Kuidas te raadiomajja tulite, olite ise roolis või või sõidutati teid kohale? Ei, ma sõitsin autojuhile. Kas teile endale meeldib ka roolis olla? Aa jaa, ma usun küll, sellepärast et minust sai autojuht üsna hilises eas, kuskil 30 aastaselt või selle ringis ma ostsin oma esimese auto. Ja võib-olla ma lihtsalt teen praegu seda tasa, et mõni hilja autojuhina peale hakkasin, aga meeldib muidugi. Tunnete ennast päris kindlalt liiklusmärke, tunnete kõiki? Ma usun küll, mul on ikka päris hea praktika, sellepärast et ma olen. Kuigi ma tulin rooli hilja, aga siis ma olen seal kogu aeg olnud ja enamikel juhtudel ma olen ikkagi ise oma autot juhtinud ja mina esimene auto oli Žiguli null kaheksa siis kui ta oli veel päris uus auto ja ma pean ütlema, et ma jäin ikka piisavalt sageli liikluspolitseile või tol ajal miilitsale vahele, eks nad siis kasvatasid ja karistasid mind ja ma arvan, et see õpetus oli päris hea. Et ma usun, et ma olen niisugune sõitja, kes valitseb rooli aut. Kui näete jalakäijate vöötraja ääres ootamas inimest, kes tahab üle tee minna, kas teie peatute või teete nii, nagu ees sõitnud autod kihutate edasi. Ütleme, kui näen, siis peatun. Lugenud, et erinevate maade psühholoogid on uurinud sõidutee ületamise probleeme ja teinud omad järeldused, näiteks Inglismaal soovitatakse tee ületamisel koer sülle võtta. Ameerikas aga peaks kindlasti laps süles olema. Saksamaal läheb sõidutee ületamine kõige ladusamalt neil, kel seljas kindralivorm. Itaalias aga saab kiiresti üle tee iga mees, kel käevangus imekaunis blondiin. Mis te arvate, Edgar Savisaar? Kuidas saaks need Eestimaa autojuhid seisma andma? Ma kujutan ette niimoodi, et ma ei teeksin sellest paremusjärjestust, kõik need, keda te nimetasite, on väär, et nad kiiresti üle tänava lasta. Aga eks see on tegelikult ikkagi viisakuse ja kultuuri küsimus, kui ühiskonnas tervikuna tõuseb niisugune kultuuritase. Eks ta mõjutab siis ka liiklusskulptuuri nii ühelt kui teiselt poolt, sest kuna ma olen ikka rohkem autoroolis olnud, siis mulle tulevad kohe meelde ka jalakäijad, kes minu arvates mitte iga kord tänaval sugugi korrektselt, et ennast üleval ei pea. Aga ma ei taha sellest rääkida, sest see on see klassikaline jalakäijate ja autojuhtide vastuolu ja argumente võib esitada nii ühelt kui teiselt poolt sõltuvalt sellest, kas sa parajasti ise roolis parajasti jalgsi tänaval Nii ja siin siis kuulajaküsimus, kui vaadata valitsuse liikmeid luksusautodega ringi sõitmas, võiks arvata, et elame rikkal maal. Miks valitsuse liikmed ja parlamendi juhtliikmed tahavad nii väga Eestimaa tegelikust näost erineda? No kõigepealt, kui rääkida valitsuse valitsuse liikmed luksusautodest, siis ma küsisin mõni aeg tagasi järele, kui palju neid autosid on ja ma võin arvudes natuke eksida, aga suurusjärgus kindlasti tähendab, Eestis on ikkagi kusagil seitse, 8000 Mercedes't nendest valitsusele kuulub seal kusagil noh, ütleme 30 40 tähendab, ei ole mõtet nagu rääkida ikkagi ainult valitsuse luksusautodest, räägime siis eesti autodest üldse, sellisel juhul Kas iga turu politsei võib autot peatada ja juhiluba kontrollida? Tähendab dokumentide kontrollimise õigus on politseiseaduse järgi igal politseinikul. Meil ei ole selliseid spetsiaalseid turu politseinikele, kõik on politseiametnikud. Aga muidugi me tahaksime ja on antud ka vastavad suunised, autode peatamine oleks ikkagi põhjendatud ja autosid peatatakse siis, kui on õigusrikkumistega tegu, et asjata seda ei tehtaks. Aga dokumentide kontrollimise õigus on tõepoolest igal politseil. Miks lammutatakse Tallinna politseikooli, miks pandi kooli direktoriks ilma igasuguse hariduseta turvamees, kes ei oska inimestega suhelda, küsitakse? Aga kõigepealt härra rõngas, kes Tallinna politseikooli direktor on noor ja energiline mees. Ta on pinud tsiviilõigust Hollandis, leiden ülikoolis mitmel pool mujal lõpetanud kursuseid ja ka Tartu ülikoolist on lõpetanud neli kursust õigusteadust ja käib seal edasi. See, et võib tekkida isiklikul pinnal lahkhelisid või lahkhelisid mõtteviiside vahel. See on täiesti võimalik. Aga ma tahaksin öelda seda. Tallinna politseikooli ei lammuta. Et ka Tallinna politseiprefektuuri õppekeskus selleks, et ühtlustada õppetöösüsteemi, nii et Tallinna politseikooli ikkagi tugevdatakse. Küll aga käesoleval aastal Tallinna politseikooli funktsioon on mõnevõrra teine kui