Tal oli palju sõpru ja teda tundsid ning teadsid paljud. Ühendavaks lüliks oli muusika pillimäng. Tema võttis ikka akordioni, mängis klaverit ja tegi ikesele olemiseni muusik, muusikaliselt temal ei olnud, see sundimist ei olnud alaliselt. Kuule Dono mänginil mängija, onu võttis ise pilli mängida. Mingisugust, ütleb ta, armastas ta muusikat ja armastas elu ja tema ei kurtnud kunagi. Etaks haige. Vähe on jäänud meie fonoteeki helilinte, millel musitseerib unelts. Parimates aastates sai enamjaolt mängitud otse-eetrisse. Hiljem ei tahtnud unelm sellist tõsist sammu ette võtta. Ikka leidis ta vabandada, et põhjusi, et lindistamist edasi lükata. Oma natuurilt oli ta paljuski edge impulsiga kuid olemuses oli fantaasiat elu, jaatust, põlemist. Meie tänases saates meenutavad oma kolleegi Elmar Kruus ning Põder ja Harry Kõrvits. Kõigepealt aga alustame pakiga arhiivist. Juttu ajavad ansambli Six Swingers liikmed, nende hulgas ka unelts. Alustasime väga hilja alles sellel üldse restoranides TÖÖ pool 10 üheksakümneid, millal mängisime? Tund aega kontsert, muusikad. Ja siis järgnes sellele kabaree etteasted. Ja hiljem siis juba tantsumuusika ja ühtlasi mängisime selliselt, et meil oli meil siin kolmveerand tundi järjest jooksval lindil nendele. Ja tantsupalad vaheldusid Kontsert jalgadel kuulamis paranema. Repertuaar oli peast mängisime, eksisin, asendajat ei saanudki isegi haigeks, haigeks ei tohtinud jääda, siis haug siresorkis. Noodimaterjal oli väga napp nutamine. Selle osade maised tõlkiski kohandes eesti keelde vastavad laulutekstid ja tol ajal oli juba oma lugu muinaslugu muusikas ja valge, käisime külas ja seal Viru kohvikus ja hiljem selgus oma emaga meil vist kella viie teel käisime kuulamas meid, kuna mängime. Elmar Kruus kui nüüd tagasi meenutada neid aegu ja päevi kuste koos musitseeris tee Uno Eltsuga, kõigepealt peaks toonitama seda, et tal oli tõesti suur muusikamäng ja see tal oli ja igas seltskonnas, kus tagi oli, seda oskas selle tuju kohe nii üles kütta. Nii, iseloomult oli lõbus, sama oli ka, kui me töötasime koos restoranis, mängisime, hakkasin peale. Kui juba juba tuttavad tulid, siis ta võttis juba selle viisiotsa ülesse, mis sellele inimesele meeldis, ja sellega ühtlasi siis publikule hakkas ka see meie koosseis meeldima, et ma mäletan 37, kui ta tuli meile mängima Bush Vanemuises. Siis ta oli noormees ja need ei tulnud teda eriti hästi. Olime kuulnud, Uno Elts mängib hästi, Kitat ja akordion ja Ukuleeled mängis. Ja siis ta tuli meie orkestrisse, me hakkasime koos mängima, mängisin kuni 39, siis ta läks ära. Läks kapridžeutrioos mängisclapolitšeutrioga. Ja siis noh, muidugi sõda tuli vahele, peale seda ta tuli raadiosse, ori estraadiorkestris oli solistina. Siis ta läks, sest vahepeal oli filharmoonias, siis tuli Rametus ja kolleeg oli ja ma ütlen, et tal oli nii palju sõpru, et vist Tallinna Eestimaa oli kõikjal sõpru, täikordne sõitsime jah, Tartus sõitsime välja kivisse. Ta oli ja aeg oli ja kedagi teist ei olnud nagu meile seltskond oli ja läksime sinna. Istusime seal ja võtsime siis lapsuja, sõime ja joome kohvi, Kaaja. Ja onu küsiv siis sealt selle peremehe käest, et kuulge, kohvile, piima ei