Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku tänased üheksanda märtsi olulisemad päeva sõnumid. Mina olen Uku Toom. Eesti on võimalikuks ülamajanduseks majanduskriisiks paremini valmis kui aastal 2008, ütles Eesti panga endine president Ardo Hansson. Kui me räägime pluss nelja protsendisest majanduskasvust. Kui me räägime tööjõupuudusest, palgasurvest, sisserändesurvest, tegelikult vähemalt on meil see Stardipositsioon on väga hea. Itaalias on koroonaviiruse tõttu karantiinis umbes 200 eestlast ja koroonaviirusesse nakatunute arv Eestis on stabiliseerunud, aga tuleb valmis olla selleks, et see võib tõusta. Jätkuvalt on 10 positiivset proovi, vahepeal on kokku tehtud juba 301 negatiivset proovi. Näitab seda, et koroonaviiruse kohapealset levikut anname seni suutnud tõkestada. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas taas presidendi poolt tagasi saadetud pensionireformiseaduse eelnõud. Opositsiooni hinnangul püüab võimuliit reformi lihtsalt läbi suruda. Erakond Eesti 200 andis riigikogule üle pöördumise, milles soovitakse suurendada hoolega uude rolli koolijuhi töölevõtmise ja vallandamise osas. EKRE esitab Pärnu abilinnapeaks endise maaeluministri Mart Järviku. Mul on selline tunne, et tuleb üks vahva periood, kus meeskonnaliikmena saab palju Pärnu jaoks särada. Justiitsministeerium plaanib algatada seadusemuudatuse, mis annaks ministeeriumide ja riigiasutuste moodustamisel valitsuse pädevusse. Rahvusraamatukogu renoveerimise juures on selgunud Sisearhitekt kogu rekonstrueerimise eelprojekt peab olema valmis mai lõpuks. 29. mail on see tähtaeg, selleks ajaks peaks need kõige suuremad põhimõttelised asjad Rahvusraamatukogu hoones paika saama. Kuigi vahepeal oli õhus võimalus, et tänavu Eestis külgvankrite motokrossi tipptaset ei näe, praeguseks selgelt kodune maailmameistrivõistluste etapi ikkagi toimub. Võistlus peetakse 11. 12. juulil Lange motokeskuses ja ilm püsib meil muutliku pilvisusega, aga homme hakkab vihma sadama. Öösel on temperatuur miinus ühest pluss nelja, homme päeval pluss kolmest pluss seitsme kraadini. Alustada majandusest maailma börsidel on vaatlejate sõnul olnud täna paanika. Lisaks koroonaviirusest tekitatud ebakindlusele on Saudi Araabia alustanud nafta hinna sõda. Nafta hind kukkus ligi 25 protsenti pärast seda, kui Saudi Araabia teatas ta sinna langetamisest ja hindade, langetas vastuseks sellele, et naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC liikmed ja organisatsioonivälised riigid ei suutnud kokku leppida naftatoodangu vähendamises. Peamine vastane oli Venemaa, kes pelgab, et toodangu vähendamine annaks konkurentidele võimaluse turuosa parata. Aasia börsid kukkusid täna ligi kümnendiku. Wall Streetil peatati turgude avanemiseni järel ajutiselt kauplemine, kuna USA aktsiaturud läksid kaasa nafta hinnakrahhist kuna viiruse muredest alguse saanud müügilainega mujal maailmas. Endine Eesti Panga president Ardo Hanson Ühes intervjuus Indrek Kiislerile, et Eesti peab olema valmis olukorraks, kus viiruse levikust tekkiv majanduskriis kujuneb pikemaks kui paar kvartalit. Aga Eesti on tema sõnul võimalikuks kriisiks paremini ette valmistatud kui mitmed teised riigid. Sõltuda. Palju sellest tervishoiukriisi arengust, et kui see jääb selliseks ühe või kahe kvartali probleemiks, siis võib-olla see