varasematel aegadel, nimelt kevadel me võtsime vastu, kus otsused, kuna politseis on palju ilma hariduseta inimesi ja neid, kes on läbinud ainult kolme kuusk kursuse ja meil on ka mitmeid ebameeldivaid ja kahetsusväärseid kogemusi, kus sellised inimesed ei ole suutnud käituda professionaalselt ja eetiliselt, õieti siis me leidsime, et me esiteks enam ei võta Ta kolme kuuga ja veel vähem ei võta neid, kellel ei ole üldse politseist haridust. Aga meil tekkis probleem sellest, et meil ka praegu politseis töötab kusagil 800 inimest. Kellel kas ei ole üldse politsei sellist haridust või on need kolmekuulised kursused. Ja seoses sellega me otsustasime, et sellest sügisest Tallinna politseikool viib läbi põhiliselt täiendusõpet. Esimene täiendusõppekursus juba lõppenud, tas neil päevil, see oli korraldatud välipolitseinik, elas meiega kõige kitsam koht suhtlemisküsimused inimestega ja nii edasi. Ja praegu septembri algul algavad seal järgmised täienduskursused kriminaalpolitseile ja juurdleja, ütleme nii, et mõnevõrra ja ajutiselt on Tallinna politseikooli funktsioon muudetud selleks, et järele aidata. Ta neid politseinikke, kellel piisavalt haridust ei ole, aga kooli ennast on tugevdatud, mitte teda ei lammutada. Nii nüüd selline küsimus pole eriline saladus, et Toompeal valitseb tegelikult teie. Millal mängite Tiit Vähi lõplikult auti, asute peaministri kohale. Toompeal valitseb muidugi vabariigi valitsus mitte üks või teine isik ja selle vabariigi valitsuse koosseisus on nii peaminister Tiit Vähi kui ka siseminister Edgar Savisaar. Ma ei tea, kust need jutud tulevad. Aga Ma ütlen väga selgelt välja, et Keskerakond ei ole huvitatud millestki niisugusest kellelegi outi mängimisest ja kui on vaja, siis ma kordan seda kas nädala või kuu või aasta pärast uuesti. Ma saan aru, opositsioon on huvitatud sellest, et Keskerakond lahkuks koalitsioonist ja ja sellepärast levitatakse nii suhteliselt versioone. Aga Keskerakond on kokku leppinud koalitsioonipartneritega selles suhtes, kes on peaminister, kes on siseminister ja me oleme kindlalt nendel seisukohtadel. Ja ma tahaksin ka öelda selle outi mängimise kohta, et meie suhted Tiit Vähiga ei ole auti mängimise stiilis. Ja üleüldse, meie koalitsioon ei ole olupoliitiline, et täna nii homme teisiti, sellepärast et koalitsioonile väljatöötamisel meil oli väga suur töö tuvisid vastastikku tasakaalustada ja me saavutasime selle tasakaalu ja mitte keegi partneritest ei ole huvitatud selle tasakaalu rikkumisest. Omal ajal oli tunda, kuidas kadestate Arnold Rüütlit tema populaarsuse pärast rahva seas. Kas teie vimm Rüütli suhtes on kadunud, küsitakse. No ma ei tea, kellel ja kuidas seda tunda oli, ma ei arva, et ma oleksin Arnold Rüütlit kunagi kadestanud, eks temal ole ka omad probleemid. Aga ma pean tunnistama, et ma olen nii mõnelgi raskel hetkel toetunud Rüütli populaarsusele ja ja sellest ka abi saanud. Üleüldse arvata, et Eestis poliitikategelased muud ei teegi, kui üksteise suhtes vimma veavad, see ei vasta lihtsalt tõele. Tegelikult poliitikute vaheline läbisaamine on märksa parem, kui see võib-olla välja paistab. Kas kahetsete praegu oma kunagist seotust NLKP-ga? Ma olen tihti tähele pannud, et meil väga idee realiseeritakse neid inimesi, kes ei olnud ennem NLKP-s ja nüüd taovad nad rusikatega vastu rinda ja ütlevad, et nemad olid tõelised Eesti patrioodid. Samal ajal ma tean, et osa neist olid ka sellised inimesed, kes väga tahtsid sellesse NLKP-sse, aga keda lihtsalt ei võetud sinna mitte poliitilistel, vaid muudel motiividel. Mõnedel oli probleeme viinaga, oli psüühilise tervisega. Ja praegu annab tunda see, et nii mõnigi mees, kes praegu räägib, et tema on kõva omaaegse süsteemi lammutaja, ise seda süsteemi korralikult ei tundnud ja seetõttu käsitleb teda ka täiesti asja tundma. Ja tänu sellele teadsin juba 88 üsna hästi kellega ja millega mul on tegu. Tegu aga oli nii lihvitud halastamatu süsteemiga, et et muinsuskaitsemeetoditega seda küll ainult ei võtnud. Teeme nüüd meie jutuajamisele väikese pausi ja kuulame muusikat. Öelge, Edgar Savisaar, kas teil on ka oma meelismuusika muusika, mida võiksime praegu kuulata? Ja muidugi, ega ma olen võrdlemisi konservatiivne oma muusikalistest harjumustes ja ma olen kunagi öelnud, et ma olen biitlite fänn. Ma olen nendega üles kasvanud ja eks nad jäävad mulle eluks ajaks meelismuusikaks. Nii