavad 35 aastaselt õiguse pensionile minna, ju see on siis juba palju. 35. eluaastani loetakse kunstnikke, kirjanikke, heliloojaid, näitlejaid, noort, eks ju see siis on nende jaoks vähe. Keskeltläbi arvatakse seda vanust nooremaks keskheaks. Aga kunstikollektiiv on ühtse eesmärgiga inimeste sulam mille kohta kehtivad hoopis teised mõõdupuud. Vanaduse tarkus, kesk ja jõulisus ja nooruse tulisus liituvad põlvkondade järjepidevusest. See on riiklik akadeemiline meeskoor, meie rahvusliku kultuuri teenekaimia tunnustatum esindaja kodumaal ja raja taga. Maestro Gustav Ernesaks kuni tee 35 aastat tagasi saite koori tegelikult käima. Kui kaugele te mõtlesite, siis tuleviku peale. Kas te mõtlesite ka selle peale, missugune on meeskoor 35 aasta pärast? Muidugi sellel ajal väga kaugele ette ei mõtelnud, siis mõtlesin, et paremate vahel just peaks laul kõlama hakkama. Ja kuna mees kurdele traditsioonid olid Eestis väga laialdaselt, siis siis olin ma kindel, et et mees küll lööb läbimüügi, sai mõttetud seda, et selle kooriga seoses peab tekkima väga palju mees, kujune repertuaari seda tuldud. Kooriga koos peab kasvama uusi dirigente, soliste, neid on tulnud. See joon on õide olnud ja tuleb ainult edasi minna ja edasiminek on siis repertuaari ja ja selle ikka paremana ja parema esitamise suunas. Aga kuna nüüd vana meremehena jooksva haigustes kaldalt vaatan, kui merel laevad sõidavad, siis vaatareteks poisid peavad nüüd edasi seda tegema, ega siin seisma ei tohi jääda. Nagu te ütlesite, et teie nüüd rohkem vaatate kaldalt, kuidas laev sõidab ja noorematel isendid teevad praegu praktilise töö suures osas ära. Noh, vähemasti nõnga olete te ju kogu aeg nendega. Aga te arvate, et autojuhi kõrval on kerge istuda, kui sa ise ka autojuht ole, jalg ja käsi hakkab käima kaasas ja ega see niisama lihtne ei ole. Muidugi nüüd teab nüüd teab, kuidas juhatama peab ja kui ma nagu oleks võimalus hakata, sest ma teeks ühte teist teistmoodi või paremini, inimestes on ikka väga palju, rikkusid ja, ja kõik need rikkuselt välja tuua aasta kannavad selle oskusega inimeste tundmise ja kuidas seal nendele sellele lähedale saag Anison nii laialdast kogudust nagu meil nüüd on, seda ei osanud küll ette näha, et nii Nõukogude Liidus me oleme siin ju sadu linnu külastanud, nii palju sõpru on ja et ka välismaal on nii hästi läbi löönud, seda ei osanud sel ajal küll ette näha. Teie ise olete väga palju kirjutanud koorile, aga eriti neis koorile ma tean, te kirjutate ka praegu ja 35. aastapäeva kontsertide sarjas tuleb jälle üks uus teos esiettekandele, aga kuidas üldse olete rahul sellega, mis meie heliloojad naiskoorile kirjutavad? Tulnud on väga palju huvitavad. Eriti on meie ees hoolitsenud Veljo Tormis. Muidugi soo, mul oleks küll. Tahaks, et kasutataks muusikas kõik võimalused ära, mis meeskoorile me õige tihti unustame me näiteks viiulitooni ära, viiulil kirjutamises on tarvis ka pikki ilusaid laulvad nooti ja unustame ära, et ka inimhäälel on see omadus ilusa värviga legaat, et anda niisugust laulvat ja kandvust. Me Fige tihti, läheme ainult rütmi ja tekstisihis ja teeme seda hästi ja vaest forsseerivalt. Kui niisugusi töid väga palju on siis koor kaotab oma laulus aja jooksul, kaotab need head, ilusad omadused hakkas, see on ju peamine