muutus ei ole nii suur, aga kui see hakkab juba nagu tõsisemaks muutuma, siis kindlasti, aga Eestis on vähemalt olnud see pluss, et me ja stardipositsioon on olnud äärmiselt tugev ja kui me räägime pluss nelja protsendisest majanduskasvust, kui me räägime tööjõupuudusest palgasurvest, sisserändesurvest, tegelikult vähemalt on meil see stardipositsioon, on väga hea. Nii et 2008. aasta suure majanduskriisiga me kindlasti seda võimalikku kriisi, mis võib tulla võrrelda ei saa. 2008 oli meie majandust tasakaalust väljas ja nüüd me pigem näeme, et ta oli isegi mõõdukalt üle kuumenemas, nii et mingi pehme nagu aeglustumine iseenesest on seeditav, loomulikult üksikud ettevõtted nendel on, mõnedel on ikka olukord muutub väga raskeks, seda majandusel tervikuna. Ma arvan, et on ka teisi harusid, mis tegelikult väga palju seda šokki ei tunne, aga noh, teistsugune kriis või teistsugune šokk, et see tuleb, tuleb sellest tervishoiusektorist ja mitte enam pankadest. Mida valitsus peaks praegu tegema, nii see kui ka eelmised valitsused on üsna julgelt raha kulutanud ja eelarve on nagunii miinuses, et mida siis nüüd edasi? Väga rõõmustas, et eelmisel nädalal siis valitsus moodustas spetsialistidest koosneva töögrupi, mis hakkab selliseid asju arutama ja minu meelest see on hea, esimene samm. Ma arvan, et kindlasti, kuna me oleme aastate jooksul ajanud väga nagu vastutustundliku eelarve poliitikat, siis me teame, vähemalt mingid puhvrid on. On olemas, mida mõnel teisel riigil võib-olla ei ole, aga ma arvan, et siin on kindlasti vaja praegu reageerida sellele nagu esimesele faasile, millest me praegu oleme, kus ütleme, see viirus levib välismaalt, aga meil ei ole veel riigisiseselt midagi hakanud liikuma seal. Võib-olla need vastumeetmed ei pea nii väga-väga suured olema, aga siis kindlasti peab olema juba oma teised plaanid, et kui me liigume rohkem sellisesse, peaksime liikuma näiteks rohkem sellises itaalia taolises olukorda, et siis on juba vaja natuke tõsisemalt mõelda, aga noh, parem stardipositsioon oleks olnud. Kui me oleks praegu väikeses ülejäägis, siis oleks seda ruumi palju rohkem. VKG finantsdirektor, jaanis sepp ütles Rene Kundla-le, et loodetavasti suudavad nafta turuosalised ikkagi omavahel kokku leppida ja hind stabiliseerub. Aga kui seda ei juhtu, peab ettevõte oma õlitootmise seisma panema. Eks seal käib selliste suurte nii-öelda turutegijate siis enesekehtestamine, et kelle sõna maksab rohkem, kelle sõna mitte ja sealse konflikti ilmselt peidus on, et ilmselt araabia tahab näidata, et jõud on jätkuvalt nende käes. Venemaa jälle vastupidi, mina tahaks uskuda, et, et see on nii-öelda ajutine konflikt ja jõutakse kiiresti taas nii-öelda arusaamisele, et, et kõigile on parem kui see hindan stabiilselt mingil mingil mõistlikul tasemel ja, ja loodetavasti olukord normaliseerub sama kiiresti, kui ta niimoodi eskaleerus, kellel praegu on olukord kasulik, siis üldse on kindlasti kõigile nii-öelda õlitarbijatele, et nagu me oleme näinud, siis tanklates on juba õlihinnad langenud ja tõenäoliselt langevad veelgi. Mida tähendab see kogu see situatsioon VKG jaoks, kui õli tootja jaoks? Meile on see olukord kindlasti raske, et meie enamus tuludest sõltub otseselt maailmaturuhindadest. Me oleme küll olnud piisavalt ettenägelikud, et, et umbes pool oma tootmismahtudest