et mängime biitleid Paar aastat tagasi, kui te olite riigikogus opositsioonis, kohtusite Moskvas Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga suutmata hiljem Eestis seletada, kuidas kohtumine teoks sai ja millest te rääkisite. Kas täna võite sellest rääkida? Ma kohtusin tol ajal päris paljude maailma riigitegelaste, presidentide ja peaministrite ka. Nii et ma ei tõstaks seda kohtumist Boriss Jeltsiniga kuidagi eriliselt. Konkreetsesse kohta, mis seal siis mõistagi ma võin sellest rääkida, seda teha. Aga ma ei tea, kas praegu enne vene parlamendivalimisi on õige aeg sest kõike, mida Eestis räägitakse ja kirjutatakse, seda jälgitakse ja võimendatakse seal väga tõsiselt. Ma arvan, nii et ega see jää mul viimaseks kohtumiseks Boriss Jeltsiniga ja, ja ma usun, et kunagi ma teen neist kokku võtta. Keegi küsib, millal määratleb Keskerakond end lõpuks vasakparteina. Ma ei tea, miks Keskerakond peaks ennast määratlema vasakparteina. Me oleme ikkagi Keskpartei, vaadake Euroopas on niisugune jaotusparteilast sel maastikul, et Lääne-Euroopas on olemas tugevat parempoolset parteid ja tugevat vasakut parteid ja Keskpartei peaaegu ei ole Põhja-Euroopas, samal ajal vastupidi, on olemas tugevad keskparteid. Parteide endi ajalugu annab niisuguse selgituse sellele, et kuskil sajand-poolteist tagasi ühiskond arenes erineval viisil. Lääne-Euroopas basse, polariseerus, tööandjateks, töövõtjateks proletariaadi, eks kapitalistid, eks, ja nii edasi ja nende huve hakkasid esindama vasak- ja parempoolsed. Põhja-Euroopas jäid aga alles ka vabad väiketootjad, eeskätt talupoegkonda, ka vaba väike linnadesse või nende huve hakkasid esindama siis keskparteid ja sellest tekkis tugev ja jõukas keskklass. Et tegelikult Eesti küsimus on ka see, kumba teed mööda mäe areneme. Kas me areneme seda teed mööda, et meil tekib tugev keskklass ja selle huvides? Me olemegi loonud selle toetuseks, oleme loonud Keskerakonna või siis tekib meil ikka niisugune olukord, ühiskond selgelt polariseerunud on palju vaeseid väheri kaid ja sellisel juhul ei ole midagi teha ka keskerakonnale. Erilist tulevikku ma ei näe. Aga praegu ma võin küll kinnitada, et Eesti Keskerakond on Keskpartei nii nagu paljudes teistes riikides, ma võin öelda, et selles erakonnas on inimesi, kellel on sotsiaaldemokraatlik maailmavaade, on inimesi, kellel on liberaalne maailmavaade ja on ka konservatiivse vaatenurga alt maailma asju vaatama, neid inimesi tähendab Keskerakonnal, ta püüab endas ühendada ja sünteesida väga erinevaid poliitilisi platvorme. Igal juhul mitte vasakpoolseid. Ma usun seda, et ühiskonnas tõepoolest toimub nihe vasakule varem või hiljem. Eeldused selleks on olemas ja ma usun, et nii mõnedki Teid, kes siin viimastel aastatel lõi trummi ja kuulutas ennast tõelisteks, parem poolsetaks täpselt samuti mõne aasta pärast nad kuulutavad ennast tõelisteks vasakpoolsed. Aga Keskerakonna saatus ja missioon on juba niisugune, et ta on ikkagi keskel ja ta ühendab tõepoolest endas orgaaniliselt elemente nii ühest kui teisest. Millega meelitasite oma erakonda Tiit Made ja kas te ei karda, et temast võib tulevikus saada teie konkurenterakonna liidrikohale? Teatega Tiit Made ei ole niisugune mees, keda kuhugi meelitatakse. Ta on väga kainelt kaalutlev poliitik ja teda mingite meelitustega kuhugi kaasa tõmmata ei ole võimalik. Miks Tiit Made tuli kaasa meie erakonnaga? Ta tuli kaasa ju ettevõtjate erakonna juhi juhina ja tegelik põhjus oli ikkagi selles, et ettevõtjate erakond toetada tus kesk- ja väikeettevõtjatele ja neile sobis tugeva keskklassi ideoloogia kõige paremini ja seda ideoloogiat kandis just nimelt Keskerakond. Peale selle, ma tahaksin selle küsimuse esitajale vastu küsida, et miks te räägite ainult tiitmadest kõik mõlema vanemaks ja ja millal võib näiteks meie noorteorganisatsiooni rekte liidrist Mihkel liivast saada minu konkurent, seda ei tea mitte keegi. Ma pigem usun, et järgmised Keskerakonna liidrid ei tule mitte minu põlvkonnast, vaid nad peaks ikka tulema nooremate seast. Ja peale selle, kui tuletada meelde kõiki neid park, reisid ja suure ja väikese parteisid, mis on loodud viimastel aastatel ja nende liidreid. Mäletate neid aegu, kui erakondade eesotsas olid seal Ivar Raig ja Marju Lauristin ja Jaak Tamm ja Paul-Eerik Rummo ja Vaino väljas ja Lagle Parek ja nii edasi. Kõik nad on tegelikult erakonna