ole pealegi. Kuid koorduna ei ole mitte midagi, meil ei ole ainult musta kohvi saatel. Järsku Uno oli kadunud. Tuleb tagasi piimakann käes kurinahk, kus selle piima käte käsin ise lehmalaudas lüps lehma skoopil, piim aia pärast, muidugi, kui me sealt ära tulime. Arve peal oli kirjutatud kõik see arve lõbuselist pandud lehma lüpsmine, üks kroon, naljanumbreid, võib-olla mitugi temaga. Aga noh, aeg on läinud meelest läinud. Jutuga, kus ta üldse alustas ja kuidas ta niimoodi pidin, selle ehitus, seda ei olnud eriti tõtt. Tal muusika meeldis, ta hakkas peale just ukulele hakkas seal peal mingi Ukuleeled ja esimene tõsisem ansambel oli spools ringesse esimene tõsine ansambel oli Four Swingers ja Six Swingers, siis ta mängis vähe aega, siis ta läks sinna kapritsus, tammel tuli siis tema asemel Six Swingers vahetasid kohad ära mehelt põhiliste mängis akordioni, kitarri, akordionil, kitarri, vibrofoni, vibraphonygaaja, vibrofoni mängiskanud. Mängisime raadios. Veebel Fritz veevõlli Uno ja siis mina tegime nii kaks tantsumuusikat, vahetevahel. Trio selleks otse-eetris otse-eetris jagaksime otse elus. Kuidas proovi tegite. Mis meil aega proovi teha tulime, kui jäävad need ja need lood inspiratsiooni korras, kohe. Hea mäluga ja tuttavad lood, kütt, mis sealt neid proovida ja me mängisime igasugust muusikat, tantsumuusikat, siis kontsertmuusikat ja ja kõiki kõiksust, muusikat tuli mängida. Kas akordion, millega ta alustas, oli tal lõpuni või vahetuste ei, algus tal oli, ma ei mäleta. Mis pill tal oli, siis ta tellis omale tallabee, see tallabee jäi kivistal omale alaste plaat lekitada, kadunud taud oli niisugune. Tehnikameelse siis taotluses tegi tartus Meiga mõned plaadid ja mina arvan, et üks plaat peaks olema veel alles. See oli Visberling. Seal oli siis kõik klaveri soolugi, joulu, vibra trummisoolo ja ja siis ja rohkem neid oli, aga need on nüüd sõja ajal ja kõik on ära kadunud ja viinud. Aga üks peaks olema. Nii ma kuulsin unud, rääkis. Inge Põder, teie alustasite kunagi kooste tuumelsiga ansamblis voolsvinges onu elt seal ja tema hoidis seda ansambel väga tugevalt oma hea tuju ja kõigiga, nagu temal on need sarm vistel juurse. Hiljem, sõja päevil samuti esimesest koos sageli ja seal meil kõige meeldivam sõit oli mulgi staare, Russak suunalist saatis meid seal veel esinesid kaasas veel. Karl Ots Marta, Rumgi ja teised pärast siis kõik need sõjavägi laulis, ta mängis kuni hommikuni välja, nii kuidas kellelegi meeldib. Ükskõik kes, mis, ET laulistemad kohe sai hakkama. Kui sa vaatad teda ning kõrvalt, siis mõtled, et ta niisugune väga kerge ja ahsugune sahmertis nagu meiegi ees veel ütlen, aga Tales uuring aga tõsise hingeeluga, palju soojust ja inimlikkust. Seda oli seal hästi palju, ta leidis ikka mingisuguse lahenduse sellele, kui seal keegi kurbol või seda siis ta leidis ikka, kas hakkas ta seal lohutama omamoodi olev üle üle. Lähme, teeme paremini, oleks lugu ja mängima ja nii edasi. Mäletate teda kunagi ka halva tujulisena ees? Mina seda ei mäleta, et tema oleks tõsine või kuskilt midagi raskust tal, nii palju kui mina mäletan, on talle ainult head. Milline laul oli omal ajal kõige populaarsem, mis te