kindlustada siis selliste hinnakukkumiste vastu läbi tulevikutehingute. Aga, aga vaatamata sellele, see mõjub meile valusalt, kui langus jätkub või jääb turgudele pikemaks ajaks, siis oleme tõenäoliselt taas kord sunnitud hakata mõtlema selle peale, et oma vähemefektiivsed tootmisüksused sulgeda. Ja sa tahad, maksis koondamisi paratamatult jah. See on nii värske sündmus, vaatame, mis lähipäevad toovad ja vastavalt sellele hakkame tegutsema. Lisaks sellele, et oodata õli, toota elektrit, mida see muudab elektriturule? Ma arvan, et elektriturul see otseselt midagi ei muuda, et meie elektritoodang on õlitootmise kõrvalsaadus. Kui meil õlitoodangut ei ole, siis meil pole ka elektritoodangut. Nii kaua kui meil on õlitoodang nii kaua, meil on elektritoodang. Viimastel andmetel levib koroonaviirus 110. riigis, surnuid on üle kolmandat 1800, haigestunuid ligi 112000 ja koroonaviiruse levikut ning selle majandusmõju arutas täna ka valitsuskabinet. Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes Delfile antud usutluses, et praegu nakatunute arv Eestis stabiliseerunud ja väike, aga valmis tuleb olla selleks, et see võib tõusta. Jätkuvalt on 10 positiivset proovi, vahepeal on kokku tehtud juba 301 negatiivset proovi. Näitab seda, et koroonaviiruse kohapealset levikut näeme seni suutnud tõkestada kõik need juhtudel on sisse toodud. Aga samal ajal me läheme muidugi ka seda, et Euroopa Liidu riikides mitmes on see nakatunute arv selgelt tõusuteel mis tähendab ka seda, et peame olema valmis võimaluseks, et ka Eestis võib nakatunuid lisanduda. Peame võtma vastu erinevad meetmed just nimelt selleks, et, et seda võimaluste piires vältida on ka terviseamet, on nüüd väga palju head tööd, et üle poole diskuuene käinud eraldi koos selleks tavapärases rütmis erinevalt ehk iga päev üheksast üheksani. 27 operatiivvalve täiendavalt loodud kommunikatsioonikeskus oleme laiendanud veel terviseamet staapi erinevate ministeeriumite esindajatega. Ehk see, et me oleme avastanud ka 10 juhtunud väga kiiresti, mis ei väsi kordamast, on kõik välismaa nakatunud, näitab ka seda, et meie süsteemid on toiminud, töötanud elanikkonna teavitamine on andnud tulemust ja selles mõttes igal juhul teadlikkus sellest nakatunute arvust ja nende võimalik isoleerimine või siis koduse ravi määramine on palju parem variant kui see, kui me elaksime teadmatuses. Itaalias on teatavasti karantiin ja Põhja-Itaalias on karantiinis umbes 200 eestlast, ütles Eesti suursaadik Roomas sel ja kuningas saagpakk kokku viibib riigis ligi 800 eestlast, neist lühiajaliselt 80 sest paljud on Eesti saatkonnaga ühendust võtnud ja suursaadiku sõnul pole riigis liikumine takistatud. Inimesed saavad piiratud liikumisega tsoonist tagasi koju pöörduda, kui neil puuduvad haigussümptomid. Saatkond Itaalias soovitab lühiajaliselt riigis viibivatel eestlastel võimalikult kiiresti lahkuda, sest on näha, et osad lennufirmad juba tühistavad lendu piirata liikumisega aladele muudest välist sündmustest, aga nüüd Renerias. Hollandis algas Malaisia reisilennuki allatulistamist vaagiv kohtuprotsess 2014. aastal Ida-Ukraina kohal alla lastud lennuki kohtuprotsessis on süüalusteks kolm venelast, üks ukrainlane, kes tegutsesid nende sündmuste ajal mässuliste ridades Donbassis. Mehi süüdistatakse lennufirmale Malaysia Airlines kuulunud lennuki allatulistamises ja 298 inimese mõrvas. Kohtu ees soovib üles astuda hukkunute 49 sugulast. 