juhi kohal, et juba läinud ja ja viimastel nädalatel ma loen lehtedest. Mart Laar peab plaane, võib olla erakonna liidrikohalt lahkuda. Nii et nendest, kes algatasid eestes parteisid, enamus on neist läinud ja. Ma olengi alustajatest, nagu peaaegu üksi jäänud viimaselajal. Õige mitmetes kirjades küsitakse surmanuhtluse kohta ja nimed. Raskete kuritegude arv Eestimaal kasvab, kuid tundub, et karistused muutuvad üha leebemaks. USA-s ei ole surmanuhtlust vähestes osariikides ja nendestki kaalutakse surmanuhtlus kehtestada. Miks on Eesti nii õrnatundeline kurjategijate suhtes? Ma olen sama meelt nagu selle küsimuse esitaja ja mulle näib, et meil on õiguskorra tagamisel tekkinud tõsine vastuolu inimeste teadvuse ja riikliku poliitika vahel. Sellepärast et on ju näha, et inimene tahaks, et tema turvalisus kasvaks ja seetõttu ta on võtnud hoiaku karistuste suurendamisele. Aga samal ajal riiklik poliitika on viimastel aastatel olnud just karistuspoliitika leeduse leebusse suunas. Ja mulle näib nii, et see kurss, vangide arv igal juhul vähendada kinni, pidada peetavate arvu, vähendada iga hinna eest karistusi leevendada surmanuhtluse mitte täide viia. Mulle näib, et see on üsna ohtlik. Kursusesse on ka inimelu hinna meie riigis paigast nihutanud. Tähendab, Eestist on mõnes mõttes saanud ikkagi kuritegude toimepanemise oaas. Tähendab, kui kellelegi on valida, kas panna palgamõrv toime Eestis või Venemaal, siis jutt on teha seda tegelikult Eestis ja meile on teada ka niisuguseid juhtumeid, kus ohver on meelitatud Eestisse läbirääkimistesse ja ja siin tapetakse. Ma usun, et sellepärast on ka nii palju tapetud, kelle isikut ei suudeta tuvastada. Nii et ma ise ei toeta surmanuhtlust, aga kui ma vaatan neid paadunud retsepti vist ja kui ma tean üht-teist nende ohvritest siis ma näen ikkagi selles paratamatust. Ma tean ka neid vastuargumente, mis mulle kohe välja käiakse, öeldakse, et ega tugeva karistuspoliitikaga ei ole võimalik kõrvaldada. Kuritegevuse põhjus on õige, põhjused on tõesti mujal, aga aga ma väidan, et tugeva karistuspoliitikaga on võimalik isoleerida kuritegelikku kontingent ja ja selle kaudu tõsta nende inimeste turvalisust, kes on seaduskuulekad ja lojaalsed kodanikud. Kas teil on olnud isiklikult kokkupuuteid miilitsa või või politseiga? Mul on nendega olnud üsna palju kokkupuuteid ka enne seda, kui ma siseministri ametisse asusin. Põhiliselt need on olnud seotud liiklusega. Ja nad on seotud näiteks sellega, et seesama esimene auto, mida ma nimetasin teile mul oli ta nädal aega olnud vana, kui ühel hommikul aknast välja vaadates ma avastasin, et tal on esiklaaskosk kummitihenditega välja lõigatud. Ühel teisel korral ma avastasin, et aken sisse löödud ja auto seest tühjaks tehtud. Kõigi nende juhtumite puhul tuli uurijate juures käia ja selgitusi anda ja nii edasi, nii et on ikka kokkupuutega. Kas olete kunagi kedagi löönud või kas Anteid löödud? No nimetage mulle mõni poisslaps, kellega seda koolipõlves juhtunud ei ole, ikka tuleb, et paar korda on olnud elus ka joobunutega teguni. Kas teil on isiklik relv ja ja kui hea laskja üldse olete? Mul on isiklik relv, aga ma ei kanna seda kaasas. Ja ma ei pea ennast ka heaks laskeks. Kuigi ma arvan, kõva jama pihta ikka saan. Üldiselt ma näeksin parema meelega niisugust ühiskonda, kus inimestel oleks relvi võimalikult vähe. See, et meil praegu on inimestel nii palju relvi, see on lihtsalt ebakindluse peegeldus. Meil on praegu väga tõsine valik, sest ka osa poliitikuid või, või amatöörpoliitikuid, ütleb, et tuleb kõik relvastada igale mehele, mis kätt andest hakkab kodu kaitsma. Aga see oleks puhas, metsik lääs kõigele relvad kätte, sellepärast et ega meie inimesed ei ole professionaalid relva kasutamisel ja tulemus oleks lihtsalt see, et oleks palju õnnetusi. Aga vaevalt see kuritegevust kuidagi pidurdaks, loota tuleb ikka politseile, politsei tuleb korralikult välja õpetada, politsei tuleb paremaks teha, kõik see on õige. Aga ma ei arva, et laata tuleks selles hambuni relvastatud ühiskonnale, kus igaüks kõigi vastu on valmis kohe tule peale. Kas olete tundnud kunagi surmahirmu? Igasuguseid riskantseid hetki on olnud nii et võib-olla isegi ole. Kas inimene võib soovi korral oma raha eest vanglasse mõneks ajaks elama minna? Küsitakse. Nojah, ega vangla ei ole hotell, kuhu raha eest minna, ööbima. Seaduses on ikka