omadus häälel tan kanter, see on number üks omaduse, ma tahaksin seda number ühtega kasutatakse. Teiega kokku on praegu kooris siis kuus meest, kes on päris algusest saadik olnud veel viis lauljat ja teie. Nii see on ja neid mehi siiski enam ei ole, kes kaeva kraavihallide kooris, laulsid Jaroslavi mehi, on veel siin on ka juba nii, et isa ja poeg laulavad juba kooris. Näiteks kui poeg, kes oli meil koorijuhiks Vahteri poekesi korjuhiks. Nende pojad laulavad veel kaasas ja üks teine tenor laulab ühes pojaga omal praegult. Juba kaaspojapoeg on muidugi ka poiste koos ja sealt poistekoorist ka on juba aja jooksul jõudnud meieni välja mõnigi Koor elab normaalset põlvkonnast põlvkonda edasi minevate elu. Ja muidugi siin peab sellele mõtlema, et mitte suurt vahet ei teki, et kogu aeg peaks noori tulema juurde. Kui uued lauljad tulevad, siis me eelistame ikkagi noori. Ehk siis, kui mõni vanem laulja on siis laul, kui juba välja kujunenud ja oma võimete tipul ja võrdlemisi kõrgel tasemel. Teie kooril vist ei peaks seda probleemi olema, et ei saa häid lauljaid. Eksite hea meelega võtaks. Noore esimese tenori. Meil on terve rida jõukate inimeste nõrühmaskes juba ammu pensioniikka välja jõudnud. Ega lõpuks vanuse laula, vaid mees laulab. Nii et see aastate piir ei ole siin mitte nii määrav. Aga kui te arvate, et nüüd tenorid valida on, siis teeksite. Viie aasta eest oli meil kavas põhjalik sari rammi kolmest aastakümnest. Eks ole ajapikku ka trükisõnas algusaastate kohta päris palju ilmunud. Sellepärast piirdume tänases saates peamiselt viimase viie aasta tegudega eluaastatelt iseenesest mõista, kuid ka tööaastatelt kõige noorem trammiüksus on poistekoor, mis loodi 70. aastal ja on algusest saadik tegutsenud Venno laulu käe all. Partegoori elus on viis aastat väga pikk aeg. Mõni poiss ei jõuagi poistekooris viit aastat laulda, enne jõuab häälemurre kätte. Poistekooride tegevus hõlmab praegu umbes 100 kahtkümmet poiss ettevalmistuskoorist ja kahtsada laulumeest Põhikoorist, nii et RAMi poistekoori nime all leiab omale tegevust umbes 300 laulusõpra. Viimase viie aasta suuremateks ettevõtmisteks on olnud terve rea vokaalsümfoonilise suurvormide ettekandmine. Nimetatakse siin Foree reekviemi, Beethoveni fantaasiat, klaverile, koorile ja orkestrile. Ja tervet rida Mozarti suurteoseid nagu Vesper kroonimismissa ja eeloleval aastavahetusel ettekandele tulev kreedo missa. Nende teoste ettekanne on meid kokku viinud mitmete orkestrite ja dirigentidega. Kõige rohkem oleme koos esinenud muidugi meie riikliku sümfooniaorkestriga kuid laulnud olema ka Riia. Kiievi Jaroslavli orkestritele. Viimase viie aasta sisse mahuvad ka mitmed vastutusrikkad. Võiks öelda vabariiki esindavad ülesastumised. Meenutaksin siin eesti kirjanduse ja kunstipäevi Ukrainas esinemist NLKP 25. kongressi delegaatidele ja külalistele, Anton Hansen Tammsaare sajandat sünniaastapäeva tähistamist Moskvas, suures teatris ja mitmeid teisi pidulikke kontserte. Poistekoor on jõudnud esineda ka Leningradis, Kiievis, Minskis, Riias ja loendamatuid kordi. Meie vabariigis. Poistele on kindlasti ringi reisimine väga tore ja oodatud asi ja ma usun, et nendele, kes poistega koos, sõidavad ka küllalt raske asi koorumist. Niisugune asi, mis poisse väga