84 sugulast nõuab valuraha. Viis Euroopa Liidu liikmesriiki on nõus võtma Kreekast vastu laps migrante. Euroopa Komisjoni president Ursula Fonderlaien tänas Soomet, Prantsusmaad, Saksamaad, Luksemburgi, Portugali abi eest. Kui mitu last iga riik vastu võtab, ei ole veel teada. Saksa meedia teatel on Kreekast teistesse riikidesse viidavaid lapsi kokku 1500. Tegemist on kas saatjateta reisivate või siis väga haigete lastega. Kreeka sisserändajate laagreid on ülerahvastatud ning Türgi on ähvardanud oma piiri taas Euroopasse pürgijatele avada, mis suurendab survet Kreeka piirile veelgi. Kreeka politsei kasutas Türgi-Kreeka piirile lõksu jäänud tuhandete migrantide tagasitõrjumiseks pisargaasi ja veekahureid. Paljud põgenevad Süüriast kodusõja eest, kuid migrantide hulgas on ka Afganistanist, Pakistanist ja Lääne-Aafrika riikidest pärit parema elu otsijaid. Koroonaviirusega nakatunute arv maailmas on ületanud 110000 inimese piiri. Rohkem kui 100. riigis on viirusesse surnud üle 3800 inimese. Väljaspool Hiinat on praegu suurim viiruse puhang Itaalias. 7375-st nakatunus on surnud 366 inimest. Surnute osakaal on Itaalias oluliselt suurem kui Lõuna-Koreas, kus nakatunute arv on sama, kuid surnuid vaid 51. Itaalia põhjaosas on karantiini pandud umbes 15 miljonit inimest. Tokio olümpiamängude tule süütamise talitus 12. märtsil Olümpias toimub Pealt vaatajateta. Kreekas on praeguseks teada 66 nakkusjuhtu. Afganistani president Ashraf Ghani vannutati täna teiseks ametiajaks riigipeaks. Tema rivaal Abdul Abdul-la korraldas paralleelse ametisse astumise tseremoonia. Analüütikute hinnangul võib kahe rivaalitsevad riigipea võimuvõitluse viia riigi veelgi sügavamasse kriisil ning nurjata kavandatavad rahukõnelused Talibaniga. Ekre esitas Pärnu abilinnapea kandidaadiks endise maaeluministri Mart Järviku, volikogu istung on kolmapäeval. Ester Vilgats jätkab. Väidetavalt oli EKRE l Pärnu abilinnapea kohale koguni kolm kandidaati aga sõelale jäi neist Mart Järvik, kellel on arvestatav omavalitsusjuhikogemus. Täna kohtuti ärrit, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius aga ja oli kabinetist väljudes mõnusas meeleolus. Küsimusele, mille vahel tal kaaluda oli, et see võttis terve nädala, vastas Järvik Ni. Mul oli kaaluda selle vahel, et kas saan kodus oma tegemata töid, mis viimase paarikümne aastaga tegemata on neid ära teha või sulle ametisse. Pärnusse on hea tulla, sellepärast et kunagi olen siin ühte ametit pidanud, sai olla bussipargis 79. aasta, 15.-st maist vist oli üle 10 aasta natuke töötaja, olite seal roolis. Kui kui siia tagasi tuled, siis kõik on kuidagi tuttav, aga juhtivtöötaja juhtivtöötajaks tegelikult, kui Raplamaal sai omavalitsustööga alustatud, see on nüüd paarkümmend aastat 2002 tagasi, siis küsiti ka, et mis selle valla juhtimise on erilist või erinevust bussi juhtimisest, ma ütlesin, et seal ei olegi midagi vahet, et kõik on üsna sama, et üks ees juhitised taga oksendavad, nagu vanasti bussis oli. Kuidas siis praegu linnapeaga kahtedesse tunne jäi? Väga hea tunne, rääkisime linna asjadest, rääkisime maast ja ilmast, mul on selline tunne, et tuleb üks vahva periood, kus meeskonnaliikmena saab palju Pärnu jaoks ära teha. Linnapea Romek Kosenkranius