ettenähtud, keda ja mis tingimustel sinna pannakse. Kuigi mõne mehe puhul tundub küll, et et ta tunneb ennast vanglas kodusemalt, kui väljas tuleb vanglast välja koer teeb sellise tavalise taskuvarguse, justkui otsiks uuesti seda vangimaja, kuhu minna. Nii et mine tea, ma mäletan, Stenbockile oli üks novelgus, mees lasi ennast nimelt vangi panna. Võib juhtuda ka niisuguseid niisuguseid asju, kuigi ma kinnitan teile, et meie vanglates ei ole midagi kadestusväärsed ja ma ei soovitaks kellelgil planeerida seal puhkuste Kas praegune valitsus suudab parandada pensionäride olukorda või jääb see tühipaljaks valimiseelseks lubaduseks? Peab suutma praegu on uus pensioniseadus menetlusse andmisel mõni päev tagasi Riigikogus. Teda arutati sotsiaalkomisjoni korraldatud nõupidamisel ja ma usun, et nüüd detsembri keskel tuleb kokku Pensionäride Liit, ka seal hakatakse seda arutame, me tahame, et pensionäridel oleks selles seaduses selge pilt, jaga nendest võimalustest, mis ta eakatele inimestele annab. Meil nimetatakse pensionäre sageli riskigrupiks. Kas teie peate õigeks nimetada pensionäre riskigrupiks? Ega see võib-olla kõige eetilisem nimetus ei ole üldiselt riskigrupiks on nimetatud neid ühiskonnagruppe, kes veel ei ole töövõimelised, ütleme noori on ka nimetatud riskigrupiks või enam ei ole töövõimelised. Ja kelle elamine on riski küsimus selles mõttes, et neil endal ei ole elatusvahendeid, kui riik neid ei aita, selles mõttes on neid nimetatud riskigrupiks, aga ma olen nõus, et siin tuleks mingi parem väljend, et välja pakkuda, sest seda võib ka teisiti tõlgendada. Kas idee Narva vabamajandustsoonist, mida te omal ajal toetasite, on teie arvates lõplikult kaotanud oma aktuaalsuse? Kõik on omal ajal jamades tingimustes, ma ei usu, et Narva vabamajandustsooni idee praegu aktuaalne oleks, aga vabamajandustsoon nendest Eestis kirjutatakse ju küll, ma olen lugenud naissaarest kui võimalikust kandidaadist vaba majandustsooni kohale Paldiski linnast ja nii edasi. Nii, ja nüüd on küsimus kollaste kaartide kohta, mida üldse teie kollastest kaartidest arvate? Nende suhtes väga kriitiline, algusest peale olnud, nende abil püüti saavutada niisugust just ühiskonnas, et igaüks nende tööaastate eest, mida ta on teinud, saaks saaks ka teatud kompensatsiooni. Aga praktikas kokusse Nendel, kes selle asjaga tegelased nadilt välja. Sest et kui te teate ju praegu küll, missugune on kollaste kaartide turuhind ja kui keegi tahab väita, et see on tema tööaastate hind, siis siis seda ei saa ju tõsiselt võtta, et me aga ei piirdusin ainult kriitikaga, sest et nüüd oleme meie, need, kes peavad sellest selle suplema ja sööma või sellest olukorrast välja tulema, ütleme siis niimoodi. Ja me tahaksime ikkagi inimeste käes olevad kollased kaardid, et neil tekiks suurem väärtus kui seni. Ja algatuseks. Me oleme pakkunud, et inimesed saaksid nende kollaste kaartide eest välja osta oma krundi tähendava maja suvila, oma elamukrundi, seda ümbritseva maa. See seaduseelnõu on riigikogus, me loodame, et ta võetakse. Inflatsioonil on vähemalt üks hea külg. Meie teiega oleme vaesemad kui enne, kuid meie lapsed on seest tugevad. Kui mõni aeg tagasi osteti koju 1000 kroonine asi, läks selle tuppa kandmiseks vaja kahte meest. Nüüd saab sellega suurepäraselt kuue aastane poiss hakkama. Kas praegune inflatsioonitempo on normaalne või ebanormaalne? Ka maaga siis kahtlemata ta on ebanormaalne, sest seal on inflatsioonil tempod hoopis madalamad, aga kui samal ajal võrrelda seda näiteks kas või SRÜ riikidega meie idapartneritega, siis seal ta teatud inflatsioon märksa kõrgem. Vabadusi inflatsiooni pidurdamiseks on antud varemgi. Te kõik mäletate, et sel aastal, kui inflatsioonitempo 40 protsenti lubasar tantsuna aasta algul, et et me saame hakkama seal kuskil kümne-viieteistkümne protsendiga, nii paraku ei läinud. Et Tiit Vähi valitsus on võtnud sammud tõsiseks, eesmärgiks piirata inflatsiooni, sellepärast et kui me piirame inflatsiooni, siis meil ei teki ka sedavõrd küsimus, et kõik kallineb kogu aja riigieelarvesse on kogu raha järjest juurde vaja. Selles mõttes inflatsioon on tõepoolest võtmeküsimus. Praegu me püüame inflatsiooni piirata, suruda seda allapoole, võrreldes sellega, mis ta seni olnud. Küsitakse, kuidas te suhtute sellesse, et Eestis müüakse ööpäevaringselt vinna? Mina suhtun sellesse Kriitiliselt, kui igal pool