distsiplineerinud Eriti muidugi distsiplineerivalt meid sõidud. Kuna meie koosseis on väga suur, siis iga sõiduga aasneb konkurss sõidavad alati parematest parimad. Ja see hoiab muidugi paljusid mehi, aga joone peal põhiliselt täiendame oma põhikoosseisu ridu ettevalmistuskoorist tulnud poistega. Ettevalmistuskoorid on meil üpris arvukad, nii et ka sealt põhikoori pääsemisel on siiski tuntav konkurssi. Teie laulupoiste kohta ei maksa see, mis on kooliõpetajate häda, et poisid ei taha laulda kooris. Poisid tahavad väga laulda ja nad on suhteliselt korda saata suuri asju. Senimaani on meil õnnestunud ettekanded, teoseid, mis nendele väga meeldivad. No ja siin on veel üks väga huvitav võimalus poistel mida mujal vist selles vanuses poistel kunagi ette ei tule, see on laulda nagu sega koorina koos teie noortekooriga. Ma olen alati ise vaimustuses nendest noortest meestest kes siin poistega koos laulmas käivad. Nad on tõesti suured muusikasõbrad. Nad oskavad hinnata klassikalist muusikat, nad tunnevad sellest suurt vaimustust. Ja kasvõi niisugune näide, näiteks, et kui üks meie noormees sel aastal sai vastu võetud rammi siis ta ei pidanud paljuks laulda edasi ka meie ridades, sest ta ütles, et ta laulsid nii kaua, kui see vähegi võimalik on, sest talle meeldib see repertuaar. Kas see noorte meeste koor on mingil määral endistest poistekoorilauljatest koos, kes on oma häälemurde läbi teinud? Ja juba vaatad, kolmandik noori mehi on meie oma kasvandikud. Tahaks loota jah, et nendest noortest meestest saab kunagi olema suure osaga rammi ridades. Praegu annad selleks veel liiga noored, et seal arvukalt esindatud olla, kuid siiski aeg-ajalt meie mehed leiavad koha kutseliste spordis. Mitmed halod Estonia teatri ooperikooris, mitmed on valinud oma erialaks laulukoorijuhtimise ja õpivad kas muusikakoolis või konservatooriumis ja sel sügisel just andsime rammida kaks noormeest. Ja kui need väiksed poisid, kes on laulnud siin ettevalmistuskooris ja poistekooris isegi kui nad kunagi kutselise koori lauljaks ei saa, siis küllatavad muusika juurde jäävad ikkagi tahaks loota. Ta vähemalt praegu võtavad nad küll kontsertidest osa suure vaimustusega ja silmade säraga. Trammi sees on tekkinud palju ansambleid, mis on toredasti esinenud kuid läbi aastate on püsinud kaks kvarteti. Noorim neist, RAM kolm, on ka juba soliidselt täisealine. 19 aastat. Kvartetti viimase viisaastaku ettevõtmisest räägib Vello Mäeots. Meie ansambli elus on olnud mõningaid oma ettesõidud väljaspoolmees koori kontsertreise, mis on olnud huvitavatesse maadesse. Seitsme kuuenda aasta sügisel käisime sõprusühingu liinis kontsertgrupi koosseisus Prantsusmaal. Olime seal kuu aega 24 kontserti. Sellele järgnes 78. aasta aprillis sõit Belgiasse ja Luksemburgi põhimõtteliselt samasuguse grupi koosseisus ja kolmandaks võiks nimetada tänavust hiljuti lõppenud kontsert. Matka jaapanis. Oleme tutvustanud eelkõige Eesti muusikat, selle kõrval ka Nõukogude Liidu teiste rahvaste laule. Oleme igal maal püüdnud esitada originaalkeeles kohalikke rahvalaule. Euroopa maades on asi pisut. Tavalisem ja lihtsam, aga kuidas teil jaapani lauludega õnnestusedas jaapani keeles? Jah, me üritasime laulda jaapani keeles ja asjatundjad arvasid, et üldiselt on arusaadav keel. Aga et