ütles, et kohtus täna Järvikuga esimest korda. Vestlesime tund aega Pärnust ja temast endast loomulikult oli hea võimalus kuulata, mis on tema mõtted. No kuna see nüüd koalitsioonilepingu järgi EKRE koht, siis noh, teil mingisugust vastuväidet ei saagi olla, et kellegi koht täidetud. Jah, et see on selline hea tava, et kui koalitsioonileppes on kokku lepitud, et kas üks või teine erakond täidab selle koha, siis ei ole hea toon vaielda, et kas inimene sobib või ei sobi sellele kohale. Küsisin Kosenkranius, et kas teda ei häiri Järviku äpardunud ministrikarjäär. Ma olen tema kohta ainult meedias lugenud, see kohtumine, mis meil täna oli, oli igati meeldiv. Tema CV, kus on kirjas, et ta on ka omavalitsusjuht pikka aega olnud, ei anna mulle põhjust kahelda selles, et ta abilinnapeatööga ei pruugi hakkama saada. Ester Vilgats, Pärnu. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas taas presidendi poolt tagasi lükatud pensionireformi seadust, Tõnu Karjatse käis Toompeal. Põhiseaduskomisjon arutas pensionireformi eelnõud ka 20. veebruaril, otsustades selle siis saata suurde saali muutmata kujul tagasi. EKREsse kuuluv põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa seletas, et eelmisel arutelul kuulati ära presidendi argumendid, need aga tema sõnul valitsusliitu ei veennud. Priin esindaja Buttavad argumentatsioon oli ilmselgelt ebapiisav ja sa ei võta vastu põhimõtteline otsus, et meie oma seisukohti juurde jääme. Kuivõrd aga kodukorra seadus näeb ette põhiseaduskomisjonil, on kohustus olla põhiseaduse ekspert ja anda argumenteeritud seisukohad Sis Priini seisukohtadest tulenevalt me analüüsisime oma töögruppide kaudu presidendi seisukohti ja töötasime välja argumenteeritud vastuse presidendi seisukohtade suhtes. Contra argumentatsiooni ja selle konto argumentatsiooni me nüüd arutame ja selle alusel me tahame jõuda siis ka suurde saali selle ase viia, kusjuures täname ühele poole veel ei jõudnud, me jätkame homme. Opositsioonis oleva Reformierakonna esindaja Taavi Rõivas leiab, et pensionireformi ümber toimuv muutub juba farsiks. Ma ütleks, et juba ainuüksi senine menetlus ise on põhiseaduse seisukohast täiesti kaose tunnustega, sellepärast et meil on Eestis võimude lahusus ja meil praegu, mis siin toimub, on see, et püütakse siis valitsuse poolt ette dikteerida, et mis siis põhiseaduskomisjoni liikmed olete õige arvamus olema, peaks, et minu hinnangul on ka selles eelnõus nii vastuolu põhiseadusega täiesti olemas ja vabariigi president. Ta tõi need vastuolud kenasti välja ja lisaks teine absurd on ka see, et selles seaduses on ka mitmeid selliseid lohakus vigasid, mille muutmiseks tuleks see nagunii avada, sõltumata sellest, mida keegi koalitsioonisaadikutest arvab selle põhiseaduse vastuolu kohta. Nii näiteks on seal muudetud ühte paragrahvi, mida tegelikult ei eksisteeri, ehk siis juba ainuüksi sellise vea parandamiseks oleks tegelikult kohane, kui parlament selle seaduse uuesti avaks. Riigikogu päevakorras on pensionireformi eelnõu kolmapäeval veel kord Paul Puustusmaa Riigikogus toimub reaalselt täiesti reaalne arutelu, sest et vastavalt kodukorrale on ette nähtud see, et nii põhikomisjon kui ka põhiseaduskomisjon eraldi Nad teevad oma ettekannet ära. Loomulikult siis tulevad veel riigikogu liikmed, kes saavad oma arvamus esitada. Sistolfaktsioonid