müüakse ööpäevaringselt viin ja ma arvan, et selleks peaksid vajadusel olema teatud kindlad kohad, teatud kindlad tingimused, kus seda viinaseks ost. Mida arvate tänapäeva noortest, kas noorus on hukka läinud? Ei, ma arvan noortest väga hästi, ma usun, et praegused. Päris hästi ettevalmistatud nad said sellest laulva revolutsioonist endale tuule tiibadesse. Nad on ikka märksa optimistlikumad kui vanem põlvkond, eks see tuleneb ka nende vanusest juba, kõik on ikkagi ees. Nad on päris hästi välja õpetatud keelte ja arvutitundmise osas. Ja peale sellena üsna julgelt käivad, et mööda maailma isa ja kui vaadata, kui palju praegu ilma mingi riigipoolse toetuseta lihtsalt ise on läbi murdnud, kas ütleme Ameerika või Inglismaal koolidesse neid ei ole ju sugugi mitte vähe. Ja meil on põhimõtteline lootus on see, et nad ka ikkagi tagasi tuleksid. Ma usun, et neist suur osa tuleb tagasi ja neist on Eestis suur kasu. Kas teil oli kooli ajal selliseid õppeaineid, mida te üldse ei sallinud? Oli ka maalin kooli ajal, kui me räägime nüüd algkoolist ja keskkoolist. Ma olin tugevalt humanitaarkallakuga. See tähendab seda, et mul oli teatud eelarvamused reaalainete, ütleme matemaatika, füüsika, keemia ja nii edasi suhtes. Ja eks ma muidugi õppisin rohkem seda, mida mulle meeldis pida jätsin lohakile need asjad, et millega ma ei tahtnud tegeleda, nagu sa selles vanuses sageli on. Aga ülikooli ajal ma pean ütlema, et selle tulemusena ma olen sunnitud õppima mõningaid asju, mida ülikooli programm mitte kuidagi nõudnud, aga lihtsalt, millega ma ei olnud varem tegelnud. Õpilasmaleva ajal Pariisis turismireisil olles, kui teised tutvusid linna vaatamisväärsustega ja lasid mööda poode, istusite teie kompidu keskuses ja uurisite kuulsate meeste elulugusid. Millised ajaloos tuntud isikud on teile eeskujuks olnud? Kuulsate meeste elulugusid ma seal ei uurinud, kõik muu vastab tõele. Aga asi on selles, et ega mina kirjutasin tol ajal kandidaadiväitekirja ja ka liidust välja pääsemisega oli ju suuri probleeme ja ma kasutasin lihtsalt seda turismireisi selleks oma väitekirjale globaalmudelite globaalprobleemide kohta leida materjale seal pumpidu keskuses. Aga kui küsida, kes mulle eeskujuks on olnud, siis, Kõigepealt muidugi, mul on oma vanemad olnud eeskujuks sellepärast, et nad olid ikka nii valt töökad inimesed ja nii suure töövõimega, et kui minul oleks samasugune töövõime, siis ma arvan, ma oleksin palju rohkem ära teinud, kui ma olen suutnud. Ja peale selle, kui mõelda, mis ajal nad ikkagi elasid, nad sündisid sajandi algul, nad elasid läbi kahes sõjas läbiv vangilaagrist. Me oleme ikkagi kasvuhoonel tingimustes, meie põlvkond on kujunenud kasvuhoone tingimustes, me ei anna endale sellest aru, me ei ole näinud sõda. Neid ei ole. Meiega on käitutud, käitutud kui inimestega, sõltumata sellest, mis režiimi ajal me olime ja mõnikord erinev virisemine selle aja ja ajastu ümber tundub mulle lihtsalt täiesti arulage täna, sest ma arvan, et seda aega, millal me elame, kunagi tulevikus hakatakse. Tal on väga rahulikuks, selliseks inimlikuks 100-ks maha, ei ole kindel, kas meie lastel õnnestub niisugust elu elada. Kingituste tegemine riigitöötajatel on keelatud. Kui aga keegi teie tuttavatest ja tuttavaid on teil ilmselt väga palju, annab teile teie sünnipäeval teie kabinetis üle kallihinnalise kingituse. Kas, kas sellisel juhul tuleb kingitus kantseleis arvele võtta? Vaadake ka kingituste tegemine riigitöötajale ei ole keelatud. Ja me ei saa ka teha näiteks niimoodi, et tuleb külla mõne teise riigiminister ja tahab üle anda mingit kingitust ja ütlema, et sorry, et me ei saa seda vastu võtta. Loomulikult me võtame selle vastu, aga see tuleb pärast sõda jah, raamatupidamises arvele võtta ja peab olema teada, kus see kingitus on, sellepärast et taano üle andnud tud sulle, kui riigi esindajale vedage mõni minu isiklik sõber toob mulle sünnipäevaks kingituse, siis ta toob selle mitte valitsuse liikmele, vaid Ta minule kui oma sõbrale ja selle arvele võtmiseks ei ole küll mingit põhjust. Küsitakse, kes on teie lähedased sõbrad? Kui rääkida lähedastest sõpradest, siis eks lähedased sõbrad tekivad ikkagi lapsepõlves ja ja, ja need on inimesed, kellega võib-olla elus puutud kokku suhteliselt harva hiljem, kui juba oled oma täis eas, aga sa tead neid, nemad teavad sind ja hiljem tekivad lihtsalt. Ta peab