aktsent, mis meil on, et sa ei segavat siiski üldiselt muusika kuulamist. Aga mis puutub nüüd laulude minekusse jaapanimaal, siis nende publikum on selline kuulajaskond, kes haarab kohe laulust kinni, kui talle laulan tuttav, siis ta hakkab kindlasti kaasa plaksutama ja ja osa saalist hakkab kaasa laulma, nii et nende laule neile esitada on väga meeldiv, kuna see läheb juba niisuguse üldise esitamisega. Suure hooga läheb see lugu oli selliseid saale, kus mahtus inimesi üle 2000 ja need olid peaaegu täis. Seetõttu oli meil muidugi väga meeldiv esineda ja see kohustas ennast kokku võtma. Aga kuulajaskonnale nad on sellised nagu jaapanlased ikka, nad on reserveeritud ja, ja võrdlemisi tagasihoidlikud, nendest on raske aru saada, kui palju neile just üks või teine lugu meeldib. Nad aplodeerivad väga intensiivselt, aga üldiselt lühikest aega selles suhtes hoiatati juba Moskvas etet, ärge oodake pikki aplause Jaapanist, see ei ole nendel kombeks. Kas mõni kaugem silt on ka nüüd plaanis? Sõidud, mis edaspidi tulevad, on jällegi koos kooriga omaette sõita ei pea planeeridega ega arvata, kui pakutakse kusagilt, ega me siis ära ei ütle? Looge. Tehnikalt kvartetile RAM müks jookseb juba 33. tegevusaasta niisiis peaaegu koorija kaaslane. Kvarteti tugitala on üks koori asutajaliikmeid. Eesti NSV teeneline kunstnik Eevald Jaansoo. Me oleme ikka veel töödanud ja ei saa ütelda, et nii just väga tagasihoidlikult eriti rõõmustav oludist. Viimane aasta. Me saime maha niisuguse toreda mõtte ja plaaniga, mida me kaua pidasime teha veel üks rahvalik kauamängiv heliplaat ja selle me just äsja lõpetasime, plaat kannab nime laule maalt ja merelt ja siis peale selle peaks selguma nüüd üks pisikene noodiraamat, laulab RAM üks, kus siis on sees ka meie viimase aja rahvalikud laulud, Aleksei rõõmsad, kui me saaksime ka selle aastanumbri neid näha, see pole kaugeltki esimene plaan, teine kvartekist mitmesse on, kui nüüd võtta neid päris algaasta plaat koosseisus oli veel vasar ja Gerretz on isegi mitu plaadsin viimase koosseisuga me tegime kaks väikest plaati, üks oli rahvalaulude plaat ja teine oli siis kaasaegsete ja sõjalaulude plaat. Ja see on siis nii-öelda kolmas selle viimase koosseisuga, kus kaasa teevad siis Well vendada mani trio ja siis oldi seadud ansamblid. Ja siis ka lubati, et võib-olla sellesamase laadib baasil antakse välja katset, kus ühel poolel on Tammani Trievia, meie kvartett. Kas praegu on olnud tegemist jäädvustamisega kõvasti? Aga kuidas reisi kaart välja need Eestimaa põhiliselt? Jah, me oleme ikka igal kevadel viimasel ajal päris palju aastaid teinud kevadise ringreisi ja ka tuleb välja lihtsalt ka sellel tuleval kevadel tuleb meil ka üks pisikene ring peale teha, selleks me tahaksime teha uue kava, nagu alati meil on kombeks, võib-olla saame ka mõned uued kaasategijad sinna juurde ja võib-olla see kava tuleks ka samas plaanis nagu plaat, kett, laule maalt ja merelt, kuulajaid jätkub ja laululusti jätkub ka, jah, kuulajaid meil on jätkunud ja me oleme isegi imestanud, et ka niipalju kui viimasel ajal ongi siginenud neid häid noori ja toredaid ansamblid on ka meile ikkagi jätkuvalt tähendab selleealisi inimesi veel on, kes peavad lugu ka sellest niisugusest mõnusast rahvuslikust laulust, mida me püüame