käivad läbi rääkinud selles mõttes, et ega see arutelu läheb tõepoolest pikaks, nii et kõik saavad selle ja lisaks. Lõppkokkuvõttes on ka veel see, et kui asjad lähevad nii, nagu, nagu eeldada võib, siis jõuab ka tõenäoliselt ka veel põhiseaduskohtusse. Kuue ministeeriumi või riigiasutuse moodustamine nõuab praegu riigikogu otsust, justiitsministeeriumi hinnangul peaks selle andma valitsuse kätte. Madis Hindre räägib lähemalt. Keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni kokkuliitmisest on räägitud juba mitu aastat. Riigikogu arutas seda esimest korda 2018. aasta novembris ja lükkas keskkonnaministeeriumi ettepanekud tagasi. Läinud aasta jaanuaris tulid sama mõttega välja mõned toona koalitsiooni kuulunud parlamendisaadikud. Taas kord jõudis ühendamisplaan kolmanda lugemiseni ja taaskord oli parlament sellele vastu. Nüüd on keskkonnaminister Rene Kokk vana mõtte üles soojendanud ning veel sel aastal võib oodata kolmandat ühendamiskatset. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütleb, et maailm muutub üha kiiremini. Ühest küljest on meie ühiskond sellisele tasemele juba arenenud, teatakse, mis on ühe riigiasutuse roll üldiselt, eks ole, ja kuidas ta peaks toimima ja seetõttu ei ole vaja seadusega väga täpselt neid asju ette kirjutada, ehk pojad ongi sellise paindlikkuse järgi. Kai Härmand toob näite, et tarbijakaitseameti ja tehnilise järelevalveameti liitmiseks pidi muutma viitekümmet viite seadust veel väljatöötamiskavatsuse tasemel mõtte, seks, ministeeriumide ja riigiasutuste loomise valitsuse ülesandeks. Seaduses pakutaks välja siis need kriteeriumid, mille alusel moodustatakse ministeeriumid ja riigiasutused ja siis konkreetne ministeeriumi moodustamine või ka ameti moodustamine see toimuks siis ka valitsuse määruse või valitsuse korraldusega. Küsimust, kes peaks moodustama ministeeriume, on pikalt arutlenud ka õigusteadlased põhiseaduse 2012. aasta kommenteeritud väljaandes leiti, et ministeeriumide ja nende valitsemisalad tuleks sätestada seaduses. Viis aastat hiljem uues kommenteeritud väljaandes oli seisukoht muutunud ja üsna sarnane justiitsministeeriumi plaanile. Ekspertide hinnangul võiks riigikogu paika panna näiteks ministeeriumide suurima lubatud arvu või nõuda mõne konkreetse küsimusega tegeleva ministeeriumi olemasolu. Aga iga üksiku ministeeriumi loomise võiks jätta valitsuse kanda. Kai Härmand rõhutab, et seadusemuudatuse mõte ei ole riigikogu rolli pisendada. Pigem soovitakse ikka halduskoormust vähendada. Ja teisest küljest jääb riigikogule alati tee roll, et ta määratleb eriseadustes või valdkondlikes seadustes need funktsioonid, mida riik peab täitma. Justiitsministeeriumis kirjutatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on tegelikult veel pisut kogukam, muuhulgas Jakse ametist lahkuvale ministrile aastased tegutsemispiirangud. Kui minister on lahkunud ministriametist, et ta siis ühe aasta jooksul ei saaks asuda tööle sellise eraõigusliku juriidilise isiku juurde, mille tegevust tasid vahetult kontrollis võim, mille nii-öelda tegutsemisvaldkonda siis vahetult reguleer. Rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks on leitud sisearhitekt peaprojekteerija ettevõtte sirkel ja mall eestvedamisel peab eelprojekt valmima mai lõpuks, ütleb raamatukogu direktor Janne