tekkima töökaaslased, tekivad aatekaaslased ja nii edasi, aga see on midagi muud. Mina arvan nii, et lähedased sõbrad on ikka lapsepõlvest, eks minul ole ka neid sellest ajast, aga nad on põhiliselt ikka kõik Lõuna-Eestist, sest ma olen Lõuna-Eesti poiss ja. Ma ei ole vist Tallinnas veel tänapäevani päris seal täna harjunud. Kui ajakirja Playboy korrespondent paluks teilt intervjuud, kas oleksite kohe nõus seda andma või oleksite nõus ainult sel juhul, kui teilt küsiti asju, millele te vastata ei taha? Vaadake tõsiasi on küsida ja vastaja peab ise teadma, millele ta vastab, millele ta ei vasta. Ja kuidasmoodi ta millelegi vastab. Playboy on väga lugupeetud, et ajakiri maailmas. Ma arvan küll, et pannakse sellele inter. Kas pornofilmid ja pornoajakirjad jätavad teid ükskõikseks või vaatate neid mõnikord küll? Mulle meeldivad naised ma ei tee sellest mingit saladust ja võib-olla selles mõttes erinev mõnest teisest poliitikust. Aga nad on kõik nii ühenäolised, et ma arvan, et need ajad, kus ma uurisin pornoajakirju ja noh, see on ikka mitukümmend aastat tagasi juba jäänud põnevik. On üsna usutav, et teile meeldib hästi süüa. Kas oskate ka ise süüa teha? Ma olen seda korra isegi Eesti televisioonis ei vabandust reklaami televisioonis demonstreerinud, kuivõrd ma seda oskan. Ikkagi toidan ennast ära. Aga ega ma ei ole kunstimeister sellel alal. Aga ma arvan, et ma suudan eristada head toitu kehvalt tehtust ja selleks ei pea sugugi kokk olema, et siin vahe vahele tõmmata. Kas olete kunagi proovinud mingit dieedikuuri ja mida arvate üldse kõikvõimalikest Steetidest? Tähendab, ma olen kunagi proovinud küll aga mitte tõsiselt ja ma olen enda jaoks kogenud seda, et sa võtad mu töövõimet ikka parasjagu alla. Muidugi need olid need ajad, kui ei olnud mingisuguseid Herbalife või midagi muud taolist. See võtaks mu töövõimet parasjagu alla ja ma lihtsalt ei saa endale seda väga lubada. Kui teil oleks võimalik valida endale teistsugune välimus näiteks ükskõik millise filminäitleja oma keda te eelistaksite No ma usun niimoodi, et võib-olla kadunud forelli või või mäletate, oli seal operatsioonis Jeff hunniku seiklustes üks, siis on näitleja nagu Morgunov ta on küll ta nüüd vist juba surnud või pate patasson või midagi taolist. Millega Teidu võlus jäägitult vilja, Laanaru küsib keegi. Vilja Laanaruga me oleme koostööd teinud juba kaheksa aastat või isegi veelgi rohkem ja ta on väga hea organisaator. Ta suudab väga paindlikult töötada ja, ja teda võib usaldada, ega neid inimesi, keda usaldada, nii palju ei olegi tegelikult ümber. Paljud poliitikud on nimetanud kodu ja perekonda vajalikuks ja kindlaks tagalaks on see tagada teil kindel? Ma usun, et ta on mul märksa kindlam, kui nii mõnelgi polid. Kui homme tuleks teil poliitikukarjääriga lõplikult hüvasti jätta, millest oleks kahju, mida oleksite kindlasti veel tahtnud ära teha, kuhu jõuda? Ma usun, et mul on pikk reform, mille nimekiri, mis on pooleli maareform ja Pikalaenusüsteem on loomata. Vaadake ajakirjanduses tõepoolest võib jääda niisugune mulje, nagu oleksime kohutavalt kaugele jõudnud, aga aga mul on pikk nimekiri asjadest, mis on kõik tegemata. Ta, ja ja kuna suur osa nendest asjadest algas juba tol ajal, kui. Ma olin aktiivses poliitikas, kui ma tulin aktiivsesse poliitikasse, sest muidugi oleks huvitatud sellest, et et suur osa neist lõpule viia. Aga kas selleks piisab? Mina eluajast. Kui oleks võimalik elu uuesti alustada, siis millistest momentidest oma eluloos loobuksid? Kui võiks elu uuesti alustada? Ja kui see oleks täna siis mida ma teeks, teisiti? Ma tõenäoliselt poliitikasse ei lähe. Ka mitte äri kaasas, mul ei ole erilist ärisoont. Aga ma arvan, et ma tegeleksin teadusega ja kirjandusega publitsistika, aga admistest. Mida kõrgem intelligent, seda keerulisem mõtlemisprotsess. Kas lahenduste leidmisel, enne, kui aru teate, küsimus teistega jõuate kogu infot arvestades iseendas juba mingile esialgsele otsusele või vastupidi, arutate asja paljudega ja alles siis hakkate otsusele mõtlema. Nii või teisiti. Sellepärast, et on probleeme, mida ma arvan ennast valdavat ja kus ma suudan kujundada esialgse arvamuse vähemalt. Aga rohkem on muidugi neid küsimusi, kus ma vajan ikkagi spetsialistide abi. Mis häirib teid elus ja töös rohkem, kas rasked situatsioonid või niinimetatud rasked inimesed, keda ei saa ka vältida? Ma