esitada. Kõige ilusamat ei näi. Aga kõige rohkem? Nalja. Rammis on rida soliste, on oma pasunakoor, mis vajaduse korral üles astub. On palju muudki huvitavat, mida ühes saates ära rääkida ei jõua. Enton, aeg tulla tagasi rammi juurde. Koori inspektaril Hanno herendil on hea raamatupidamine, kust võib leida huvitavaid arve. Kui palju selle 35 aasta jooksul on kooris üldse mehi laulnud? Kui hakata vaatama kolane viie aasta vältel, siis siin oma laululeiba ausalt teeninud ligi 300 meest. Sellest saaks viis tublit koori. Aga kui suur on praegu koori keskmine vanus, kas umbes sama sama suur kui koori enda vanus? No peab ütlema, et koori keskmine vanus on täitsamehe õige vanus, see on 41 aastat. Kui palju on koor läbi sõitnud nende viimaste aastate jooksul ja kui palju üldse kilometraaž meil küllaltki täpselt peetakse? Viimase viie aasta jooksul sõitsime läbi 94802 kilomeetrit. Need mehed, kes on algusest peale seisnud Nende matkatee on küll aukartust äratav suur nädal sõitnud läbi 604000 kilomeetrit ja kui hakata mõtlema, siis nende lapsed on oodanud kodus neid tervelt kaheksa-üheksa aastat. Meie arv on viimase 35. aasta jooksul on ikka aukartust äratav, suus on 250 linna. Viimase viie aasta jooksul oleme tervelt 72. Nõukogude Liidu linnas lavadel esinenud ja välismaa linnades oleme külastanud 40 viik välismaa linna. Meil on toredaks tavaks saanud iga aasta teinud pikka õnnestunud võiks öelda kontserdireisi meie nõukogude liidu kaugetesse rajoonidesse. Sel aastal oli viimane jäätise hädam kontsleredori Kesk-Aasias ja hõlmas kõiki täna Kaukaasia liiduvabariike. Ilmselt on olemas osa aastat, mis on väga rikkad osa aastaid on natuke vaesemad. 75. aasta oli meil kolm kontserdireisi Jostolaka, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik, siis seitsme, seitsmendal aastal olime Saksa föderatiivses vabariigis, Saksa demokraatlikus vabariigis, eelmisel aastal esinesime kolme kontserdiga tavaline Ooperifestivali raames, tuleval aastal on kindlasti üks tore reis ette näha jälle meile Uurali linnadesse, kus me anname rida kontserte mis on seotud Lenini paikadega. Ja osa võttis ka Jaanuarikuus Düsseldorfis rahvusvaheliselt olümpianäituselt pood 80. Nii et tööd ja tegemisi jätkub. Ja loomulikult tahavad eeloleval suvel kõik olümpiaregatti külalised kuulata kuulsat koori tema kodulinnas. Milliseid laule on kõige enam esitatud? Tavaliselt on niimoodi, et kui meil kontserdi ära lõpeb, siis tahes-tahtmata tuleb meile anda lisapalasid, mida publik nõuab, just õieti vennasvabariikides on niisugune komme, siis tullakse selleritega ja noh, midagigi, püüad sealt ära. Või nagu täitev Meelis laulud on muidugi sellised, mida me tavaliselt nagu kontserdikavadesse pane näiteks esikohal on kõige enam laule lauldes siin Ernesaks näärisokk, Hollandadele kaja, Saare lindude laul, moodsate hällilaul siis samuti õhtukellad, ilma milleta väga harva mäe pääseme lavalt ära, eriti teistes vabariikides ja ka välismaal. Viimasel viie aasta jooksul peaks enam lauldamaks laus kujundanud täpsustekowitzi ballaad tsüklist ustavus, mis on pühendatud samuti Me maestro-le siis tormiselt väga mitmed teosed, nagu Kalendri laudest, liulaul, Loti Madrigal, Sviridovi hingenud taevakaugusi ja teised. Nii et need on niisugused teosed, mida