Andresoo. Protsess on läinud vastavalt ajagraafikule, nii nagu ette nähtud väikese nihkega, edasisest vahepeal olid siin läbirääkimised sel teemal, mis puudutasid siis sisearhitektuuri. Ja küsimus oli siis selles, et kas algselt oleks pidanud olema arhitektuurikonkurss või mitte, aga aga tänasel päeval võime öelda, et see protsess läheb meil kenasti edasi ja projekteerijat olid siis kohustatud tegema sisearhitektuurikonkursi ja seega toimus ja väga edukalt nii et sisearhitektuuribüroo tegutseb, kelleks siis osutus Ville lausmäe sisearhitektuuribüroo. Ja praegu käibki siis eelprojekti koostamine ja eelprojekt peaks siis valmis saama mai lõpuks, 29. mail on see tähtaeg, selleks ajaks peaks need kõige suuremad põhimõttelised asjad Rahvusraamatukogu hoones paika saama. Eva-Maria Nool räägib, milline on homne ilm. Eeloleval ööl ja homme saab meie ilme määrajaks väheaktiivne madalrõhulohk, mis üle Eesti liigub. Öö on Lääne-Eestis pilves selgimistega ja mitmel pool sajab vihma. Ida-Eestis on pilvi vähe ja ilm sajuta. Puhub mõõdukas lõunatuul ning termomeetri näidud jäävad miinus ühest kraadist Ida-Eestis pluss nelja kraadini rannikul. Homme päeval levib madalrõhulohk ühes vihmasajuga üle Eesti läänest itta. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, õhtul rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on homme kolm kuni seitse kraadi. Ja spordiuudised Johannes vedruta. Tänagi on põhjust teatada spordivõistlustest, mis koroonaviiruseohu tõttu ära jäetakse või oluliselt mõjutatud saavad. USA-s Californias peetav mainekas Indian Wellsi tenniseturniir sel aastal korraldajate otsusel ei toimu. Indian Wells on tähtsuselt suure Slami turniiride olümpiamängude ja aastalõputurniiri järel järgmise kategooria võistlus. Indian Wells pidanuks aset leidma sel nädalal. Meeste jalgpalli UEFA meistrite liiga kaheksandikfinaalmäng Pariisi, Saint-Germaini ja Dortmundi Borussia vahel peetakse aga tühjade tribüünide ees. Nii ei saa avakohtumise üks. Kaks kaotanud PSG kodupubliku toetusele loota. Mäng toimub kolmapäeva hilisõhtul. Ka 2020. aastal toimub Eestis külgvankrite motokrossi MM etapp. Etapp peetakse 11. ja 12. juulil Tartumaal Lange motokeskuses. Pärast seda, kui 12 aastat järjest külgvankrite MM-etappi läbi viinud Kiviõli motokeskus sündmuse korraldamisest loobus, oli õhus võimalus, et 2020. aastal Eestis külgvankrite motokrossi tipptaset ei näe. Lange motokeskuse juht Lauri Roosiorg ütles aga mullu välja, et vajadusel ollakse suutelised teatepulk kivi õlilt juba 2020. aastal üle võtma. Võistluse korraldamine osutuski võimalikuks. Lauri Roosiorg. Ma julgen öelda, et meil 11 12 juuli on külgvankritega mootorrataste maailmameistrivõistlused siin meie juures, et see on meie jaoks ikka niisugune suure üritusega. Ehk siis see tähendab, et vahepeal õhus olnud hirm, et etappi Eestis nüüd vähemalt aasta aega siis ei tule ja paus, et see hirm justkui peaks olema maha võetud. Ei, see on kindlasti maha võetud, et täna on promootoriga viieaastane leping tehtud. Koostöös Tartu linnaga üritame siia saada ka 2024, kui on Tartu kultuuripealinn Euroopa kultuuripealinnad, siis üritame samal ajal saadaga siia juba rahvuste, krossi, külgvankritega motokrossi rahvuste, krossi selle etapi, et tegelikult täna viieks aastaks on küll kindlustatud. Ongi täna õhtuks kõik aitäh kuulamast.