arvan, et ei üks ega teine. Mind häirib kõige rohkem see, kui palju ikkagi nähakse vaeva selle kallale, et otsida ja selgitada ja tuua põhjendusi, miks üht või teist asja pole võimalik teha. Selleks kulutatakse nii palju aega ja energiat, et kuigi suunata ühe või teise asja ära tegemisele, siis oleks palju. Nii, ja nüüd selline küsimus, mis raamatu võtaksite üksikule saarele? Ma kujutan ette niimoodi, et, Üksikule saarele ma võtaksin kaasa mitteraamatuid või midagi, mida sa rohkem vaja minu pärast või mõned tööriistad või või mõne elama olend, ütle näone koerakutsika või. Ma ei arva, et see raamat on kõige tähtsam, millest üksikul saarel hakat puudustu. Paljud üldse raamatuid jõuate praegu lugeda. Tohutult suure lugemusega võib-olla isegi lapsepõlves liiga suure lugemusega, ma olin ikka üks neist raamatu neelajatest mingil eluperioodil. Praegu ma muidugi jõuan märksa vähem lugeda ja ma pean ütlema ka, et see kirjandus, mida ma loen tunud hoopis kergekaalulisemaks, kui, kui veel 10 20 aastat tagasi, kui ma siis lugesin rohkem filosoofiat ja majandusteaduslikku analüüsi siis nüüd, et loen ma rohkem mõtlema ühelt poolt valitsuse Ja söötsime Novane ja teisi kriminaalromaani klassikuid. Ma kujutan ette, et loeta öösel Ja nii ongi. Mul ei ole veel küll unetusega tekkinud olulisi probleeme, kuigi mõnikord on sedagi, aga aga mulle üldiselt meeldib enne magama jäämist midagi lugeda. Koordi päevaraamatus on kirjas, meie õnnetuseks on valitsemas arvamine, et elu on siis vaimsel alal tugev. Kui hästi palju tehakse. Tõeliselt pole meile palju tarvis, vaid vähe ja head. Teie arvamust selle mõtte kohta. See on kahtlemata hea mõte. Ma võin vaid ette kujutada, mis Jaan Koorti mõtte tegelik sisu võis olla. Võib-olla see oli seotud sellega, et ka tol ajal oli ühiskonnas ahnitsemine probleem ahnitsati arutul aabitsat mõttetult Jagnetsiati juhuslikke asju. Ja ega see on ju praegu ka aktuaalne seal ikka pöördeliste aegade olnud üks probleeme ja minu meelest see Vastandub see ahnitsemine vastandub just nimelt keskklassi inimestele, sellepärast et keskklassi tunnus on see, et tal ei pruugi olla vara nii väga palju ja aga see on tal hooldatud ja see on korras. See on kadunud, olgu see siis maja või kor, tar või suvila. Minu arvates korti. Mõte on just nimelt ahnitsemise vastu ja see, missugune õitsemine praegu ühiskonnas valla on pääsenud, see teeb mõnikord hirmu küll. Kuivõrd järgmise Persona saatekülaline on Jaak Joala, siis küsitakse, kas te kunagi olete kadestanud Jaak Joalat ja tahtnud ise olla nii kuulus laulja, nagu seda oli Jaak Joala. Ma ei ole Jaak Joalat kunagi kadestanud selle pärast, eks temalgi ole kindlasti omad probleemid ja ja ma tean, et kuulsus rohkem toob probleeme juurde, kui ta neid lahendab kuidagimoodi. Aga mulle on väga meeldinud mitmed tema laulud ja, ja teatud ajal ta oli ju ikkagi noorte hulgas väga populaarne. Nii et ise ei ole unistanud lauljaks saada. Ei lauljaks ma ei ole unistanud saada, aga näitlejaks teatud eluperioodil küll. Aga see ainult unistuseks proovima ei läinud kuhugi, ei. Ma käisin proovimas ja ma sain isegi katset tehtud konservatooriumi lavakunstikateedrisse. Holland Allastest meeles üks väga ilus kohtumine. Voldemar Panso, aga mis meil oli, aga kuna ma samal ajal olin juba tar, too ülikoolis sees ja mul oli üks kursus ajalugu lõpetatud ja mu vanemad olid kategooriliselt selle vastu, poiss läheks sinna Tallinnasse mingit teatrit tegema. Niimoodi see asi mul jäigi, jäta võtmata, aga, aga katsed ma tegin läbi ja konkursiga mind tunnistati täiesti kõlbulikuks. Hoidlik võimalik, tagantjärele mõtlen vaevalt minust näitlejad nüüd oleks saanud, aga režissöör võib olla küll. Edgar tähendab muinasgermaani keeles õnnelik odamees kirjutab keegi. Kas olete õnnelik, härra siseminister? Ma ei tea, kas ma siseministrina olen õnnelik, aga. Väga naljakas oleks ette kujutada õnnelikult. Pealegi meie olukorras veel, kus ma olen tõesti väga riskantne amet riskantse ameti võtnud, enda pidada, aga ma usun, et inimesena ma olen küll õnnelik. Persona saate külaline oli Edgar Savisaar. Persona saate auhinna võitis enne karu Tartumaalt. Tema küsimus kõlas nii, kui teil oleks võimalik valida endale teistsugune välimus näiteks ükskõik millise filminäitleja oma, keda te eelistaksite, palju õnne võitjale. Saadet Persona juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.