publik tahab ikka kõikjale kuulata ja ma kordan veel, et need ei alati väljendame kavades esinenud teoseid. Dirigendi pilk koori kunstilisele küljele viimastel aastatel. Eesti NSV rahvakunstnik Kuno areng. Kui rääkida puht kunstilises küljes, siis võiks kasvõi sellest hakata Pääle või et jätkate jutt, et meil on terve rida silmapaistvaid meeskonna teoseid kirjutada, näiteks meeldi maestro peadirigente kunstijuht Gustav Ernesaks kellelt meil ka eeloleval kontserdil näiteks kõlab esiettekande suur lugu Sibeliuse ausamba jalamil siis selle viie aasta jooksul näiteks temalt on meil edukalt lähevad niuksed laud nagu väärtkellad Tammsaare 100.-le sünniaastapäevale kirjutatud teos samuti kommunistlik õlletegu, mida laulavad kõik meie vabariigimees koridor, mida suure huviga entusiasmiga lauldakse ja ilmselt tuleb ka laulupeol ettekandmisele. Ja kui me siia lisame juurde veel, et oleme terve rida teoseid laulnud heliplaati ilmus Ernesaks autoriplaat, kus ka meeskonnale oli küllaltki kandev osa täita oleme salvestanud näiteks Carlorfi kappide, Tormise lepiku kreegi loomingut siis pingelised olid meil päevad ülemöödunud aasta Moskva helisalvestusmajas, kus me salvestasime üle kahe tunni RAMi repertuaarist. Kuid hiljuti saime maha päris toreda tööga nimelt Otar Tagdakišvili ulatuslik teos, mis oli pühendatud meie koorile. Pealkirjad ja Gruusia ilmalikud hümnid, millega kooride dirigent Olev Oja nägi väga meeldivat vaeva, terve kool nägi sellega ja on toreni kriipsutada kas või alla seda tööd kroonis edu. Meie koorel ei ole väga tihti selliseid pidupäev, kus me saame enda ees näha külalisdirigent ja eriti veel autorid, kes oma teost ise juhatajal on ju niimoodi, et kui üks uus teos tuleb esiettekandele, siis harva juhtub nii, kui ta kohe vallutab, siis ta peab väga hea teos olema, võin öelda, et see on ka väga hea teosest, publik tõesti võttis selle hästi vastu. Ja sama oopus kõlas ka Moskvas hiljuti toimunud üleliidulise erinevate kongressil kus samuti Tagdakišvili seda oma tsüklit juhatas koolikontserdil ja ka seal sai ta hea vastuvõtu osaliseks. Mis on võib-olla uudsena ja nii märkimisväärne Meie viimase viie aasta töös just meie kunstilistes taotlustes, et me oleme suutnud koorijate tuua rohkem uusi huvitavaid heliloojaid, dirigente, kes on nii perioodiliselt meie kooliga töötanud, näiteks mitmed mehed on käinud siin kohapeal just jälgimas, kuidas lugu õpitakse, kuidas ta välja tuleb, kik ta Moskvas, samuti Jevgrafovi loomingulisi kontakt on olnud Leningradi helilooja Jeltsivaga, kellelt me oleme laulnud terve rea tema rahvalaulutöötlusi, samuti Leedu helilooja Barcauskas, rääkimata meie heliloojatest lepik tormis. Reimann Mägi, Eugen Kapp ja paljud teised, kes on sagedased Me külalised seoses paljude tähtpäevade, ka on meil tekkinud terve rida huvitavaid teoseid, ma tahaksin talle kirjutada näiteks Tammsaare 100. sünnipäeva puhul 70 80. aastal. Veljo Tormis kirjutas meile huvitava teose hääletamisele karjapõlvest mida me edukalt laulsime nii Tallinnas kui ka Moskvas ja mis on ka plaati salvestatud, meie seosed heliloojad tegi, need sidemed on andnud terve rida huvitavaid ja häid teoseid, millega oleme loorbereid lõiganud just peamiselt teistes vabariigis kui ka välismaal. Ja kahtlemata, kui me räägime