tegite, juhus? Ringes? Oi, seal oli, noh, kuidas ma ütlen seal kõik filmist, mis tulid tol ajal, need pidid olema kõik laulsid. No me saame kuulatud, esitus neid laule, mõningaid, mis on lindistatud hiljem. Aga eks ole ka tore, mälestus on küll. On küll. Päike taevas. Oi sind võiksin leida. Oi sind võiksin leida. Te kuulate muusikat 1964. aastal lindistatud saatest, Romeeto peab Videviku ansambel siksu hinges. Uno Elts vibrofon akordion, Kuno Tamre klaver, Enn kandere viiul, Viktorignaatil, kontrabass, Herbert kulm klarnet, Jelmal kruus, löökriistad. Harri Kõrvits teid viis t kokku sõja päevil. Jah, esimesed kokkupuutumisel neil olid 1942. aastal. Kui ma tulin ansamblisse, siis oli seal ees ja temast kujuneski Nende sõjapäevade jooksul üks meie asendamatu akordionisolist ja saatja, sest me teame, et Nendel aegadel alati ei olnud ju esinejatel kaasas. Klaverit. Tuli esineda väga mitmesugustes olukordades, solistid käisid haiglates esinemas ja kõige olulisem muidugi frondi kontserdid rinde kontsertitel oli. Solistide kaasa siia saatis nii lauljaid kui ka pillimehi, suur praktika, Taliba mänginud ju enne seda paljudes ansamblites ja eriti oluline oli just tema niukene operatiivsus ja üldse niukene suur seltsimehelikkus, mis kõiki. Neid olukorda, sest me teame, et iga rindekontserdid need ei olnud nagu tänapäeval, lähed lavale ja kõik on valmis, sealt tuli väga kiirelt kohaneda. Kelle olukord on nii, et Ma rõhutaksin just seda, et tema mäng oli alati nii rohkesti, just niuke kandis nihukest emotsionaalset need võib-olla teinekord mõni nagu öeldakse, mõni Valenootki tuli sisse, aga see läks kõik nii mõnusalt ja nii et selles mõttes oli niukene just see emotsionaalne niukene, see külg oli, oli toredama juures. Ja hiljem, kui ma tulin tööle muusikalise juhina Eesti raadiosse 45. aastal siis meil oli, oli, tähendab temaga koosseisus meil ja ta esines solistina, tal oli oma kindlad saateminutid ja ajad igal nädalal. Ja peale selle saatis ta siis ka meie solistel niux rahvalikke palu, kui me eksisime, hääletanud Artur Rinnega tegid palju kontserte ja esinemisi koos, mängisid Niukest populaarseid kergemaid niux klassikalisi paluma, mäletan seal draamsi, tantse ja nii edasi ja nii edasi. Nii et see oli, oli tema selleaegne niukene tegevus meil pärast sõda kassis vältav jätkus sellega siis hiljem ma mäletan, ükskord oli niisugune juhus, oli meil väikene kontsert, oli Karepal sellel suvel seal raamatukogus, nad laulsid Leida Sibulaga ja ma ei ole nii hästi kuulnud seda laulu, kuhu on kõik lilled jäänud, see väga hästi, Leida Sibul laulis väga südamlikult ja ja, ja õunu saatis väga toredasti. Ja kui nüüd tagasi vaadata ja meenutada, siis võib-olla ainukene viga, mis tema juures võiks toonitada, et ta vast vähe tegi tööd enese kallal norida. Teatab taseme nagu saavutanud ja võib-olla ta väga nahkhiirelt kõik tabas, näiteks ma mäletan, et seal saates soliste, ta taipas kohe väga kiirelt aga võib-olla kõik ei tulnud nii briljantsed välja, ütleme niiviisi, aga, aga ühesõnaga see, see, kuidas see saatja, närv ja muusikamehe närv oli talle tugev. Mängib akordionitrio venda Tammann konveltsija, Arnold. Triiulgu Melts Viktorignatib ja Arved Haug.