näiteks kõige viljakamatest Heiloetes, kes meid meeles pidanud, siis esikohal kahtlemata Veljo Tormis ja mitte ainult meie koorile, vaid ta jõuab kõikidele teistele. Seda meest me peame hoidma ja kuidagimoodi võib-olla tema aega ja jõudu jaotama, et ikka tulevikus ka joosti. Vabariigi rahvakunstnik Olev Oja Nagu veel traditsiooniks saanud, on iga viie aasta tagant kulutama Mu meeskoorilauluvõistluse. Kui varem võtsid osa ainult heliloojat Eestist, siis seekord palusime võistlusest osa võtma ka teiste vabariikide tuntumaid koorikommuniste. Ja peab märkima, et tulemused on väga rõõmustavad. Võistlusele saadeti üldse kokku üle 60 teose, mis paarkümmend tulid väljastpoolt vabariiki ja seitsmes preemiast neli sai antud just teiste vabariikide heliloojate teostele. Nimetaksin kahte heli rütmus, mustmiljon, olil kiik ta Juri Jevgrafov siis Leedu helilooja prožinskas ning Läti tuntud koorikampunist. Pauls tambis mehisi liigult. Arvame, et et need võistlused on olnud kõik väga tulemusrikkad ja ka seekord me ei anna halla eelmistele. Võistluse paremad laulud esitatakse laupäeva õhtusel rammi aastapäeva kontserdil. Need, kes saali ei mahu, võivad jälgida raadioülekannet. Kuid reedeõhtuseks ja laupäevapäevaseks kontserdiks olete kutsunud seekord esinema ka teised vabariigimeeskoorid. Tundub, nagu et heliloojate isetegevuskooridevaheline kontakt on viimaste aastatega kui vähenenud, seekord ongi nende kooride esinemise ideeks, et iga koor kannaks ette ühe eesti helilooja uudisteose ja selle varal siis tihendada kooride kontakti heliloojatega, hüvititaarset, sõja algatus jääks alaliseks, jääks niisuguse aastavahetusel niisugune. Kas nimetame laulude uute laulude laadaks veidi väljapakkumiseks? Muidu võib-olla mõned koorid ei pääsegi kontsertsaali ja me mõtlesime, et mis siis oleks, kutsume külla ja, ja ja võimaldame Tallinna rahvale saadud täie ülevaate meie meeskooride tegevusest kogu aeg peab ikka vaatama, mis ka naaber teeb. Sealt on alati midagi õppida, vastastikku õppida. Ma arvan, et seda peaks ka tulevikus tegema üldse meestele, mis, mis siin soovida soovida seda armastaksid oma koorio, tunneksid suurt vastutust selle eest, et nad kõik ülesanded täidaksid. See oli ütlemata tore vaheldused oma elus leida niisugune hobi, mis nii rikkamaks teeb ja südamel soojemaks. Ma vaatan mõnikord siin tehnikamehi ja akadeemilisi mehi. Tore detail, Tartuks, mitte tehnikasse poeesia. Hingestaks seda tehnikat ja ja tulgu siis ka tehnikat. Laulus tähendab, et tikk paremini jääk kindlamini täpsemalt ja puhtamalt laulda. Nii et ma arvan, et me oleme mees kuritegevusest täiesti õigel teel. Ainult hoogu juurde rammile. Ja teile, palju õnne koori sünnipäevaks ja küll ma tahaksin, et järgmiseks sünnipäevaks, vähemalt ehk meie leiab võimaluse kinkida rammile oma maja, milles te olete nii. Ilusasti unistanud ja mida oleks nii vaja? Ilusti, peab alati unistama. Kas siis kohe need unistused täituvad? Teine asi, aga muidugi see on väga vajalik, me saaksime palju kiiremalt edasi, palju rohkem. Repertuaari tegevus oleks palju viljakam, kui me saaksime natukene paisata ühe korraga. Koori mitmesse tuppa, kur oma hind alaneb, tugevasti peidetud reserve on niipalju veel, Tallinnas on vaja ühte laulude maja nii nagu malemaja väärika laulu vaja.